Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse mõnede politsei tegevust käsitlevate määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine — RT I, 1995, 24, 342

Lähtudes politseiseaduse (RT 1990, 10, 113; 1991, 10; 152, I 1993, 20, 355; 1994, 34, 534; 40, 654; 86/87, 1487) paragrahvist 19 ja paragrahvi 16 lõikest 4, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada muudatused ja täiendused, mis tehakse Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 1991.a. määrusega nr. 32 (RT 1991, 6, 101; I 1994, 7, 69) kinnitatud «Politseisteenistuse määrustikus» (juurde lisatud). 2. Jätta Vabariigi Valitsuse 23. juuli 1993.a. määruse nr. 233 ««Riigi Kaitsepolitseiameti põhimääruse» ja «Operatiivtehniliste erimeetmete rakendamise ajutise korra» kinnitamise kohta» (RT I 1993, 53, 734) pealkirjast välja sõnad «ja «Operatiivtehniliste erimeetmete rakendamise ajutise korra»». 3. Tunnistada kehtetuks: 1) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 10. novembri 1989.a. määrus nr. 372 «Erakorraliste abinõude kohta võitluses kuritegevusega vabariigis» (ENSV Teataja 1989, 35, 549); 2) Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 1991.a. määrus nr. 19 «Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti töötajate töötasustamistingimuste kohta» (RT 1991, 5, 84); 3) Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 1991.a. määruse nr. 32 ««Politseiteenistuse määrustiku» kinnitamise kohta» (RT 1991, 6, 101) punktid 2 ja 3; 4) Vabariigi Valitsuse 1. novembri 1991.a. määrus nr. 227 ««Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti põhimääruse» kinnitamise kohta» (RT 1991, 39, 488); 5) Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1991.a. määrus nr. 279 «Politsei-, uurimis- ja kriminaaltäiteametnike töötasustamise ja pensionilise kindlustamise mõningate küsimuste kohta» (RT 1992, 2, 23); 6) Vabariigi Valitsuse 12. mai 1992.a. määrus nr. 149 ««Politseiprefektuuri põhimääruse» kinnitamise kohta» (RT 1992, 22, 314). Peaminister Andres TARAND Siseminister Kaido KAMA Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 1995. a. määrusega nr. 87 «Politseiteenistuse määrustikus» tehtavad muudatused 1. Muuta «Politseiteenistuse määrustiku» I osa ja sõnastada see järgmiselt: «I. Üldsätted 1. Politseiteenistus on töötamine politseis politseiametniku ametikohal. Käesoleva määrustikuga sätestatakse politseiteenistusse võtmine, teenistustingimused, teenistusdistsipliin ning teenistusest vabastamine. Politseiametnike teenistuskäiku selles osas, mis ei ole sätestatud käesoleva määrustikuga, reguleeritakse tööõiguse alaste õigusaktidega. 2. Politseiteenistusse võetakse vabatahtlikkuse alusel Eesti kodanikke, kes on vähemalt 20-aastased, kelle kaitseväeteenistuse kohustus on täidetud, kes ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest ega oma karistatust ja kes oma isiku- ning kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest on võimelised täitma politseile pandud kohustusi. Politseiametnik peab valdama ametikohale ettenähtud keeleoskuse kategooria ulatuses riigikeelt ning olema võimeline suhtlema oma teenistuskohustuste täitmisel vastavas piirkonnas enamlevinud keeles. Teenistuskohustuste täitmiseks vajaliku võõrkeele valdamist stimuleeritakse. 3. Politseiteenistusse võtmiseks peab olema arstliku komisjoni otsus isiku kõlbulikkuse kohta teenistuseks politseis. 4. Politseiametnik on riigiteenistuja, kes teenistusülesannete täitmisel esindab oma pädevuse piires riigivõimu. Politseiametnikud jagunevad noorem- ja vanemametnikeks ning juhtivateks ja kõrgemateks ametnikeks. Politseiametnike ametinimetuste loetelu kinnitatakse kehtestatud korras. Politseiametnik annab kehtestatud korras ametivande. Politseiametnik, kes ei ole Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse kohaselt kohustatud andma süümevannet, peab andma lojaalsusvande: «Mina . