Ülemnõukogu — Eesti Vabariigi pankrotiseadus — RT, 31, 403

(õ) 14.11.2008 I. ÜLDSÄTTED § 1. Pankroti mõiste (1) Pankrot on käesoleva seaduse tähenduses võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. (2) Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. § 2. Pankrotimenetlus (1) Pankrotimenetluse kaudu saab võlausaldaja õiguse võlgniku vara arvel oma nõuete rahuldamiseks käesolevas seaduses ettenähtud korras. (2) Pankrotimenetlus algab pankrotiavalduse kohtule esitamisest ning lõpeb §-s 92 sätestatud alustel. (3) Pankrotimenetlus toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena käesolevas seaduses ettenähtud korras. (4) Pankrotimenetluses rakendatakse tsiviilkohtupidamise seadust ja kohtuotsuste täitmise seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. § 3. Pankrotivõlgnik (1) Pankrotivõlgnik (edaspidi võlgnik) on kohtu poolt maksejõuetuks tunnistatud füüsiline või juriidiline isik. (2) Maksejõuetuks ei saa tunnistada riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsuse organit. § 4. Pankroti-võlausaldaja (1) Pankroti-võlausaldaja (edaspidi võlausaldaja) on füüsiline või juriidiline isik, kellel on nõudeõigus võlgniku vastu. (2) Maksuvõla puhul on võlausaldajaks riigivalitsemis- või kohaliku omavalitsuse organ. § 5. Kohtualluvus Pankrotiasjad alluvad maa- või linnakohtule võlgniku alalise elukoha (füüsiline isik) või asukoha (juriidiline isik) järgi. § 6. Seaduse kehtivus (1) Käesolev seadus kehtib võlgnike suhtes, kelle alaline elukoht (füüsiline isik) või asukoht (juriidiline isik) on Eesti Vabariigis. (2) Nii füüsiliste kui juriidiliste isikute suhtes kehtivad ühesugused reeglid, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Panga, muu krediidiasutuse ja kindlustusseltsi maksejõuetuse puhul rakendatakse käesolevat seadust üksnes koos teiste seaduste erisätetega. (4) Mõnede võlgnike maksejõuetuse puhul võib seadusega kehtestada erisätteid. II. PANKROTI VÄLJAKUULUTAMINE § 7. Pankrotiavalduse esitaja Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja, võlgniku surma korral ka pärija või pärandvara hoidja. § 8. Võlgniku pankrotiavaldus ja võlanimekiri (1) Võlgnik lisab pankrotiavaldusele oma võlanimekirja, milles on ära näidatud ka andmed võlgniku vara kohta ja tema võlausaldajad. Võlanimekirja kinnitab võlgnik oma allkirjaga. (2) Seadusega võib sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus. (3) Juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist võib taotleda omanik, juhatus, haldusnõukogu, likvideerimiskomisjon, samuti normatiivaktis või põhikirjas ettenähtud muu isik või organ. § 9. Võlausaldaja pankrotiavaldus (1) Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on järgmised asjaolud: 1) võlgnik on kriminaalkorras karistatava teoga tahtlikult põhjustanud enda maksejõuetuse või 2) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb muid tegusid, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks või 3) võlgniku suhtes toimub sundtäitmine ja seda ei ole saadud teha kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu või sundtäitmise käigus ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi võlgade tasumiseks või 4) võlgnik ei ole tasunud võlga 10 päeva jooksul pärast tähtaja saabumist ning võlausaldaja on talle teatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ja võlgnik ei ole seejärel võlga tasunud 10 päeva jooksul või 5) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda või ei kavatse võlga tasuda. (2) Kohus võib käesoleva paragrahvi 1. lõike 1.–3. ja 5. alapunktis sätestatud alustel pankroti välja kuulutada, sõltumata sellest, kas nõude täitmise tähtaeg on saabunud või mitte. (3) Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab esitama tõendid võla suuruse, iseloomu, aluse ja maksetähtaja kohta, samuti põhjenduse, et võlgnik ei ole suuteline võlga tasuma. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tõendeid ei ole vaja esitada, kui võlausaldaja avalduse aluseks on kohtu, arbitraaži või vahekohtu otsus avalduses sisalduva nõude kohta. § 10. Pärandvara hoidja kohustus esitada pankrotiavaldus Pärandvara hoidja on kohustatud esitama pankrotiavalduse, kui pärandvarast ei jätku surnud võlgniku kõigi võlgade tasumiseks. § 11. Pankrotipiirang (1) Kui võlausaldaja nõue on tagatud pandiga, ei või tema avalduse alusel pankrotti välja kuulutada. (2) Kui võlausaldaja nõue ei ole pandiga täielikult tagatud, võib nõude katmata osas pankroti välja kuulutada. (3) Seadus võib anda käesolevas paragrahvis märgitud pankrotipiirangu tähenduse ka nõude teistele tagatistele. § 12. Pankrotiasja ettevalmistamine (1) Pärast pankrotimenetluse algust teeb kohus korralduse võlgniku kogu kinnis- ja vallasvara kindlakstegemiseks ja hindamiseks ning tema võlgade selgitamiseks ja määrab pankrotiavalduse läbivaatamise aja. (2) Kohus võib nõuda pangalt ja teistelt organisatsioonidelt andmeid ja seletusi võlgniku majandusliku olukorra kohta. (3) Kohus võib võtta võlgnikult allkirja elukohast lahkumise keelu kohta, teha keelumärkuse vararegistrisse, arestida vara ja rakendada muid hagi tagamise abinõusid. (4) Elukohast lahkumise keeldu võib rakendada juriidilisest isikust võlgniku omaniku, likvideerimiskomisjoni liikme, samuti juhatuse liikme, haldusnõukogu liikme, tegevdirektori ja (pea)raamatupidaja kohta ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust. (5) Kohus võib avaldada ajalehes teate pankrotiavalduse läbivaatamise aja ja koha kohta. (6) Kohus teatab juriidilisest isikust võlgniku omanikule pankrotiavaldusest, kui seda ei esitanud omanik ise. (7) Käesolevast paragrahvist tulenevate ülesannete täitmiseks nimetab kohus ajutise pankrotihalduri (edaspidi ajutine haldur), lähtudes § 29 nõuetest. § 13. Asjaosaliste kaasamine Kohtu korraldavale istungile või kohtuistungile, kus vaadatakse läbi pankrotiavaldus, kutsub kohus võlgniku ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja. Kohus võib kutsuda ka teisi võlausaldajaid, ajutise halduri, tunnistajaid ja eksperte ning teisi isikuid, kelle osavõttu ta peab vajalikuks. § 14. Pankrotiavalduse läbivaatamine (1) Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi kohe, kaalukatel põhjustel aga 20 päeva jooksul. Sama kehtib ka siis, kui võlgnik nõustub võlausaldaja pankrotiavaldusega. (2) Võlausaldaja pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 20 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel aga kahe kuu jooksul. (3) Vaadanud pankrotiavalduse läbi, teeb kohus otsuse, millega kuulutab pankroti välja (pankrotiotsus), jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse määrusega (§ 15). (4) Kohus jätab pankrotiavalduse rahuldamata, kui ta leiab, et võlgniku majanduslik olukord võimaldab nõuete rahuldamise. (5) Pankrotimenetluses tehtud otsuse või määruse peale võib edasi kaevata tsiviilkohtupidamise seaduses ettenähtud korras. § 15. Pankrotimenetluse raugemine (1) Kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui: 1) pärast pankrotiavalduse esitamist võlgnik või kolmas isik tasub võlgniku võlad või ükski neist annab pandi või kohus aktsepteerib käenduse nõude rahuldamiseks või 2) kohus leiab, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise võimalus (§ 42). (2) Pankrotimenetluse lõpetamisest käesoleva paragrahvi 1. lõike 2. alapunkti alusel avaldab kohus teate ajalehes. (3) Kohus ei lõpeta käesoleva paragrahvi 1. lõike 2. alapunkti alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab kohtu määratud summa pankrotimenetluse kulude katteks. § 16. Pankrotiotsus (1) Kohus kuulutab pankroti välja, kui on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse (§ 1 2. lõige). Kui võlgnik oma maksejõuetust