Vabariigi Valitsus — Eesti Kodukaitse põhikirja kinnitamine — RT I, 1995, 33, 440

Vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 17. mai 1990. a. seadluse «Organisatsiooni Eesti Kodukaitse moodustamise ning mõne koodeksi muutmise ja täiendamise kohta» (ENSV Teataja 1990, 16, 257) punktile 4 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada Eesti Kodukaitse põhikiri (juurde lisatud). 2. Politseipeadirektoril: 1) tagada kahe nädala jooksul Eesti Kodukaitse vabariiklike organite likvideerimine ning Eesti Kodukaitse relvastuse, erivahendite ja muu vara arvelevõtmine ning asjaajamise ja vara ülendamine vastavate politseiasutuste bilanssi; 2) vabastada ametikohalt Eesti Kodukaitse vabariikliku staabi ülem ja malevate ülemad ning vabastada töölt Eesti Kodukaitse teised palgalised töötajad seoses Eesti Kodukaitse struktuuri reorganiseerimisega ning rakendada meetmeid nende töötajate uuesti töölerakendamiseks, sealhulgas politseiasutustes. 3. Teha Vabariigi Valitsuse 17. mai 1990. a. määruses nr. 96 ««Eesti Kodukaitse» organisatsiooni moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1990, 16, 262) järgmised muudatused: 1) jätta punktist 1 välja sõnad «Eesti Vabariigi Siseministeeriumi juurde»; 2) tunnistada kehtetuks punktid 2–6. 4. Tunnistada kehtetuks: 1) Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 1992. a. määrus nr. 134 ««Organisatsiooni «Eesti Kodukaitse» põhikirja kinnitamise kohta» (RT 1992, 18, 267); 2) Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 1995. a. korraldus nr. 242-k (RT I 1995, 32, 428). 5. Kehtestada käesolev määrus selle allakirjutamisele järgneval päeval. Peaminister Andres TARAND Siseminister Kaido KAMA Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1995. a. määrusega nr. 118 Eesti Kodukaitse põhikiri I. ÜLDSÄTTED 1. Eesti Kodukaitse (edaspidi Kodukaitse) on organisatsioon, kelle liikmed oma vabast ajast ja vabatahtlikult ning tasu saamata osalevad politsei abistamisel avaliku korra kaitsel ning õiguserikkumiste ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel. 2. Kodukaitse struktuurid asuvad politseprefektuuride ja -jaoskondade juures ning töötavad vastava politseiasutuse või -allüksuse juhtimisel. 3. Kodukaitse juhindub oma tegevuses abipolitseiniku seadusest, politseiseadusest, käesolevast põhikirjast ning muudest õigusaktidest. 4. Kodukaitsel on oma lipp ja embleem, mille kirjelduse ja statuudi kinnitab politseipeadirektor. 5. Kodukaitse liikmed võivad kanda vormiriietust, mille kirjelduse ja kandmise korra kehtestab politseipeadirektor. 6. Kodukaitse liikmete väljaõpet korraldab vastav politseiasutus. Väljaõppenõuded kehtestab politseipeadirektor. II. EESTI KODUKAITSE TEGEVUSVALDKOND 7. Kodukaitse: 1) abistab politseid avaliku korra tagamisel; 2) osaleb posti- ja patrullteenistuses; 3) osaleb liiklusturvalisuse tagamisel ning liiklusjärelevalves; 4) jälgib heakorra- ja keskkonnanõuete täitmist; 5) jälgib tarbijakaitsenõuetest kinnipidamist; 6) abistab politseid kuritegude ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel; 7) osaleb õiguserikkumiste ennetamises; 8) osutab abi isikutele, kes on saanud kannatada kuriteo või õnnetusjuhtumi tagajärjel või kes on abitus seisundis; 9) võtab osa inimeste ja vara päästmisest loodusõnnetuse või muu erakorralise sündmuse korral. 8. Kodukaitsel ei ole õigust teostada kohtueelse uurimise toiminguid. III. EESTI KODUKAITSE LIIGE 9. Kodukaitse koosneb vabatahtlikult Kodukaitsesse astunud kodanikest. 