Ülemnõukogu — Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seadus

Avaldatud ÜVT 1989, 34, 517 - 13.11.1989 I peatükk

Üldsätted

Paragrahv 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste

Kohalik omavalitsus on elanike poolt vahetult või vastavate organite kaudu Eesti NSV seaduste raames kohaliku elu küsimuste iseseisev otsustamine ja korraldamine, lähtudes elanike huvidest ja vastava haldusterritooriumi arengu iseärasustest.

Paragrahv 2. Kohaliku omavalitsuse struktuur

(1) Kohalik omavalitsus rajaneb Eesti NSV haldusterritoriaalsel jaotusel.

(2) Kohalik omavalitsus teostub kahel tasandil. Esmatasandi moodustavad vallad (külanõukogud, edaspidi vallad), alevid ja linnad (rajoonilise alluvusega linnad, edaspidi linnad), teise tasandi maakonnad (rajoonid, edaspidi maakonnad) ja vabariiklikud linnad (vabariikliku alluvusega linnad, edaspidi vabariiklikud linnad), kusjuures viimaste kohaliku omavalitsuse organid realiseerivad ühtlasi ka esmatasandi kohaliku omavalitsuse organite funktsioone.

(3) Esmatasandi kohalik omavalitsus tagab vastavalt valla- ja linnaseadustele elanike huvidest tulenevalt iseseisva majandustegevuse raames kohaliku tähtsusega küsimuste lahendamise.

(4) Teise tasandi kohalik omavalitsus tagab kooskõlas maakonna- ja linnaseadustega elanike huvidest ja riigi regionaalpoliitikast lähtuvalt vastaval haldusterritooriumil kõigi elualade tasakaalustatud arendamise, Eesti NSV seadusandluse elluviimise ja täitmise kontrolli.

Paragrahv 3. Kohaliku omavalitsuse teostamine

Vastavalt Eesti NSV seadustele teostavad elanikud kohalikku omavalitsust

1) vahetult rahvahääletuse (referendumi) või rahvaarutelu teel, samuti kodanikualgatuse korras mitmesuguste ühenduste kaudu või individuaalselt;

2) omavalitsusorganite kaudu, mis moodustatakse Eesti NSV kohalike rahvasaadikute nõukogude valimisseaduse, käesoleva seaduse ning valla-, maakonna- ja linnaseadustega määratud korras.

Paragrahv 4. Kohaliku omavalitsuse põhiprintsiibid

Kohalik omavalitsus lähtub järgmistest printsiipidest

1) isejuhtimine, -otsustamine ja -haldamine vastava haldusüksuse elanike huvidest ning selle territooriumi arengu iseärasustest ja kohalikest võimalustest lähtudes;

2) seaduslikkus ja selle tagamine;

3) erinevate omavalitsusüksuste omavalitsusorganite ning omavalitsusorganite ja teiste juriidiliste ning füüsiliste isikute vaheliste suhete lepinguline iseloom;

4) regionaalne isemajandamine;

5) avaliku arvamuse arvestamine ja avalikkus töös, omavalitsusorganite aruandekohustus elanike ees.

Paragrahv 5. Kohalike omavalitsusüksuste ühendused

Kohalikel omavalitsusüksustel on vastavalt Eesti NSV seadustele õigus moodustada ühendusi, kes võivad realiseerida nende huve riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil.

II peatükk

Kohaliku omavalitsuse organid ja nende pädevus

Paragrahv 6. Kohaliku omavalitsuse organid

(1) Kohaliku omavalitsuse organiteks on

1) volikogu ( rahvasaadikute nõukogu);

2) valla-, alevi- ja maavanem ning linnapea (küla, alevi, rajooni ja linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees);

3) valla-, alevi-, maakonna- ja linnavalitsuse (küla, alevi, rajooni ja linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee);

4) revisjonikomisjon.

(2) Volikogu on vastava kohaliku omavalitsuse esinduskogu, mis koosneb volikogu liikmetest (rahvasaadikutest), kelle valivad haldusüksuse elanikud vastavalt valimisseadusele viieks aastaks.

