Ülemnõukogu — Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi pangaseadus

Avaldatud ÜVT 1989, 41, 647 - 28.12.1989 Käesoleva seadusega määratakse kindlaks pankade tegevuse majanduslikud ja õiguslikud alused Eestis ning nende koht ja osatähtsus vabariigi rahvamajanduskompleksi arengus kaubalisrahaliste suhete aktiivse kasutamise ja turu funktsioneerimise ning rahvusvaheliste majandussidemete arendamise tingimustes.

Pangateenuste laiendamise ja nende kvaliteedi parandamise huvides loob käesolev seadus eeldused pankade konkurentsiks klientide kaasamisel äritegevusse, krediidiressursside hankimisel ja nende efektiivsel kasutamisel.

Seadus piiritleb keskpanga (Eesti Panga), kommertspankade ja muude krediidiasutuste funktsioone.

I peatükk

Üldsätted

§ 1. Panga mõiste

Pank on asutus, kes sooritab käesolevas seaduses ettenähtud pangaoperatsioone.

§ 2. Pangaoperatsioonid

(1) Pank võib sooritada kõiki alljärgnevaid operatsioone või mõningaid nendest

1) rahaliste hoiuste ja krediidi kaasamine ja mahutamine;

2) klientide ja korrespondentpankade ülesandel arvelduste tegemine ja nende kassaline teenindamine;

3) klientide ja korrespondentpankade kontode pidamine;

4) kapitaalmahutuste finantseerimine investeeritavate vahendite valdajate või kasutajate käsundi põhjal;

5) rahamärkide käibelelaskmine ja nende käibelt kõrvaldamine;

6) maksedokumentide (tðekid, akreditiivid, vekslid jt.) väljaandmine ning muud nendega teostatavad operatsioonid;

7) väärtpaberite (aktsiad, obligatsioonid jt.) müük, ost ja muud nendega sooritavad operatsioonid;

8) kolmandate isikute eest tagatiskirjade, garantiide ja muude kohustiste andmine, mis näevad ette täitmise rahalises vormis;

9) kaupade tarnimisest ja teenuste osutamisest tuleneva nõudeõiguse omandamine, selliste nõuete täitmisega seotud riski enda peale võtmine ning nende nõuete inkasserimine (faktoring);

10) seadmete, transpordivahendite ja muu vara soetamine ja üleandmine rendi tingimustel (leasing);

11) välisvaluuta ostmine organisatsioonidelt ja kodanikelt ning selle müük neile;

12) väärismetallide, looduslike vääriskivide ning väärismetallist ja vääriskividest toodete ost ja müük;

13) operatsioonid väärismetallidega vastavalt rahvusvahelisele pangapraktikale;

14) konsultatsiooni- ja vahendusteenuste osutamine.

(2) Pank võib sooritada muid operatsioone Eesti Panga loal, mis antakse tema pädevuse piires. Pangaoperatsioonid välisvaluuta, väärismetallide, looduslike vääriskivide ning väärismetallist ja vääriskividest toodetega toimuvad ainult Eesti Panga poolt kehtestatud korras.

(3) Rahamärke laseb käibele ja kõrvaldab käibelt ainult Eesti Pank.

(4) Käesolevas paragrahvis ettenähtud operatsioonid võivad toimuda Eesti NSV territooriumil käibivates rahaühikutes või Eesti Panga poolt kehtestatud korras ka välisvaluutas.

(5) Pank sooritab käesolevas paragrahvis ettenähtud operatsioone oma põhikirjas kehtestatud piires.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ettenähtud pangaoperatsioonid loetakse kehtetuks, kui neid sooritavad selleks volitamata isikud.

§ 3. Krediidiasutuse nimetus

Sõna "pank" võivad oma nimetuses või reklaamiks kasutada ainult pangad ja asutused, kes on volitatud sooritama pangaoperatsioone vastavalt käesolevale seadusele. Panga nimetus peab sisaldama sõna "pank".

§ 4. Eesti NSV ja pankade vastutuse piiritlemine

Pangad ei vastuta Eesti NSV kohustiste eest ja Eesti NSV ei vastuta pankade kohustiste eest, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhud ja muud juhud, kui Eesti NSV võtab endale sellise vastutuse.

