Ülemnõukogu — Eesti NSV eelarveseadus (eestinsveelarveseadus)

Avaldatud ÜVT 1989, 36, 555 - 24.11.1989 I peatükk

ÜLDEESKIRJAD

Paragrahv 1. Eesti NSV eelarvesüsteemi kuuluvad iseseisvate eraldi osadena riigieelarve ja kohalikud eelarved.

Paragrahv 2. Eesti Nõukogude Sotsialistlikul Vabariigil on oma iseseisev riigieelarve, mis koosneb riigi ühe aasta tuludest ja kuludest.

Paragrahv 3. Igal kohalikul omavalitsusüksusel on oma iseseisev eelarve, mis koosneb selle üksuse ühe aasta tuludest ja kuludest. Riigieelarve ja kohalike eelarve, samuti kohaliku omavalitsuse eri tasandite eelarvete vahekorrad reguleeritakse käesoleva seaduse ja teiste Eesti NSV seadusandlike aktidega.

Paragrahv 4. Riigi ja kohalike omavalitsusüksuste eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31 detsembril.

Paragrahv 5. Eesti NSV eelarvesüsteemi iseseisvatest eelarvetest ja eelarve täitmise aastaaruannetest moodustatakse pärast nende kinnitamist tulude ja kulude liitmise teel statistiline koondeelarve ja koondaruanne, mille koostamise korra ja tähtajad kehtestab Eesti NSV Ministrite Nõukogu.

Paragrahv 6. Riigieelarvesse ja kohalike omavalitsusüksuste eelarvetesse laekuvad maksud ja muud tululiigid ning nende jaotus riigieelarve ja kohalike omavalitsusüksuste eelarvete vahel määratakse kindlaks Eesti NSV maksuseadusandlusega.

Paragrahv 7. Eelarvesse võetavad tulud ja kulud jagunevad ühtse nomenklatuuri järgi alljaotusteks. Eelarve tulude ja kulude nomenklatuur kehtestatakse Eesti NSV Ministrite Nõukogu poolt korras.

Paragrahv 8. Sihipärase regionaalpoliitika läbiviimiseks ja tulude puudujäägi katmiseks võidakse anda riigieelarvest kohalike omavalitsusüksuste eelarvetele rahalist toetust.

Paragrahv 9. Kui pärast eelarve kinnitamist võetakse Eesti NSV Ülemnõukogu või Eesti NSV Ministrite Nõukogu poolt vastu normatiivakte, mille kohaselt kohalike eelarvete kulud suurenevad või tulud vähenevad, siis hüvitatakse vastavad summad riigieelarvest. Kulude vähendamisel või tulude suurendamisel kantakse vastavad summad riigieelarvesse.

Paragrahv 10. Riigieelarve ja kohalike omavalitsusüksuste eelarvete projektid, kinnitatud eelarved ja eelarvete täitmise aruanded avaldatakse üldiseks teadmiseks.

II peatükk

EESTI NSV RIIGIEELARVE

Paragrahv 11. Riigieelarve tulud on

1) tulud riigi ettevõtetest, asutustest ja organisatsioonidest ning varadest;

2) laekumised maksudest ja muudest tuludest vastavalt Eesti NSV maksuseadusandlusele;

3) laekumised riigi poolt väljalastud laenuobligatsioonidest ja korraldatud loteriidest;

4) riigi poolt võetud laenud;

5) riigile tagastatud laenud ja tasutud laenuprotsendid;

6) NSV Liidu liidueelarvest eraldatud summad.

Riigieelarve tuludeks on ka muud laekumised ja maksed, mis vastavalt Eesti NSV seadusandlusele kantakse riigieelarvesse.