tunnistab, võib kohus jätta pankroti välja kuulutamata üksnes kaalukatel põhjustel. (2) Pankrotiotsusega määratakse võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg (§ 27 1. lõige) ja koht ning nimetatakse pankrotihaldur (edaspidi: haldur). Halduriks võib nimetada kas ajutise halduri või teise isiku. (3) Pankrotiotsuse teeb kohus kohe teatavaks ajalehes ja Riigi Teataja Lisas. Pankrotiteates märgitakse kohtu nimetus, otsuse tegemise kuupäev, andmed võlgniku ja halduri kohta, nõuete esitamise tähtaeg (§ 23) ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. (4) Pankrotiotsus kuulub viivitamatule täitmisele, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhtudel. (5) Pankrotiotsuse tühistanud või pankrotiotsuse teinud kõrgema astme kohus teeb selle teatavaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud viisil. III. PANKROTI VÄLJAKUULUTAMISE TAGAJÄRJED § 17. Pankrotiotsuse mõju Pankrotiotsuse alusel: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara (§ 41); 2) läheb võlgniku vara valitsemise õigus (§ 55) üle kohtu ja võlausaldajate järelevalve all tegutsevale haldurile; 3) on võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 4) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. § 18. Tehingud pankrotivaraga (1) Pankroti väljakuulutamise päevast kaotab võlgnik õiguse iseseisvalt teha tehinguid pankrotivaraga. Neid tehinguid teeb käesolevas seaduses ettenähtud korras haldur või tema nõusolekul võlgnik. (2) Isikud, kelle valduses on võlgniku vara, ei tohi teha selle varaga tehinguid alates päevast, mil nad said teada või pidid saama teada pankroti väljakuulutamisest, kuid mitte pärast pankrotiteate ilmumist ajalehes (§ 16 3. lõige). (3) Tehing, mis on sõlmitud käesoleva paragrahvi sätteid rikkudes, on kehtetu. § 19. Märkused registrites ja vara arestimine (1) Kohus teatab registripidajatele pankroti väljakuulutamisest keelumärkuse tegemiseks vararegistritesse. Kui keelumärkus oli varem tehtud (§ 12), jääb see kehtima. (2) Võlgniku vara, mille kohta keelumärkust vararegistritesse ei tehta, arestitakse kohe pärast pankroti väljakuulutamist. Kui vara oli varem arestitud (§ 12), jääb arest kehtima. (3) Ettevõtte pankroti väljakuulutamisest teatab kohus ettevõtteregistri pidajale pankrotimärkuse tegemiseks. § 20. Pankrotimenetlusega seonduvad nõuded (1) Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses, milles ei ole veel otsust tehtud, on võlgniku hagi teise isiku vastu vara suhtes, mida on võimalik arvata pankrotivarasse, võib haldur asuda kohtus võlgniku asemele. Kui haldur, kes on hagist teadlik, seda ei tee, ei ole tal õigust samal alusel hagi esitada. (2) Kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, tuleb see pankrotimenetlusega ühendada. (3) Võlgnik on kohustatud teatama kohtule ja haldurile käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohtumenetluses olevatest asjadest. (4) Pärast pankroti väljakuulutamist võib varalisi nõudeid võlgniku vastu esitada üksnes pankrotimenetluses. § 21. Maksetähtaeg ja intressid (1) Pankroti väljakuulutamisest loetakse võlgniku kõigi võlgade maksetähtajad saabunuiks, kui seadusest ei tulene teisiti ning lõpetatakse intresside ja viiviste arvestamine võlgniku võlasummadelt. (2) Kui nõue on sõltuv tingimusest, mis pooltest sõltumata võib saabuda või mitte, võib nõude esitada ja seda arvestatakse, kui on alust eeldada, et tingimus täitub. § 22. Võlgniku kohustuste täitmine ja õiguste teostamine (1) Halduril on õigus võlgniku kohustusi täita või loobuda võlgniku kohustuste täitmisest teise isiku (õigustatud isiku) ees, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Õigustatud isiku taotlusel määrab kohus tähtaja, millal haldur peab teatama, kas ta täidab võlgniku kohustuse. Tähtaeg ei tohi ületada 20 päeva, arvates isiku avaldusega kohtu poole pöördumise päevast. (3) Isikud, kellel on kohustusi võlgniku ees, jätkavad pärast pankroti väljakuulutamist oma kohustuste täitmist, kui seadusest ei tulene teisiti. Halduril on õigus nõuda nende kohustuste täitmist. (4) Kui võlgnik on rendileandja, ei ole rendile antud vara ostjal õigust rendilepingut lõpetada. Halduril on õigus rendileping lõpetada, kui pankrot on lepingu järgi selle lõpetamise aluseks. (5) Kui võlgnik on rentnik, on rendileandjal õigus nõuda rendilepingu lõpetamist või haldurilt tagatist lepingu täitmiseks pankrotimenetluse ajal. (6) Üürileandja pankrot ei ole eluruumi üürilepingu lõpetamise aluseks. § 23. Nõuetest ja kohustustest teatamine (1) Võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate ajalehes ilmumise päevast, teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. (2) Kõik isikud on kohustatud ükskõik mis alusel nende valduses olevast võlgnikule kuuluvast varast teatama haldurile käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud aja jooksul. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teatamise kohustusest on vabastatud isikud, kelle nõuded rahuldatakse §-des 84 ja 85 sätestatud korras. IV. PANKROTIMENETLUSE ORGANID § 24. Kohtu pädevus pankrotimenetluses Pankrotimenetluses kohus: 1) kuulutab pankroti välja või jätab pankrotiavalduse rahuldamata; 2) nimetab halduri; 3) kinnitab kompromissi; 4) lahendab nõuete kaitsmise vaidlused; 5) vaatab läbi vara tagasivõitmise hagid; 6) lahendab kaebused võlausaldajate üldkoosoleku otsuste peale; 7) kinnitab jaotusettepaneku; 8) lõpetab pankrotimenetluse; 9) täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. § 25. Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus Võlausaldajate üldkoosolekul võlausaldajad: 1) kinnitavad halduri ja valivad pankrotitoimkonna; 2) otsustavad juriidilisest isikust võlgniku tegevuse jätkamise või lõpetamise; 3) otsustavad kompromissi tegemise; 4) otsustavad pankrotivara müügi; 5) viivad läbi nõuete kaitsmise; 6) vaatavad läbi kaebused halduri tegevuse peale; 7) lahendavad muid seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimusi. § 26. Võlausaldajate üldkoosoleku korraldus (1) Võlausaldajate üldkoosoleku kutsub seaduses ettenähtud juhtudel kokku haldur enda või kohtu määratud tähtajal. (2) Haldur on kohustatud kahe nädala jooksul võlausaldajate üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuavad võlausaldajad, kelle nõuete summa moodustab vähemalt 20 protsenti nõuete kogusummast. (3) Võlausaldajate üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, kohtunikul, halduril ja võlgnikul ning isikutel, keda on kutsunud kohus või haldur. (4) Võlausaldajate üldkoosolekul on iga võlausaldaja häälte arv proportsionaalne tema nõude suurusega. Otsused võetakse vastu koosolekust osavõtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. (5) Võlausaldajate üldkoosolek on otsustusvõimeline, olenemata esindatud häälte arvust, tingimusel, et koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt teatatud. (6) Kui võlausaldajad enne nõuete kaitsmist (§ 72) ei jõua kokkuleppele neile kuuluvate häälte arvus, on halduril või võlausaldajal üldkoosoleku toimumisest 10 päeva jooksul õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Kohus lahendab vaidluse viie päeva jooksul, otsustades ka üldkoosoleku vaidlustatud otsuse kehtivuse. § 27. Võlausaldajate esimene üldkoosolek (1) Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui üks kuu pärast pankroti väljakuulutamist. (2) Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul valivad võlausaldajad pankrotitoimkonna, kinnitavad halduri ja otsustavad juriidilisest isikust võlgniku tegevuse lõpetamise või jätkamise. § 28. Pankrotitoimkond (1) Pankrotitoimkond esindab võlausaldajate huve ja teostab järelevalvet halduri tegevuse üle pankrotimenetluses. Pankrotitoimkond