II peatükk

Eesti Pangasüsteem

§ 5. Ühtse pangasüsteemi koostisosad

(1) Eesti pangasüsteemi moodustavad Eesti Pank, kommertspangad ja muud krediidiasutused.

(2) Kommertspangad võivad avada filiaale ja esindusi, teatades sellest eelnevalt Eesti Pangale.

(3) Pangad võivad moodustada liitusid, assotsiatsioone ja muid organisatsioone.

(4) Käesoleva seaduse sätteid rakendatakse mis tahes pankade, nende filiaalide ja esinduste asutamise, tegevuse ja tegevuse lõpetamise suhtes Eesti NSV-s.

§ 6. Panga tegevuse õiguslik alus

(1) Pangad juhinduvad oma tegevuses Eesti NSV seadustest, Eesti NSV kõrgeima riigivõimuorgani muudest otsustest ja oma põhikirjast, kommertspangad aga ka Eesti Panga poolt tema pädevuse piires väljaantud normatiivaktidest.

(2) Pankadel ei ole õigust täita juhiseid ja nõudeid, mis ei vasta Eesti NSV seadusandlusele ja oma põhikirjale.

1. Eesti Pank

§ 7. Eesti Panga staatus

(1) Eesti Pank on iseseisev asutus, kes annab oma tegevusest aru Eesti NSV kõrgeima riigivõimuorgani ees.

(2) Eesti Panga presidendi ja nõukogu nimetab viieks aastaks ametisse Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan. Eesti Panga president on samaaegselt Eesti Panga Nõukogu esimees.

(3) Eesti Panga funktsioonid, õigused ja kohustused määratakse kindlaks tema põhikirjas, mille kinnitab Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan.

(4) Eesti Pank konsulteerib enne käesoleva seaduse paragrahvides 18, 19, 28, 35 ja 49 märgitud otsuste vastuvõtmist kommertspankade ning nende poolt moodustatud liitude ja assotsiatsioonidega.

(5) Eesti Pank avaldab oma bilansi ja tegevusaruande.

§ 8. Eesti Panga põhiülesanded

Eesti Panga põhiülesanded on

1) vabariigi majandusstrateegia teostamine raharingluse, krediteerimise, finantseerimise, arvelduste ja valuutasuhete valdkonnas;

2) vabariigi raha- ja krediidisüsteemi juhtimine;

3) stabiilse raharingluse ja Eesti NSV territooriumil käibiva raha ostuvõime tagamine ning rahvusliku valuuta vahetuskursi kindlaksmääramine Nõukogude ja välisriikide raha suhtes.

§ 9. Eesti Pank kui Eesti NSV emissioonikeskus

(1) Eesti Pank on Eesti NSV emissioonikeskus, kes reguleerib sularaha- ja sularahata käibes olevate rahaühikute hulka.

(2) Raharingluse stabiliseerimise kindlustamiseks ning omandisuhete täiustamiseks tegutseb Eesti Panga ning Eesti NSV Rahandusministeeriumi juures riigivarade talitus, mille ainupädevusse kuulub korraldada riigiomandiks olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide (või nende osade) müümist, rentimist või üleandmist aktsiaseltsidele, teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele ning sellest saadava tulu kasutamist.

§ 10. Eesti Panga osa riigieelarve täitmises

(1) Eesti Pank kehtestab koos Eesti NSV Rahandusministeeriumiga kommertspankade poolt riigieelarve kassalise täitmise operatsioonide sooritamise korra, reguleerib koos Eesti NSV Rahandusministeeriumiga riigivõlga, määrates kommertspanku kaasates kindlaks vabariigi rahaliste laenuvahendite kaasamise allikad, tähtajad ja tingimused.

(2) Riigivõla piirmäärad kehtestab Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan.

§ 11. Eesti Panga välismajanduslikud funktsioonid

(1) Eesti Pank esindab Eesti NSV huve suhetes teiste riikide keskpankadega, rahvusvahelistes pankades ning teistes rahandus- ja krediidiorganisatsioonides. Seejuures võib ta

1) saada välismaistelt ja rahvusvahelistelt pankadelt ning teistelt rahandus- ja krediidiorganisatsioonidelt krediiti ja esitada veksleid;

2) anda krediiti ja laene välismaa ja rahvusvahelistele pankadele ning krediidi- ja teistele organisatsioonidele;

3) võtta nendelt pankadelt ja organisatsioonidelt vahendeid kontodele ja hoiustesse;

4) sõlmida nendega korrespondent- ja muid lepinguid;

5) võtta endale tagatiskirju;

6) anda rahaliste kohustiste osas garantiisid Nõukogude ja välisriikide juriidilistele isikutele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele;

7) sooritada muid operatsioone vastavalt oma põhikirjale.