Paragrahv 12. Riigieelarve kulud on

1) assigneeringud vabariiklike majanduslike, keskkonnakaitse, sotsiaal-, teadus-, kultuuri- ja teiste sihtprogrammide finantseerimiseks ning sihtkapitali fondide moodustamiseks;

2) assigneeringud vabariikliku majanduse muudeks vajadusteks;

3) assigneeringud vabariiklike sotsiaal-kultuuriliste asutuste ja ürituste finantseerimiseks;

4) summad vabariigi riigivõimu- ja valitsemisorganite, kohtute, notariaalkontorite ja teiste seadusandlusega ettenähtud organite ülalpidamiseks;

5) lepingulises korras ettenähtud maksed NSV Liidu liidueelarvesse;

6) assigneeringud reservfondi moodustamiseks;

7) summad riigi poolt võetud laenude tagastamiseks ja laenuprotsentide tasumiseks;

8) rahalised toetused kohalike omavalitsusüksuste eelarvetele;

9) riigi poolt antavad laenud.

Riigieelarvest võidakse teha muid Eesti NSV seadusandlusega ettenähtud kulutusi.

Paragrahv 13. Reservfondi suuruse määrab kindlaks Eesti NSV Ülemnõukogu ja seda käsutab Eesti NSV Ministrite Nõukogu ettenägemata kulude katmiseks, andes Eesti NSV Ülemnõukogule aru nende summade kasutamisest.

Paragrahv 14. Riigieelarves moodustatakse peale ettenähtud kulude kassakäibefond planeeritava aasta alguses eelarves olevate vahendite jääkidest. Kassakäibefondi suurus määratakse kindlaks riigieelarve kinnitamisel.

Kassakäibefondi võib aasta jooksul kasutada ajutiste kassalünkade katmiseks ja see tuleb samal eelarveaastal taastada eelarve kinnitamisel määratud suuruses.

Paragrahv 15. Riigieelarve projekti koostamist Eesti NSV Ministrite Nõukogu, kes kehtestab riigieelarve projekti koostamise korra ja tähtajad.

Paragrahv 16. Tasakaalustatud riigieelarve projekti koos vastava seaduseelnõu, seletuskirja ja muude vajalike materjalidega esitab Eesti NSV Ministrite Nõukogu Eesti NSV Ülemnõukogule planeeritavale aastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

Paragrahv 17. Riigieelarve vaatab läbi ja kinnitab seadusena Eesti NSV Ülemnõukogu.

Paragrahv 18. Riigieelarve täitmist korraldab Eesti NSV Ministrite Nõukogu.

Paragrahv 19. Eesti NSV Rahandusministeerium avab krediite riigieelarves ettenähtud kulude katteks ja peab riigieelarve täitmise arvestust.

Paragrahv 20. Riigieelarve täitmisel täiendavalt saadud tulude, samuti summade, mille võrra tulud ületavad kulusid ja mis on moodustunud aasta lõpuks tulude ületamise või kulude kokkuhoiu tulemusena, kasutamise otsustab Eesti NSV Ülemnõukogu.

Paragrahv 21. Täiendavate kulutuste tegemiseks, juhul kui riigieelarve assigneeringutest ei piisa, samuti kui vastavaid assigneeringuid pole ette nähtud, koostatakse lisaeelarved.

Riigi lisaeelarved koostatakse, vaadatakse läbi ja kinnitatakse samas korras kui riigieelarve.

Paragrahv 22. Riigieelarve täitmise aastaaruande koostab Eesti NSV Rahandusministeerium ning esitab Eesti NSV Ministrite Nõukogule tema poolt määratud korras ja tähtajaks.

Paragrahv 23. Eesti NSV Ministrite Nõukogu vaatab läbi riigieelarve täitmise aruande ja esitab selle kinnitamiseks Eesti NSV Ülemnõukogule.

III peatükk

KOHALIKUD EELARVED

Paragrahv 24. Kohalike eelarvete tulud on

1) tulud kohalike omavalitsusüksuste ettevõtetest, asutusest ja organisatsioonidest ning varadest;

2) laekumised maksudest ja muudest tuludest vastavalt Eesti NSV maksuseadlusandlusele;

3) laekuised kohaliku omavalitsuse organite poolt oma pädevuse piirides kehtestatud kohalikest maksudest ja mittemaksulistest tuludest;

4) laekumised kohaliku omavalitsuse organite poolt väljastatud laenuobligatsioonidest ja korraldatud loteriidest;

5) kohaliku omavalitsuse organite poolt võetud laenud;

6) laekumised esmatasandi kohalike omavalitsusüksuste eelarvetest teise tasandi kohaliku omavalitsusüksuse eelarve kulude katmiseks;

7) rahalised toetused kõrgema tasandi eelarvetest;

8) tagastatud laenud ja tasutud laenuprotsendid.