(3) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletusel volikogu esimehe ja esimehe asetäitja.

(4) Volikogu moodustab vajaduse korral komisjone, valib oma liikmete hulgast nende esimehed ja kinnitab koosseisu, millesse liikmetena võivad kuuluda nii volikogu liikmed kui ka teised kodanikud.

(5) Volikogu juurde võib moodustada konsultatiivorganina esmatasandil külade, alevike, alevi- ja linnaosade vanemate kogu, teisel tasandil valdade, alevite ja linnaosade vanemate ning linnapeade kogu.

(6) Valla- ja alevivanema ning linnapea valib vastav volikogu salajasel hääletusel, maavanema ja vabariikliku linna linnapea aga nimetab vastav volikogu. Ettepaneku nende kandidatuuride osas võivad esitada nii volikogu liikmed kui ka esmatasandil külade, alevike, alevi- ja linnaosade vanemate kogu, teisel tasandil aga valdade, alevite ja linnaosade vanemate ning linnapeade kogu.

(7) Valla ja alevi ning linna volikogu esimees on ühtlasi vastavalt valla- või alevivanem või linnapea. Maavanema ja vabariikliku linna linnapea nimetab vastav volikogu, kusjuures ta ei või olla volikogu liige.

(8) Valla-, alevi- ja maavanem ning linnapea, samuti vastavate valitsuste liikmed peavad valdama eesti keelt, vene keelt ja teisi keeli, lähtudes Eesti NSV keeleseaduse nõuetest.

(9) Valitsus on vastava volikogu koosseisu volituste ajaks tema poolt vanema või linnapea esildisel ametisse kinnitatav kollegiaalne täitevorgan, mille koosseisu kuuluvad valla-, alevi- või maavanem või linnapea, tema abid ja valitsuse liikmed (nõunikud). Valitsusse kuulub ametikoha järgi valla-, alevi-, linna- või maakonnasekretär. Valitsuse liikmed ei või olla vastava volikogu liikmed, välja arvatud valla - ja alevivanem ning linnapea.

(10) Volikogu valib salajasel hääletusel revisjonikomisjoni, kusjuures komisjoni esimees ja esimehe asetäitja peavad olema volikogu liikmed.

(11) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu ülesandel valitsuse tegevust ning aruandluse õigsust, samuti informeerib sellest volikogu ja elanikke.

(12) Volikogul ja valitsusel on juriidilise isiku õigused. Teistel kohaliku omavalitsuse organitel on juriidilise isiku õigused, kui see on ette nähtud Eesti NSV seadusandlusega.

(13) Kohaliku omavalitsuse organite palgaliste ametiisikute ettevõtluses osalemise alused ja kord reglementeeritakse Eesti NSV seadusandlusega.

(14) Kohaliku omavalitsuse organite pädevus, tegevuse alused ja korraldus määratakse käesoleva seaduse, valla-, maakonna- ja linnaseadustega ning muude Eesti NSV seadustega, nendest lähtuvate Eesti NSV valitsuse aktide ja vastavate volikogude otsustega ning vastavate esmatasandi kohalike omavalitsusüksuste põhimäärustega.

Paragrahv 7. Kohaliku omavalitsuse organite pädevus

(1) Oma pädevuse piires on kohaliku omavalitsuse organid sõltumatud. Vastastikusel kokkuleppel võivad nad delegeerida oma pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisõiguse koos nende realiseerimiseks vajalike ressurssidega haldussüsteemi teiste tasandite organitele. Vaidluse korral võib küsimuse lahendada pooltevaheline kooskõlastuskomisjon.