(2) Eesti Pank, võttes arvesse Eesti NSV majandusolukorda, reguleerib väliskrediitide kasutamist.

2. Kommertspangad

§ 12. Kommertspankade funktsioonid

Kommertspangad tegelevad lepingute alusel juriidiliste ja üksikisikute krediidi- ja arveldusalase ning muu pangandusliku teenindamisega, sooritades operatsioone ja osutades teenuseid, mis on ette nähtud käesoleva seaduse paragrahvi 2 lõike 1 punktides 1-4 ja 6-14.

§ 13. Kommertspankade põhikirjad

(1) Kommertspangad tegutsevad käesoleva seaduse, oma põhikirja ja teiste Eesti NSV seaduste alusel.

(2) Panga põhikirjas peab sisalduma

1) panga nimetus ja asukoht (postiaadress);

2) panga poolt sooritatavate pangaoperatsioonide loetelu;

3) panga poolt moodustatavate fondide loetelu ja põhikirjafondi esialgne suurus;

4) viide sellele, et pank on juriidiline isik ja tegutseb täieliku isemajandamise alusel;

5) panga juhtorganite struktuur ja funktsioonid;

6) panga moodustamise ja tema tegevuse lõpetamise kord.

(3) Põhikirja võib võtta ka muid panga tegevuse iseärasustega seotud sätteid. Põhikirja viiakse sisse muudatused seoses kommertspankade tegevust reguleeriva Eesti NSV seadusandluse muutumisega.

§ 14. Kommertspankade maksustamine

Kommertspangad maksavad makse vastavalt Eesti NSV maksuseadusele.

§ 15. Kommertspankade põhikirjafondide moodustamine

Kommertspankade põhikirjafondid moodustuvad asutajate ja osanike maksetest.

§ 16. Kommertspankade varaline vastutus

Kommertspangad vastutavad oma kohustiste eest kogu neile kuuluva varaga. Nad ei vastuta asutajate ja osanike kohustiste eest ning asutajad ja osanikud ei vastuta pankade kohustiste eest, kui nende põhikirjades ei ole ette nähtud teisiti.

§ 17. Kommertspankade osanikud

Kommertspankade osanikeks on juriidilised ja üksikisikud, kes osalevad nendes oma vahenditega.

§ 18. Kommertspankade moodustamise kord

Kommertspankade moodustamise korra, nõuded moodustamiseks esitatavate dokumentide sisu kohta ja asutamislubade andmise korra kehtestab Eesti Pank kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

§ 19. Kommertspankade välismaised asutajad ja osanikud

Välismaiste asutajate ja osanike kommertspankade moodustamises ja nende tegevuses osalemise korra kehtestab Eesti Pank. Vastava korra kehtestamisel määrab Eesti Pank kindlaks välismaiste asutajate ja osanike omandiõiguse piirid.

§ 20. Asutamisloa andmisest keeldumise alused

(1) Eesti Pank võib keelduda andmast asutamisluba kommertspanga moodustamiseks, kui asutamisleping ja põhikiri ei vasta Eesti NSV seadusandlusele.

(2) Asutaja võib vaidlustada Eesti Panga otsuse panga moodustamiseks asutamisloa andmisest keeldumise kohta. Vaidlus kuulub läbivaatamisele kohtu korras.

§ 21. Asutamisloa tühistamise alused

(1) Eesti Pank võib kommertspanga moodustamiseks antud asutamisloa tühistada järgmistel juhtudel

1) kui avastatakse valed andmed, mille alusel anti vastav luba;

2) kui tegevuse alustamisega viivitatakse kauem kui üks aasta loa andmise kuupäevast arvates;

3) kui rikutakse käesoleva seaduse sätteid panga varalise tagatuse ja kreeditoride huvide kaitse tagamise osas, mis on ette nähtud käesoleva seaduse paragrahvis 28;

4) kui sooritatakse operatsioone, mis väljuvad põhikirjas ettenähtud või Eesti NSV seadusandlusega kehtestatud spetsiaalse õigusvõime piiridest;

5) kui teadlikult esitatakse valed või eksitusse viivad andmed või aruanded.

