Ülemnõukogu Presiidium — Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi kasutamise korra kehtestamise kohta — RT, 1990, 17, 189

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS Vastavalt Eesti Vabariigi 1990. a. 7. augusti seadusele "Riigilipu ja riigivapi kohta" Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium otsustab: 1. Kehtestada käesolevale seadlusele lisatud "Eesti Vabariigi riigilipu kasutamise kord" ja "Eesti Vabariigi riigivapi kasutamise kord". 2. Eesti Vabariigi Valitsusel: 1) korraldada riigilipu ning suure ja väikese riigivapi etalonide taastamine, esitades etalonid kinnitamiseks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumile. Kehtestada riigilipu ja riigivapi kujutiste tiraþeerimise, samuti riigivapi kujutisega pitsatite, plankide ja muude dokumentide valmistamise, kasutamise, hoidmise ja hävitamise kord. Teha Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumile ettepanekud vastutuse määramiseks riigilipu ja riigivapi teotamise eest; 2) viia valitsuse otsused vastavusse käesoleva seadlusega ning määrata kindlaks riiklike ja ühiskondlike organite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide lippude ja vappide kehtestamise kord; 3) anda vajadusel ametlikke selgitusi Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi kasutamise üksikküsimuste kohta. 3. Tunnistada kehtivuse kaotanuks: 1) Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 1940. a. 31. oktoobri seadlus "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigilipu kuju kinnitamise kohta" (ENSV Teataja 1940, nr. 39, art. 448); 2) Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1953. a. 6. veebruari seadlus "Eesti NSV riigilipu kohta" (ENSV Teataja 1953, nr. 3, art. 29); 3) Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1955. a. 22. oktoobri seadlus "Eesti NSV riigilipu põhimääruse kinnitamisest" (ENSV Teataja 1955, nr. 13, art. 103; 1966, nr. 57, art. 423; 1978, nr. 13, art. 156 ja nr .41, art. 509; 1981, nr. 5, art. 59; 1982, nr. 43; art. 645; 1984, nr. 45, art. 536 ja nr. 47, art. 557); 4) Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1968. a. 4. detsembri seadlus "Rajooni, linna, linnarajooni, alevi ja küla rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee riigivapiga pitsati näidise ning kirjelduse kinnitamise kohta" (ENSV Teataja 1968, nr. 50, art. 385; 1980, nr. 23, art. 368); 5) Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1973. a. 30. märtsi seadluse "Eesti NSV rajooni, linna, linnarajooni, alevi ja küla rahvasaadikute nõukogu saadiku rinnamärkide näidiste ja rinnamärgi põhimääruse kinnitamise kohta" (ENSV Teataja 1973, nr. 19, art. 170; 1980, nr. 23, art. 368; 1986, nr. 10, art. 132) § 2 ning sellele seadlusele lisatud saadiku tunnistuse ja rinnamärkide näidised ja nende kirjeldused, samuti vastav saadiku rinnamärgi põhimäärus; 6) Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1975. a. 28. märtsi seadluse "Eesti NSV Ülemnõukogu saadiku rinnamärgi kirjelduse ja näidise ning saadiku rinnamärgi põhimääruse kinnitamise kohta" (ENSV Teataja 1975, nr. 17, art. 138; 1980, nr. 9, art. 119; ja nr. 23, art. 368; 1986, nr. 10, art. 132) § 2 ning selle seadluse lisad ja Ülemnõukogu saadiku rinnamärgi näidis; 7) Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1980. a. 28. augusti seadluse ""Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigivapi põhimääruse" kinnitamise kohta" (ENSV Teataja 1980, nr. 34, art. 517 ja nr. 41, art. 627) § 1; 8) Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1980. a. 26. detsembri seadlus "Riiklike ja ühiskondlike organite, organisatsioonide ja ametiisikute lippude ning vimplite kohta" (ENSV Teataja 1980, nr. 45, art. 683; 1981, nr. 21, art. 295); 9) Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1984. a. 30. augusti otsuse "Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti NSV kohalike rahvasaadikute nõukogude saadikute saadikutunnistuste ning Eesti NSV valitsuse liikme, Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee liikme ja Eesti NSV Ülemkohtu liikme tunnistuste kohta" punktid 1 ja 2 ning lisad; 10) Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1988. a. 23. juuni seadluse "Riikliku ja rahvussümboolika kohta Eesti NSV-s" (ENSV Teataja 1988, nr. 30, art. 373 ja nr. 52, art. 752) preambula 1-3. lõige; 11) Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1988. a. 20. oktoobri otsusega "Eesti rahvussümbolite kasutamise põhimääruse kinnitamise kohta" (ENSV Teataja 1988, nr. 46, art. 658) kehtestatud põhimääruse punktid 2-4; 12) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. a. 10. mai otsus "Eesti rahvuslipu kui taastatava iseseisva vabariigi riikliku sümboli kasutamise korra kohta". Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Tallinn, 16.oktoobril 1990. Kehtestatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. a. 16. oktoobri seadlusega Eesti Vabariigi riigilipu kasutamise kord § 1. Eesti Vabariigi riigilipuks on eesti riigivärvides sini-must-valge rahvuslipp. § 2. Eesti Vabariigi riigilipp on täisnurkne riidekangas, mis koosneb kolmest võrdse suurusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine lipulaid on taevasinine, keskmine lipulaid on must ja alumine valge. Lipukanga laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus aga 105X165 sentimeetrit. § 3. Eesti Vabariigi riigilipp heisatakse: 1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Eesti Vabariigi Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite hoonetel - alatiselt, aga hoonetel, kus toimuvad Eesti Vabariigi Ülemnõukogu või kohaliku omavalitsuse volikogude (esinduskogude) istungjärgud (koosolekud) - kogu istungjärgu (koosoleku) ajaks; 2) Tallinna Pika Hermanni tornis ning muudes linnades ja alevites nende omavalitsuse organite otsusega ettenähtud kohtades - alatiselt; 3) Eesti Vabariigi ministeeriumide, riiklike ametite, teiste keskasutuste, kohaliku omavalitsuse täitevorganite struktuuriüksuste, muude riiklike ja ühiskondlike organite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide hoonetel, samuti elamutel - Eesti Vabariigis kehtiva seadusandlusega määratud riiklikel pühadel ning tähtpäevadel, rahvuspühadel ja teistel pidupäevadel; 4) Eesti Vabariigi diplomaatiliste esinduste, kaubandusesinduste ja konsulaarasutuste hoonetel - riiklikel pühadel ja kooskõlas vastuvõtumaa tavadega; 5) Eesti Vabariigi diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste juhtide liiklusvahenditel; 6) vastavalt diplomaatilisele protokollile merelaevadel ja muudel liiklusvahenditel, kus ametliku isikuna viibivad Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees, Eesti Vabariigi Valitsuse esimees (peaminister) või teised isikud, kes esindavad Eesti Vabariigi Ülemnõukogu või Eesti Vabariigi Valitsust; 7) laevadel, mis on registreeritud Eesti Laevaregistris või Eesti Laevaraamatus ja millele on antud laevapatent, vastav ajutine tunnistus või Eesti laevapilet. Välisriigi riigi- või rahvuslipu all sõitev laev peab Eesti Vabariigi sisemerd läbides või Eesti Vabariigi sadamas seistes lisaks oma lipule heiskama ja kandma vastavuses rahvusvaheliste