(2) Kohaliku omavalitsuse organite pädevusse kuulub Eesti NSV seadustega määratud alustel ja ulatuses vastaval haldusterritooriumil järgmiste funktsioonide täitmine

1) vastava haldusterritooriumi haldamine;

2) piirkondliku majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja demograafiapoliitika väljatöötamine ning elluviimine, rahvatraditsioonide ja kombestiku alalhoidmine; isemajandamise põhimõtete realiseerimisele oma territooriumil selle sotsiaalse ja tootmisliku infrastruktuuri ja munitsipaalomandi arendamisele kaasaaitamine;

3) elanike üldhariduse, esmase arstiabi ja sotsiaalhoolduse ning elutarbelise,kaubandusliku ja muu teenindamise korraldamine;

4) võimaluste loomine elanike kindlustamiseks elamispinnaga;

5) kohalike elanike üldise tööhõive tagamine ja koos riikliku rändetalitusega rändeküsimuste lahendamine vastavalt Eesti NSV seadusandlusele;

6) kohalike ressursside ja infrastruktuuri kasutamise korraldamine;

7) keskkonnakaitse nõuete järgimine ja heakorra tagamine;

8) elanike abistamine loodusõnnetuste ja katastroofide puhul;

9) avaliku korra tagamine ja Eesti NSV seadusandluse elluviimisele kaasaaitamine.

(3) Eesti NSV seadustega võib kohaliku omavalitsuse organitele panna ülesannete täitmise teatud riigivalitsemisaladel. Igasugune seadustega mitte ettenähtud lisaülesannete panemine kohaliku omavalitsuse organitele toimub üksnes konkreetse riigiorgani ja vastava kohaliku omavalitsusüksuse volikogu või valitsusega sõlmitava kokkuleppe alusel.

Paragrahv 8. Esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ainupädevus

Valla-, alevi- või linnavolikogu otsustab oma ainupädevusse kuuluvaid järgmisi küsimusi

1) vastavalt Eesti NSV eelarveseadustele kinnitab kohaliku omavalitsusüksuse iseseisva eelarve, samuti selle eelarve täitmise ning eelarveväliste lisatuluallikate kasutamise aruanded. Nii eelarve projekt, eelarve ise kui ka selle täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks;

2) vastavalt Eesti NSV seadustele kehtestab kohalikud maksud ning eraldised, otsustab laenude andmise ja võtmise, samuti mitmesuguste kohustuste (koormatiste) kehtestamise;

3) otsustab soodustuste andmise füüsiliste ja juuriidilistele isikutele tema poolt määratud maksude, koormatiste, eraldiste ja toetuste osas;

4) määrab oma munitsipaalomandiks oleva vara õigusliku režiimi ja kontrollib selle vara käsutamist ja kasutamist, otsustab selle omandusvormi muutmise ja muude omandusvormidega koopeereerumise küsimuse;

5) kavandab vastava haldusüksuse arengu põhisuunad, kinnitab iseseisvad arenguplaanid;

6) annab asutamisloa ja sõlmib lepinguid majandus- ja ehitustegevuseks oma haldusterritooriumil vastavalt Eesti NSV seadustes määratud korrale;

7) kontrollib kõigi oma haldusterritooriumil asuvate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide poolt volikoguga sõlmitud lepingute täitmist, nende tegevust keskkonnakaitsealaste normatiivaktide järgmisel, maa ja loodusressursside kasutamist, sanitaar- ja tervishoiualastest eeskirjadest ja teistest Eesti NSV seadusandluse nõuetest kinnipidamist;

8) peatab selle ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni tegevuse, kes kahjustab paikkonna elanike huve käesoleva lõike p.7 nimetatud aladel või rikub temaga sõlmitud lepingu tingimusi; vajaduse korral rakendab muid Eesti NSV seadustega ettenähtud sanktsioone;

9) kehtestab elanike huvidest ja sanitaarnõuetest lähtudes elanike teenindamise üldise korra;

10) otsustab maa ja teiste loodusressursside kasutamisele andmise küsimused oma haldusterritooriumil Eesti NSV seadusandlusega määratud korras ja ulatuses;

11) suunab oma haldusterritooriumil territoriaalplaneerimisalast tegevust, otsustab ehituste ja administratiivkeskuse paiknemise; esitab taotlusi või annab arvamusi haldusüksuse reorganiseerimise, tema piiride, staatuse ja nimetuse muutmise asjus, otsustab neil juhtudel tekkivates varalistes vahekordades kokkulepete sõlmimise küsimused;