(2) Asutamisloa tühistamise otsuse võib vaidlustada kohtu korras.

§ 22. Kommertspanga tegevuse reorganiseerimine ja lõpetamine

Lisaks käesoleva seaduse teistes paragrahvides märgitud juhtudele reorganiseeritakse (liitmine, ühendamine, jagunemine, eraldumine, ümberkujundamine) kommertspank või lõpetatakse tema tegevus (likvideerimine) põhikirjas ettenähtud korras.

III peatükk

Krediidialane ja rahaline reguleerimine

§ 23. Krediteerimise ja raharingluse reguleerimine

Eesti Pank reguleerib ringluses oleva raha hulka

1) kommertspankadele antava krediidi suuruse muutmise teel;

2) väärtpaberite ja välisvaluuta ostu ja müügi teel;

3) kommertspankade poolt Eesti Panka mahutatavate kohustuslike reservide normide muutmise teel;

4) sularaha emissiooni teel;

5) oma krediidi protsendimäärade muutmise teel;

6) muude seadusandlusega lubatud abinõudega.

§ 24. Pankadevahelised arveldused

(1) Pankadevahelisteks arveldusteks avatakse Eesti Pangas kommertspankadele arveldus- (korrespondent-) ja muid kontosid.

(2) Kommertspangad võivad teha arveldusi ka üksteise juures avatud korrespondentkontode või arvelduspalatite kaudu.

§ 25. Kommertspankade krediidi- ja maksetehingud

Kommertspangad annavad teistele pankadele krediiti ja teevad makseid teiste pankade kasuks neil Eesti Pangas ja teistes pankades avatud arveldus- (korrespondent-) kontodel olevate vahendite jäägi piires. Kontol olevate rahaliste vahendite vähesuse korral kaasab kommertspank krediidi- või makseoperatsiooni sooritamiseks krediidiressursse klientuurilt, teistelt kommertspankadelt lepingu alusel või Eesti Panga käesoleva seaduse paragrahvis 49 ettenähtud korras.

§ 26. Kommertspankade krediidilt võetavad protsendimäärad

Kommertspankade operatsioonidelt võetavaid protsendimäärasid kehtestavad pangad iseseisvalt.

§ 27. Protsendimäärade taseme reguleerimine

Eesti Pank reguleerib kommertspankade krediidioperatsioonidelt võetavate protsendimäärade taset kõiki käesoleva seaduse paragrahvis 23 loetletud abinõusid kasutades.

IV peatükk

Panga varaline tagatus ja tema kreeditoride huvide kaitse

§ 28. Kommertspankadele kehtestatavad majandusnormatiivid

Panga varalise tagatuse ja tema kreeditoride huvide kaitse tagamiseks järgivad kommertspangad järgmisi Eesti Panga poolt kehtestatavaid majandusnormatiive

1) põhikirjafondi alammäär;

2) panga omavahendite ja tema aktivate summa piirvahekord;

3) likviidsete aktivate minimaalsuhe panga võlgadesse;

4) Eesti Panga pangasüsteemi krediidiressursside reguleerimise fondi mahutatavate kohustuslike ressursside suurus;

5) riski maksimaalsuurus ühe laenusaaja kohta;

6) kasumist pangasüsteemi fondi kodanike hoiuste kindlustamiseks ning panga oma reservfondidesse tehtavate eraldiste normatiivid;

7) kommertspanga omanduses olevate mittepanganduslike ettevõtete aktsiate ja kommertspanga põhikirjafondi piirvahekord.

§ 29. Panga omavahendid

(1) Panga omavahendid on

1) põhikirjafond;

2) reservid vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 37 ja muud kasumist moodustatavad ning panga bilansis olevad fondid;

3) jaotamata kasum, aktsionäridele või osanikele aktsiate tasuta jagamise või osamaksu suurendamise arvel saadud vahendid;

4) panga poolt väljaantud tagatiseta võlakohustused summas, mis ei ületa poolt põhikirjafondi.

(2) panga omavahendite ja tema aktivate summa piirvahekorda arvestades vähendatakse põhikirjafondi panga poolt omandatud oma aktsiate või osamaksude väärtuse võrra.

