Eesti Pank — Laenu-hoiuühisuste asutamise, tegutsemise ja likvideerimise kord — RTL, 1995, 20, 0

Vastavalt krediidiasutuste seaduse (RT I 1995, 4, 36) paragrahvidele 4 ja 11 ning kuni ühistegelike krediidiasutuste seaduse vastuvõtmiseni Eesti Pank määrab

1. Kinnitada lisatud "Laenu-hoiuühistute asutamise, tegutsemise ja likvideerimise kord". 2. Tunnistada kehtetuks Eesti Panga 23. veebruari 1993. a. käskkirjaga nr. 35 (RTL 1993, 26/27, lk. 738; RTL 1994, 35, lk. 1187) kinnitatud "Laenu- ja hoiuühistute asutamise, tegutsemise ja likvideerimise kord". Asepresident presidendi ülesannetes Vahur KRAFT Kinnitatud Eesti Panga 24. märtsi 1995. a. määrusega nr. 8 Laenu-hoiuühistute asutamise, tegutsemise ja likvideerimise kord (edaspidi kord) 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Laenu-hoiuühistu (edaspidi LHÜ) on füüsiliste ja juriidiliste isikute hoiundus-, arveldus- ja laenundusalaseks teenindamiseks loodud finantseerimisasutus, kellel on õigus vastu võtta rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid üksnes oma liikmeskonnalt (krediidiasutuste seaduse paragrahv 4 lg. 2). 1.2. LHÜ moodustatakse territoriaalsuse põhimõttel. LHÜ-sse võivad liikmetena kuuluda ainult ühistu tegevuspiirkonnas oleva esmatasandi territoriaalse haldusüksuse - linna, valla - alatised elanikud või selles territoriaalüksuses registreeritud juriidilised isikud. Erandina võib Eesti Pank lubada asutada LHÜ, mille tegevuspiirkonnaks on kahe kuni kolme üksteise vahetus naabruses asuva haldusüksuse territoorium. 1.3. Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel laenu-hoiuühistuid ei asutata. Nimetatud linnades võivad asuda nende linnade lähisvaldade LHÜ. Linna lähisvallaks loetakse vald, millel on ühine piir vastava linna territooriumiga. 1.4. Ühes territoriaalses haldusüksuses võib toimida mitu LHÜ-d. 1.5. LHÜ on iseseisev juriidiline isik. 1.6. LHÜ nimi peab sisaldama esmatasandi haldusüksuse nime, mis on tema põhikirjajärgseks tegevuspiirkonnaks ja sõnad "laenu-hoiuühistu". Peale selle võib nimi sisaldada veel mingi tunnusnime (näiteks Vändra Valla LHÜ "Rahaveski"). Kui ühes haldusüksuses on rohkem kui üks LHÜ, on tunnusnime sisaldumine LHÜ nimes kohustuslik. Võõrkeelde tõlkimisel kasutatakse LHÜ tähenduses inglise keeles: loan and savings co-operative, saksa keeles: Spar- und Kredit-Gemeinschaft. 1.7. LHÜ asutamisel peab tema sissemakstud osakapital olema vähemalt 200 000 krooni. 2. ASUTAMISLOA TAOTLEMINE, ANDMINE JA SELLEST KEELDUMINE 2.1. LHÜ asutatakse Eesti Vabariigi ühistuseaduses (RT 1992, 36, 477; RT I 1995, 26-28, 355) ettenähtud korras, arvestades LHÜ-le Eesti Panga poolt esitatavaid erinõudeid. 2.2. LHÜ võib alustada oma põhikirjajärgset tegevust pärast Eesti Pangalt asutamisloa saamist ning seaduses ettenähtud registrisse kandmist. 