12) vaatab läbi kodanike taotlused oma haldusterritooriumile elama asumiseks ning esitab oma seisukoha vastavale riigiorganile uusasukatele elamisloa andmiseks kooskõlas Eesti NSV seadusandlusega;

13) valib ja vabastab ametist valla- või alevivanema või linnapea, kinnitab tema esildisel valla-, alevi- või linnavalitsuse koosseisu ning selle kantselei palgafondi;

14) kuulab valla-, alevivanema või linnapea ning valla-, alevi- või linnavalitsuse aruandeid volikogu otsuste täitmisest;

15) valib revisjonikomisjoni esimehe ja tema asetäitja, teiste komisjonide esimehed ja kinnitab nende komisjonide koosseisud ning kuulab nende aruandeid;

16) kinnitab vastava valla, alevi või linna põhimääruse ning teeb selles muudatusi;

17) esitab ettepanekuid vastava omavalitsusüksuse vapi ja lipu kinnitamiseks ning kinnitab muu sümboolika vastavalt Eesti NSV seadustele;

18) omab teisi volitusi valla- ja linnaseadusega määratud ulatuses.

Paragrahv 9. Valla-, alevi- ja linnavalitsus

(1) Valla-, alevi- ja linnavalitsus on vastava esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse täitevorgan, kes tegutseb talle volikogu poolt antud volituste piires ning kaitseb vastava omavalitsusüksuse huve. Valla- ja alevivanem ning linnapea on vastava valitsuse juht.

(2) Valla- ja alevivanem ning linnapea on, teised valitsuse liikmed võivad olla palgalised töötajad. Neile makstakse palka volikogu otsusel vastavast kohalikust eelarvest. Valla- ja alevivanema ning linnapea palk määratakse Eesti NSV valitsuse poolt kehtestatud piirmäärade ulatuses.

(3) Valla-, alevi- ja linnavalitsuse töö tagab kantselei, mille koosseisus võidakse moodustada ühe või mitme eluala küsimustega tegelevaid struktuuriüksusi. Kantselei palgafondi kinnitab vastav volikogu ning selle koosseisu komplekteerib valla- või alevivanem või linnapea koos kantselei eesotsas oleva valla-, alevi- või linnasekretäriga.

Paragrahv 10. Valla-, alevi- ja linnaosad

Haldusüksuse elanike initsiatiivil võib valla-, alevi- ja linnavolikogu moodustada haldusterritooriumi omavalitsuslike alluüksustena valla-, alevi- või linnaosi. Volikogu võib delegeerida oma volitusi teatud küsimuste lahendamiseks vastava allüksuse eestseisusele või vanemale, kelle staatus ja volitused määratakse kindlaks valla-, maakonna- ja linnaseadustega.

Paragrahv 11. Maakonna- ja vabariikliku linna volikogu

(1) Maakonna- ja vabariikliku linna volikogu pädevusse kuulub nende elualade iseseisev korraldamine, milles põimuvad mitme esmatasandi haldusüksuse elanike ühishuvid ja riiklik juhtimine kohapeal või mille korraldamine on temale delegeeritud esmatasandi kohaliku omavalitsuse organitega sõlmitud lepingute alusel.

(2) Volikogu võib moodustada oma töö koordineerimiseks eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees, tema asetäitja, volikogu komisjonide esimehed ning volikogus esindatud ühiskondlike organisatsioonide ja ühiskondlike liikumiste esindajad.

(3) Volikogu esimees esindab volikogu ning juhib tema töö korraldust ja volikogu teenindavat kantseleid, mille arvulise koosseisu ja palgafondi kinnitab volikogu.

(4) Volikogu nimetab ja vabastab ametist maavanema või linnapea, määrab tema palga Eesti NSV valitsuse poolt kinnitatud piirmäärade ulatuses ning kinnitab maavanema või linnapea esildisel maakonna- ja linnavalitsuse koosseisu ning selle palgafondi, samuti selle kantselei palgafondi.

(5) Volikogu täidab teisi volitusi vastavalt maakonna- ja linnaseadustele.