meretavadega ja käesoleva akti §-ga 5 ka Eesti Vabariigi riigilippu; 8) Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusel või kohaliku omavalitsuse organi otsusel või loal. Eesti Vabariigi riigilippu võib rahvuslipuna heisata ka tseremooniatel ja teistel avalikel pidulikel (sealhulgas religioossetel) üritustel, mida korraldavad Eesti riiklikud ning ühiskondlikud organid, ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, samuti perekondlikel pidulikel üritustel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel peab heisatav riigilipp vastama vähemalt lipu normaalsuurusele. Peale käesolevas paragrahvis loetletud juhtude on riigilipu heiskamine hoonetele, laevadele ja muudele liiklusvahenditele keelatud. § 4. Leina tähistamiseks võib Eesti Vabariigi riigilipu heisata leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse Eesti Vabariigi riigilipu varda või lipumasti ülemisse otsa 10 sentimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad langevad alla kogu lipukanga ulatuses. Leinalipuna võidakse lippu heisata ka poolde lipuvardasse (poolde lipumasti). § 5. Eesti Vabariigi riigilipp heisatakse riiklikel pühadel ning tähtpäevadel, rahvuspühadel ja teistel pidupäevadel päikesetõusul, kuid mitte varem kui 7.00 ja langetatakse päikese loojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui ei ole Eesti Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse organi erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise muu kellaaja kohta. Eesti Vabariigi riigilipu heiskamine, kandmine, langetamine ja lipuga tervitamine laevadel toimub vastavuses rahvusvaheliste meretavadega. Eesti Vabariigi riigilippu rahvuslipuna jaaniööl ei langetata. § 6. Eesti Vabariigi riigilipp heisatakse hoonetele peasissekäigu juures või muus selleks sobivas kohas kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on vähemalt 6 korda suurem lipu laiusest, seina lipuvardal aga vähemalt 3 korda suurem lipu laiusest. Heisatud riigilipul peab lipukanga alumine serv (ots) olema maapinnast vähemalt 3 meetri kõrgusel. Lipp peab olema täiesti korras. § 7. Kui Eesti Vabariigi riigilipp heisatakse samaaegselt mõne teise riigilipuga, paigutatakse need lipud riikide nimetuste tähestikulises järjekorras eesti tähestiku järgi Eesti Vabariigi riigilipust lippude poolt vaadates paremale, kusjuures samaaegselt heisatavate lippude lipuvardale või lipumastile kinnitatav külg (lipu laius) peab olema ühesuurune ja lipukangaste tase ühtlane, nii et ükski lippudest ei asuks teisest kõrgemal. Iga riigilipp heisatakse eraldi lipuvardasse või -masti. Kui Eesti Vabariigi riigilipp heisatakse samaaegselt Eesti mõne maakonna või linna või Eesti muu lipuga, paigutatakse need Eesti Vabariigi riigilipust lippude poolt vaadates vasakule, kusjuures maakonna, linna või Eesti muu lipu mõõtmed ei tohi ületada Eesti Vabariigi riigilipu mõõtmeid. § 8. Eesti Vabariigi maakondadel ja linnadel, samuti muudel asulatel ja omavalitsusüksustel võivad olla enne 1940. a. 25. augustit Eestis kehtinud maakonna, linna, muu asula või omavalitsusüksuse lipud. Niisuguste linnade, muude asulate või omavalitsusüksuste lipud aga, kellel need nimetatud kuupäevani puudusid, kinnitab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastava kohaliku omavalitsuse volikogu (esinduskogu) ettepanekul, arvestades antud paikkonnas ajalooliselt väljakujunenud traditsioone ja sümboolikat. Eesti Vabariigi riiklikel ja ühiskondlikel organitel, ettevõtetel, asutustel ja organisatsioonidel võivad olla lipud, mis on kehtestatud Eesti Vabariigi