2.3. Asutamisloa saamiseks tuleb esitada Eesti Panga pangainspektsioonile komplekt asutamisdokumente, mille hulka kuuluvad järgmised dokumendid: 2.3.1. kirjalik avaldus LHÜ asutamiseks vähemalt kolme asutajaliikme allkirjaga; 2.3.2. LHÜ asutamisleping ja kohaliku omavalitsuse nõusolek LHÜ asutamiseks; 2.3.3. LHÜ põhikiri, mis peab vastama käesoleva korra punkti 2.4 nõuetele; 2.3.4. tulude-kulude prognoos järgmiseks tegevusaastaks alates tegevuse eeldatavast tegelikust alustamisest; 2.3.5. asutajaliikmete nimekiri ja andmed nende poolt sissemakstud osakapitali suuruse kohta. Isikute kohta, kellele kuulub osakapitalist rohkem kui 10%, esitatakse kohustuslike lisaandmetena: - juriidiliste isikute puhul - nende asutamisdokumentide ärakirjad ja viimase aasta finantsaruanded; - füüsiliste isikute puhul - andmed nende üldise varandusliku seisundi ja tegevuse kohta viimase kolme aasta jooksul (tuludeklaratsioonid jm.); 2.3.6. LHÜ liikmeskonna ja tegevuspiirkonna lühikirjeldus; 2.3.7. andmed LHÜ tegevjuhi ja pearaamatupidaja hariduse ja viimase kolme aasta teenistuskäigu kohta (haridust tõendava dokumendi ärakiri ja väljavõte tööraamatust); 2.3.8. andmed LHÜ ruumide kohta (kassaruumi ja tehingusaali kirjeldus; hoone omandiõiguse tõendi või rendilepingu ärakiri); 2.3.9. ülevaade arvelduste korraldamisest (missuguses pangas avatakse jooksev konto) ja tehnoloogiast (arvutitega varustatus); 2.3.10. dokument või väljavõte dokumendist, mis tõendab, et osakapital on täielikult sisse makstud ja deponeeritud ühte Eestis tegutsevasse krediidiasutusse. 2.4. LHÜ põhikirjale esitatavad nõuded: 2.4.1. Põhikirjas, mis peab vastama Eesti Vabariigi ühistuseaduses sätestatud üldnõuetele, peab olema täpselt piiritletud LHÜ tegevuspiirkond. 2.4.2. Arvestades LHÜ kui finantseerimisasutuse eripära, peab tema põhikirjas olema sätestatud, et 2.4.2.1. LHÜ võtab vastu hoiuseid ja annab laene ainult oma liikmetele; 2.4.2.2. LHÜ-l on keelatud anda tagatiseta laene; 2.4.2.3. LHÜ liikmel on igaühel üks hääl LHÜ üldkoosolekul; 2.4.2.4. riigi omanduses olevaid juriidilisi isikuid, samuti selliseid juriidilisi isikuid, kelle aktsiakapitalist (osakapitalist) või häälte arvust kuulub rohkem kui 50% riigile, LHÜ liikmeks ei võeta. Kui LHÜ liikmeks oleva majandusüksuse kapitali struktuuris toimub mis tahes põhjusel muudatus, mille tulemusel riigi omandi osatähtsus aktsiakapitalis tõuseb üle 50%, esitab ta hiljemalt viie päeva jooksul LHÜ liikmeskonnast lahkumise avalduse ning lõpetab avalduse esitamise kuupäevast aktiivse osalemise LHÜ tegevuses; 2.4.2.5. füüsiliste isikute ja mittetulunduslike organisatsioonide osamaksu alammäära kehtestab LHÜ üldkoosolek; 2.4.2.6. tulunduslikel eesmärkidel tegutseva juriidilise isiku osamaksu alammäär on vähemalt 5000 krooni; 2.4.2.7. LHÜ võib sooritada käesoleva korra punktis 2.5 loetletud tehinguid; 2.4.2.8. LHÜ-l ei ole õigust sooritada iseseisvalt välisvaluutatehinguid. 2.4.3. LHÜ põhikiri, samuti põhikirja tehtavad muudatused peavad olema kooskõlastatud Eesti Pangaga. Selleks tuleb vastav kirjalik avaldus esitada Eesti Pangale hiljemalt üks kuu enne muudatuse vastuvõtmist üldkoosolekul. Oma seisukoha (nõusoleku või vastuoleku) teatab Eesti Pank hiljemalt kahe nädala jooksul alates ettepaneku laekumisest. 2.5. LHÜ-le lubatud tehingud: 2.5.1. rahaliste hoiuste vastuvõtmine oma liikmetelt; 2.5.2. laenude andmine oma liikmetele tagatiste olemasolul ulatuses, mida lubavad käesoleva korra punktis 3 toodud usaldatavusnormatiivid; 2.5.3. ülekannete ja väljamaksete sooritamine LHÜ-s peetavatelt hoiukontodelt; 2.5.4. hoiukontodele tulevate ülekannete ja sissemaksete vastuvõtmine; 2.5.5. väärtpaberite müük, ost ja muud nendega sooritatavad tehingud; 2.5.6. vahendusteenuste osutamine; 2.5.7. varakappide ja seifide üürimine; 2.5.8. konsultatsioonide andmine. 