jälgib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja seaduse kohaselt. (2) Pankrotitoimkond võib nõuda haldurilt aru tema kohustuste täitmise kohta, saada temalt teavet pankrotimenetluse kohta, revideerida halduri majandustegevust pankrotivara valitsemisel. (3) Pankrotitoimkonda võib valida ka isikuid, kes ei ole võlausaldajad. Pankrotitoimkonna liikmed valivad endi hulgast pankrotitoimkonna esimehe. Pankrotitoimkonda ei või kuuluda §-s 49 loetletud isikud, samuti selle pankrotimenetluse kohtunik ja haldur. (4) Pankrotitoimkonda ei moodustata, kui võlausaldajaid on alla viie. Pankrotitoimkonna ülesandeid täidab sellisel juhul võlausaldajate üldkoosolek. (5) Pankrotitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole tema liikmetest. Pankrotitoimkond teeb otsuseid lihthäälteenamusega, häälte poolnemisel on otsustav esimehe hääl. § 29. Haldur (1) Haldur peab oma teadmistelt ja kogemustelt vastama nõuetele, mis tulenevad tema kohustustest. Tal peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. Halduriks võib nimetada isiku, kes on andnud selleks eelneva kirjaliku nõusoleku. (2) Haldur ei tohi olla kohtu töötaja ega §-s 49 nimetatud isik. (3) Pankrotimenetluses võib olla mitu haldurit. Kohus määrab haldurite arvu pankrotivara iseloomu ja suurust arvestades ning jaotab ülesanded haldurite vahel. Üks isik ei või üheaegselt olla haldur rohkem kui kolmes pankrotimenetluses. § 30. Halduri kinnitamine (1) Pankrotiotsusega nimetatud halduri kinnitab võlausaldajate üldkoosolek. (2) Kui pankrotiotsusega nimetatud haldur jääb kinnitamata, valivad võlausaldajad üldkoosolekul uue halduri. (3) Kui võlausaldajate üldkoosolek valib halduriks isiku, kes ei ole pankrotiotsusega nimetatud, otsustab kohus 10 päeva jooksul tema halduriks nimetamise või nimetab uue halduri. (4) Kohus jätab võlausaldajate valitud halduri nimetamata, kui ta ei vasta §-s 29 sätestatud nõuetele, ega nimeta halduriks isikut, kelle võlausaldajate üldkoosolek vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele oli jätnud kinnitamata. § 31. Halduri põhikohustused (1) Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab pankrotimenetluse kiire läbiviimise. (2) Haldur valitseb (§ 55) pankrotimenetluse ajal pankrotivara, korraldab selle moodustamist ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. (3) Kui võlgnik on juriidiline isik, korraldab haldur tema majandustegevuse jätkamise (sealhulgas reorganiseerimise, struktuuri muutmise) ja likvideerimise. (4) Haldur esineb pankrotimenetluses võlgniku või võlausaldajate nimel hageja või kostjana või esindajana või lepingupoolena. (5) Haldur peab seaduses ettenähtud juhtudel andma teavet võlausaldajale, võlgnikule ja kohtule. § 32. Halduri abiline (1) Kui kohus peab vajalikuks, võib ta omal algatusel või halduri ettepanekul määrata haldurile abilise, kes täidab halduri poolt antud ülesandeid. (2) Halduri abiliseks ei või olla isik, kes vastavalt § 29 2. lõikele ei või olla haldur. § 33. Halduri vabastamine (1) Halduri vabastab tema soovil kohus. Vabastamise soovist teatab haldur kohtule üks kuu ette, esitades tegevuse aruande. (2) Kui haldur ei tule ülesannete täitmisega toime, vabastab kohus halduri kas omal algatusel või pankrotitoimkonna või võlgniku ettepanekul või võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. (3) Kui haldur vabastatakse, määratakse uus haldur §-s 30 ettenähtud korras. Mitme halduri korral ühe halduri vabastamisel otsustab kohus, kas vabastatu asemele on vaja uut haldurit nimetada. § 34. Halduri tegevuse ja võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale edasikaebamine (1) Halduri tegevuse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik edasi kaevata võlausaldajate üldkoosolekule. (2) Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale, millega on kaebus halduri tegevuse peale rahuldamata jäetud, võib 10 päeva jooksul edasi kaevata kohtusse. V. VÕLGNIKU KOHUSTUSED § 35. Ettevõtluse keeld Füüsilisest isikust võlgnik ei tohi pärast tema pankroti väljakuulutamist kuni pankrotimenetluse lõpuni tegelda ettevõtlusega ilma kohtu loata. § 36. Teabe andmise ning pankrotimenetlusest osavõtu kohustus (1) Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale oma vara ning võlgade kohta andmeid, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega. (2) Võlgnik peab isiklikult viibima kohtuistungil, pankrotitoimkonna ja võlausaldajate üldkoosolekul, vara üleskirjutamise juures ning osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest, kui teda selleks kohustab kohus või haldur. (3) Kui võlgnik on juriidiline isik, otsustab kohus või haldur, kes § 12 4. lõikes loetletud isikutest peab osa võtma käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud toimingutest. § 37. Võlgniku vanne (1) Võlgnik peab tegema pankrotivara ja võlgade nimekirjas (§ 56) vajalikud täiendused ja muudatused ning kohtus vandega kinnitama nimekirja õigsust. (2) Vanne peab olema antud enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. (3) Vande annab võlgnik, kes on vähemalt 15 aastat vana. Kui võlgnik on 15 kuni 18 aastat vana, annab vande kohtu nõudmisel võlgniku hooldaja. (4) Vanne antakse suuliselt ja selle andja kirjutab vandetekstile alla. § 38. Võlgniku kohustus kohal viibida (1) Võlgnik ei tohi pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist sõita välismaale ilma kohtu loata. (2) Kui on alust arvata, et võlgnik hoiab kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või enda algatusel võtta võlgnikult allkirja elukohast lahkumise keelu kohta. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud keeld kehtib kuni pankrotimenetluse lõpuni, kui kohus ei määra teisiti. (4) Kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud keeldu on rakendatud enne pankroti väljakuulutamist (§ 12), otsustab kohus pankrotiotsuse tegemisel keelu kehtimajäämise või tühistamise. § 39. Võlgniku sundtoomine ja vahistamine Kui võlgnik ei täida § 36 2. lõikes või §-des 37 ja 38 sätestatud kohustusi, võib kohus tema suhtes kohaldada sundtoomist. Seoses sundtoomisega võib võlgnikku hoida vahi all kuni kolm ööpäeva. § 40. Vastutavate isikute kohustused Kui võlgnik on juriidiline isik, otsustab kohus halduri ettepanekul või enda algatusel, kelle suhtes § 12 4. lõikes nimetatud isikutest kehtib §-des 37, 38 ja 39 sätestatu. VI. PANKROTIVARA MOODUSTAMINE § 41. Pankrotivara (1) Pankrotiotsuse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. (2) Pankrotivara on see vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mis lisandub pankrotivarale muul viisil pankrotimenetluses. (3) Pankrotivara ei ole võlgniku see vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. § 42. Tagasivõitmise mõiste ja tähtajad (1) Tagasivõitmisel nõuab haldur tagasi ja arvab pankrotivara hulka võlgniku omandusest või tiitlipärasest valdusest välja läinud vara. (2) Kohus tunnistab tehingud ja muud teod, mille alusel võlgniku vara on tema omandusest või tiitlipärasest valdusest välja läinud, §-des 43–50 sätestatud tingimustel kehtetuks. (3) Tagasivõitmise hagi võib haldur esitada ühe aasta jooksul, arvates pankroti väljakuulutamisest. § 43. Tehingu kehtetuks tunnistamine (1) Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku tehingu: 1) mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust ja millega võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldajate huve või 2) mis oli tehtud kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust, kui võlgnik kriminaalkorras karistatava teoga põhjustas enda maksejõuetuse ja tehingu teine pool teadis või pidi seda teadma või 3) mis oli tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust, kui võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. (2) Kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist taotletakse, on sõlmitud 10 päeva jooksul enne pankrotimenetluse algust, siis eeldatakse, et võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. § 44. Kinkelepingu kehtetuks tunnistamine (1) Kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, sõltumata võlgniku ja kingisaaja tahtest võlausaldajale kahju tekitada: 1) kui see on sõlmitud viimase kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algust või 2) kui see on sõlmitud käesoleva paragrahvi 1. alapunktis nimetatud tähtajast varem, kuid viimase aasta jooksul või kui kingisaajaks on võlgniku lähikondne, siis viie viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust, kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnikul oli pärast kinkimist alles vara, mis vastas tema võlgade suurusele ja millele sai pöörata sissenõuet. (2) Kohus võib tunnistada kehtetuks käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel ka ostu-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. (3) Toetused ja tavapärased kingitused, mis vastavad võlgniku majanduslikule olukorrale, ei kuulu tagasivõitmise korras tagastamisele. § 45. Tasutud võla tagasinõudmine Kohus nõuab sisse võlgniku tasutud võla, kui tasumine on toimunud: 1) viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algust, kui seda on tehtud ebatavaliste maksevahenditega või enne maksetähtaega või summas, mis oluliselt halvendas võlgniku majanduslikku olukorda ja seda ei saa tavaliseks võlatasumiseks pidada või 2) viimase kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust, kui see on tasutud lähikondsele ja kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik ei olnud sel ajal maksejõuetu ega muutunud maksejõuetuks võla tasumise tõttu. § 46. Palga või honorari tagasinõudmine Kohus nõuab sisse palga või honorari, mille võlgnik on alusetult välja maksnud: 1) viimase kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algust või 2) enne käesoleva paragrahvi 1. alapunktis nimetatud tähtaega, kuid viimase aasta jooksul, või kui palga või honorari saaja on võlgniku lähikondne, siis viimase kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust, kui palga või honorari saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnikul oli pärast maksmist alles vara, mis ilmselt vastas tema võlgade suurusele ja millele saab pöörata sissenõuet. § 47. Vara jagamise tühistamine Vara jagamise võlgniku ja tema abikaasa või muude ühisomanike vahel, mille puhul võlgnik on olulisel määral loobunud oma osast ühisomandis, tunnistab kohus vastavas osas kehtetuks, kui vara on jagatud viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust ja kui võlgnik või teine ühisomanik ei tõenda, et võlgnikule jäi pärast vara jagamist vara, mis ilmselt vastas tema võlgade suurusele ja millele saab pöörata sissenõuet. § 48. Pandilepingu tühistamine või tagasinõudmine Kohus tühistab pandilepingu, kui seda ei sõlmitud kohe pärast võla tekkimist ja pant on antud: 1) viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algust või 2) võlgniku lähikondsele enne käesoleva paragrahvi 1. alapunktis nimetatud tähtaega, kuid viimase kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust, kui lähikondne või võlgnik ei tõenda, et võlgnik sel ajal ei olnud ega muutunud pandi andmisega maksejõuetuks. § 49. Võlgniku lähikondsed (1) Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on tema abikaasa, sugulased otseses ülenevas ja alanevas liinis, õde, vend ja nende sugulased alanevas liinis, abielu kaudu hõimlased otseses ülenevas ja alanevas liinis, abikaasa õed ja vennad, samuti faktiline abikaasa. (2) Juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on: 1) juriidilise isiku omanik (sealhulgas osanik, aktsionär) ja tütarettevõte, samuti muu isik, kel on võlgnikuga ühine osaniku huviga võrdsustatav oluline majanduslik huvi; 2) teised § 12 4. lõikes loetletud isikud; 3) käesoleva lõike 1. ja 2. alapunktides nimetatud isikute lähikondsed vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõikele. (3) Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. § 50. Tagasivõitmise kord Haldur võib nõuda tagasivõitmist: 1) esitades hagi kohtusse(§ 42 3. lõige) või 2) vaidlustades nõuete kaitsmisel või eelisõiguse taotlemisel esitatud nõude või 3) vaidlustades kohtus pankrotimenetluses esitatud nõude. § 51. Vara eraldamine (1) Kui tagasivõitmisel nõutakse kolmandalt isikult tagasi võlgnikult saadud vara, on kolmandal isikul õigus võlgnikult tagasi saada võlgnikule antud vara või selle puudumisel vara maksumus rahas, kui ei ole tõendatud, et kolmas isik vara omandades teadis või pidi teadma, et tehing kahjustab võlausaldajate huve. Tagastatav vara eraldatakse pankrotivarast. (2) Kohus võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vara olemasolul selle tagastamise asendada vara väärtuse hüvitamisega. (3) Nõude vara eraldamiseks võib kolmas isik esitada haldurile ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest või päevast, mil kolmas isik tagasivõitmisele kuuluva vara kohtuotsuseta üle andis. § 52. Võlgniku vara tagasinõudmine ja ühisvara jagamine (1) Haldur nõuab tagasi teiste isikute valduses oleva võlgniku vara, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui vara on võlgniku ja teiste isikute ühisomanduses, nõuab võlgnik välja võlgniku osa ühisomandist. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vara tagasinõudmiseks või ühisvara jagamiseks esitab haldur kohtusse hagi kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumise päevast arvates. (3) Võlgnikul on õigus osaleda kolmanda isikuna. Kui haldur ei ole avaldust käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tähtajaks esitanud, võib võlgnik seda teha ise järgneva kuu jooksul, teatades sellest haldurile, kellel on õigus osaleda kolmanda isikuna. Kui haldur seda võimalust ei kasuta, kaotab ta õiguse vaidlustada ühisvara jagamise otsust. § 53. Vara välistamine pankrotivarast (1) Vara välistamisel tagastatakse võlgniku valdusest teistele isikutele kuuluv vara. Haldur tagab vara säilimise kuni selle tagastamiseni. (2) Vara välistamine toimub vara omaniku taotlusel. Halduri keeldumise korral võib esitada hagi kohtusse. Vara välistamise taotlus tuleb esitada haldurile kahe kuu jooksul pärast pankrotiteate ilmumist, hagi kohtusse aga ühe kuu jooksul pärast seda, kui haldur on keeldunud taotlust rahuldamast või ei ole sellele ühe kuu jooksul vastanud. (3) Kui haldur müüs käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vara, on välistamisõigust omaval isikul õigus saada müüdud vara maksumus pankrotivarast või nõuda vara tagastamist selle omandajalt, kui viimane teadis või pidi teadma, et vara ei kuulunud võlgnikule. (4) Kui võlgnik on müünud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vara enne tema maksejõuetuks tunnistamist, on välistamisõigust omaval isikul õigus lisaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatule taotleda kas: 1) raha talle üleandmist, kui vara omandaja ei ole veel selle eest maksnud, või 2) müügist saadud raha väljamaksmist pankrotivarast, kui raha on makstud pärast pankroti väljakuulutamist, või 3) osavõttu pankrotimenetlusest üldistel alustel, kui raha on makstud võlgnikule enne pankroti väljakuulutamist. (5) Kui välistamisõigusega isik nõuab käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud juhul vara tagasi selle omandaja käest, tuleb tal esitada hagi ühe kuu jooksul päevast, mil ta sai teada või pidi saama teada vara võõrandamisest. § 54. Arestitud vara üleandmine (1) Pankrotiteate ilmumise ajaks