Ülemnõukogu — Eesti Vabariigi jäätmeseadus — RT, 21, 296

(õ) 3.11.2008 I. Üldmõisted § 1. Jäätmeseaduse eesmärk Jäätmeseaduse eesmärgiks on tingimuste loomine, mis aitaksid säilitada dünaamilist tasakaalu looduses ja puhast ning elukõlblikku keskkonda, oleksid suunatud jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamisele ning korduvkasutamisele. § 2. Jäätmeseaduse objekt Jäätmeseaduse objektiks on inimtegevuse materiaalsed jäägid esemete ja ainetena, välja arvatud heitgaaside ja heitveega keskkonda suunatavad, samuti radioaktiivsed, bakteriaalsed ja lõhkeainete jäägid. § 3. Jäätmeseaduse subjekt (1) Jäätmeseaduse subjektiks on jäätmete tekitaja ja käitleja, kes on jäätmekäitlusprotsessi teatud tehnoloogilisel etapil jäätmete omanik. (2) Käesoleva seaduse § 14 järgi tegutsevad jäätmekäitlusettevõtted muutuvad jäätmete omanikuks nende vastuvõtmise hetkest, kui pooled ei otsusta teisiti. § 4. Jäätmete mõiste Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. § 5. Jäätmete liigitus toime järgi Toime järgi liigitatakse jäätmeid ohtlikeks ja inertseiks. Ohtlikud jäätmed on oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad erimenetlust nende käitlemisel. Inertsed jäätmed on oma kahjuliku toime poolest keskkonna suhtes väheaktiivsed jäägid. § 6. Jäätmete liigitus tekkimise järgi Tekke järgi liigitatakse jäätmeid tootmis- ja olmejäätmeiks. Tootmisjäätmed on toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused. Olmejäätmed on inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. § 7. Jäätmete liigitus kasutatavuse järgi Kasutatavuse järgi liigitatakse jäätmed teiseseks toormeks ja heitmeiks. Teisene toore on toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks kasutatavad jäätmed. Heitmed on käesoleval ajal majanduslike kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavad looduskeskkonda suunatavad jäätmed. II. Pädevus ja ülesanded jäätmekäitlusel § 8. Eesti Vabariigi Valitsuse pädevus ja ülesanded Eesti Vabariigi Valitsus: 1. Töötab välja ja viib ellu jäätmepoliitikat, arendab sellealast rahvusvahelist koostööd ja suhteid, suunab ohtlike jäätmete käitlust, määrab jäätmete uputamise ja veekogude põhja paigutamise piirkonnad ning annab vastavad load ja kehtestab jäätmete kogumise korra. 2. Reguleerib kohalike omavalitsuste vahelist jäätmekäitlusalast koostööd. 3. Kehtestab jäätmealased normatiivaktid, jäätmete riikliku arvestuse ning klassifitseerimise korra. § 9. Kohaliku omavalitsuse pädevus ja ülesanded Kohalik omavalitsus: 1. Juhib oma haldusterritooriumil jäätmealast tegevust. 2. Korraldab olmejäätmete ja nendesarnaste tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, ladustamist ja matmist. 3. Annab välja jäätmelubasid vastavalt käesoleva seaduse §-le 15. 4. Määrab jäätmete käitluskohad vastavalt käesoleva seaduse §-le 16, välja arvatud käitluskohad merel ja Peipsi järvel. 5.Teostab järelevalvet jäätmealase tegevuse üle, korraldab selgitus- ja kasvatustööd. § 10. Muude juriidiliste isikute pädevus ja ülesanded Jäätmete juriidilistest isikutest omanikud: 1. Korraldavad oma jäätmete kasutamist teisese toormena, nende käitlemist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele. 2. Peavad oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta statistilist arvestust. 3. Annavad oma jäätmealasest tegevusest aru kohalikule omavalitsusele. 4. Koostavad jäätmeprogramme kohaliku omavalitsuse nõudel. § 11. Füüsilise isiku ülesanded Füüsilise isiku ülesandeks on tema tegevuses tekkivate jäätmete käitlemine või üleandmine kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korras. III. Jäätmekäitlus § 12. Jäätmekäitluse mõiste Jäätmekäitlus on sihipärane tegevus jäätmete sorteerimiseks, kogumiseks, veoks, töötlemiseks, ladustamiseks ja matmiseks. § 13. Jäätmekäitluse põhimõtted (1) Jäätmete koguse vähendamine tehnoloogilises protsessis kui ka käitlemisel ei tohi kaasa tuua nende keskkonnaohtlikkuse suurenemist. (2) Jäätmekäitluses peab vältima ohtlike jäätmete segunemist inertsetega ja omavahel, kui see ei ole ette nähtud jäätmete töötlemise tehnoloogiaga. (3) Jäätmete käitlemine ei tohi kaasa tuua nende reaalset või potentsiaalset ohtlikkuse kasvu. (4) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eritaarasse või ettevalmistatud kohtadesse. (5) Ohtlikud jäätmed peab märgistama nende omanik vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. (6) Kogu hoidmise aja jooksul tuleb tagada jäätmete, taara ja nende hoiukoha säilivus, võimaldades jäätmete hilisema töötlemise või nende eraldamise keskkonnast. (7) Jäätmete kasutamist teisese toormena korraldatakse nende tekkekohas või mõnes teises ettevõttes töö tegemiseks, toodangu või energia saamiseks. (8) Jäätmete töötlemisel toimub jäätmete mahu vähendamine, kasutatavaks ja keskkonnaohutumaks muutmine bioloogiliste, füüsikalis-keemiliste, termiliste, mehaaniliste või muude menetlustega. (9) Jäätmete üleandmise nende tekke- või kogumiskohast jäätmekäitluskohta korraldab