Vabariigi Valitsus — Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi — RT III, 2017, 2

Korraldus kehtestatakse inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 4 alusel.

1. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED 26. veebruaril 2014. a esitas Tartu Ülikool Vabariigi Valitsusele taotluse loa saamiseks Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse (edaspidi geenivaramu) kogutud geenidoonorite koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Tartu Ülikool palus oma taotluses luba anda koeproovid üle seitsmele Euroopa uurimisasutusele: Medizinische Universität Graz (Austria), Wellcome Trust Sanger Institute (Inglismaa), Centro Nacional de Análisis Genómico (Hispaania), Metanomics Health GmbH (Saksamaa), Consorzio Interuniversitario Risonanze Magnetiche di Metallo Proteine (Itaalia), Helmholtz Zentrum München (Saksamaa) ja Suomen molekyylilääketieteen instituutti (Soome) uurimisprojekti „BBMRI – tulevikku vaatavad suuremahulised kohordid“ (BBMRI-LPC) elluviimiseks. Tartu Ülikoolile anti Vabariigi Valitsuse 16. mai 2014. a korraldusega nr 224 „Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“ luba säilitada ja uurida kuni 10 000 geenidoonori bioloogilist materjali: geenivaramu andmebaasis oleva iga geenidoonori kohta üks DNA-proov (à 6 μg), üks RNA-proov (à 6 μg) ja üks plasmaproov (à 500 μl) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine ja nende isikuandmete kaitse, kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. 15. aprillil 2015. a esitas Tartu Ülikool Vabariigi Valitsusele täiendava taotluse loa saamiseks geenivaramusse kogutud geenidoonorite koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Tartu Ülikool palus oma taotluses luba anda geenivaramust geenidoonorite koeproovid (DNA, RNA, seerum ja plasma) täiendavalt juba käimasoleva teadusprojekti BBMRI-LPC raames kahele Euroopa uurimisasutusele: Leiden University Medical Center (Holland) ja International Agency for Research on Cancer (Prantsusmaa). Tartu Ülikoolile anti Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2015. a korraldusega nr 310 „Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“ luba säilitada ja uurida kuni 10 000 geenidoonori bioloogilist materjali: geenivaramu andmebaasis oleva iga geenidoonori kohta üks DNA-proov (à 6 μg), üks RNA-proov (à 6 μg) ja üks plasmaproov (à 500 μl) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine ja nende isikuandmete kaitse, kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. 15. detsembril 2015. a esitas Tartu Ülikool Vabariigi Valitsusele teise täiendava taotluse loa saamiseks geenivaramusse kogutud geenidoonorite koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Tartu Ülikool palus oma taotluses luba anda geenivaramust geenidoonorite koeproovid (plasma) täiendavalt juba käimasoleva teadusprojekti BBMRI-LPC raames kahele Inglismaa uurimisasutusele: Cambridge Protein Arrays Ltd ja Babraham Institute. Tartu Ülikoolile anti Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 2016. a korraldusega nr 68 „Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“ luba säilitada ja uurida kuni 10 000 geenidoonori bioloogilist materjali: geenivaramu andmebaasis oleva iga geenidoonori kohta üks DNA-proov (à 6 μg), üks RNA-proov (à 6 μg) ja üks plasmaproov (à 500 μl) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine ja nende isikuandmete kaitse, kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. 20. juulil 2016. a esitas Tartu Ülikool Vabariigi Valitsusele kolmanda täiendava taotluse loa saamiseks geenivaramusse kogutud geenidoonorite koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Tartu Ülikool palus oma taotluses luba anda geenivaramust geenidoonorite koeproovid (plasma) täiendavalt juba käimasoleva teadusprojekti BBMRI-LPC raames Rootsi Kuningriigi Uppsala Kliiniliste Uuringute Keskusele. Tartu Ülikoolile anti Vabariigi Valitsuse 2. septembri 2016. a korraldusega nr 294 „Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“ luba säilitada ja uurida kuni 10 000 geenidoonori bioloogilist materjali: geenivaramu andmebaasis oleva 70 geenidoonori kohta üks plasmaproov (à 500 μl) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine ja nende isikuandmete kaitse, kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. 