arestitud, kuid sissenõudjale kätte andmata, samuti pärast pankrotiteate ilmumist arestitud vara antakse üle haldurile ning arvatakse pankrotivara hulka. (2) Kui enne pankrotiteate ilmumist on pandiga tagatud nõude osas tehtud kohtulahend, siis käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatu ei kehti. VII. PANKROTIVARA VALITSEMINE § 55. Pankrotivara valitsemise mõiste (1) Pankrotivara valitsemine seisneb halduri tegevuses pankrotivara säilitamisel ja võlgniku majandustegevuse korraldamisel. (2) Juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimine läheb pankrotiotsuse alusel üle haldurile. (3) Haldur võib võlgniku majandustegevuse korraldamisel sõlmida lepinguid ja võtta laenu üksnes võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekul. § 56. Vara ja võlgade nimekiri (1) Pärast pankroti väljakuulutamist koostab haldur võlgniku vara ja võlgade nimekirja, märkides vara maksumuse ja võlad liikide kaupa. Nimekirjas peavad olema kõikide võlausaldajate nimed ja elu- või asukohad. (2) Haldur esitab nimekirja kohtule võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 10 päeva enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. (3) Kui võlgnik on esitanud kohtule nimekirja ja haldur tunnistab selle õigeks, siis uut nimekirja ei koostata. § 57. Juriidilisest isikust võlgniku reorganiseerimine ja likvideerimine (1) Pärast pankroti väljakuulutamist koostab haldur juriidilise isiku tegevuse jätkamise (reorganiseerimise või struktuuri muutmise) või likvideerimise kava. (2) Haldur esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kava kinnitamiseks võlausaldajate esimesele üldkoosolekule. Üldkoosolek kas kinnitab halduri kava või teeb teistsuguse otsuse juriidilise isiku tegevuse jätkamise või lõpetamise kohta. (3) Haldur ei tohi enne võlausaldajate üldkoosoleku otsust asuda juriidilist isikut likvideerima ega jätkata enne pankrotimenetlust alustatud likvideerimist. Reorganiseerimist või struktuuri muutmist võib haldur alustada kohe pärast pankroti väljakuulutamist. (4) Juriidiline isik likvideeritakse hiljemalt pankrotimenetluse lõpuks. Juriidilist isikut ei likvideerita, kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissi tõttu või § 15 1. lõike 1. alapunkti alusel või seetõttu, et võlgnik tasub võlad või annab tagatise pärast pankroti väljakuulutamist või temale jääb pärast kõigi nõuete rahuldamist piisavalt vara tegevuse jätkamiseks. (5) Juriidiline isik likvideeritakse samuti § 15 1. lõike 2. alapunktis nimetatud kohtumääruse alusel. Likvideerimine peab olema lõpule viidud hiljemalt kolme kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. (6) Juriidiline isik likvideeritakse halduri juhtimisel normatiivaktis ettenähtud korras. § 58. Töölepingu lõpetamine ja töötajate huvide kaitse (1) Tööandja pankroti korral jätkab haldur töölepingu täitmist või lõpetab selle seaduses ettenähtud korras. (2) Riik hüvitab töötajatele enne tööandja pankroti väljakuulutamist saamata jäänud töötasu, kuid mitte üle kahe kuu keskmise palga. (3) Kui riik maksab töötajatele hüvituse töölepingu lõpetamisel seoses tööandja pankrotiga või käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel, on hüvituse väljamaksja pankrotimenetluses võlausaldajaks. § 59. Halduri ettekanne pankrotivara kohta (1) Haldur koostab pankrotivara kohta ettekande, milles märgitakse: 1) maksejõuetuse põhjus ja selle tekkimise aeg; 2) andmed vara tagasivõitmise võimaluste ja tingimuste kohta; 3) võlgniku nõuded võlausaldajate vastu; 4) juriidilise isiku bilanss, andmed juriidilise isiku tegevuse jätkamise kohta; 5) andmed pankrotiga seotud kuriteost teatamise kohta; 6) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. (2) Haldur esitab ettekande võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist, kohtule, pankrotitoimkonnale ning tutvumiseks igale võlausaldajale, kes seda nõuab. Mõjuvatel põhjustel võib kohus pikendada ettekande esitamise tähtaega. Kui võlgnik on arvepidamiskohuslane, lisatakse ettekandele võlgniku viimane aastabilanss. § 60. Pankrotikuritegu ja sellest teatamine (1) Pankrotikuriteod on kriminaalkoodeksi §-des 1482 ja 1483 sätestatud teod. (2) Kui on andmeid või kahtlusi pankrotikuriteost või mõnest teisest majandustegevusega seotud kuriteost või õiguserikkumisest, on haldur kohustatud sellest teatama prokurörile. § 61. Raha hoidmine Raha, mis laekub pankrotivara valitsemise ajal, kantakse eraldi kontole pangas. Jooksvateks kuludeks vajamineva raha võib haldur jätta hoiustamata. § 62. Halduri arvepidamiskohustus Haldur peab pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust. § 63. Elatise maksmine Kui võlgnik jääb pankrotimenetluse tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku avalduse alusel temale ja tema ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajalikku elatist kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada. VIII. NÕUDED PANKROTIMENETLUSES § 64. Nõuete alus (1) Võlausaldaja võib pankrotimenetluses esitada nõude, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, lähtudes §-s 21 sätestatust. (2) Pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuet, mis tuleneb halduri tegevusest pankrotivara valitsemisel, ei ole vaja esitada §-s 23 nimetatud tähtajaks ega kaitsta §-s 72 sätestatud korras. Selline nõue rahuldatakse § 85 alusel. § 65. Nõuded solidaarvõlgniku pankroti puhul Kui võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga, võib võlausaldaja esitada pankrotivõlgniku vastu nõude kas tervikuna või osaliselt, arvates maha selle osa võlast, mille solidaarvõlgnik on tasunud. § 66. Nõuded täisühingu ja selle osanike pankroti korral (1) Täisühingu pankroti korral on võlausaldajateks täisühingu, mitte aga täisühingu osanike võlausaldajad. Kui ei jätku ühingu vara, on ühingu võlausaldajatel õigus esitada nõudeid iga täisühingu osaniku vastu. Kui täisosanikud ei suuda võlgu tasuda, võidakse lisaks täisühingu pankroti väljakuulutamisele taotleda iga täisosaniku pankroti väljakuulutamist. (2) Täisosaniku pankroti väljakuulutamisel võib sissenõude pöörata tema osale ühingu varas. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatu kehtib ka usaldusühingu ja selle täisosanike suhtes, samuti muude ettevõtete suhtes, mille kohustuste eest vastutab omanik täies ulatuses. § 67. Nõuded pärast kompromissi Kui võlgnik, kes on saavutanud võlausaldajatega kompromissi (XIII peatükk), kuulutatakse enne kompromissi täitmist taas pankrotis olevaks, on võlausaldajal, kelle nõue kompromissiga vähenes, nõudeõigus selle esialgses suuruses, arvestades tema poolt saadut. § 68. Nõuete tasaarvestus (1) Nõuet võlgniku vastu, mida saab tema pankroti korral esitada, võib võlausaldaja tasaarvestada nõudega, mis oli võlgnikul tema vastu enne pankroti väljakuulutamist, kui tasaarvestus ei ole seadusega keelatud. (2) Kui nõue on sõltuv tingimusest, peab võlausaldaja vastava tingimuse täitma. Kui on alust eeldada, et tingimus saab hiljem täidetud, tuleb jaotusettepaneku koostamisel võlausaldajale arvestatud summa deponeerida. (3) Pankrotimenetluses on lubatud ka selliste nõuete tasaarvestamine, mille tähtaeg ei ole saabunud või edasilükkav tingimus ei ole veel täitunud. (4) Nõuet võlgniku vastu, mis on saadud nõude loovutamisega kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algust, ei tohi tasaarvestada nõudega, mis oli võlgnikul enne nõude loovutamist. Seda sätet kohaldatakse ka siis, kui nõue oli loovutatud varem, kuid viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust, kui võlgnik oli sel ajal maksejõuetu. § 69. Nõuete esitamine (1) Nõudeavaldus esitatakse haldurile kirjalikult §-s 23 sätestatud tähtajaks. Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse tõendavad dokumendid. Kui taotletakse nõude rahuldamise eesõigust (§ 84), siis tuleb see eraldi märkida ja põhjendada. (2) Nõudeavaldusele kirjutab alla võlausaldaja või tema esindaja. (3) Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud või on dokumente puudu või ei ole nende ärakirjad nõuetekohaselt tõestatud, annab haldur mitte vähem kui 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamisel loetakse avalduse esitamise kuupäevaks esialgse esitamise päev. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda nõudeavalduse esitamata jäetuks. (4) Võlausaldaja taotlusel võib üldkoosolek tunnistada §-s 23 sätestatud tähtaja möödalaskmise põhjuse mõjuvaks ja nõude esitamise tähtaja ennistada. (5) Kui nõue on esitatud pärast §-s 23 sätestatud tähtaega, kuid enne nõuete kaitsmise koosolekut ja selle esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue küll kaitsmisele, kuid rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud nõuete rahuldamist. (6) Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale, millega nõudeavaldus loeti esitamata jäetuks või jäeti esitamise tähtaeg ennistamata, võib võlausaldaja edasi kaevata kohtusse. § 70. Nõuete kaitsmise koosolek (1) Kui ilmneb, et pankrotivarast ei ole võimalik eesõiguseta nõudeid rahuldada, otsustab kohus halduri ettepanekul nõuete kaitsmise vajaduse võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolek). Nõuete kaitsmise vajadus tuleb otsustada hiljemalt 15 päeva jooksul pärast §-s 23 sätestatud tähtaja möödumist. (2) Kui nõuete kaitsmine toimub, määrab haldur selleks nõuete kaitsmise koosoleku aja ja koha. Koosolek peab toimuma mitte varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kaks kuud pärast §-s 23 sätestatud tähtaja möödumist. Kaalukatel põhjustel võib kohus tähtaega pikendada. (3) Haldur teatab nõuete kaitsmise koosolekust ajalehes vähemalt 15 päeva ette, märkides ära, kus saab tutvuda nõudeavalduste ja vastuväidetega. (4) Võlgnik on kohustatud osa võtma nõuete kaitsmise koosolekust. Võlgniku puudumisel otsustab koosolek, kas nõuete kaitsmine on võimalik. Nõude esitanud võlausaldaja koosolekult puudumine nõude läbivaatamist ei takista. § 71. Vastuväidete esitamine enne nõuete kaitsmise koosolekut (1) Haldur kontrollib esitatud nõudeid ja esitab kirjalikult oma vastuväited hiljemalt seitse päeva enne nõuete kaitsmise koosolekut võlausaldajatele ja võlgnikule tutvumiseks. (2) Nõude esitanud võlausaldaja ja võlgnik võivad sama tähtaja jooksul esitada nõuete kohta kirjalikud vastuväited haldurile. (3) Pärast nõude läbivaatamist nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude kohta arvesse ei võeta. § 72. Nõuete kaitsmine (1) Nõuete kaitsmise koosolekul vaadatakse nõuded läbi nende esitamise järjekorras. Iga nõude kohta otsustab koosolek nõude tunnustamise ja rahuldamisjärgu. (2) Iga nõude läbivaatamise kohta tehakse märge nõuete kaitsmise koosoleku protokolli. Tunnustatud nõuete kohta koostatakse nimekiri. Nimekirjas märgitakse, millises ulatuses on nõue tunnustatud ning millisesse rahuldamisjärku see on arvatud. Nimekirjale kirjutavad alla pankrotitoimkonna esimees ja kõik kohalolevad võlausaldajad. (3) Nõue loetakse tunnustatuks, kui selle vastu ei vaidle haldur, ükski võlausaldajatest, samuti siis, kui vastuväite esitaja ja võlausaldaja vahel saavutatakse kokkulepe, mille nõuete kaitsmise koosolek kinnitab. (4) Nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta loetakse tunnustatuks nõue, mis põhineb kohtu, arbitraaži või vahekohtu jõustunud otsusel. (5) Vajadusel võib pidada mitu nõuete kaitsmise koosolekut, kusjuures viimane neist peab toimuma mitte hiljem kui 20 päeva pärast esimest. (6) Nõuete kaitsmise koosoleku otsus nõude tunnustamise kohta on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kui ilmneb, et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel, võib käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud tähtaja jooksul asja läbi vaadata nõuete kaitsmise koosolek, selle tähtaja möödumisel otsustab nõude tunnustamise kohus halduri, võlausaldaja või võlgniku avalduse alusel. § 73. Eesõigusnõude seadusliku aluse puudumine Kui ilmneb, et nõude eesõiguseks (§ 84) puudub seaduslik alus, jääb eesõigus pankrotivara jagamisel arvestamata ka siis, kui selle vastu ei esitatud vastuväiteid ja seda tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul. § 74. Vaidlused nõuete tunnustamise üle (1) Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja avalduse alusel kohus hagimenetluse korras. Avaldus tuleb esitada 20 päeva jooksul koosoleku päevast, mil nõue jäeti tunnustamata. (2) Kui on esitatud kompromissiettepanek, võib kohus vaidluse lahendamist seni edasi lükata, kuni kompromissi tegemine on otsustatud. (3) Kohtu otsuse peale nõude tunnustamise asjus võib 10 päeva jooksul edasi kaevata. IX. PANKROTIVARA MÜÜK § 75. Vara müügi üldpõhimõtted (1) Pankrotivara müüki võib alustada pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut (§ 27), kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Kui võlgnik on pankrotiotsuse peale edasi kaevanud, ei tohi võlgniku nõusolekuta enne kaebuse läbivaatamist vara müüa. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud piiranguid ei kohaldata kiiresti rikneva või sellise vara müügil, mille väärtus kiiresti langeb või mille hoidmine on kulukas või muu vara müügil ulatuses, mis on vajalik pankrotimenetluse kulutuste katmiseks. (4) Kui juriidilisest isikust võlgniku tegevust jätkatakse, ei tohi vara müüa, kui see takistab juriidilise isiku tegevust. § 76. Vara müük kompromissiettepaneku korral (1) Kui võlgnik pakub kompromissi, ei või vara müüa enne kompromissi otsustamist. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui vara müük vastab võlgniku pakkumisele või on tingitud § 75 3. lõikes märgitud asjaoludest. § 77. Vara müük eesõigusnõude korral Vara tuleb müüa, kui pandipidaja seda nõuab, kuid tingimusel, et tema eesõigust ei ole vaidlustatud. § 78. Vara müügi kord (1) Haldur müüb pankrotivara kas oksjonil või muul tema arvates kasulikumal viisil. (2) Võlausaldajate üldkoosolek võib teha haldurile ettekirjutusi vara müügi korraldamiseks suuremat tulu andval viisil. (3) Halduri nõusolekul võib eesõigusnõudega võlausaldaja vallasvara ise müüa. Võlausaldaja peab andma haldurile pandi lunastamise võimaluse. Vara müünud võlausaldaja esitab haldurile aruande müügist saadu kohta. § 79. Oksjoni korraldamine (1) Pankrotivara oksjonil müümisel juhindutakse seaduses sätestatud enampakkumise korrast. (2) Haldur teatab oksjonist igale eesõigusnõudega võlausaldajale. § 80. Võlgniku nõuete müümine (1) Võlgniku nõudeid võib haldur müüa nagu vallasvara, kui neid ei saa rahuldada pankrotimenetluse ajal. (2) Pankroti väljakuulutamine ei mõjuta võlgniku nõuete tähtaegu ega tingimusi tema võlgnike suhtes. X. PANKROTIVARA JAGAMINE § 81. Jaotusettepanek ja valitsemisaruanne (1) Pärast nõuete kaitsmist koostab haldur jaotusettepaneku, mis peab sisaldama: 1) nõuete loetelu koos nende kaitsmise tulemustega; 2) iga võlausaldaja jaotise; 3) andmed pankrotivara müügist ja muul viisil laekunud raha kohta, veel müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada olevate võlgade ning vara kohta. (2) Jaotusettepanekule tuleb lisada halduri valitsemisaruanne, mis peab sisaldama: 1) vara sissetuleku viisi; 2) jagamata vara (jäägi) otstarbe; 3) andmed sissetulnud eesõigusnõudega vara kohta; 4) andmed väljamaksete kohta (§ 83 1. lõige); 5) pankrotimenetluse kulude aruande. (3) Haldur esitab jaotusettepaneku ja valitsemisaruande pankrotitoimkonnale ja kohtule 10 päeva jooksul pärast