§ 30. Panga aktivad

(1) Panga aktivad on

1) juriidilistele ja üksikisikutele antud laen;

2) investeeringud väärtpaberitesse;

3) investeeringud kinnisvarasse;

4) muud aktivad.

(2) Panga omavahendite ja tema aktivate summa piirvahekorra suuruse arvutamisel võetakse arvesse aktivate eri kategooriaid ning aktivatega võrdsustatud bilansiväliseid tinglikke kohustusi Eesti Panga poolt kehtestatud koefitsientide alusel.

§ 31. Panga bilansivälised tinglikud kohustused

Panga omavahendite ja tema aktivate summa arvutamisel võetakse arvesse ka panga bilansiväliseid tinglikke (eventuaalseid) kohustusi. Panga tinglikke kohustusi arvestatakse aktivatena Eesti Panga poolt kindlaksmääratavas korras.

§ 32. Likviidsete aktivate minimaalsuhe panga võlgadesse

(1) Likviidsed aktivad on

1) panga kassa;

2) Eesti Pangalt saadaolevad vahendid;

3) Eesti NSV ja krediidiriski poolest vähemalt samaväärsete riikide, kohalike võimuorganite, samuti riiklikule kontrollile alluvate Eesti NSV ja teiste riikide krediidiasutuste poolt väljalastud või tagatud likviidsed võlakirjad;

4) Eesti NSV ja teiste riikide kommertspankade vähem kui kolme kuu jooksul tagasimakstavad netovõlad.

(2) Panga maksevõimelisuse tagamiseks peavad panga likviidsed aktivad moodustama vähemalt 10% tema võlgadest, kusjuures nimetatud summast arvatakse maha riigilt sihtotstarbeliseks kasutamiseks saadud vahendid ja võlad Eesti Pangale.

(3) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes toodud laekumiste hulka ei arvata laekumisi kommertspankadelt ja muudelt krediidiasutustelt, kelle kapitalist pank omab üle poole.

§ 33. Minimaalreservide suurus

(1) Minimaalreservide suurus kehtestatakse protsentides panga poolt kaasatud vahendite üldsummast või selle juurdekasvust.

(2) Pangad hoiavad vahendite jääki Eesti Pangas olevatel kontodel.

§ 34. Riski maksimaalmäär ühe laenusaaja kohta

(1) Riski maksimaalmäär ühe laenusaaja kohta kehtestatakse laenusaajate tegevuse iseloomu ja nende maksevõimet arvestades teatud protsendina panga omavahendite üldsummast.

(2) Ühe laenusaaja kohta tuleva maksimaalse riski arvutamisel arvatakse riski mõistesse sellele laenusaajale tehtud mahutuste ja antud krediidi kogusumma, samuti tema käsundi põhjal antud garantiid, tagatiskirjad ja muud kohustised.

§ 35. Kasumieraldised pangasüsteemi fondi kodanike hoiuste kindlustamiseks

Kodanike hoiuste kindlustamiseks panga maksevõimetuse puhuks eraldavad kommertspangad enne arveldusi eelarvega kehtestatud normide järgi osa kasumist pangasüsteemi fondi nende hoiuste kindlustamiseks. Fondi moodustamise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank.

§ 36. Eesti Panga volitused kehtestatud normatiivide rikkumisel kommertspankade poolt

(1) Kui ilmneb, et mõni kommertspank on rikkunud käesoleva seaduse paragrahvis 28 kehtestatud normatiive, näeb Eesti Pank ette rikkumiste kõrvaldamise tähtajad.

(2) Normatiivide pideva rikkumise ja pangaoperatsioonide normatiividega vastavusse viimise tähtaegu ja tingimusi käsitlevate Eesti Panga ettekirjutuste täitmata jätmise korral, mis ohustab panga kreeditoride huve, võib Eesti Pank tõstatada nende organite ees, kelle asutamisaktiga riiklik pank moodustati, või kommertspanga osanike ees küsimuse

1) panga tervendamise abinõude rakendamisest;

2) panga reorganiseerimisest;

3) panga likvideerimisest.

(3) Kommertspankade suhtes, kes rikuvad käesoleva seaduse paragrahvis 28 kehtestatud normatiive, võib Eesti Pank rakendada majandussanktsioone.