2.6. Otsuse asutamisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Eesti Panga president EP järelevalvekomitee ja EP pangainspektsiooni ettepanekut arvestades mitte hiljem kui 3 kuu jooksul arvates asutamisavalduse ja selle juurde kuuluvate dokumentide täiskomplekti esitamise kuupäevast. Otsus tehakse taotlejaile teatavaks mitte hiljem kui 10 päeva jooksul pärast selle vastuvõtmise kuupäeva. 3. LHÜ USALDATAVUSNORMATIIVID 3.1. Kogu LHÜ toimimise ajal tuleb säilitada minimaalne osakapital 200 000 krooni. Kui osakapital langeb mingil põhjusel alla selle summa, tuleb sellest kohe, ent mitte hiljem kui viie päeva jooksul teatada Eesti Pangale ja esitada abinõude plaan normaalse olukorra taastamiseks. Kui osakapital osutub väiksemaks kui 150 000 krooni, tuleb tehingute sooritamine kohe lõpetada, kutsuda kokku LHÜ üldkoosolek likvideerimiskomisjoni määramiseks ja LHÜ likvideerida põhikirjas ettenähtud korras. 3.2. LHÜ on kohustatud paigutama vähemalt 8% kaasatud hoiustest likviidse hoiusena mõnda Eesti kommertspanka või nende pankade poolt emiteeritud likviidsetesse väärtpaberitesse. 3.3. Alates teisest tegevusaastast moodustavad LHÜ-d reservfondi võimalike kahjude katteks, eraldades sinna vähemalt 20% aasta puhaskasumist. Reservfondi suurus ei tohi ületada 50% osakapitalist. 3.4. Laene antakse tähtajaga kuni kolm aastat, välja arvatud riiklikest laenuressurssidest väljaantavad sihtotstarbelised laenud. 3.5. LHÜ ühele liikmele antud laen (või ühele liikmele kattuvateks tähtaegadeks antud mitme laenu summa) ei tohi olla rohkem kui 10 korda suurem tema poolt osakapitali tehtud sissemaksest ja ei tohi ületada 20% LHÜ osakapitalist. 3.6. Kõik kohustuslikud usaldatavusnormatiivid peavad olema jätkuvalt täidetud kogu LHÜ tegutsemise aja. LHÜ majandusliku seisundi hälbimisest mis tahes p. 3.1-3.5 mainitud normatiivist tuleb kohe, ent mitte hiljem kui viie päeva jooksul teatada Eesti Pangale, kes määrab tähtaja normatiivide taastamiseks. 3.7. Kui LHÜ ei suuda Eesti Panga poolt määratud aja jooksul usaldatavusnormatiividega ettenähtud majanduslikku seisundit taastada, loetakse ta mitteusaldatavaks. Sellekohases kirjalikus otsuses määrab Eesti Pank aja, mille jooksul LHÜ-l on võimalus asuda ennast põhikirjas ettenähtud korras likvideerima. 4. LHÜ-de ÜHINEMINE JA REORGANISEERUMINE 4.1. LHÜ-d võivad ühineda ainult Eesti Panga loal. 4.2. Erandina võib Eesti Pank lubada kahe või kolme, kuid mitte enama üksteise vahetus naabruses asuva haldusüksuse LHÜ-de ühinemist, kui need on oma tegevuspiirkondades ainsad. 4.3. Ühinemisloa saamiseks esitavad selle taotlejad Eesti Pangale kirjaliku avalduse, milles ühinemise vajadus on põhjalikult ära seletatud. Vastuse esitatud taotlusele annab Eesti Pank mitte hiljem kui kahe kuu jooksul avalduse või selle täienduseks nõutud dokumentide esitamisest arvates. 4.4. Kui Eesti Pank on andnud LHÜ-de ühinemiseks kirjaliku loa, toimub tegelik ühinemine Eesti Vabariigi ühistuseaduses (paragrahv 52) sätestatud korras. Ühinemisloa saanud LHÜ-d esitavad järgnevalt dokumendid uue LHÜ asutamiseks vastavalt käesoleva korra punktile 2. 