Ülemnõukogu — Seadus "Eesti NSV Valitsuse kohta"

Avaldatud ÜVT 1989, 39, 609 I peatükk

Üldsätted

Paragrahv 1. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsus - Eesti NSV kõrgeim riigivalitsemisorgan

(1) Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsus on Eesti NSV Ülenõukogule alluv Eesti NSV kõrgreim riigivalitsemisorgan.

(2) Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsus on õiguspädev otsustama kõiki riigivalitsemisküsimusi, mis Eesti NSV konstitutsiooni käesoleva seaduse järgi kuuluvad tema pädevusse.

Paragrahv 2. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse koosseis.

Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse moodustamise kord

(1) Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsus koosneb Eesti NSV Valitsuse esimehest (peaministrist) ja ministritest.

(2) Eesti NSV Valitsuse esimehe (peaministri) ja valitsuse liikme nimetab ametisse ning vabastab ametist Eesti NSV Ülemnõukogu.

(3) Eesti NSV Valitsuse esimehe (peaministri) ametist vabastamisel lahkub ametist kogu Eesti NSV Valitsus.

(4) Eesti NSV Valitsus paneb maha oma volitused uue Eesti NSV Ülemnõukogu ees selle esimesel istungjärgul.

(5) Eesti NSV Valitsuse liikme ametisse nimetamine ja ametist vabastamine toimub Eesti NSV Valitsuse esimehe (peaministri) ettepanekul.

(6) Eesti NSV Ülemnõukogu võib ametisse nimetada ministreid ministeeriumide arvust sõltumata, kuid mitte rohkem kui 21 ministrit.

(7) Aseministrid, Eesti NSV riiklike ametite peadirektorid ja Eesti NSV inspektsioonide direktorid nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti NSV Valitsuse esimees (peaminister).

(8) Eesti NSV Valitsuse ametist lahkumisel jätkab valitsus Eesti NSV Ülemnõukogu ülesandel oma volituste täitmist uue Eesti NSV Valitsuse ametisse astumiseni.

Paragrahv 3. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse tegevuse põhisuunad

Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsus oma pädevuse piires

1) loob tingimused sotsiaalselt ja majanduslikult tugeva ning suveräänse vabariigi arenguks;

2) hoolitseb rahva heaolu ja kodanike turvalisuse eest;

3) tagab efektiivse majandamise, teaduse ja tehnika progressi kiirendamise ja töö kvaliteedi tõstmise;

4) edendab igakülgselt kaubalis-rahalisi suhteid ning partnerlust;

5) arendab majanduslikku koostööd liiduvabariikide ja välisriikidega;

6) valmistab ette Eesti NSV seaduseelnõusid nende esitamiseks Eesti NSV Ülemnõukogule;

7) soodustab iseseisvuse arendamist riigivalitsemisorganite kõigil juhtimistasanditel;

8) hoolitseb eesti rahvuse säilitamise ja rahvusrühmade poliitilise ja kultuurilise arengu eest;

9) tagab looduskeskkonna säilimise ja loodusvarade säästliku kasutamise;

10) hoolitseb Eesti NSV seaduste, samuti Eesti NSV-s kehtivate NSV Liidu seaduste ja rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete täitmise eest.

Paragrahv 4. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse tegevuse põhiprintsiibid

Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsus

1) juhindub vabariigi konstitutsioonist ja muudest seadustest;

2) lähtub laialdase demokraatia ja tegevuse avalikustamise ning üldsuse arvamuse arvestamise printsiipidest;

3) tagab küsimuste kollegiaalse arutamise ning valitsuse liikmete isikliku vastutuse vastuvõetud otsuste elluviimise eest.

Paragrahv 5. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse vastutus ja aruandekohustuslikkus

(1) Eesti NSV Valitsus vastutab ja on aruandekohustuslik Eesti NSV Ülemnõukogu ees.

(2) Vastmoodustatud Eesti NSV Valitsus esitab Eesti NSV Ülemnõukogule läbivaatamiseks oma tegevusprogrammi.

(3) Eesti NSV Valitsuse istungid on üldjuhul kinnised. Eesti NSV Valitsuse esimehe (peaministri) otsusel võib neid korraldada lahtistena.

(4) Eesti NSV Valitsus avalikustab elanikkonna ees oma tegevust.