Paragrahv 12. Maavanem ja vabariikliku linna linnapea ning maakonna ja vabariikliku linna valitsus

(1) Maavanem ja linnapea on vastavalt maakonna- ja vabariikliku linna valitsuse juht, kes vastutab volikogu ees volikogu otsuste täitmise eest, organiseerib riikliku poliitika elluviimist ja seaduste täitmise kontrolli vastavas maakonnas või vabariiklikus linnas ning vastutab selles osas Eesti NSV Ülemnõukogu ja valitsuse ees, võib võtta vabariigi valitsuse tööst osa nõuandva hääleõigusega. Maavanem ja vabariikliku linna linnapea kooskõlastab Eesti NSV seadustega ettenähtud korras vabariiklike organite poolt maakonda või vabariiklikku linna määratavate juhtivate ametiisikute kandidatuurid. Keeldumine kooskõlastusest peab olema motiveeritud.

(2) Maavanem ja vabariikliku linna linnapea kuulub kinnitamisele Eesti NSV Ülemnõukogu poolt hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tema nimetamist vastava volikogu poolt. Tema kandidatuuri kinnitamata jätmise korral nimetab volikogu uue maavanema või vabariikliku linna linnapea kahe nädala jooksul, arvates ülemnõukogu otsuse vastuvõtmisest, kelle kinnitamata jätmise korral lahendab küsimuse Eesti NSV Ülemnõukogu.

(3) Maakonna- ja vabariikliku linna valitsuse koosseisu kuuluvad abimaavanemad ja -linnapead ning maa- ja linnanõunikud, kelle kinnitab maavanema ja linnapea esildisel volikogu oma volituste ajaks.

(4) Maakonna- ja vabariikliku linna linnavalitsusel on kantselei, mille eesotsas on Eesti NSV valitsuse poolt maavanema või vabariikliku linna linnapea ettepaneku ametisse kinnitatav maakonna- või linnasekretär.

(5) Igal maa- või linnanõunikul võib olla oma tööaparaat vastava kantselei koosseisus.

(6) Maavanem ja vabariikliku linna linnapea ning maakonna- ja vabariikliku linna linnavalitsuse liikmed, selle kantselei töötajad saavad palka maakonna- või linnaeelarvest Eesti NSV valitsuse kehtestatud piirmäärade ulatuses.

III peatükk

Kohaliku omavalitsuse majandustegevuse alused

Paragrahv 13. Munitsipaalomand

(1) Kohaliku omavalitsuse majandustegevus baseerub munitsipaalomandil.

(2) Munitsipaalomand on vara, mis kuulub vastava haldusterritooriumi elanikele kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kaudu.

(3) Munitsipaalomandiks on kohalikele omavalitsusüksustele Eesti NSV seadusandlusega määratud korras riigi poolt üle antud, samuti kohaliku omavalitsuse organite poolt asutatud munitsipaalettevõtete, -asutuste ja -oeganisatsioonide vara, nende poolt soetatud vara, muu vara, sealhulgas eelarvelised ja eelarvevälised vahendid.

(4) Munitsipaalomandiks olevat vara valdavad, kasutavad ja käsutavad omanikuna vastava haldusterritooriumi elanikud kohalike omavalitsusorganite kaudu. Munitsipaalettevõtted, -asutused ja -organisatsioonid tegutsevad munitsipaalomandi suhtes operatiivsete haldajatena vastavalt Eesti NSV seadusandlusele.

(5) Munitsipaalomandiks oleva õigusliku reþiimi määravad kohaliku omavalitsuse organid kooskõlas Eesti NSV seadustega ning lepingutega.

Paragrahv 14. Munitsipaalettevõtted, -asutused ja -organisatsioonid

(1) Munitsipaalettevõteteks, -asututeks ja -organisatsioonideks on kohaliku omavalitsuse organite poolt asutatud või neile riigi poolt üle antud tööstus-, transpordi-, kommunaalmajandus-, teenindus-, kaubandus- ja ühiskondliku toitlustuse ettevõtted, finants-, kultuuri-, tervishoiu-, sotsiaalhooldus- ja haridusasutused, muud ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, mis põhinevad munitsipaalomandil.