26. veebruaril 2014. a, 15. aprillil 2015. a, 15. detsembril 2015. a ja 20. juulil 2016. a, kui Vabariigi Valitsusele esitati eelmised taotlused, ei olnud veel teada, milliseid uurimisprojekte lisaks esitatakse ning missugust bioloogilist materjali, kui palju ja kellele on vaja väljastada. Seetõttu esitas Tartu Ülikool 8. novembril 2016. a neljanda täiendava taotluse loa saamiseks geenivaramusse kogutud geenidoonorite koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Tartu Ülikool palus oma taotluses luba anda geenivaramust geenidoonorite koeproovid järgmistele uurimisasutustele järgmiste teadusuuringute tegemiseks. 1) Saksamaal asuva Heidelbergi Ülikooli Meditsiinilise Biomeetria ja Informaatika Instituut (Institute of Medical Biometry and Informatics) BBMRI-LPC alaprojekti „Identification of biomarkers for gallbladder cancer risk prediction – Towards personalized prevention of an orphan disease” („Sapipõie vähi riski ennustavate biomarkerite tuvastamine – Suund harvikhaiguste personaliseeritud ennetusele“) raames 10 geenidoonori DNA koguses 600 ng ühe geenidoonori kohta ning 10 geenidoonori plasma koguses 1 kõrs ühe geenidoonori kohta. Suremuse määr sapipõie vähi tõttu on maailma erinevates riikides varieeruv. See on kõrgeim Tšiilis, Jaapanis ja mõnedes India regioonides. Ka Euroopa riigiti on varieeruvus suur, kusjuures kõrgemad suremusmäärad esinevad Kesk- ja Ida-Euroopas. Sapipõie vähi tekkimise suurimaks riskiteguriks on sapikivide esinemine sapipõies. See suurendab riski kuni kaheksa korda. Sapikivid leitakse umbes 90%-l sapipõie vähi patsientidest. Teisteks riskiteguriteks on kroonilised sapiteede põletikud, perekondlik sapipõie vähi esinemine, naissugu, ülekaalulisus. Riski suurendavad ka suitsetamine ja alkoholi tarvitamine. Sapipõie vähk on väga agressiivne pahaloomuline kasvaja, kuid varajased sümptomid on tagasihoidlikud ning seetõttu avastatakse haigus alles hilises staadiumis. Kirurgilist ravi saab seetõttu rakendada vaid vähem kui 20% haigete puhul, kuna hilises staadiumis on kasvaja levinud naaberorganitesse. 5 aasta elulemus on väga madal (umbes 5% diagnoosi saanutest elab 5 aastat), kusjuures keskmine elulemus pärast sapipõie vähi diagnoosimist on vaid 6 kuud. Sellised tulemused on püsinud juba viimased 50 aastat ilma mingi paranemiseta. Sapipõie vähi varajane avastamine sellises faasis, kus kasvaja ei ole levinud kaugemale sapipõie limaskestast, võimaldaks rakendada efektiivset ravi, milleks on sapipõie eemaldamine. Eriti tõhusat sapipõie vähi teisest ennetust võimaldaks asjaolu, et sapipõie vähk areneb pika aja jooksul (5–10 aastat). Seetõttu on olemas reaalne vajadus leida kindlaid sapipõie vähi riski markereid, mis aitaks tuvastada kõrge riskiga isikuid enne haiguse sümptomaatiliseks ning seega juba ravimatuks muutumist. Projekti eesmärk ongi kindlaks teha biomarkerid ehk bioloogilised märkained (näiteks metaboliidid, põletiku-, tsütokiinide, angiogeneesi jt markerid), mis on seotud sapipõie vähi tekke riskiga. Lõppeesmärk on parandada sapipõie vähi riski hindamist tänu uute, täiendavate riski hindamist võimaldavate markerite lisandumisele praegu teadaolevatele riskifaktoritele. Uusi markereid saab kasutada personaalseks ehk ühele kindlale inimesele suunatud sapipõie vähi primaarseks ja sekundaarseks preventsiooniks. 2) Austrias asuva Viini Ülikooli toitumisteaduste osakond (Department of Nutritional Sciences) BBMRI-LPC alaprojekti „Unravelling the role of bile pigments in colorectal cancer development and survival“ („Sapipigmentide osatähtsuse väljaselgitamine jämesoolevähi tekkimises ja elulemuses“) raames 800 geenidoonori plasma koguses 1 kõrs ühe geenidoonori kohta. Kolorektaalvähk ehk jämesoole ja pärasoole vähk on kolmas kõige sagedasem vähipaige kogu maailmas. Kolorektaalvähi põhjustajatena on esile toodud põletiku- ja antioksüdantseid protsesse. Suurt rõhku on pandud toitumise osatähtsuse väljaselgitamisele kolorektaalvähi tekkimises. Oluliselt vähem on uuritud endogeenseid (organismis toodetavaid) aineid, näiteks sapipigment bilirubiini. Viimasel on teadaolevalt tugevad antioksüdantsed ja põletikuvastased omadused. Käesoleva projekti eesmärk on välja selgitada, kas on olemas seos bilirubiini kõrgemate väärtuste esinemise ja kolorektaalvähi tekkimise vahel. Eeldatakse, et kõrgemad sapipigmendi väärtused on kaitsvaks teguriks ja nendel isikutel esineb kolorektaalvähk harvem. Lisaks sellele püütakse välja selgitada, kas bilirubiini tase vereplasmas korreleerub (on seotud) elulemusega pärast kolorektaalvähi diagnoosimist. Projekti uudsus seisneb selles, et plaanis on uurida, kas