Ülemnõukogu — Eesti Vabariigi seadus tööteenistusest Eesti Vabariigis

Avaldatud ÜVT 1990, 9, 152 - 23.03.1990 I. Üldsätted

Paragrahv 1. Tööteenistus on kohustuslik töötamine käesoleva seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul Eesti NSV ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides. Tööteenistus ei allu NSV Liidu relvajõududele.

Paragrahv 2. Tööteenistus on sõjaväeteenistusele alternatiivne ja selle on kohustatud läbi tegema Eesti NSV-s alaliselt elunevad 18-20-aastased kutsealustena arvelevõetud kodanikud (edaspidi kodanik), kes mõjuvatel põhjustel ei saa teenida relvajõududes.

Paragrahv 3. Tööteenistuse kestus on 30 kuud, kodanikel, kes on lõpetanud kõrgkooli, kuid ei ole läbinud sõjalise õpetuse tsüklit - 12 kuud.

Paragrahv 4. Tööteenistuses ollakse Eesti NSV-s, üldjuhul elukohajärgse maakonna või vabariikliku linna territooriumil asuva tervishoiu-, sotsiaalhooldus-, ehitus- ja remondi-, sotsiaal-, kultuuri-, põllumajandus- ja teiste majandusharude ettevõtetes, asutustes, organisatsioonides, samuti tuletõrje- ja päästeteenistustes.

II. Tööteenistusse astumise kord

Paragrahv 5. Kodanik, kes soovib astuda tööteenistusse, esitab motiveeritud avalduse elukohajärgse maakonna, vabariikliku linna volikogu tööteenistuse komisjonile. Tööteenistusse astumise avaldus tuleb üldjuhul esitada tegevteenistusse kutsumise aasta 1.jaanuariks. 1990.aastal tegevteenistusse kutsutavad, kes soovivad astuda tööteenistusse, esitavad avalduse 15.aprilliks 1990.a.

Paragrahv 6. Maakondade ja vabariiklike linnade volikogude juurde moodustatakse tööteenistuse küsimuste lahendamiseks vähemalt 7-liikmeline komisjon (edaspidi tööteenistuse komisjon) volikogu poolt määratud koosseisus.

Paragrahv 7. Tööteenistuse komisjon

1) võtab vastu tööteenistusse astumise avalduse ja teatab sellest kirjalikult 3 tööpäeva jooksul, arvates avalduse saabumise päevast, vastavale sõjakomissariaadile. Avalduse esitamise päevast peatub kodaniku tegevteenistusse kutsumine;

2) vaatab kodaniku avalduse tööteenistusse astumise kohta läbi tema juuresolekul hiljemalt 1 kuu jooksul, arvates avalduse saabumise päevast ja otsustab selle rahuldamise või rahuldamata jätmise, millest teatab kodanikule otsuse tegemise päeval;

3) väljastab 3 päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest, kirjaliku teate vastavale sõjakomissariaadile, maakonna-, vabariikliku linna valitsuse tööhõivetalitusele ja kodanikule.

Paragrahv 8. Tööteenistuse komisjon on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa vähemalt 2/3 komisjoni liikmetest. Tööteenistuse komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega komisjoni liikmete üldarvust.

III. Tööteenistusse astumisest tekkinud vaidluste lahendamine

Paragrahv 9. Tööteenistuse komisjoni otsusega mittenõustumise korral võib kodanik 10 päeva jooksul, arvates tööteenistuse komisjoni teate saamise päevast, edasi kaevata rahvakohtusse.

Paragrahv 10. Rahvakohtu otsuse peale võib kodanik edasi kaevata Eesti NSV Ülemkohtusse.

Paragrahv 11. Tööteenistusse astumise avalduse rahuldamata jätmise korral ei ole tööteenistuse komisjonil lubatud samadel alustes esitatud avaldust vastu võtta ja läbi vaadata.

IV. Tööteenistuse kord ja tingimused

Paragrahv 12. Tööteenistust korraldavad maakonna-, vabariikliku linna valitsuse tööhõivetalitused (edaspidi tööhõivetalitus).

Paragrahv 13. Kodanik on kohustatud ilmuma tööhõivetalitusse tööteenistuse komisjoni otsuses või kohtuotsuses määratud tähtajal tööteenistusse suunamiseks.