(2) Munitsipaalettevõtete, -asutuste ja -organisatsioonide moodustamise korra, õigusliku seisundi ja tegevuse alused määrab kindlaks kohaliku omavalitsusüksuse volikogu, lähtudes Eesti NSV seasandlusest.

Paragrahv 15. Kohaliku omavalitsuse rahalised vahendid

(1) Igal kohalikul omavalitsisüksusel on iseseisev eelarve.

(2) Riigieelarve ja kohalike eelarvete vahekordi, samuti eri tasandite kohalike omavalitsusüksuste eelarvete omavahelisi vahekordi reguleerivad eelarve- ja maksuseadused.

(3) Kohalikule eelarvele kinnistatud tulud laekuvad üldjuhul esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Maakonna ja vabariikliku linna volikogul on õigus kehtestada Eesti NSV seadustega ettenähtud alustel makse ja lõive, mis laekuvad maakonna või vabariikliku linna eelarvesse. Maakonna ja vabariikliku linna eelarve formeerub vastavalt täidetavatele funktsioonidele maksudest, esmatasandi kohalike omavalitsusüksuste eelarvete ning riigieelarve eraldistest.

(4) Kohalike omavalitsusüksuste eelarvetesse eraldatakse riigieelarvest vahendid regionaalse arengu, majandusstruktuuri täiustamise ning regionaalpoliitika vajadustest lähtudes ning Eesti NSV Ülemnõukogu poolt määratud korras.

Paragrahv 16. Kohaliku omavalitsuse organite funktsioonid majandustegevuse valdkonnas

(1) Kohaliku omavalitsuse organid koostavad ja kinnitavad iseseisvalt haldusterritooriumi arenguplaanid. Kohaliku omavalitsuse organid võivad omavahelisel kokkuleppel koostada ja kinnitada mitme haldusterritooriumi ühiseid arenguplaane või kitsamalt piiritletud sihtprogramme.

(2) Kohaliku omavalitsuse organid annavad Eesti NSV seadusandlusega määratud korras kasutusse oma territooriumi, selle loodusressursse ning korraldavad looduskasutust ja keskkonnakaitset.

(3) Maakonna ja vabariikliku linna omavalitsusorganid organiseerivad vastava vabariikliku süsteemi baasil oma haldusterritooriumil majandustegevuse korraldamiseks vajalikku infosüsteemi, samuti peavad töövõimeliste inimeste arvestust. Nad korraldavad koostöös vabariiklike organitega tööjõu üldväljaõpet ja vabaneva tööjõu ümberkvalifitseerimist.

(4) Kohaliku omavalitsuse organid teostavad ka teisi, nii käesolevast kui ka muudest Eesti NSV seadustest tulenevaid majandusfunktsioone.

IV peatükk

Kohaliku omavalitsuse õiguslikud tagatised

Paragrahv 17. Kohaliku omavalitsuse riiklik reguleerimine

(1) Kohaliku omavalitsuse riiklik reguleerimine ja vastavate riigiorganite pädevus suhetes kohaliku omavalitsuse organitega on määratud Eesti NSV konstitutsiooni, käesoleva seaduse, valla-, maakonna- ja linnaseadustega, seadustega Eesti NSV valitsuse kohta ning teiste Eesti NSV, seadustega ja nendest lähtuvate Eesti NSV valitsuse aktidega.

(2) Riigiorganid kontrollivad kohaliku omavalitsuse tegevuse seaduslikkust.

(3) Kohaliku omavalitsuse organid osalevad nende tegevust puudutavate normatiivaktide väljatöötamisel ja arutamisel vahetult või omavalitsusüksuste ühenduste kaudu.

Paragrahv 18. Haldusüksuste piiride ja nimetuste muutmine, uute haldusüksuste loomine ja haldusüksuste likvideerimine

(1) Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium muudab haldusüksuste piire ja nimetusi arvestades nende elanike initsiatiivil vastuvõetud vastavate volikogude taotlusi.