5. RAAMATUPIDAMINE, ARUANDLUS, ÜHISTU TEGEVUSE REVIDEERIMINE 5.1. LHÜ peab pidama kõigi oma varade ja majandustehingute kohta täpset raamatupidamisarvestust, koostama iga pangapäeva lõpuks bilansi ja esitama aruandeid vastavalt seadustele ning Eesti Panga poolt antud juhenditele. 5.2. LHÜ raamatupidamist, ühistu majandusliku seisundi vastavust usaldatavusnormatiividele ning finantstulemusi kontrollib tema revisjonikomisjon vähemalt üks kord kvartalis. Revisjonikomisjoni protokoll vaadatakse läbi juhatuse koosolekul ja selle kohta tehakse kirjalik otsus. 5.3. Vähemalt üks kord aastas korraldatakse LHÜ töö üldkontrollimine sõltumatute välisrevidentide (audiitorite) poolt. Audiitorite aruanne arutatakse läbi LHÜ juhatuses ja selle tulemused kantakse ette LHÜ liikmete üldkoosolekul. 5.4. LHÜ-d esitavad Eesti Pangale tähtajaliselt perioodilisi aruandeid oma tegevuse tulemuste ning majandusliku seisundi vastavuse kohta usaldatavusnormatiividele. 6. LHÜ LIKVIDEERIMINE 6.1. LHÜ võidakse likvideerida kas 6.1.1. LHÜ enda algatusel, s.o. üldkoosoleku otsusel LHÜ põhikirjas ja Eesti Vabariigi ühistuseaduses ettenähtud korras; 6.1.2. maksejõuetuse korral vastavalt Eesti Vabariigi pankrotiseadusele. 6.2. Vabatahtliku likvideerimise korral valib LHÜ üldkoosolek likvideerimiskomisjoni, kuhu kuulub vähemalt kaks likvideeritava LHÜ liiget. Likvideerimiskomisjon võtab üle LHÜ kogu juhtimise, juhindudes oma edasises tegevuses Eesti Vabariigi ühistuseadusest. 6.3. LHÜ võib likvideeruda vabatahtlikult tingimusel, et tema varad on piisavad kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamiseks. 6.4. Kui vabatahtliku likvideerimise käigus ilmneb LHÜ maksejõuetus, peatab likvideerimiskomisjon oma töö ja algatab pankrotimenetluse, millest teatab Eesti Pangale. 6.5. Likvideerimisotsus jõustub: 6.5.1. vabatahtliku likvideerimise puhul - LHÜ liikmete üldkoosoleku otsusele järgnevast päevast; 6.5.2. maksejõuetuse puhul - pankrotiotsuse jõustumisel. 6.6. Likvideerimiskomisjonil või pankrotihalduril on pärast likvideerimisotsuse jõustumist õigus sooritada LHÜ nimel kõiki seadusega lubatud tehinguid, mis on vajalikud LHÜ likvideerimiseks. Ta ei tohi võtta vastu uusi hoiuseid ega anda välja uusi laene. Jätkatakse ainult väljaantud laenude tagasimaksete vastuvõttu. Muude tehingute sooritamine on keelatud. Likvideerimiskomisjon tutvub põhjalikult LHÜ majandusliku seisundiga ja koostab likvideerimisbilansi. 6.7. Alates likvideerimisotsuse jõustumisest ei tohi LHÜ kasutada oma nime ilma täiendita "likvideeritav", "likvideerimiskomisjon" või "pankrotihaldur". 6.8. Kui likvideerimisbilansi alusel selgub, et LHÜ on maksejõuline, alustatakse väljamakseid eesmärgiga lõpetada ühistu likvideerimine; maksejõuetuks osutumisel esitab likvideerimiskomisjon kohe kohtule pankrotiavalduse või kutsutakse kokku kreeditoride nõupidamine, kes otsustab, kas esitada pankrotiavaldus või leida mingi muu kreeditore rahuldav lahendus. 6.9. LHÜ likvideerimiskomisjoni lõpparuande vaatab läbi audiitor ja kinnitab LHÜ liikmete üldkoosolek, mille kutsub kokku likvideerimiskomisjon LHÜ põhikirjas ettenähtud korras. 6.10. Otsuse likvideerimismenetluse lõpetamise kohta teeb LHÜ liikmete üldkoosolek pärast likvideerimiskomisjoni lõpparuande kinnitamist. Otsusest teatab likvideerimiskomisjon Eesti Pangale.