sapipigmentide ainevahetusega seotud geenide variaablust saab kasutada personaalsete kolorektaalvähi riskide hindamiseks. Koeproovide välismaale üleandmise eesmärk on osaleda Euroopa Komisjoni rahastatavas üleeuroopalises biopankade (bioloogilise materjali kogu ja sellega seotud informatsioon, mida hoitakse organiseeritud kujul kas terve või suure osa rahvastiku kohta) uurimisprojektis BBMRI-LPC, mille tulemusena leitakse uusi seoseid genoomivariantide ja haiguste vahel, et võimaldada tulevikus välja töötada paremaid diagnostika- ja ravivõimalusi. Projekti raames osaletakse eelnevalt ka üleeuroopalises biopankade kvaliteediuuringus, milles hinnatakse erinevate koeproovide kogude sobivust laiahaardelisteks, ühiste reeglite alusel tehtavateks teadusuuringuteks. BBMRI-LPC uurimisprojekti raames soovitakse geenivaramust väljastada kuni 10 000 geenidoonori bioloogilist materjali (DNA, RNA, seerum ja plasma), mis jagatakse Vabariigi Valitsuse 16. mai 2014. a korralduses nr 224 „Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“, Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2015. a korralduses nr 310 „Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“, Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 2016. a korralduses nr 68 „Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“, Vabariigi Valitsuse 2. septembri 2016. a korralduses nr 294 „Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“ ja käesolevas korralduses nimetatud uurimisasutuste vahel sõltuvalt nende esitatud uurimisprojektidest. Projekti eesmärk on liita kõik Euroopa Liidu suuremad biopangad ühtsesse võrgustikku, harmoneerida need ning tagada suuremahulisteks genoomiuuringuteks võimalikult mugav ristkasutus, et leida uusi seoseid DNA-variantide ja haiguste vahel. Enim levinud haiguste (näiteks diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused) geneetiliste seoste leidmiseks on vajalik kaasata kümnete, isegi sadade tuhandete uuritavate andmed. Väikeste riikide biopangad on liiga väikesed üksi selliste uuringute tegemiseks, piisava hulga haigete haaramine uuringutesse eeldab rahvusvahelist koostööd. Uuring kestab 31. juulini 2017. a. Inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 4 kohaselt säilitatakse koeproove Eesti Vabariigi territooriumil, kuid Vabariigi Valitsus võib vastutava töötleja taotlusel ja kaalukate põhjuste ilmnemisel anda loa koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud vastutava töötleja tõhus kontroll koeproovide üle ning et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. Tartu Ülikool on geenivaramu vastutav töötleja, kelle eesmärk inimgeeniuuringute seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on edendada geeniuuringute arengut, koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta ning rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise parandamiseks. Inimgeeniuuringute seaduse § 16 lõike 1 kohaselt võib geenivaramut kasutada teaduslikuks uurimistööks, geenidoonori haiguste uurimiseks ja raviks, rahva tervise uurimiseks ja statistilistel eesmärkidel. Koeproovide kogumisel on geenidoonorid andnud kirjaliku nõusoleku uuringute tegemiseks. Üleantavate koeproovide säilitamise ja kasutamise üle on tagatud täielik kontroll. Uuringu tegemisel on tagatud geenidoonorite isikute salastatus ja nende isikuandmete kaitse. Uuringut tegevale teadusasutusele ei anta üle isikuliselt identifitseeritavat informatsiooni. Koeproovid väljastatakse inimgeeniuuringute seaduse § 20 lõike 1 ja § 22 lõike 4 nõuete kohaselt kodeerituna ja hulgana, mis tähendab, et nende põhjal ei saa midagi väita konkreetse geenidoonori kohta ning need on kõlblikud üksnes teaduslikuks uurimistööks. Isikulist informatsiooni koeproovidega kaasa ei anta. Koeproovide saajaga sõlmitakse leping inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 3 kohaselt ning proovid väljastatakse kooskõlas sama seaduse §-ga 20 ja sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määrusega nr 126 „Geenidoonori koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse väljastamise kord“. Tartu Ülikool on kontrollinud ja veendunud, et koeproovide saaja täidab kõiki Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määrusega nr 43 „Geenivaramu volitatud töötlejale esitatavad nõuded“ kehtestatud tingimusi. Proovide saajaga sõlmitavas lepingus sätestatakse proovide saaja volituste ulatus ning kohustused ja õigused suhetes Tartu Ülikooliga. Lepingus määratakse nõuded, millele