Paragrahv 14. Tööhõivetalitus

1) kogub ettevõtetelt, asutustelt, organisatsioonidelt informatsiooni vabadest töökohtadest, millistel ettevõtted, asutused, organisatsioonid soovivad rakendada tööteenistusse astujaid;

2) annab kodanikule allkirja vastu suunamiskirja tööteenistusse astumiseks konkreetsesse ettevõttesse, asutusse, organisatsiooni.

Paragrahv 15. Kodanik on kohustatud pöörduma suunamiskirjas märgitud tähtajal ettevõtte, asutuse, organisatsiooni poole töölepingu sõlmimiseks. Ettevõte, asutus, organisatsioon on kohustatud kodanikuga sõlmima suunamiskirja alusel töölepingu määratud ajaks. Tööteenistuse tähtaeg algab kodanikuga töölepingu sõlmimise momendist, millest informeeritakse tööhõivetalitust.

Paragrahv 16. Tööteenistusse astunud kodanikele laieneb Eesti NSV tööseadusandlus koos käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

Paragrahv 17. Kodanikul on keelatud omal soovil töölt lahkuda töölepingu kehtivuse ajal.

Paragrahv 18. Kodanikul on õigus pöörduda tööteenistuse komisjoni poole taotlusega

1) tööteenistusest ennetähtaegselt vabastamiseks;

2) tööteenistuskoha või paikkonna muutmiseks;

3) muudel mõjuvatel põhjustel.

Paragrahv 19. Tööteenistusest vabastatakse ennetähtaegselt

1) haiguse või invaliidsuse tõttu, mis takistab töö jätkamist või elamist selles piirkonnas;

2) kriminaalkaristuse kohaldamisel, mis teeb võimatuks tööteenistuse jätkamise;

3) tegevteenistusse astumisel;

4) muudel mõjuvatel põhjustel.

Paragrahv 20. Tööteenistuse komisjoni otsusega võib kodaniku ümber suunata teise tööteenistuskohta või tööteenistuspaikkonda või vabastada ennetähtaegselt tööteenistusest, kui taotluses esitatud põhjused tunnistatakse tööteenistuse komisjoni poolt mõjuvaiks.

Paragrahv 21. Käesoleva seaduse paragrahvides 18-19 ettenähtud alusel esitatud kodaniku, ettevõtte, asutuse, organisatsiooni taotluse vaatab tööteenistuse komisjon läbi 10 päeva jooksul, arvates avalduse saabumise päevast. Vastuvõetud otsusest teatab tööteenistuse komisjon 3 tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast, kirjalikult kodanikule, tööhõivetalitusele ning ettevõttele, asutusele, organisatsioonile.

Paragrahv 22. Tööteenistus lõpetatakse töölepingu tähtaja möödudes, millest ettevõte, asutus, organisatsioon informeerib tööhõivetalitust.

Paragrahv 23. Kui kodanik või ettevõte, asutus, organisatsioon ei nõua määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamist ja töösuhted tegelikult jätkuvad, siis muutub määratud ajaks sõlmitud tööleping määramata ajaks sõlmitud töölepinguks.

Paragrahv 24. Ettevõtte, asutuse, organisatsiooni administratsioonil on õigus Eesti NSV töökoodeksi paragrahv 37 p-des 3, 4, 7 ja 8 sätestatud alustel tööleping enne selle tähtaja möödumist lõpetada, millest teatab kirjalikult tööteenistuse komisjonile. Tööteenistuse komisjon vaatab saabunud kirjaliku teate läbi ja võtab 10 päeva jooksul, arvates teate saabumise päevast, vastu otsuse. Vastuvõetud otsusest teatab tööteenistuse komisjon 3 tööpäeva jooksul kirjalikult, arvates otsuse tegemise päevast, kodanikule, ettevõttele, asutusele, organisatsioonile, tööhõivetalitusele ja vajaduse korral sõjakomissariaadile.

Paragrahv 25. Tööteenistuse läbi teinud kodanik võtab end ettenähtud korras sõjakomissariaadis arvelt maha. Ta ei kuulu edaspidi tegevteenistusse, kordusõppustele ja õppekogunemistele kutsumisele.

V. Lõppsätted

Paragrahv 26. Tööhõivetalituse tööd tööteenistuse organiseerimisel reguleeritakse Eesti NSV Valitsuse poolt vastuvõetud normatiivaktidega.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. Rüütel

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. Almann

Tallinn, 15. märtsil 1990.