(2) Uute haldusüksuste loomisel ja haldusüksuste likvideerimisel arvestab Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastavate territooriumide elanike ja volikogu arvamust.

Paragrahv 19. Kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamine

(1) Volikogul on õigus oma pädevusest lähtudes võtta vastu kõigile vastava haldusüksuse territooriumil asuvatele üksikisikutele ja juriidilistele isikutele kohustuslikke otsuseid, mille mittetäitmine toob kaasa vastutuse vastavalt Eesti NSV seadustele. Maakonna- ja linnaseadustega määratud juhtudel võib maakonna ja vabariikliku linna volikogu vastu võtta määrusi oma pädevusest väljuvates küsimustes, mis omandavad üldkohustusliku jõu maakonna või linna territooriumil pärast nende kinnitamist pädeva riigiorgani poolt.

(2) Valla-, linna-,maakonna- ja vabariikliku linna valitsus võtab vastu määrusi, valla-, alevi- ja maavanem ning linnapea annavad korraldusi.

(3) Haldusterritooriumi elanike huvidest lähtudes on kohaliku omavalitsusüksuse volikogul ja valitsusel (volikogu kinnitusel) õigus

1) peatada oma haldusterritooriumil paiknevate juriidiliste isikute otsuste täitmine juhul, kui need on vastuolus Eesti NSV seadusandlusega või kohaliku omavalitsuse organi pädevuse piires vastuvõetud otsustega, kuni küsimuse lahendamiseni pädeva riigiorgani poolt. Kohaliku omavalitsuse organ kannab materiaalset vastutust juriidilise isiku otsuse täitmise õigusvastase peatamise eest;

2) tühistada haldusterritooriumil ehitatavate objektide proektide ja tootmismajanduslike põhjenduste kooskõlastus, samuti maaeraldus nende ehitamiseks või keelata ehitamine juhul, kui ehitaja või maakasutaja rikub omavalitsusorganiga sõlmitud lepingut või Eesti NSV seadusandluse nõudeid;

3) nõuda või organiseerida ehitatavate ja tegutsevate objektide ning kasutatavate tehnoloogiate täiendavat ökoloogilist või muud vajalikku ekspertiisi;

4) kehtestada oma haldusterritooriumil keskkonnakaitse kõrgendatud nõudmisi ja kohaldada nende rikkumise korral majandussanktsioone;

(4) Üksikisikutel ja juriidilistel isikutel on õigus kaevata valla-, alevi- ja maavanema ning linnapea korralduste, samuti valla-, alevi-, maakonna- ja linnavalitsuse määruste peale volikogule või kohtusse, volikogu otsuste peale aga Eesti NSV Ülemnõukogule.

(5) Esmatasandi kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus protestida Eesti NSV Ülemnõukogus või valitsuses teise tasandi kohaliku omavalitsuse organi otsuste täitmist küsimustes, mis kuuluvad tema ainupädevusse ning mille otsustamine teise tasandi kohaliku omavalitsuse organi poolt pole vastava lepinguga ette nähtud.

(6) Teise tasandi kohaliku omavalitsusüksuse volikogul on õigus peatada Eesti NSV seadusandlusega vastuolus olevaid esatasandi kohaliku omavalitsuse organite otsuseid. Vaidluse korral lahendab küsimuse lõplikult Eesti NSV Ülemnõukogu.

(7) Eesti NSV valitsus võib protestida maakonna ja vabariikliku linna volikogu otsuseid, kui need on vastuolus Eesti NSV seadusandlusega, samuti Eesti NSV seadustega ettenähtud alustel peatada või tühistada maakonna- ja vabariikliku linna linnavalitsuse määrusi ning maavanema ja vabariikliku linna linnapea korraldusi. Vaidluse korral lahendab küsimuse lõplikult Eesti NSV Ülemnõukogu.

Paragrahv 20. Kohaliku omavalitsuse organite töökorraldus

(1) Kohaliku omavalitsuse organite töökorralduse kehtestavad vastavad volikogud iseseisvalt käesoleva seadusega või teiste Eesti NSV seadustega määratud põhimõtete alusel. Valla, alevi ja linna omavalitsusorganite töökorraldus määratakse kindlaks vastava valla, alevi, või linna põhimäärusega.