viimast nõuete kaitsmise koosolekut. (4) Haldur avaldab ajalehes teate andmetega, kus ja millal võib jaotusettepanekuga tutvuda ning mis ajani võib esitada vastuväiteid. Vastuväidete esitamise aeg ei või olla lühem kui 10 päeva ja pikem kui üks kuu teate avaldamise päevast. (5) 10 päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist kinnitab kohus jaotusettepaneku. (6) Kohus ei kinnita jaotusettepanekut ja tagastab selle haldurile motiveeritud määrusega, kui ettepanekuga rikutakse võlgniku või võlausaldajate õigusi. Haldur esitab uue jaotusettepaneku 10 päeva jooksul kohtumääruse tegemisest. (7) Tähtaja möödumisel esitatud vastuväiteid jaotusettepanekule kohus ei arvesta. § 82. Jaotise mõiste ja määramine (1) Jaotis on tunnustatud nõue või selle osa, mis kuulub rahuldamisele. (2) Jaotusettepanekus kinnitatud jaotised makstakse välja vastavalt nõuete rahuldamise järjekorrale (§ 86). § 83. Väljamaksed pankrotivarast (1) Enne vara jaotamist jaotusettepaneku järgi rahuldatakse vara välistamise (§ 53) ja eraldamise (§ 51) nõuded ning kaetakse võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatise maksmise kulud (§ 63). (2) Pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõuete rahuldamist tehakse pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (§ 85) ning seejärel rahuldatakse võlausaldajate nõuded vastavalt §-s 86 sätestatud nõuete rahuldamise järjekorrale. § 84. Eesõigusnõue (1) Eesõigusnõue on pandiga tagatud nõue. (2) Võlausaldajal, kelle nõue on tagatud pandiga, on õigus nõude rahuldamisele pandiga tagatud ulatuses ka siis, kui ta nõuet ettenähtud korras ei esitanud. (3) Kinnisvara müümisel võib pandiõigus jääda kehtima. (4) Seaduses võib sätestada ka teisi eesõigusnõudeid käesoleva paragrahvi tähenduses. § 85. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (1) Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on: 1) pankrotimenetluse ajal halduri sõlmitud tehingutest tekkinud võlad ning võlad, mis on tekkinud halduri poolt täitmiseks võetud tehingutest, samuti maksed seoses juriidilisest isikust võlgniku tegevuse jätkamisega; 2) pankrotimenetluse kulud (§ 98). (2) Kui jaotamisele kuuluvat vara ei piisa kõigi käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud kulude täielikuks katmiseks, makstakse need välja samas lõikes esitatud järjekorras. § 86. Nõuete rahuldamise järjekord (1) Nõuded rahuldatakse vastavalt määratud jaotistele järgmistes järkudes: 1) eesõigusnõuded (§ 84); 2) palk ja sellega võrdsustatud sissetulekud (pension, honorar, tasu õigusabi eest jne.), alimendid, vigastuse või muu tervisekahjustusega, samuti toitja kaotusega tekkinud kahju hüvis; 3) maksud ja sotsiaalmaksed; 4) kõik ülejäänud tunnustatud nõuded. (2) Järgmise järgu nõuded rahuldatakse pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. (3) Kui varast ei piisa kõigi ühe järgu nõuete rahuldamiseks, rahuldatakse selle järgu nõuded proportsionaalselt nõuete suurusega. § 87. Tähtajaks esitamata nõude rahuldamine Tähtajaks esitamata, kuid kaitstud nõue (§ 69 5. lõige) rahuldatakse nõuete rahuldamisest järelejäänud varast. § 88. Jaotiste väljamaksmine (1) Pärast §-des 83 ja 85 nimetatud väljamakseid korraldab haldur jaotiste väljamaksmise võlausaldajatele (§ 86). (2) Vaidlustatud nõuded rahuldatakse pärast nõuet tunnustava kohtuotsuse jõustumist. (3) Väljamaksed tehakse vastavalt raha laekumisele järkude kaupa proportsionaalselt jaotistega (§ 86). (4) Kohtuliku vaidluse korral eesõiguse üle võrdsustatakse nõue jaotise väljamaksmisel kuni kohtuotsuse jõustumiseni § 86 1. lõike 4. alapunktis nimetatud nõuetega. (5) Rahasummad, mis võivad kuuluda võlausaldajale väljamaksmisele vaieldavate nõuete eest, deponeeritakse pangas ja makstakse välja pärast kohtuotsuse jõustumist. Kui vaieldavat nõuet ei rahuldata, makstakse deponeeritud raha välja järeljagamise korras (§ 89). § 89. Järeljagamine Pärast jaotusettepaneku kinnitamist täiendavalt laekunud raha jagatakse §-des 83, 85–88 ja 91 ettenähtud korras, suurendades vajadusel jaotisi. § 90. Õiguse kaotamine jaotisele (1) Võlausaldaja kaotab õiguse jaotisele, kui võlausaldaja süül ei olnud võimalik talle seda kahe aasta jooksul välja maksta. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud alusel välja maksmata raha tuleb välja maksta järeljagamise korras (§ 89). § 91. Võlgnikule tagastatav vara Pärast nõuete täielikku rahuldamist järelejäänud vara tagastatakse võlgnikule. XI. PANKROTIMENETLUSE LÕPPEMINE § 92. Pankrotimenetluse lõppemise alused Pankrotimenetlus lõpeb: 1) pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega; 2) pankroti raugemisega (§ 15); 3) pankrotimenetluse lõpetamisega §-s 93 sätestatud korras; 4) jaotusettepaneku kinnitamisega (§ 94); 5) nõuete täieliku rahuldamisega enne jaotusettepaneku kinnitamist; 6) kompromissiga (XIII peatükk). § 93. Pankrotimenetluse lõpetamine pärast pankroti väljakuulutamist (1) Kohus lõpetab pankrotimenetluse halduri ettepanekul, kui pankrotivarast ei jätku §-s 85 loetletud väljamakseteks. (2) Kohus ei lõpeta pankrotimenetlust käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alusel enne §-s 37 sätestatud vande võtmist. (3) Kui vande võtmine ei ole võimalik ja on alust eeldada, et võlgnikul ei ole piisavalt vara §-s 85 loetletud väljamakseteks, võib kohus pankrotimenetluse lõpetada ilma vannet võtmata. (4) Kohus lõpetab pankrotimenetluse võlgniku taotlusel, kui võlgnik või kolmas isik maksab ära võlgniku võlad või ükski neist annab pandi või kohus aktsepteerib käenduse nõuete rahuldamiseks. § 94. Pankrotimenetluse lõppemine seoses jaotusettepaneku kinnitamisega Pankrotimenetlus lõpeb, kui kohus on kinnitanud jaotusettepaneku, vaatamata sellele, kas pärast vara laekub või mitte. § 95. Nõuete esitamine pärast pankrotimenetluse lõppemist (1) Pärast pankrotimenetluse lõppemist ei või võlausaldajad esitada nõudeid, mis on tekkinud enne pankrotimenetlust ja on selles jäänud esitamata või tunnustamata, kui kohus ei ole nõude esitamise tähtaega ennistanud. (2) Nõuded, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal, samuti käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ennistatud nõuded, võidakse esitada hagimenetluse korras. Hagi aegumise tähtaega arvestatakse pankrotimenetluse lõppemise päevast. (3) Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, mida pole täielikult rahuldatud, kuuluvad täitmisele kuni nende täieliku rahuldamiseni 10 aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu kohtu poolt kinnitatud jaotusettepaneku (§ 81) alusel. Kaalukatel põhjustel võib kohus seda tähtaega võlausaldaja taotlusel pikendada. § 96. Halduri vabastamine ja tema kohustused pärast pankrotimenetluse lõppemist (1) Pankrotimenetluse lõppemisel vabastab kohus halduri tema kohustustest, kui ei ole alust arvata, et vara laekub pärast pankrotimenetluse lõppemist. (2) Vara laekumisel pärast pankrotimenetluse lõppemist jätkab haldur kohtu korraldusel oma kohustuste täitmist vara müümisel ja jaotiste väljamaksmisel. (3) Kui vara laekub pankrotivarasse pärast pankrotimenetluse lõpetamist, peab haldur iga aasta 1. veebruariks esitama kohtule § 97 1. lõikes nimetatud ettekande. Kui vara ei ole enam laekumas, teatab haldur sellest kohtule, kes vabastab halduri tema kohustustest. § 97. Halduri ettekanne pankrotimenetluse kohta (1) Kui pankrotimenetlus ei ole lõpetatud ühe aasta jooksul pärast pankroti väljakuulutamist, esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule ettekande, milles märgitakse: 1) mida haldur on teinud pankrotimenetluse lõpetamiseks; 2) pankrotivara sissetulekud ja väljaminekud; 3) andmed korraldatud majandustegevuse kohta. (2) Haldur