(5) Eesti NSV Valitsus või valitsuse liige, kellelt Eesti NSV Ülemnõukogu saadik aru pärib, on kohustatud vastama arupärimisele Eesti NSV Ülemnõukogu istungjärgul.

(6) Eesti NSV Valitsus vaatab läbi Eesti NSV Ülemnõukogu komiteede ja komisjonide soovitused ning Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute ettepanekud ja informeerib neid läbivaatamise tulemustest või rakendatud abinõudest.

(7) Eesti NSV Valitsusele umbusalduse avaldamine ja ennetähtaegne Eesti Valitsuse või selle liikme tagasikutsumine toimub Eesti NSV Ülemnõukogu poolt.

II peatükk

EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI VALITSUSE PÄDEVUS

Paragrahv 6. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse pädevuse üldküsimused

Eesti NSV konstitutsiooni ja käesoleva seadusega ettenähtud volituste piires Eesti NSV Valitsus

1) viib ellu vabariigi majanduse ja sotsiaalse arengu tegevusprogrammi;

2) koordineerib ja suunab Eesti NSV ministeeriumide, Eesti NSV riiklike ametite, Eesti NSV inspektsioonide ning teiste riiklike organite ja organisatsioonide tegevust;

3) suunab ja kontrollib oma volituste piires kohaliku omavalitsuse täitevorganite tegevust;

4) korraldab ja kontrollib oma otsuste täitmist.

Paragrahv 7. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse põhivolitused sotsiaalse arengu, hariduse ja kultuuri alal

Eesti NSV Valitsus

1) viib ellu ühtset sotsiaalpoliitikat ning tagab eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu;

2) viib ellu ja täiustab terviklikku rahvastiku- ja perekonnapoliitikat;

3) suunab rändepoliitikat;

4) tagab Eesti NSV territooriumil tasuta üldhariduse ja võimaluse omandada kutseharidus;

5) kujundab hariduse, kultuuri, tervishoiu ja sotsiaalhoolduse arenguks vajaliku materiaal-tehnilise baasi ja tingimused;

6) töötab välja elamu- ja kommunaalmajanduse arendamise strateegilised suunad;

7) tagab kehakultuuri ja spordi edendamise;

8) loob spetsiaalseid sotsiaalse arengu, hariduse ja kultuuri fonde, suunab ajaloo- ja kultuurimälestise kaitset;

9) tagab turismi- ja puhkemajanduse arendamise.

Paragrahv 8. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse põhivolitused majandusliku arengu alal

Eesti NSV Valitsus

1) tagab Eesti NSV majanduse strateegilise arendamise;

2) töötab välja ja esitab Eesti NSV Ülemnõukogule seaduseelnõud pikaajaliste majandusliku ja sotsiaalse arengu programmide kohta ning rakendab meetmed nende realiseerimiseks;

3) korraldab vabariiklike kompleksprogrammide koostamise ja elluviimise;

4) töötab välja ja rakendab meetmed maa, maapõue, veeressursside, taime- ja loomariigi kaitseks ning teaduslikult põhjendatud, ratsionaalseks kasutamiseks, õhu ja vee puhtuse säilitamiseks, loodusrikkuste taastootmise tagamiseks ja inimest ümbritseva keskkonna parandamiseks;

5) rakendab meetmeid Eesti NSV majanduse intergreerimiseks NSV Liidu ja maailma majandusse;

6) tagab omandivormide ja organisatsiooniliste struktuuride mitmekesisuse;

7) hoolitseb majanduse juhtmise detsentraliseerimise, kaubalis-rahaliste suhete edendamise, isetasuvuse ja isejuhtimise printsiipide järgimise eest vabariigi kõigis majandusliku tegevuse valdkondades ja kõigil tasanditel;

8) teostab majanduse perspektiivset struktuuri arvestavat investitsioonipoliitikat;

9) rakendab meetmeid ja eraldab vahendeid rasketes tingimustes olevate või kiiret arendamist vajavate vabariigi piirkondade ning majandusharude abistamiseks;

10) määrab kindlaks majanduslikuks arendamiseks moodustatud vabariiklike erifondide kasutamise ja käsutamise korra;

11) tagab ühtse arvestus- ja statistitasüsteemi korralduse;

12) organiseerib riiklike standardite väljatöötamist ja rakendamist.