(2) Volikogu kutsub esimesele istungjärgule hiljemalt ühe kuu jooksul pärast valimispäeva volikogu eelmise koosseisu valla-, alevi-, linna- või maakonnavalitsuse.

(3) Volikogu koosolek loetakse otsustusvõimeliseks, kui sellest võtab osa üle poole volikogusse valitud liikmetest, välja arvatud juhud, kui Eesti NSV seadused määravad teisiti.

(4) Volikogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud Eesti NSV seadusega ettenähtud juhud, kui küsimus otsustatakse kahe kolmandiku istungist osavõtvate volikogu liikmete häältega.

(5) Volikogu otsused võetakse vastu lahtisel, salajasel või nimelisel hääletusel. Nimelise hääletamise nõudmisel on eesõigus salajase hääletuse nõudmise ees, salajase hääletuse nõudmisel lahtise hääletuse ees. Eesti NSV seadustega võidakse kindlaks määrata küsimuste ring, milles toimub ainult salajane hääletus.

(6) Volikogu islungid toimuvad avalikult. Volikogu võib määrata ka juhtumid, mil istung kuulutatakse kinniseks.

(7) Volikogu loetakse tegutsemisvõimetuks ning kuulub ümbervalimisele juhul, kui ta kahe kuu jooksul vähemalt kolm korda osutub otsustusvõimetuks.

(8) Volikogu liikmed täidavad oma kohustusi üldjuhul tasuta. Volikogu otsusel võidakse kohalikust eelarvest maksta tema liikmetele kimpensatsiooni teatud ülesannete täitmisel kantud kulutuste eest või vabastada neid põhitööst koos vastava komensatsiooni maksmisega kohaliku eelarve vahendite arvel. Volikogu liikme põhitööst vabastamise kohta vastuvõetud volikogu otsus on volikogu liikme töökoha administratsioonile kohustuslik.

(9) Volikogu võib ette näha juhtumeid, mil volikogu liige taandatakse konkreetse küsimuse lahendamisest.

(10) Kohaliku omavalitsusüksuse valitsuse koosoleku kutsub kokku selle juht ning koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole valitsuse liikmeist. Valitsuse otsused võetakse vastu lahtisel hääletusel lihthäälteenamusega, kusjuures võrdse häälte arvu korral otsustab valitsuse juhi hääl.

(11) Volikogu poolt moodustatud komisjoni koosoleku kutsub kokku selle esimees ning koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole selle liikmeist. Komisjoni otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletas lahtisel hääletusel üle poole komisjoni liikmeist.

V peatükk

Lõppsätted

Paragrahv 21. Kohaliku omavalitsuse loomise reglementeerimine

(1) Haldusreformi algperioodil omavalitsusliku regionaaljuhtimise süsteemi kujundamisel reglementeeritakse selle protseduuri vastavate Eesti NSV Ülemnõukogu otsustega, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega "Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest" ja muude Eesti NSV normatiivaktidega.

(2) Käesoleva seaduse kehtima hakkamisega kaotavad seadused "Eesti NSV küla ja alevi rahvasaadikute nõukogu kohta", "Eesti NSV rajooni rahvasaadikute nõukogu kohta" ning "Eesti NSV linna ja linnarajooni rahvasaadikute nõukogu kohta" kehtivuse selles osas, milles nad on vastuolus käesoleva seadusega.

Paragrahv 22. Teise tasandi kohaliku omavalitsuse funktsioonid esmatasandi kohaliku omavalitsuse loomisel

Teise tasandi kohalik omavalitsusüksus täidab esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse funktsioone käesoleva seaduse paragrahv 21 lg. 1 toodud normatiivaktidega sätestatud ulatuses kuni vastava esmatasandi haldusüksuse omavalitsuse juriidilise tuunustamiseni eelnimetatud normatiivaktidega määratud korras.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. Rüütel

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. Almann

Tallinn, 10. novembril 1989.