Kohalike eelarvete tuludeks on ka muud laekumised ja maksed, mis vastavalt Eesti NSV seadusandlusele kantakse kohalikesse eelarvetesse.

Paragrahv 25. Kohalike eelarvete kulud on

1) assigneeringud kohalike majanduslike, keskkonnakaitse, sotsiaal-, kultuuri- ja teiste sihtprogrammide finantseerimiseks ning sihtkapitali fondide moodustamiseks;

2) assigneeringud kohaliku majanduse muudeks vajadusteks;

3) assigneeringud kohalike oavalitsusüksuste sotsiaal-kultuuriliste asutuste ja ürituste finantseerimiseks;

4) summad kohaliku omavalitsuse organite ülalpidamiseks;

5) assigneeringud reservfondi moodustamiseks;

6) summad kohalike omavalitsusüksuste eelarveväliste erifondide moodustamiseks;

7) kohaliku omavalitsuse organite poolt antavad laenud;

8) summad kohaliku omavalitsuse organite poolt võetud laenude tagastamiseks ja laenuprotsentide tasumiseks.

Kohalikest eelarvetest võidakse teha muid Eesti NSV seadusandlusega ettenähtud kulutusi.

Paragrahv 26. Reservfondi suuruse määrab kindlaks kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja seda käsutab vastava oavalitsusüksuse täitevorgan ettenägemata kulude katmiseks, andes volikogule aru nende summade kasutamisest.

Paragrahv 27. Kohalike omavalitsusüksuste eelarvetes moodustatakse peale ettenähtud kulude kassakäibefond planeeritava aasta alguses eelarves olevate vahendite jääkidest. Kassakäibefondi suuruse määrab kohaliku omavalitsuse volikogu eelarve kinnitamisel.

Kassakäibefondi võib aasta jooksul kasutada ajutiste kassalünkade katmiseks ja see tuleb taastada samal eelarveaastal eelarve kinnitamisel määratud suuruses.

Paragrahv 28. Kohaliku omavalitsusüksuse eelarve projekti koostamist korraldab omavalitsusüksuse täitevorgan, kes kehtestab projekti koostamise korra ja tähtajad. Eelarve projekti vaatab läbi ja kinnitab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu.

Paragrahv 29. Kohaliku omavalitsusüksuse eelarve täitmist korraldab oavalitsusüksuse täitevorgan.

Paragrahv 30. Eelarve täitmisel täiendavalt saadud tulude, samuti summade, mille võrra tulud ületavad kulusid ja mis on moodustunud aasta lõpuks tulude ületamise või kulude kokkuhoiu tulemusena, kasutamise otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu.

Paragrahv 31. Täiendavate kulutuste tegemiseks, juhul kui kohaliku omavalitsusüksuse eelarve assigneeringutest ei piisa, samuti kui vastavaid assigneeringuid pole ette nähtud, koostatakse lisaeelarved. Lisaeelarved koostatakse, vaadatakse läbi ja kinnitatakse samas korras kui kohalike omavalitsusüksuste eelarved.

Paragrahv 32. Eelarvetulude ebapiisavuse korral võivad kohaliku omavalitsuse organid võtta hädavajalike kulude tegemiseks laene.

Paragrahv 33. Kohaliku omavalitsusüksuse eelarve täitmise aastaaruande koostab omavalitsusüksuse täitevorgan selleks ettenähtud korras ja tähtajaks.

Paragrahv 34 Kohaliku omavalitsusüksuse eelarve täitmise aastaaruande vaatab läbi ja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. Rüütel

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. Almann

Tallinn, 17. novembril 1989.