(4) Eesti Pank võib samuti tühistada kommertspanga asutamisloa käesoleva paragrahvis ettenähtud asjaolude ilmnemisel.

§ 37. Reservid võimalike kahjude katteks

Pangad moodustavad kasumist reservid võimalike kahjude katteks. Reservid, mis pole seotud nende moodustamise päeval olnud lootusetu või kahtlase võlgnevusega, kuuluvad panga omavahendite hulka ning need moodustatakse kasumist enne arvelduste tegemist eelarvega.

§ 38. Panga saladus

(1) Pangad garanteerivad oma klientidele ja korrespondentidele operatsioonide, kontode ja hoiuste saladuse. Kõik pangateenistujad on kohustatud hoidma saladuses informatsiooni majanduslikust seisukorrast ja ärisaladustest, mida nad on saanud oma töö käigus klientide ja muude isikute kohta.

(2) Õiendeid juriidiliste ja üksikisikute operatsioonide ja kontode kohta antakse

1) juriidilistele ja üksikisikutele endile;

2) seaduses ettenähtud juhtudel kohtutele ja arbitraaþiorganitele;

3) rahandusorganitele maksustamise küsimustes.

(3) Õiendeid kodanike kontode ja hoiuste kohta antakse peale klientide endi ja nende esindajate kohtutele ja uurimisorganitele nende menetluses olevates asjades seadusandluses kehtestatud korras.

(4) Õiendeid kontode ja hoiuste kohta antakse nende valdajate surma korral isikutele, kelle konto või hoiuse valdaja on märkinud pangale tehtud testamentaarses korralduses, samuti riiklikele notariaalkontoritele ja välisriikide konsulaaresindustele.

§ 39. Pangas olevate rahaliste vahendite ja muude väärtuste arestimine ja neile sissenõude pööramine

(1) Pangas olevaid juriidiliste ja üksikisikute rahalisi vahendeid ja muid väärtusi võib arestida ainult kohtuotsuse ja uurimis- või arbitraaþiorganite määruste põhjal. Sissenõude neile vahendeile ja väärtustele võib aga pöörata ainult kohtute poolt antud täitelehtede, arbitraaþiorganite käskkirjade ja muude täitedokumentide põhjal, Eesti NSV seadusandluses ettenähtud juhtudel aga rahandusorganite ja muude organisatsioonide nõudmisel.

(2) Pangas olevaid Nõukogude ja välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide rahalisi vahendeid ja muid väärtusi võib arestida või pöörata neile sissenõude ainult kohtute või arbitraaþiorganite otsuste alusel seadusandluses kehtestatud korras.

(3) Pangas olevaid üksikisikute rahalisi vahendeid ja muid väärtusi võib arestida ainult

1) kohtute ja uurimisorganite määruste alusel nende menetluses olevates kriminaalasjades ning vara konfiskeerimise asjade läbivaatamisel;

2) kohtute määruste alusel, kelle menetluses on kriminaalasjadest tulenevad tsiviilasjad (välja arvatud osa, mis võrdub arestimisele eelnenud kalendriaastal saadud kolmekordse keskmise kuupalgaga (pensioniga)) ning alimentide sissenõudmise (töötasu või muu sellise vara puudumisel, millele saab pöörata sissenõude) või abikaasade ühisvaraks oleva hoiuse jagamise asjad.

(4) Üksikisikute rahalistele vahenditele ja muudele väärtustele pankades võib pöörata sissenõude kohtu poolt kriminaalasjas tehtud otsuse või kriminaalasjast tuleneva tsiviilhagi rahuldamiseks tehtud kohtuotsuse, alimentide sissenõudmise (töötasu või muu sellise vara puudumisel, millele saab pöörata sissenõude) kohta tehtud kohtuotsuse või rahvakohtuniku määruse või abikaasade ühisvaraks oleva hoiuse jagamise kohta tehtud kohtuotsuse alusel.

(5) Pangas olevaid üksikisikute rahalisi vahendeid või muud vara võib konfiskeerida kriminaalasjas jõustunud kohtuotsuse või kooskõlas seadusega tehtud vara konfiskeerimise määruse alusel.

(6) Juriidiliste ja üksikisikute pangas olevaid rahalisi vahendeid ja muid väärtusi vabastab aresti alt neid arestinud organ.