jäätmete tekitaja. (10) Jäätmed ladustatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohta, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist. (11) Heitmete matmisel spetsiaalselt ettevalmistatud kohtadesse peab olema tagatud nende isoleeritus looduskeskkonnast kogu säilitamise aja jooksul. § 14. Jäätmekäitlusettevõte (1) Jäätmekäitlusettevõte tegutseb jäätmete kogumise, sorteerimise, veo, töötlemise, ladustamise ja matmisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel. (2) Jäätmekäitlusettevõtte tegevus on suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende kasutamisele või kahjutustamisele. (3) Jäätmekäitlusettevõttel peab olema kohalikus omavalitsuses kinnitatud avariisituatsioonide likvideerimise projekt. § 15. Jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents (1) Ettevõtja, kes tekitab, kogub, kasutab, veab, töötleb, ladustab või matab jäätmeid, peab selleks oma asukohajärgselt omavalitsuselt taotlema jäätmeloa. (2) Jäätmeluba määrab toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkivate jäätmete piirkogused ja annab õiguse jäätmekäitluseks. (3) Ohtlike jäätmete litsents on dokument, mis annab õiguse ohtlike jäätmete käitlemiseks. (4) Jäätmeloa ja ohtlike jäätmete litsentsi andmise korra ja selle saamiseks esitatavad nõuded kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus. § 16. Jäätmekäitluskoht (1) Jäätmekäitluskohad on: 1) jäätmekäitlusettevõte; 2) jäätmehoidla, prügila; 3) saastunud lume mahapaneku koht; 4) jäätmete ümberlaadimise koht; 5) ohtlike jäätmete vastuvõtukoht; 6) ohtlike jäätmete matmiskoht; 7) jäätmete veekogu põhja paigutamise koht. (2) Jäätmete paigutamine ja käitlemine väljaspool selleks ettevalmistatud käitluskohti on keelatud. (3) Jäätmete käitluskohtade projekteerimine, rajamine, kasutamine ja likvideerimine toimub kehtivate normide ja eeskirjade järgi. (4) Jäätmete käitluskoha ja -tehnoloogia valikul tuleb lähtuda nende ohtlikkusest inimese tervisele, looduslikest tingimustest, looduskaitselistest kaitserežiimidest, kohaliku omavalitsuse poolt antud tingimustest ja keskkonnakaitsealastest nõuetest. (5) Jäätmekäitluskohas peab keskkonna seisund vastama kehtestatud eeskirjadele ja normidele nii käitluskoha kasutamisel kui ka pärast selle tegevuse lõpetamist. (6) Jäätmekäitluskoha keskkonna mõjutamise selgitamiseks on jäätmekäitluskoha valdaja kohustatud korraldama keskkonnaseire või vajalikud mõõtmised. (7) Jäätmekäitluskohad peavad olema looduses tähistatud, omama kontrollitavat sissepääsu, nende tehnoloogilised sõlmed peavad olema keskkonnaohutud ja pääs nende juurde tõkestatud. IV. Ohtlikud jäätmed § 17. Ohtlike jäätmete liigitamine (1) Ohtlike jäätmete liigitamine toimub neid iseloomustavate põhitunnuste: koostise, kahjulike mõjutegurite, tekkesfääri, tekkepõhjuste ja käitlusmenetluste alusel. (2) Oma kahjuliku toime tugevuse alusel jaotatakse ohtlikud jäätmed nelja ohtlikkusklassi: 1) eriti ohtlikud jäätmed; 2) ohtlikud jäätmed; 3) mõõdukalt ohtlikud jäätmed; 4) väheohtlikud jäätmed. (3) Ohtlike jäätmete liigitamine, nende jaotamine ohtlikkusklassidesse ja ohtlikkusklasside määratlemine toimub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. § 18. Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimused (1) Ohtlikud jäätmed või nende taara peab olema nõuetekohaselt märgistatud ning neid võib käidelda ainult selleks lubatud käitluskohtades. (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda litsentsi omav isik. (3) Ohtlike jäätmete eksporti, importi ja transiitvedu korraldatakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (4) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlusluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (5) Tooted, mille kasutamise või kasutamisest kõrvaldamise tagajärjel tekivad ohtlikud jäätmed, märgistatakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (6) Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, annab kohalikule omavalitsusele informatsiooni viimase poolt kehtestatud korras. Informatsiooni avalikustamise otsustab omavalitsus. V. Vastutus jäätmeseaduse rikkumise eest § 19. Vastutus Käesoleva seaduse nõudeid rikkunud jäätmete omanikud, vahetud käitlejad või ametiisikud kannavad kriminaal- või administratiiv- või distsiplinaar- või tsiviilvastutust vastavalt seadusele. § 20. Keskkonnareostuse likvideerimine (1) Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. (2) Kui keskkonnareostajat kindlaks teha pole võimalik, kõrvaldab reostuse maa omanik. VI. Rahvusvahelised lepingud § 21. Rahvusvahelised lepingud Kui Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingutega laienevad Eesti Vabariigile jäätmealased nõuded, mis erinevad Eesti Vabariigis seadusandlikult kehtestatutest, siis kohaldatakse rahvusvaheliste lepingute nõudeid, välja arvatud juhtudel, mil Eesti Vabariigis kehtivad nõuded on karmimad. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Tallinn, 14. mail 1992. Õiend Lisatud avaldamisandmed.