seadusandlusega määratud korras, kusjuures need lipud ei tohi olla identsed välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lippudega ega ka Eesti Vabariigi riigilipuga, maakondade, linnade, muude asulate või omavalitsusüksuste lippudega. § 9. Vastutust Eesti Vabariigi riigilipu nõuetekohase heiskamise eest kannavad nende riiklike ja ühiskondlike organite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ametiisikud ning üksikisikud, kellele hooned (või laevad) kuuluvad või kelle kasutusse (bilanssi) need on eraldatud. § 10. Järelevalvet Eesti Vabariigi riigilipu kasutamise korra täpse täitmise üle teostavad kohaliku omavalitsuse täitevorganid, laevade puhul aga sadamakaptenid. Kehtestatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. a. 16. oktoobri seadlusega Eesti Vabariigi riigivapi kasutamise kord § 1. Eesti Vabariigi riigivapil on kaks kuju - suur vapp ja väike vapp. Eesti Vabariigi suurel vapil on kuldsel barokk-kilbil kolm sinist punase keele ja hõbesilmadega leopardina kujutatud lõvi, kes astuvad kilbi poolt vaadates paremale, pilk vaataja poole. Kilpi ümbritseb kolmelt küljest vanik kahest ristatud kuldsest tammeoksast. Eesti Vabariigi väike vapp on käesoleva paragrahvi teises lõikes kirjeldatud kilbi ja vapifiguuriga, kuid tammeoksteta. § 2. Riigivapi kujutist kasutatakse Eesti Vabariigi riigipitsatis ja kõigis riigivõimu- ja -valitsemisorganite pitsatites, samuti käesolevas aktis ja Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras ka muudel juhtudel. Eesti Vabariigi suure riigivapi ja riigipitsati kujutiste algetaloniks on Riigi Teatajas 1925. aastal nr. 117/118 (lk. 789- 790 koos vahelehega) avaldatud kujutised vastavalt Eesti Vabariigi Riigikogu poolt 19. juunil 1925. a. vastuvõetud "Riigivapi seadusele". Eesti Vabariigi riigivapi kujutist ei loeta moonutatuks, kui reprodutseerimisel esineb lüvide sinises värvitoonis kõikumisi koobaltist ultramariinini. Lõvide kujutamisel lihtsustatakse kolmemõõtmeline kujutis tasapinnaliseks, loobudes tumedast kontuurjoonest; vapikilbi esitamisel markeeritakse ruumilisus vaid ülemistel käänisnurkadel. Kulda võib asendada kollane värv. Eesti Vabariigi riigivapi ja riigipitsati taastatud etalone säilitatakse alatiselt ja nende kujutised avaldatakse Riigi Teatajas. Eesti Vabariigi suure ja väikese riigivapi kujutised peavad nende mõõtmetest olenemata alati täpselt vastama vappide värvilisele või must-valgele kujutisele. § 3. Eesti Vabariigi riigipitsat on sõõrikujuline metallpitsat läbimõõduga 7 sentimeetrit. Sõõri keskel on Eesti Vabariigi suure riigivapi kujutis ja sõõri ülaservas vapi kohal on sõnad "Eesti Vabariik". Eesti Vabariigi riigipitsatit kasutatakse: 1) Eesti Vabariigi täievoliliste esindajate volitus- ja ärakutsumiskirjadel; 2) Eesti Vabariigi rahvusvahelistel lepingutel; 3) ümbrikutel, mis sisaldavad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud volitus- ja ärakutsumiskirju. Eesti Vabariigi riigipitsat on hoiul Eesti Vabariigi Ülemnõukogus. Riigipitsati hoidmise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees. § 4. Suure riigivapi kujutisega 5-sentimeetrise läbimõõduga sõõrikujulist metallpitsatit oma nimetusega ülaservas kasutavad: 1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja tema Presiidium; 2) Eesti Vabariigi Valitsus; 3) Eesti Vabariigi Ülemkohus; 4) Eesti Vabariigi diplomaatilised esindused. Väikese riigivapi kujutisega 5-sentimeetrise läbimõõduga sõõrikujulist pitsatit oma nimetusega ülaservas kasutavad: 1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kantselei; 