V peatükk

Klientide teenindamine panga poolt

§ 40. Panga ja tema kliendi suhete lepinguline iseloom

(1) Panga ja tema klientide suhetel on lepinguline iseloom.

(2) Kliendid valivad ise panga krediidi- ja arveldusalaseks teenindamiseks.

(3) Kommertspank võib võtta või mitte võtta kliendi krediidi- ja arveldusalasele teenindamisele.

§ 41. Krediidi tagastatavuse tagamine

(1) Pank võtab krediidi õigeaegse tagastamise tagatisena pante, garantiisid, tagatiskirju ja panganduspraktikas kehtivaid muus vormis kohustusi.

(2) Pank võib teha otsuseid krediidi andmise kohta tagatiseta (blankokrediit).

§ 42. Pant

(1) Pangad võivad võtta pandiks pandi alt vabasid kaubalis-materiaalseid väärtusi, kliendi poolt valmistatavat toodangut, väärtpabereid, kaubajaotusdokumente ning muid väärtusi. Välismaal asuvad kaubalis-materiaalsed väärtused, mille pangad on võtnud pandiks välismajandusoperatsioonide krediidi tagatisena, peavad olema kindlustatud kliendi kulul.

(2) Hooneid, rajatisi, seadmeid ja muud põhivahendite hulka kuuluvat vara võib võtta pandiks juhul, kui klient vastutab oma kohustiste eest vastavalt seadusandlusele kogu talle kuuluva varaga.

(3) Pandi registreerimise korra kehtestab Eesti NSV Valitsus.

(4) Pikaajalise, üle 60 päeva tasumisega hilinenud laenuvõlgnevuse korral, mille tagatiseks on panditud kaubalis-rahalised väärtused, on pangal õigus pärast pretensioonide rahuldamist töötasu ja eelarvesse kantavate maksete osas suunata võlgnevuse kustutamiseks ettevõtte poolt panditud vara müügist saadud tulem.

(5) Pangas panditud vara müüakse panga juhise põhjal kohtusse, arbitraazi või vahekohtusse pöördumata.

(6) Pangas panditud vara müügist saadud vahendid lähevad pangale pandiga tagatud võlgnevuse kustutamiseks, kusjuures pangal on eelisõigus teiste juriidiliste ja üksikisikute pretensioonide ees.

§ 43. Arvelduste vormid

Pangad teevad arveldusi Eesti Panga poolt lubatud vormides.

§ 44. Laenusaajate maksevõimetuks tunnistamine

Pangad võivad laenusaajaid, kes pole täitnud oma kohustusi pankadelt saadud vahendite õigeaegse tagastamise osas, tunnistada maksevõimetuks, teatades sellest kreeditoridele, kohaliku omavalitsuse täitevorganile ning sellise ühisettevõtte osanikele, kus osalevad Eesti NSV, NSV Liidu ja välisriikide organisatsioonid, ning avaldades ajakirjanduses sellekohase teate 7 päeva jooksul.

§ 45. Maksevõimetuks tunnistatud laenusaaja suhtes rakendatavad abinõud

Maksevõimetuks kuulutatud laenusaaja suhtes võib pankade ettepanekul rakendada järgmisi abinõusid

1) operatiivjuhtimise üleandmine administratsioonile, kes määratakse kreeditoriks oleva panga osavõtul;

2) reorganiseerimine;

3) likvideerimine koos pangale panditud vara realiseerimisega vastavalt seadusandlusele.

§ 46. Panga tasulised teenused

Pank osutab klientidele ja teistele pankadele lepingu alusel tasulisi teenuseid käesoleva seaduse paragrahvis 2 ettenähtud operatsioonide osas.

VI peatükk

Pankade välismajandustegevus

§ 47. Kontroll pankade välisvõlgnevuse üle

Eesti Pank teostab Eesti NSV seadusandlusega ettenähtud korras kontrolli pankade võlgnevuse üle välismaistele kreeditoridele.

§ 48. Panga valuutafondid

Pank kasutab välisvaluutat ning moodustab valuutafonde kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

VII peatükk

Pankadevahelised suhted

§ 49. Pankadevahelised deposiidi- ja krediidioperatsioonid

(1) Kommertspangad võivad lepingu alusel kaasata ja mahutada üksteise juures vahendeid deposiidi ja krediidi näol ning sooritada muid nende põhikirjades ettenähtud vastastikuseid operatsioone.