Paragrahv 9. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse põhivolitused rahanduse, krediidi, maksude ja hindade alal

Eesti NSV Valitsus

1) töötab välja ja viib ellu vabariigi rahandus-, krediidi- ja maksupoliitikat;

2) koostab ja esitab Eesti NSV riigieelarve seaduseelnõud läbivaatamiseks ja vastivõtmiseks Eesti NSV Ülemnõukogule ning korraldab riigieelarve täitmist;

3) viib ellu ja täiustab vabariigi hinnapoliitikat ja hinnasüsteemi.

Paragrahv 10. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse põhivolitused töö ja palga alal

Eesti NSV Valitsus

1) viib ellu töö, tööhõive ja palgapoliitikat ning rakendab meetmeid selle täiustamiseks;

2) kujundab kaadri ettevalmistamise, ümberõppe ja kvalifikatsiooni tõstmise poliitikat ning tagab ja korraldab selle elluviimise.

Paragrahv 11. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse põhivolitused teaduse ja tehnika alal

Eesti NSV Valitsus

1) viib ellu vabariigi teaduse ja tehnika arengupoliitikat, tagab selleks vajaliku materiaal-tehnilise baasi;

2) tagab teaduse ja tenhika arengu kompleksprogrammide väljatöötamise ning täitmise;

3) loob spetsiaalsed fonde teaduse ja tehnika arendamiseks.

Paragrahv 12. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse põhivolitused seaduslikkuse tagamise alal

Eesti NSV Valitsus

1) tagab avaliku korra ning kodanike õiguste ja vabaduste kaitse;

2) töötab välja seaduseelnõud kehtiva seadusandluse täiustamiseks;

3) korraldab kontrolli seadusandluse järgimise üle Eesti NSV ministeeriumide, Eesti NSV riiklike ametite ning Eesti NSV inspektsioonide, kõigi Eesti NSV territooriumil paiknevate ja tegutsevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide poolt.

Paragrahv 13. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse põhivolitused riigi julgeoleku ja kaitsevõime tagamise alal

Eesti NSV Valitsus rakendab Eesti NSV konstitutsioonis kindlaksmääratud ulatuses meetmeid vabariigi julgeoleku ja kaitsevõime tagamiseks.

Paragrahv 14. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse põhivolitused välispoliitilise tegevuse alal

Eesti NSV Valitsus

1) sõlmib lepinguid teiste riikide valitsuste ja organisatsioonidega;

2) organiseerib Eesti NSV suhtlemist välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning pooli huvitava informatsiooni hankimist ja vahetamist;

3) otsustab vabariigi esinduste loomise teistesse riikidesse ja teiste riikide esinduste loomise Eesti NSV-sse.

Paragrahv 15. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse istungitel otsustatavad küsimused

Eesti NSV Valitsuse istungitel arutatakse riigi poliitika elluviimist, sotsiaal- ja majandusprobleeme ning Eesti NSV seaduste ja Eesti NSV Valitsuse määruste täitmist.

III peatükk

EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI VALITSUSE SUHTED TEISTE RIIGIVALITSEMISORGANITEGA

Paragrahv 16. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse suhted NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja liiduvabariikide ministrite nõukogudega

(1) Eesti NSV Valitsus arendab kootööd NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja liiduvabariikide ministrite nõukogudega.

(2) Eesti NSV Valitsuse ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu ning liiduvabariikide ministrite nõukogude pidevate sidemete tagamiseks võivad tegutseda Eesti NSV esindused Moskvas ja liiduvabariikide pealinnades.

Paragrahv 17. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse suhted kohaliku omavalitsuse täitevorganitega

Eesti NSV Valitsus

1) korraldab kohaliku omavalitsuse täitevorganite osavõtul riikliku tähtsusega objektide ja tegevusalade (elektri- ja sidevõrkude, raudteede, ja muude kommunikatsioonide) haldamist;

2) tagab riikliku regionaalpoliitika elluviimise, kohaliku omavalitsuse sotsiaalhooldus-, tervishoiu-, haridus- ja keskkonnakaitsealase tegevuse riikliku suunamise.

Paragrahv 18. Eesti NSV ministeeriumide, Eesti NSV riiklike ametite ja teiste Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsusele alluvate organite juhtimine

(1) Eesti NSV Valitsus juhib Eesti NSV ministeeriumide, Eesti NSV Valitsuse komiteede ja komisjonide tööd ning suunab Eesti NSV riiklike ametite ja Eesti NSV inspektsioonide tegevust.

