Kultuuriminister — Kultuurimälestiseks tunnistamine — RT III, 2015, 7

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut.

I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viljandis asuva kultuuriseltsi Koit hoone mälestiseks tunnistamise ettepaneku on teinud 2009. a juunis kaks Viljandi linna elanikku. Asja mälestiseks tunnistamise menetluse algatas Muinsuskaitseamet. Vastavus mälestise tunnustele Hoone mälestise tunnustele vastavuse väljaselgitamiseks koostas Muinsuskaitseamet eksperdihinnangu, milles leidis, et hoone vastab mälestise tunnustele. Samale seisukohale jõudis 08.05.2014. a ka Muinsuskaitse Nõukogu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada kultuuriseltsi Koit hoone kultuurimälestiseks. Viljandi kultuuriseltsi Koit hoone on autentsena säilinud ajalooline seltsihoone 20. sajandi teise kümnendi algusest pärineva välisilmega, algupärase välisilme ja interjööriosade, kande- ja piirdetarinditega ning 1930. ja 1960. aastatel lisatud interjööriosadega, mis on samuti arhitektuuriväärtuslikud. Oluline on siinkohal nii ajaloolise seltsimaja sümbolväärtus eesti rahvuskultuuri ning ärkamis- ja esimese iseseisvusaja järjepidevuse kandjana kui ka asjaolu, et Koidu seltsimaja on 20. sajandi algul Eesti linnadesse rajatud rahvuslike kultuuriseltside hoonetest faktiliselt ainus, mille rajamisaegne ilme, sh algupärased kande- ja piirdetarindid, erinevad interjööriosad ja originaaldetailid, on tänaseni autentsena säilinud. Ülejäänud seltsimajad on Teises maailmasõjas saadud sõjapurustuste ja järgnenud nõukoguliku kultuuripoliitika tagajärjel kas hävinud (Vanemuine Tartus, Endla Pärnus) või põhjalikult rekonstrueeritud (Estonia Tallinnas, Säde Valgas, Kannel Võrus). Sõjajärgsel perioodil taastatud hoonetest on ehitismälestistena kaitse all Estonia ja Säde hooned. Koidu seltsimaja hoone on põhiosas pärit 1911. a ümberehituse ajast, sealjuures on varasem samal kohal asunud, 19. sajandist pärinev hoone säilinud uuema hoonekehandi sees suhteliselt terviklikult. Seltsimaja välisilme ja plaanilahendus on säilinud algupärasel, s.o 20. saj algusele iseloomulikul kujul. Erinevates ehitusjärkudes tehtud juurdeehitused (1937. a ja 1960. aastad) vana hooneosa ei kahjusta, pigem lisavad erinevad arhitektuursed kihistused ruumilahenduste ja detailide näol hoonele arhitektuuriväärtust. Näiteks on 1960. aastatest pärinev teatrisaali interjöör säilinud peaaegu puutumatuna. Kaitsevööndi määramine Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Selle ülesandeks on tagada kinnismälestise vaadeldavus, sh kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus ning kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Kultuuriseltsi Koit hoonele määratakse kaitsevöönd Jakobsoni tn 18 kinnistu ulatuses. See on piisav mälestise vaadeldavuse tagamiseks. Lisaks asub kultuuriseltsi Koit maja Viljandi vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis. Menetlusosaliste seisukohad Objekti mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord”. Kavandatava mälestise omanikku ning asukohajärgset kohalikku omavalitsust on mälestiseks tunnistamise menetlusest teavitatud ning neilt on küsitud asja kohta arvamust. Isikutele on antud võimalus tutvuda eksperdihinnanguga ja avaldada selle kohta arvamust, samuti on toimunud 19.03.2014. a nõupidamine kõnealuses majas, milles osalesid omaniku esindajad, Viljandi linnaarhitekt ja Muinsuskaitseameti esindajad. Omanik on allkirjastanud arutelu protokolli, milles on kinnitanud oma nõusolekut hoone mälestiseks tunnistamisele. Kaitsevööndi kehtestamise osas on küsitud omaniku arvamust 05.06.2015. a kirjaga, andes selleks tähtaja. Määratud tähtajaks omanik oma seisukohta ei esitanud. Hoone kuulub MTÜ-le Viljandi Kultuuriselts Koit ja on kasutusel seltsimajana. Hoone omanik on andnud nõusoleku hoone mälestiseks tunnistamiseks. Ka Viljandi Linnavalitsus toetab hoone mälestiseks tunnistamist. II KAITSE ALLA VÕTMINE Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o. üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Koidu seltsimaja omab suurt kultuuriloolist väärtust. Tegemist on eesti rahvuskultuuri ühe olulisema monumendiga, mis kajastab neid väärtusi, mis viisid Eesti iseseisvumiseni 1918. aastal. Samal ajal on Jakobsoni 18 hoone ainus autentsena säilinud 20. sajandi algusest pärinev linna seltsimaja näide ja sellisena unikaalne. Mälestiseks tunnistamisel on kaalutud kaitse ulatust ja kaitserežiimi otstarbekust. Hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitsealal. Hoone paikneb Viljandi vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, kuid see ei taga väärtusliku hoone säilimist. Seetõttu on otstarbekas rakendada riiklikku kaitset. Vastavalt muinsuskaitseseadusele võib hooldus- ja remonditöid hoones teha Muinsuskaitseameti nõusolekuta. Hooldus- ja remonditöödeks loetakse eelkõige katusekatte parandamist sama materjaliga, fassaadi vuukimist ja krohviparanduste tegemist sama tüüpi krohviga, laudise ülevärvimist sama tüüpi ja tooni värviga, avatäidete, korstnate, ahjude ja vihmaveesüsteemide remontimist, siseviimistluses värvitud pindade ülevärvimist sama tüüpi ja tooni värvidega ning avariiliste konstruktsioonide toestamist. III OTSUS 1. Tunnistada kultuurimälestiseks mälestise liigiga ehitismälestis kultuuriseltsi Koit maja (Viljandi maakond Viljandi linn Jakobsoni 18). Mälestise asukoht on märgitud kaardil käskkirja lisas 1. 2. Kehtestada mälestise kaitsevöönd vastavalt kaardile käskkirja lisas 2.1 3. Muinsuskaitseametil teavitada otsusest mälestise omanikku või valdajat ja viia läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2. Mälestise andmed, asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht kantakse lisaks Maa-ameti kaardile. Käesoleva käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Mälestise asukoht ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisades esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee/) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).