(2) Klientide krediteerimiseks ja endale võetud kohustiste täitmiseks vajalike vahendite vähesuse korral võivad kommertspangad pöörduda krediidi saamiseks Eesti Panga poole. Selliste krediidioperatsioonide sooritamise korra määrab kindlaks Eesti Pank.

VIII peatükk

Elanike hoiused

§ 50. Elanike hoiused kui kommertspanga krediidiressursid

(1) Kommertspank võib kaasata elanike rahalisi vahendeid nende kasutamiseks krediidiressurssidena.

(2) Pank võtab vastu hoiuseid, andes hoiustajatele hoiustusdokumendi.

§ 51. Hoiustajad

(1) Hoiustajaks võivad olla üksikisikud, olenemata nende kodakondsusest.

(2) Hoiustaja võib käsutada hoiuseid, saada hoiustelt tulu protsentidena ja muus panga poolt pakutavas vormis ning sooritada sularahata arveldusi.

(3) Kommertspankadesse sissemakstud hoiuste käsutamise kord määratakse kindlaks kommertspankade põhikirjades ning panga ja kliendi vahelise hoiustamislepinguga.

§ 52. Alaealiste õigused hoiuste osas

(1) Hoiustajaks võib olla ka alaealine isik.

(2) Alaealine, kes on ise sisse maksnud hoiuse oma nimele, kasutab seda hoiust iseseisvalt.

(3) Teise isiku poolt alaealise nimele sissemakstud hoiuseid käsutavad

1) alaealise 15-aastaseks saamiseni alaealise vanemad või muud seaduslikud esindajad;

2) pärast alaealise 15-aastaseks saamist alaealine ise, kuid oma vanemate või muude seaduslike esindajate nõusolekul.

§ 53. Riigi garantiid elanike hoiuste osas

Pangasüsteemi kodanike hoiuste kindlustamise fondi vahendite ebapiisavuse korral garanteerib riik elanike hoiuste säilimise ning esimesel nõudmisel nende väljamaksmise.

§ 54. Hoiustaja testamentaarne korraldus

(1) Hoiustajal on õigus teha testamentaarne korraldus hoiuse väljamaksmise kohta tema surma korral mis tahes isikule, organisatsioonile või riigile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhtudel ei kuulu hoius pärandvara hulka. Pangad maksavad selliseid hoiuseid välja Eesti NSV seadusandluses ettenähtud korras.

(3) Hoiuse, mille kohta pole tehtud testamentaarset korraldust, maksavad pangad hoiustaja surma korral pärijatele välja Eesti NSV seadusandluses ettenähtud korras.

IX peatükk

Pankade aruandlus

§ 55. Aruannete esitamine ning aastabilansside ning kasumi- ja kahjumiaruannete avaldamine

(1) Pangad esitavad aruandeid kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korras.

(2) Pangad avaldavad aastabilansi ning aruande kasumi ja kahjumi kohta Eesti Panga kehtestatud vormis ja tähtajal.

X peatükk

Järelevalve kommertspankade tegevuse üle

§ 56. Eesti Panga järelevalve funktsioonid

(1) Eesti Pank teostab järelevalvet kooskõlas käesoleva seadusega kehtestatud kohustuslike normatiivide järgimise üle kommertspankade poolt ning Eesti NSV seadusandluse ja Eesti Panga poolt väljaantavate normatiivaktide õige rakendamise üle.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud funktsiooni täitmiseks võib Eesti Pank korraldada kommertspankade poolt sooritatavate operatsioonide üld- või valikkontrolli, mis üldjuhul ei toimu sagedamini kui kord aastas. Eesti Panga Nõukogu otsuse alusel võib kontrollimine toimuda ka sagedamini.

(3) Kommertspankade tegevust kontrollib Eesti Panga revisjonitalitus või Eesti Panga ülesandel mõni muu revisjoni- või audiitororganisatsioon.

(4) Kommertspangad on kohustatud kontrolli teostava organisatsiooni nõudmisel esitama talle bilansse, plaane, aruandeid ja muid kontrolliks vajalikke dokumente.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. Rüütel

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. Almann

Tallinn, 28.detsembril 1989.