jätkab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ettekande esitamist iga kuue kuu järel pankrotimenetluse lõpuni. XII. PANKROTIMENETLUSE KULUD, KAHJU HÜVITAMINE JA TRAHVID § 98. Pankrotimenetluse kulud (1) Pankrotimenetluse kulud on: 1) halduri tasu; 2) pankrotimenetluse kohtukulud; 3) kulud õigusabile ja muud pankrotimenetluse kulud. (2) Kui vara ei piisa kõigi käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud kulude katmiseks, makstakse need välja eelnimetatud loetelu järjekorras. § 99. Halduri tasu Jaotusettepaneku kinnitamisel kohus, kuulanud ära pankrotitoimkonna ja võlgniku arvamuse, määrab haldurile tasu. Tasu suurus ei tohi olla väiksem kui üks protsent pankrotivara müügist saadud rahast. Kohus võib määrata haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel. Kohustuste täitmise eest pärast pankrotimenetluse lõppemist määrab kohus haldurile täiendava tasu. § 100. Kahju hüvitamine (1) Haldur peab hüvitama varalise kahju, mille ta on süüliselt põhjustanud võlausaldajatele ja võlgnikule. (2) Mitme halduri põhjustatud kahju eest vastutavad haldurid solidaarselt, kui nendevahelisest ülesannete jaotusest ei tulene teisiti. (3) Kui võlausaldaja pankrotiavaldust ei rahuldata, tuleb tal hüvitada pankrotimenetluse kulud. Võlausaldaja hüvitab pankrotiavalduse tõttu võlgnikule tekitatud kahju, kui ta on esitanud teadvalt vale avalduse. (4) Kui pankrotiavaldus rahuldatakse või pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, kannab pankrotimenetluse kulud võlgnik pankrotivarast. § 101. Trahvid (1) Kohus võib võlgnikule määrata trahvi §-s 12, § 20 3. lõikes, §-des 36, 37 ja 38 sätestatud kohustuste mittetäitmise ning §-s 35 sätestatud keelu rikkumise eest. (2) Kohus võib võlausaldajale määrata trahvi, kui ta pankrotimenetluses on teinud teo, millega teadvalt kahjustas teiste võlausaldajate või võlgniku huve, samuti § 78 3. lõikes nimetatud aruande esitamata jätmise eest. XIII. KOMPROMISS § 102. Kompromissi mõiste (1) Kompromiss on võlgniku ja eesõigusnõudeta võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise pikendamises. (2) Kompromiss tehakse võlgniku ettepanekul pankrotimenetluse käigus kas enne või pärast pankroti väljakuulutamist. (3) Kompromissi otsuse teeb eesõigusnõudeta võlausaldajate üldkoosolek (edaspidi võlausaldajate üldkoosolek) ja kinnitab kohus, lõpetades pankrotimenetluse. § 103. Kompromissiettepanek (1) Kompromissiettepanekus teatab võlgnik, mis ulatuses ja tähtajaks ta tasub võlad. Võlgnik peab põhjendama, et ta suudab oma võlad tasuda. Juriidilisest isikust võlgnik esitab seejuures majandustegevuse jätkamise või juriidilise isiku reorganiseerimise kava. (2) Enne pankroti väljakuulutamist esitatud kompromissiettepanekule lisab võlgnik ajutise halduri poolt kinnitatud aruande, milles esitatakse andmed võlgniku vara ja võlgade kohta ning juriidilisest isikust võlgniku bilanss. § 104. Kompromissi tegemine (1) Kompromissi võib teha eesõiguseta nõuete kohta, mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks. (2) Kompromiss on tehtud, kui 1) võlgnik teeb ettepaneku maksta vähemalt pool eesõiguseta nõuete summast ja kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi eesõiguseta nõuete summast või 2) võlgnik teeb ettepaneku maksta alla poole eesõiguseta nõuete summast ja kui selle poolt hääletab vähemalt 3/4 kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 3/4 kõigi eesõiguseta nõuete summast. (3) Kompromiss kehtib kõigi eesõigusnõudeta võlausaldajate suhtes, sõltumata sellest, kas võlausaldaja hääletamisel osales või mitte. § 105. Pankroti väljakuulutamine pärast kompromissiettepaneku esitamist (1) Pärast kompromissiettepaneku esitamist võib kohus pankroti välja kuulutada vaid siis, kui on kaalukaid põhjusi eeldada, et kompromissi ei saavutata. (2) Kui kompromissi ei tehta, otsustab kohus pankroti väljakuulutamise üldises korras. § 106. Kompromissiettepaneku läbivaatamine enne pankroti väljakuulutamist (1) Kui kompromissiettepanek on tehtud enne pankroti väljakuulutamist, kutsub ajutine haldur kokku võlausaldajate üldkoosoleku. (2) Võlausaldajate üldkoosoleku aeg ja koht teatatakse ajalehes vähemalt 20 päeva enne koosoleku toimumist. (3) Võlausaldajate üldkoosolekule kutsutakse kõik eesõigusnõudeta võlausaldajad, sõltumata sellest, kas nende nõuete esitamise tähtaeg on möödunud või tingimus saabunud. § 107. Kompromissiettepaneku läbivaatamine pärast pankroti väljakuulutamist (1) Pärast pankroti väljakuulutamist tehtud kompromissiettepanek vaadatakse läbi pärast nõuete kaitsmist, kui nõuete kaitsmine toimub. (2) Haldur kutsub kokku võlausaldajate üldkoosoleku 15 päeva jooksul pärast viimast nõuete kaitsmise koosolekut. (3) Kui nõuete kaitsmist ei toimu, kutsub haldur võlausaldajate üldkoosoleku kokku seitsme päeva jooksul pärast võlgniku vande andmist. § 108. Kompromissi kinnitamine (1) Kompromissi kinnitamise otsuse teeb kohus kahe nädala jooksul võlausaldajate üldkoosoleku otsuse (§ 104) kohtule esitamise päevast. (2) Kohus ei kinnita kompromissi, kui: 1) kompromissi sõlmimisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või 2) võlgnik on kompromissi saavutamise eesmärgil soosinud mõnda võlausaldajat või kompromiss on tehtud pettuse mõjul. (3) Kui kompromiss jääb kinnitamata käesoleva paragrahvi 2. lõike 1. alapunkti alusel, kutsub haldur 15 päeva jooksul kokku uue võlausaldajate üldkoosoleku. § 109. Kompromissi tagajärjed (1) Kompromissi kinnitamise kohta tehtud kohtuotsuse alusel saab võlgnik tagasi vara valitsemise õiguse, vara müük lõpetatakse, pankrotivara tagastatakse võlgnikule ning vara jaotamist ei toimu. (2) Nõudeid, mille suhtes kompromiss kehtib, ei saa kompromissi kehtivuse ajal esitada (§ 111). § 110. Kompromissist teatamine Kompromissi kinnitamisest teatab haldur ajalehes. § 111. Kompromissi kehtivuse aeg (1) Võlausaldajate üldkoosolek määrab võlgniku ettepaneku alusel kompromissi kehtivuse aja. (2) Kompromissi kehtivuse ajal ei saa kohus võlgniku pankrotti välja kuulutada. § 112. Tagasivõitmine kompromissi korral Kompromissi puhul võib toimuda tagasivõitmine käesolevas seaduses ettenähtud korras. § 113. Võlgniku vanne kompromissi korral Kui kompromissiettepanek esitatakse enne pankroti väljakuulutamist, võib kohus võlausaldajate üldkoosoleku taotlusel nõuda võlgnikult vande andmist enne kompromissi tegemist. § 114. Järelevalve kompromissi täitmise üle (1) Kompromissi täitmise üle teostab järelevalvet haldur. (2) Kui kompromiss on tehtud enne pankroti väljakuulutamist, nimetab kohus üheaegselt kompromissiga ka võlausaldajate üldkoosoleku poolt esitatud halduri, kes peab vastama §-s 29 sätestatud nõuetele. § 115. Kompromissi tühistamine (1) Kohus tühistab kompromissi halduri või võlausaldaja ettepanekul, kui: 1) võlgnik paneb toime pankrotikuriteo või 2) võlgnik ei täida kompromissist tulenevaid kohustusi või 3) kompromissi kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda kompromissi tingimusi täita. (2) Kompromissi tühistamisel pankrotimenetlus taastatakse. § 116. Eesõigusnõuded ja tasaarvestus kompromissi korral Kompromiss ei mõjuta võlausaldaja õigusi, kellel on eesõigusnõue või õigus tasaarvestusele. Need võlausaldajad ei võta osa hääletamisest üldkoosolekul oma eesõigusega või tasaarvestatava nõude ulatuses. § 117. Nõuete esitamine pärast kompromissi tähtaega (1) Pärast kompromissi kehtivuse aja lõppu võivad võlausaldajad esitada oma nõudeid, välja arvatud osas, mille ulatuses nõue kompromissi läbi vähenes. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui kompromiss tühistatakse. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Tallinn, 10. juunil 1992. Õiend Lisatud avaldamisandmed.