(2) Eesti NSV Valitsus esitab Eesti NSV Ülemnõukogule ettepanekuid Eesti NSV ministeeriumide moodustamise ja likvideerimise kohta.

(3) Eesti NSV Valitsus kinnitab Eesti NSV ministeeriumide, Eesti NSV Valitsuse komiteede, Eesti NSV riiklike ametite ja Eesti NSV inspektsioonide põhimäärused.

Paragrahv 19. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse kontroll oma organite tegevuse üle

(1) Eesti NSV Valitsus kontrollib Eesti NSV ministeeriumide, Eesti NSV riiklike ametite ja teiste Eesti NSV Valitsusele alluvate organite tööd.

(2) Eesti NSV Valitsuse esimees (peaminister) võib aru pärida igalt Eesti NSV ministrilt, Eesti NSV riikliku ameti ja Eesti NSV inspektsiooni juhilt.

(3) Eesti NSV Valitsusel on õigus oma pädevuse piires tühistada Eesti NSV ministeeriumide, Eesti NSV riiklike ametite ja teiste Eesti NSV Valitsusele alluvate organite akte.

(4) Eesti NSV Valitsus võib määrata Eesti NSV ministritele ja nende asetäitjatele, samuti Eesti NSV riiklike ametite ja teiste Eesti NSV Valitsusele alluvate organite juhtidele ja nende asetäitjatele distsiplinaarkaristusi.

Paragrahv 20. Eesti NSV ministeeriumid

(1) Eesti NSV ministeeriumid on riigivalitsemise keskorganid.

(2) Eesti NSV ministeeriume juhivad ministrid.

(3) Eesti NSV ministeeriumid teostavad Eesti NSV Valitsuse poliitikat ja vastavate valitsemisalade korraldamist Eesti NSV seaduste ning Eesti NSV Valitsuse määruste ja korralduste alusel ning kontrollivad nende täitmist oma pädevuse piires.

(4) Eesti NSV ministeeriumidel on õigus kehtestada oma pädevuse piires normatiivakte.

Paragrahv 21. Eesti NSV riiklikud ametid ja Eesti NSV inspektsioonid

(1) Eesti NSV riiklikud ametid ja Eesti NSV inspektsioonid moodustab Eesti NSV Valitsus niisuguste riigivalitsemise, majanduselu korraldamise ning muude küsimuste juhtimiseks, koordineerimiseks ja kontrollimiseks, mis vahetult ei kuulu ministeeriumide fuktsioonidesse.

(2) Eesti NSV riiklike ameteid juhivad peadirektorid, Eesti NSV inspektsioone direktorid.

(3) Eesti NSV riiklikud ametid ja Eesti NSV inspektsioonid tegusevad vastavate ministrite valitsemasalas, kuid nad ei allu ministeeriumidele, vaid Eesti NSV Valitsusele vastava ministri kaudu.

(4) Eesti NSV riiklikud ametid ja Eesti NSV inspektsioonid võivad oma pädevuse piires välja anda normatiivakte ja kontrollida Eesti NSV seaduste ja Eesti NSV Valitsuse määruste täitmist.

Paragrahv 22. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse komiteed

(1) Eesti NSV Valitsus moodustab Eesti NSV Valitsuse komiteesid majanduse arendamise, rahandus-, krediidi- ja hinnapoliitika, sotsiaal-, haridus- ja kultuuripoliitika tähtsate küsimuste ettevalmistamiseks.

(2) Eesti NSV Valitsuse komiteed moodustatakse Eesti NSV ministritest ning vajaduse korral teadlastest ja spetsialistidest Eesti NSV Valitsuse esimehe (peaministri) esildisel.

(3) Eesti NSV Valitsuse komitee tööd juhib Eesti NSV Valitsuse esimees (peaminister) või Eesti NSV Valitsuse poolt nimetatud minister.

Paragrahv 23. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse komisjonid

Eesti NSV Valitsus moodustab vastavalt vajadusele alatisi ja ajutisi komisjone mitmesuguste üksikküsimuste läbitöötamiseks, lahkarvamuste arutamiseks, seaduseelnõude ja ettepanekute ettevalmistamiseks. Nende koosseisu, tegevuse, ettepanekute esitamise ja läbivaatamise korra määrab kindlaks Eesti NSV Valitsus.