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . olen (ees- ja perekonnanimi) ja tõotan ka edaspidi olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule riigikorrale.» Lojaalsusvanne antakse politseiametniku ametivande andmiseks ettenähtud korras. 5. Politseiametnike kvalifikatsiooninõuded kinnitab siseminister.» 2. Muuta II osa pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: «II. Ametisse nimetamine ja üleviimine teisele ametikohale». 3. Tunnistada kehtetuks punkt 6. 4. Muuta punkti 7 ja sõnastada see järgmiselt: «7. Politseiametnikud nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist politseiseaduse paragrahvis 11 sätestatud korras. Ametissenimetamine vormistatakse vastavalt kas käskkirja või Vabariigi Valitsuse korraldusega.». 5. Asendada punktis 9 sõnad «teenistusalane ümberpaigutamine» ja «ümberpaigutamine» sõnaga «üleviimine» vastavas käändes. 6. Jätta punktist 10 välja sõnad «vastavalt ditsiplinaarmäärustikule». 7. Muuta punkte 11, 12, 13, 14 ja 15 ning sõnastada need järgmiselt: «11. Politseiametniku teisele ametikohale üleviimise õigus on teda ametisse nimetanud või viimasest kõrgemal seisval ametnikul, kellel on sellele ametikohale nimetamise õigus. 12. Politseiametnik võidakse tema nõusolekul arvata politseireservi: 1) asutuse koosseisu koondamisel; 2) kui tekib vajadus tagada asjaajamise ning vara üleandmine seoses ametikohalt vabastamisega. Politseireservis oleku aeg ei või ületada kahte kuud, käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud juhul aga viitteist päeva. Politseiametnik arvatakse politseireservi vastavalt siseministri, politseipeadirektori või kaitsepolitsei peadirektori käskkirjaga ning politseipeadirektori loal muu temale alluva asutuse juhi käskkirjaga. Reservi arvatud politseiametnikule säilitatakse tema senine ametipalk kogu reservis oleku ajaks. Reservis oleku ajal lisatasusid ei maksta. Reservi arvatud politseiametnikul säilib reservis oleku ajal tema senine politseiametniku ametinimetus, millele lisatakse sõna «reservis». 13. Politseiametnik on lisaks töö- ja puhkeaja seaduses sätestatule kohustatud täitma temast kõrgemal seisva politseiametniku korraldust ületunnitöö tegemiseks ka järgmistel erandjuhtudel: 1) riigikaitse vajadusel, massilise korratuse või muu erakorralise sündmuse puhul või nende tagajärgede likvideerimisel; 2) teenistusülesande täitmiseks, mida ei olnud võimalik lõpetada kehtestatud tööajanormi piires, kui töö katkestamine või edasilükkamine on vastuolus politsei kohustuste eripäraga; 3) korra tagamiseks suurüritustel. Politseiametniku töölerakendamine puhkepäevadel ja riiklikel pühadel on lubatud ka käesoleva punkti esimeses lõigus ettenähtud juhtudel. 14. Politseiasutuse sisekorraeeskirjad kehtestab asutuse juht. 15. Politseiametnikul on lubatud töötada kohakaasluse korras üksnes pedagoogilisel või teadustööl. Politseiametnik ei või politseiteenistuses oleku ajal olla erakonna liige, tegelda ettevõtjana, kuuluda tulundusettevõtte juhatuse või nõukogu koosseisu ega olla tulundusettevõtte asutajaks. Politseiametnikke ei kutsuta ajateenistusse ega kaitseväe õppekogunemisele.». 8. Tunnistada kehtetuks punkt 17. 9. Muuta punkti 18 ja sõnastada see järgmiselt: «18. Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse politseis teenimise aeg ning ka muu teenimise ja töötamise aeg, mis kuulub arvamisele politseiametniku väljateenitud aastate pensioni õigust andva staaži hulka.». 10. Tunnistada kehtetuks punktid 19, 22, 23 ja 24. 11. Muuta punkti 25 ning sõnastada see järgmiselt: «25. Politseiametniku iga-aastane põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Politseiametnikule, sealhulgas politseiametnikust pedagoogile antakse lisapuhkust sõltuvalt politseiteenistuse staažist alljärgnevalt: 1) 5 kalendripäeva – 5–10-aastase staaži korral; 2) 10 kalendripäeva – 10–15-aastase staaži korral; 3) 15 kalendripäeva – 15–25-aastase staaži korral; 4) 20 kalendripäeva – üle 25-aastase staaži korral. Kehtiva distsiplinaarkaristuse korral võib käesolevas punktis nimetatud lisapuhkust vähendada või jätta see andmata. Politseiametniku puhkuse katkestamine ja tema teenistusse tagasikutsumine võib toimuda ilma politseiametniku nõusolekuta käesoleva määrustiku punkti 13 esimeses lõigus nimetatud juhtudel. Vähem kui aasta politseis teeninud isikule antakse põhipuhkust puhkuseseaduses ettenähtud korras. Politseiõppeasutuse lõpetanud isikule antakse põhipuhkus õppeasutuse lõpetamise puhul vastavalt tema politseiteenistuse staažile ja see loetakse korraliseks puhkuseks jooksva aasta eest.». 