10. Kodukaitse liikmeks võidakse võtta vähemalt 18-aastane kehtestatud nõuete piires eesti keelt valdav Eesti kodanik, keda ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest, kellel ei ole karistatust ning kes oma iseloomu ja kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest on võimeline täitma Kodukaitse liikme ülesandeid ning tunnistab Kodukaitse põhikirja. Kodukaitse liikmeks ei võeta kohtunikku, prokuröri, eradetektiivi ega kaitseväelast. 11. Kodukaitses kehtestatakse auliikme ja toetajaliikme staatus. Kodukaitse auliikme ja toetajaliikme õigused piirduvad osavõtuga organisatsioonisisesest tegevusest, selle materiaalsest toetamisest, Kodukaitse tegevuse propageerimisest ning abistavate funktsioonide täitmisest. Auliikmeteks ning toetajaliikmeteks võivad olla ka välisriikide kodanikud. 12. Kodukaitse liikmeks astumiseks esitatakse Kodukaitse vastava rühma ülemale vormikohane avaldus, millele on lisatud kahe Kodukaitse liikme soovitused. Avalduses kohustub Kodukaitse liikmeks astuda soovija tunnustama ja täitma Kodukaitse põhikirja nõudeid. Liikmeks vastuvõtmine toimub rühma üldkoosolekul sellest osavõtjate lihthäälteenamusega. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 rühma isikkoosseisust, kuid mitte vähem kui 3 Kodukaitse liiget. Üldkoosolekul kontrollitakse, kuidas liikmeks astuja soovija tunneb Kodukaitse põhikirja. Kodukaitse liikmeks vastuvõtmise kinnitab maleva ülem. 13. Kodukaitse liige annab tõotuse, mille teksti ja andmise korra kehtestab Kodukaitse ülem. 14. Kodukaitse liikmele antakse välja Kodukaitse liikme tunnistus. 15. Kodukaitse liikmel on õigus vabatahtlikult organisatsioonist välja astuda, kusjuures isikliku avalduse esitamise päev loetakse väljaastumise päevaks. Avaldus esitatakse rühmaülemale. Kodukaitsest vabatahtlikult lahkunu või sealt väljaheidetu tagastab tema käsutuses oleva Kodukaitse vara ja vahendid, sealhulgas vormiriietuse ja atribuutika ühe nädala jooksul lahkumise või väljaheitmise päevast arvates. Tähtajaks tagastamata jäänud vara ja vahendid nõutakse sisse seaduses ettenähtud korras. Kodukaitse liige võidakse maleva ülema otsusel organisatsioonist välja arvata oma kohustustega mittetoimetulemise või pikaajalise haiguse tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel. 16. Kodukaitse liige võidakse võtta distsiplinaarvastutusele põhikirja, kodukorra ja muude organisatsiooni tegevust sätestavate aktide mittetäitmise eest, samuti temale pandud kohustuste mittetäitmise või tegevuse eest, mis on vastuolus Kodukaitse põhikirjaga. Kodukaitse liikmele võidakse määrata järgmisi distsiplinaarkaristusi: 1) märkus; 2) noomitus; 3) tagandamine juhtivalt kohalt Kodukaitses; 4) liikmeskonnast väljaheitmine. Kodukaitse liikmete distsiplinaarüleastumisi arutavad kodukaitsemalevate aukohtud, kelle koosseisu ja statuudi kinnitab Kodukaitse ülem. Kodukaitse liikmete suhtes rakendatavate ergutuste ja nende distsiplinaarvastutusele võtmise kord sätestatakse Eesti Kodukaitse kodukorras, mille kinnitab Kodukaitse ülem. 17. Kodukaitse liikmeid või muid isikuid, kellel on väljapaistvaid teeneid organisatsiooni ees, võidakse autasustada Eesti Kodukaitse teenetemärgiga, mille statuudi ja kirjelduse kinnitab Kodukaitse ülem. 18. Kodukaitse liikme elu, au ja väärikust kaitseb riik. IV. EESTI KODUKAITSE LIIKME KOHUSTUSED 19. Kodukaitse liige on kohustatud: 1) aktiivselt abistama politseid avaliku korra ja julgeoleku tagamisel; 2) osalema Kodukaitse põhikirjajärgses tegevuses, täpselt ja õigeaegselt täitma oma otsese ülema korraldusi ning kogu oma tegevusega aktiivselt kaasa aitama Kodukaitse autoriteedi kindlustamisele; 3) Kodukaitse tegevuses osalemisel lähtuma seaduste ja muude õigusaktide nõutest, kaasa aitama kodanike, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide õiguste tagamisele; 4) ennetama ning tõkestama kuritegusid ja õiguserikkumisi, osutama abi õiguserikkumise, avarii või muu õnnetusjuhtumi tagajärjel kannatada saanutele; 5) teada saanud kuritegudest ja õiguserikkumistest, õiguserikkujatest või tagaotsitavatest, kohe informeerima politseid ja rühmaülemat või maleva staapi; 6) suheldes isikutega teenistusülesannete täitmisel, esimesena esitlema ennast Kodukaitse liikmena, esitama neile üksnes seaduslikke nõudmisi ja mitte täitma ebaseaduslikke korraldusi; 7) olema eeskujuks seadusekuulekuses ning õiguskorra järgimises, mitte lubama Kodukaitse autoriteeti riivavaid tegusid; 8) mitte levitama konfidentsiaalset informatsiooni, mis on temale teatavaks saanud seoses oma ülesannete täitmisega, samuti kodanike eraellu puutuvat teavet; 9) võtma osa Kodukaitse poolt läbiviidavatest õppustest; 10) tagama tema käsutusse antud Kodukaitse vara, vahendite, vormiriietuse ja sümboolika nõuetekohase kasutamise ja hoidmise; 11) kandma ülesannete täitmisel vormiriietust, kui pole antud teistsugust korraldust; 12) informeerima regulaarselt oma tegevusest rühmaülemat. V. EESTI KODUKAITSE LIIKME ÕIGUSED 20. Politsei tegevuses osalemisel on Kodukaitse liikmel õigus: 1) nõuda õiguserikkujalt korrarikkumise lõpetamist ja avalikust korrast kinnipidamist; 2) kontrollida õiguserikkumise toimepanemises kahtlustatava isikut tõendavaid dokumente; 3) koostada protokolle nendes haldusõiguserikkumise asjades, mille kohta protokolli koostamise õigus on politseiametnikul; protokoll koostatakse politseiametniku puudumise korral või tema korraldusel; 4) pidada seaduses ettenähtud korras kinni ja toimetada politseiasutusse kuriteo toimepanemises kahtlustatavaid isikuid ja teisi õiguserikkujaid; 5) toimetada ravi- või politseiasutusse isikuid, kes alkohoolse, toksilise või narkootilise joobe tõttu võivad ohustada iseennast või teisi isikuid, samuti õiguserikkujaid nende isiku kindlakstegemiseks ja vajaduse korral haldusõiguserikkumise protokolli koostamiseks; 6) politsei ülesandel korraldada isiku sundtoomist seaduses ettenähtud juhtudel; 7) kontrollida koos politseiametnikuga seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras materiaalsete väärtuste hoidmist ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides; 8) siseneda koos politseinikega elanike valdusse, sealhulgas elu- ja muudesse ruumidesse, samuti organisatsioonide ruumidesse ja territooriumile kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks, samuti loodusõnnetuse või muu erakorralise sündmuse puhul, mis ohustab inimese elu või tervist; 9) peatada õiguserikkumise kahtluse korral sõidukeid ning kontrollida juhi-, sõiduki- ja veosedokumente; 10) kõrvaldada sõiduki juhitimiselt isik, kellel puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise või kasutamise õigust tõendav dokument või keda kahtlustatakse alkohoolses, toksilises või narkootilises joobes, ning kontrollida joovet kohapeal või saata joobes kahtlustatav isik ekspertiisi; 11) kasutada vajaduse korral takistamatult organisatsioonile kuuluvaid sidevahendeid ning edasilükkamatul juhul ka mootorsõidukeid (välja arvatud välisriigi diplomaatilisele, konsulaar- või muule esindusele, samuti rahvusvahelisele organisatsioonile kuuluvad ning eriotstarbelised mootorsõidukid) vältimatut arstiabi vajavate isikute toimetamiseks raviasutusse; 12) kontrollida tegevusloa või litsentsi olemasolu; 13) kanda ja kasutada tulirelva ja erivahendeid politseiseaduse paragrahvides 14, 15 ja 151 sätestatud juhtudel ja korras. VI. KODUKAITSE ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS 21. Kodukaitse koosneb Kodukaitse ülemast ja kodukaitsemalevatest. Kodukaitse ülemaks on politseipeadirektor. Kodukaitsemalevad asuvad politseiprefektuuride juures. Iga politseiprefektuuri juurde moodustatakse samanimeline kodukaitsemalev. Kodukaitsemalev moodustatakse politseipeadirektori käskkirjaga. 