IV peatükk

EESTI NSV MINISTEERIUMIDE LOETELU NING EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI VALITSUSE TÖÖKORRALDUS

Paragrahv 24. Eesti NSV ministeeriumid

Eesti NSV ministeeriumid on

Ehitusministeerium;

Haridusministeerium;

Justiitsinisteerium;

Kaubandusministeerium;

Keskkonnaministeerium;

Kultuuriministeerium;

Majandusministeerium;

Materiaalsete Ressurside Ministeerium;

Põllumajandusministeerium;

Rahandusministeerium;

Sideministeerium;

Siseasjade Ministeerium;

Sotsiaalministeerium;

Tervishoiuministeerium;

Transpordiministeerium;

Tööstus- ja Energeetikaminiseerium;

Välisministeerium.

Paragrahv 25. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse istungi ning istungitel otsuste vastuvõtmise kord

(1) Eesti NSV Valitsus on kollegiaalne organ.

(2) Eesti NSV Valitsuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele.

(3) Eesti NSV Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa vähemalt pool valitsuse liikmetest.

(4) Eesti NSV Valitsuse istungeil võetakse otsused vastu valitsuse liikmete häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks Eesti NSV Valitsuse esiehe (peaministri) hääl.

Paragrahv 26. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse esimees (peaminister)

(1) Eesti NSV Valitsust juhib ning tema tegevust koordineerib Eesti NSV Valitsuse esimees ( peaminister). Eesti NSV Valitsuse esimees (peaminister) esindab Eesti NSV Valitsust.

(2) Eesti NSV Valitsuse esimees (peaminister)

1) kujundab Eesti NSV Valitsuse isikulise koosseisu ja esitab vastava ettepaneku Eesti NSV Ülemnõukogule;

2) esitab Eesti NSV Ülenõukogule ettepanekuid Eesti NSV Valitsuse reorganiseerimise kohta;

3) võtab pakilistel juhtudel vastu otsuseid riigivalitsemise üksikküsimustes Eesti NSV Valitsuse pädevuse piires, mis vajaduse korral vormistatakse valitsuse korraldustena, informeerides sellest valitsust tema järjekordsel istungil.

(3) Juhul kui Eesti NSV Valitsuse esimees (peaminister) ei saa ajutiselt oma kohustusi täita, on tema asendajaks minister, kelle Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium on määranud peaministri ettepanekul.

(4) Eesti NSV Valitsuse esimehe (peaministri) kohustusi täitev minister kirjutab Eesti NSV Valitsuse aktidele ja ametlikele kirjadele alla "Eesti NSV minister Eesti NSV Valitsuse esimehe (peaministri) ülesandeis".

Paragrahv 27. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused

(1) Eesti NSV Valitsuse otsus, millel on normatiivne iseloom või üldine tähtsus, vormistatakse määrusena. Eesti NSV Valitsuse määrused avaldatakse "Eesti NSV Teatajas" ja tehakse vajaduse korral üldsusele teatavaks massiteabevahendite kaudu. Eesti NSV Valitsuse määrus on kentiv, kui sellele on alla kirjutanud Eesti NSV Valitsuse esimees (peaminister) ja Eesti NSV riigiminister.

(2) Otsus operatiivses ja muus jooksvas küsimuses vormistatakse korraldusena, millele kirjutab alla Eesti NSV Valitsuse esimees (peaminister).

Paragrahv 28. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse aparaat

(1) Eesti NSV Valitusel on Riigikantselei, mida juhib Eesti NSV riigiminister. Eesti NSV riigimister tegutseb Eesti NSV Valitsuse esimehe (peaministri) suunamisel.

(2) Riigikantselei struktuuri kinnitab Eesti NSV Valitsuse esimees (peaminister).

(3) Eesti NSV riigiministri nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti NSV Ülenõukogu Eesti NSV Valitsuse esimehe (peaministri) esildisel.

(4) Riigikantselei ja Eesti NSV riigiministri ülesanded määratakse kindlaks põhimäärusega, mille kinnitab Eesti NSV Valitsus.

(5) Riigikantselei koosseisus luuakse Eesti NSV Valitsuse esimehele (peaministrile) ja ministritele keerulistes riigivalitsemis- ja majandusküsimustes nõu andmiseks valitsunõunike institutsioon.

(6) Valitsusnõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti NSV Valitsuse esimees (peaminister).

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. Rüütel

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. Almann

Tallinn, 6. detsembril 1989.