12. Tunnistada kehtetuks punktid 26, 27, 28, 30, 31, 32, 33 ja 34. 13. Muuta punkti 35 teist lõiku ja sõnastada see järgmiselt: «Puhkusegraafiku kinnitab asutuse juht.». 14. Muuta punkti 36 teist lõiku ja sõnastada see järgmiselt: «Politseiametnike atesteerimise korra kehtestab vastavalt politseipeadirektor või kaitsepolitsei peadirektor.». 15. Tunnistada kehtetuks punkt 37. 16. Muuta puhkte 38 ja 39 ning sõnastada need järgmiselt: «38. Politseiametnik võib olla politseiteenistuses kuni 55-aastaseks saamiseni, kõrgem politseiametnik aga kuni 60-aastaseks saamiseni. Politseiametniku taotlusel võib tema ametisse nimetanud ametiisik pikendada seda tähtaega kuni viie aasta võrra. 39. Politseiametnike pensionilise kindlustamise kord sätestatakse seadusega.». 17. Muuta IV osa pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: «IV. Ergutusvahendid ja distsiplinaarvastutus». 18. Muuta punkti 41 ning sõnastada see järgmiselt: «41. Politseiametniku distsiplinaarsüüteod on: 1) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, samuti teenistuses joobnuna viibimine; 2) politseiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine; 3) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib ametnikku või politseid, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses olles või väljaspool teenistuskohustuste täitmise aega. Politseiametnikule määratavateks distsiplinaarkaristusteks on: 1) noomitus; 2) rahatrahv mitte üle ametniku kümnekordse päevapalga; 3) palga maksmise peatamisega teenistusest kõrvaldamine mitte kauemaks kui kümneks järjestikuseks graafikujärgseks tööpäevaks; 4) üleviimine kuni kolme astme võrra madalamale palgaastmele mitte kauemaks kui üheks aastaks; 5) politsei teenetemärgi kandmise õiguse äravõtmine kuni üheks aastaks; 6) teenistusest vabastamine käesoleva punkti esimese lõigu alusel. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus on ametiisikul või asutusel, kellele on antud politseiametniku ametisse nimetamise õigus. Siseministril ning politseipeadirektoril on õigus määrata distsiplinaarkaristusi ka nendele politseiametnikele, kelle on nimetanud ametisse neile teenistuslikult alluv ametiisik. Politseiametnike ditsiplinaarvastutusele võtmise menetlust ja tähtaegu selles osas, mis ei ole sätestatud käesoleva määrustikuga, reguleeritakse töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega, kusjuures tööandja õigused kuuluvad seda ametnikku ametikohale nimetamise õigust omavale ametiisikule või asutusele, samuti siseministrile või politseipeadirektorile käesoleva punkti neljandas lõigus nimetatud juhtudel.». 19. Muuta V osa pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: «V. Politseiteenistusest vabastamine». 20. Asendada punktis 42 sõna «vallandatakse» sõnaga «vabastatakse». 21. Asendada punkti 42 alapunktis 3 sõnad «kaks kuud» sõnadega «üks kuu». 22. Muuta punkti 42 alapunkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: «4) teenistustähtaja möödumise tõttu;». 23. Tunnistada kehtetuks punkti 42 alapunktid 7 ja 11. 24. Muuta punkti 42 alapunkti 8 ja sõnastada see järgmiselt: «8) distsiplinaarsüüteo eest käesoleva määrustiku punkti 41 esimese lõigu alusel;». 25. Asendada punkti 42 alapunktis 10 sõna «vallandatud» sõnaga «vabastatud». 26. Muuta punkti 43 ja sõnastada see järgmiselt: «43. Politseiametniku vabastab ametist teda ametikohale nimetanud ametiisik või asutus. Teenistusest vabastamine vormistatakse käskkirja või korraldusega.». 27. Tunnistada kehtetuks punkt 44.