22. Kodukaitsemalevad jagunevad rühmadeks, mis on Kodukaitse ülesehituse organisatsiooniliseks aluseks. Rühma koosseisu kuulub kolm kuni viiskümmend liiget. Igale rühmale antakse oma nimi. Vajaduse korral koondatakse rühmad kompaniideks ja viimased omakorda divisjonideks. 23. Rühmad, kompaniid ja divisjonid moodustatakse üldjuhul politseijaoskonna juurde. Rühmad, kompaniid ja divisjonid moodustab kodukaitsemaleva ülem. 24. Iga politseijaoskonna juurde moodustatakse üks kodukaitsemaleva struktuuriüksus (rühm, kompanii või divisjon) sõltuvalt Kodukaitse liikmete arvust. Rühma, kompanii või divisjoni tegevuspiirkond võidakse piiritleda valla, väikelinna või linnaosa territooriumiga. Vajaduse korral võidakse moodustada spetsialiseeritud rühmi või kompaniisid. VII. KODUKAITSE MALEVA, DIVISJONI, KOMPANII JA RÜHMA JUHTORGANID 25. Kodukaitsemaleva juhtorganiteks on malevaülem, maleva staap ja maleva vanematekogu. Malevaülemaks on politseiprefekt. Maleva staabiülema nimetab ametisse ja vabastab ametist politseiprefekt. Maleva staabiülema koht võib olla palgaline ametikoht, mis vajaduse korral nähakse ette politseprefektuuri koosseisus. Maleva vanematekogusse kuuluvad malevaülem, maleva staabiülem, divisjoniülemad ja muude malevale vahetult alluvate allüksuste ülemad. 26. Kodukaitse divisjoni juhtorganiteks on divisjoniülem, divisjoni staap ja divisjoni vanematekogu. Divisjoni vanematekogusse kuuluvad divisjoni ülem, divisjoni staabiülem, kompaniiülemad ja muude divisjonile vahetult alluvate allüksuste ülemad. 27. Kodukaitse kompanii juhiks on kompaniiülem. Kompanii üldkoosolekul valitakse enda hulgast kompaniiülema abi ja rühmaülemad. 28. Kodukaitse rühma juhib rühmaülem, rühma üldkoosolekul valitakse enda hulgast rühmaülema abi ja grupivanemad. 29. Kodukaitse kompaniis ja rühmas võidakse vastavalt moodustada kompanii ja rühma vanematekogu. Vanematekogu moodustamise kord sätestatakse Kodukaitse kodukorras. 30. Kodukaitse kompaniiülemate abid ja rühmaülemad kinnitab ametisse ja vabastab ametist malevaülem. Kodukaitse divisjoniülemad, divisjonide staabiülemad ja kompaniiülemad nimetab ametisse ja vabastab ametist malevaülem vanematekogu ettepanekul. 31. Kodukaitse maleva-, divisjoni-, kompanii- ja rühmaülem juhib vastavate allüksuste tegevust ja tagab talle Kodukaitse põhikirja ja muude aktidega pandud ülesannete täitmise, tegevuse seaduslikkuse ning koostöö kohaliku omavalitsuse täitevorganite, piirivalve ja teiste vastavate organite ning kodanike ühendustega. 32. Kodukaitse maleva (divisjoni) staap on praktilise ja operatiivse juhtimise organ, mille kaudu ja abil maleva (divisjoni) ülem teostab juhtimist. 33. Kodukaitse maleva, divisjoni, kompanii ja rühma vanematekogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole vanematekogusse kuuluvatest isikutest, kaasa arvatud vastava üksuse ülem või viimase äraoleku korral staabiülem, kes ühtlasi juhatab vanematekogu koosolekut. 34. Kodukaitse maleva, divisjoni, kompanii ja rühma juhtorganite pädevus sätestatakse maleva kodukorras, mille kinnitab Kodukaitse ülem. VIII. EESTI KODUKAITSE FINANTSEERIMINE 35. Kodukaitse tegevusega seotud kulutused kaetakse vastavate politseiasutuste selleks ettenähtud vahendite arvelt. 36. Kodukaitse vara kuulub vastava politseiasutuse bilanssi. IX. LÕPPSÄTTED 37. Kodukaite reorganiseeritakse või likvideeritakse Vabariigi Valitsuse määrusega.