proovide saaja peab vastama, proovide kasutamise eesmärk, proovide saaja vastutus ning Tartu Ülikooli õigused geenivaramu vastutava töötlejana kontrollimisel ja sanktsioonide rakendamisel. Samuti sätestatakse lepingus Tartu Ülikooli kui geenivaramu vastutava töötleja kohustuste täitmiseks, geenidoonorite isikuandmete ja õiguste kaitstuse tagamiseks ning õigusaktide sätete järgimiseks vajalikud tingimused. Tartu Ülikool jätab endale õiguse keelduda koeproovide väljastamise lepingu täitmisest, kui selgub, et koeproove kasutatakse vastuolus lepingu või inimgeeniuuringute seaduse sätetega, või kui ilmneb, et ei ole tagatud geenidoonorite isikuandmete või õiguste kaitstus. Proovide saajaga sõlmitavas lepingus pannakse koeproovide saajale kohustus järgida sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määruses nr 127 „Geenidoonori kodeeritud koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse säilitamise tingimused“ sätestatud nõudeid, muu hulgas nõudeid säilitusruumidele, proovide säilitamiseks ettevalmistamisele ja säilitamisele ning ohutusplaani olemasoluks. Proovide saaja võtab endale vastutuse tagada säilitatavate proovide kaitsmine varguse, loata kopeerimise, hävimise ja rikkumise eest ning hüvitada kogu kahju, mis võib lepingu rikkumise tõttu tekkida. Juhindudes inimgeeniuuringute seaduse § 29 lõikest 1 kiitis Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee 17. oktoobri 2016. a otsusega (protokoll nr 263/M-26) heaks vajalike koeproovide üleandmise Saksamaal asuva Heidelbergi Ülikooli Meditsiinilise Biomeetria ja Informaatika Instituudile (Institute of Medical Biometry and Informatics) ja Austrias asuva Viini Ülikooli toitumisteaduste osakonnale (Department of Nutritional Sciences). 2. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja võttes arvesse, et on tagatud geenidoonorite isikute salastatus ja nende isikuandmete kaitse ning kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle ning et koeproove ei kasutata Eesti seadusega keelatud viisil, otsustab Vabariigi Valitsus: 1) Anda Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida koeproove Vabariigi Valitsuse 16. mai 2014. a korralduses nr 224 „Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“, Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2015. a korralduses nr 310 „Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“, Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 2016. a korralduses nr 68 „Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“ ja Vabariigi Valitsuse 2. septembri 2016. a korralduses nr 294 „Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“ sätestatud koguses ja tingimustel täiendavalt väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine ja nende isikuandmete kaitse, kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. 2) Koeproovid väljastatakse uurimiseks ja säilitamiseks Saksamaal asuva Heidelbergi Ülikooli Meditsiinilise Biomeetria ja Informaatika Instituudile (Institute of Medical Biometry and Informatics) ja Austrias asuva Viini Ülikooli toitumisteaduste osakonnale (Department of Nutritional Sciences) üleeuroopalises biopankade projektis „BBMRI – tulevikku vaatavad suuremahulised kohordid“ osalemiseks. 3) Võimaldamaks Vabariigi Valitsusel tõhusalt kontrollida inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõikes 4 kehtestatud nõuete täitmist, on Tartu Ülikool kohustatud teatama Sotsiaalministeeriumile kui Vabariigi Valitsuse esindajale 2018. aasta jaanuari jooksul järgmist: a) Tartu Ülikoolile teatavaks saanud juhtumid, mil projekti „BBMRI – tulevikku vaatavad suuremahulised kohordid“ tõttu väljaspool Eestit säilitatud koeproove on kasutatud viisil, mida Eesti seadus keelab, ning tulenevalt sellistest rikkumistest Tartu Ülikooli poolt ette võetud ja kavandatavad tegevused; b) eelmisel kalendriaastal projekti „BBMRI – tulevikku vaatavad suuremahulised kohordid“ tõttu väljaspool Eestit säilitatud koeproovide arv, sihtkoht ja säilitamise põhjused; c) sõlmitud kokkulepped koeproovide säilitamiseks väljaspool Eestit projekti „BBMRI – tulevikku vaatavad suuremahulised kohordid“ tõttu, sealhulgas kokkulepped, millest tulenevalt võib tekkida vajadus säilitada koeproove väljaspool Eestit; d) eelmisel kalendriaastal projekti „BBMRI – tulevikku vaatavad suuremahulised kohordid“ aluslepingutesse tehtud muudatused ja täiendused. 4) Loa kehtivus lõpeb 31. juulil 2017. a. 3. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.