2) Eesti Vabariigi Riigikontroll; 3) Eesti Vabariigi Riigikantselei; 4) Eesti Vabariigi ministeeriumid ja riiklikud ametid; 5) Eesti Vabariigi kohtud, Riiklik Arbitraaþ, riiklikud perekonnaseisuorganid ja riiklikud notariaalkontorid; 6) Eesti Vabariigi Prokuratuur ja tema organid; 7) kohaliku omavalitsuse organid; 8) Eesti Teaduste Akadeemia, riiklikud ülikoolid ning teised kõigi tasemete riiklikud teadus- ja õppeasutused; 9) Eesti Pank; 10) Eesti Vabariigi kaubandusesindused ning konsulaarasutused. § 5. Kõigi käesoleva akti paragrahvis 4 nimetatud riigiorganite, riiklike ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide sõõrikujuliste pitsatite läbimõõt on 3,5 sentimeetrit, sõõri keskel asub väikese riigivapi kujutis ja ülaservas vastava riigiorgani, riikliku ettevõtte, asutuse või organisatsiooni nimetus. § 6. Eesti Vabariigi suure riigivapi värvilist või must- valget kujutist kasutatakse Eesti Vabariigi seadustel ja Eesti Vabariigi Valitsuse määrustel ning seda võib kasutada ka käesoleva akti §-s 4 loetletud riigiorganite ja -asutuste väljaantavatel tähtsamatel dokumentidel (sealhulgas kõigil välislepingutel ning diplomitel), nende asutuste nimesiltidel, Riigi Teatajal ja muudel ametlikel trükistel. Riigiorganite ja riiklike ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide muude dokumentide plankidel ja trükistel võidakse kasutada vaid väikese riigivapi värvilist või must-valget kujutist. § 7. Eesti Vabariigi suure riigivapi reljeefkujutist võivad oma hoonetel ja saalides kasutada ainult käesoleva akti §-s 4 lg. 1 nimetatud riigiorganid ja -asutused, samuti kohaliku omavalitsuse organid ning kohtud oma istungisaalides ja perekonnaseisuorganid sünni ja abielu piduliku registreerimise ruumides. § 8. Eesti Vabariigi riigivappide kujutise kasutamise õigust võib peale käesolevas aktis nimetatud juhtude täiendavalt anda ainult Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. Eesti Vabariigi riigivapi kujutisega pitsatite ja dokumendiplankide valmistamise, kasutamise, hoidmise ja hävitamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus. § 9. Eesti Vabariigi maakondadel ja linnadel, samuti muudel asulatel ning omavalitsusüksustel võivad olla enne 1940. a. 25. augustit Eestis kehtinud maakonna, linna, muu asula või omavalitsusüksuse vapid. Niisuguste maakondade, linnade, muude asulate või omavalitsusüksuste vapid aga, kellel need nimetatud kuupäevani puudusid, kinnitab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastava kohaliku omavalitsuse volikogu (esinduskogu) ettepanekul, arvestades antud paikkonnas ajalooliselt väljakujunenud traditsioone ja sümboolikat. Eesti Vabariigi riiklikel ja ühiskondlikel organitel, ettevõtetel, asutustel ja organisatsioonidel võivad olla oma vapid, mis on kehtestatud Eesti Vabariigi seadusandlusega määratud korras, kusjuures need vapid ei tohi olla identsed välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vappidega ega ka Eesti Vabariigi riigivapiga, maakondade, linnade, muude asulate või omavalitsusüksuste vappidega. § 10. Vastutust Eesti Vabariigi riigivapi kujutisega pitsati ja dokumendiplankide kasutamise ning hoidmise korra järgimise eest kannavad riigiorganite, riiklike ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhid ning selleks määratud muud ametiisikud. § 11. Kontrolli käesoleva akti täpse täitmise üle teostavad Eesti Vabariigi riigivõimu- ja -valitsemisorganid ning muude organite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhid, kellele on antud Eesti Vabariigi riigivapi kujutise kasutamise õigus.