Keskkonnaminister — Keskkonnakaitseliste nõuete kehtestamine naftasaadustega seotud rajatistele — RTL, 1995, 25, 0

Vastavalt veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) paragrahv 23 lõikele 1, paragrahv 26 lõikele 1 ja paragrahv 27 lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1994. a. korralduse nr. 653-k (RT I 1994, 62, 1060) täitmiseks. Sotsiaalministeeriumi kooskõlastus 16. veebruarist 1995. a. nr. 1-7/451.

Määran

1. Kinnitada "Keskkonnakaitse nõuded naftasaadustega seotud rajatistele" (lisa nr. 1).

Keskkonnaminister Vootele HANSEN

Lisa nr. 1

keskkonnaministri 22. veebruari

1995. a. määrusele nr. 5

Keskkonnakaitselised nõuded naftasaadustega seotud rajatistele

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse keskkonnakaitse nõuded nafta- ja põlevkivisaaduste (edaspidi naftasaaduste) laadimisplatsidele, -hoidlatele (kuni 5000 m3), -püsitanklatele ja transpordivahenditele monteeritud mahutitega naftasaaduste liikurtanklatele (edaspidi laadimisplatsid, hoidlad ja tanklad), mida kasutatakse igat liiki nafta- ja põlevkivisaaduste laadimiseks, hoidmiseks ja turustamiseks.

2. Laadimisplatsi, hoidla või tankla projekteerija peab omama vastavat tegevuslitsentsi. Tegevuslitsentsi väljastab Keskkonnaministeeriumi juures tegutsev Riiklik ehitustegevuse litsentsi komisjon.

3. Laadimisplatsi, hoidla või tankla asukoha valik ja projekt kuulub kooskõlastamisele maavalitsuse keskkonnaosakonnas, tervisekaitseteenistuses ja tehnilise järelevalve ametis. Maavalitsuste keskkonnaosakondadel on vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. novembri 1992. a. määrusele nr. 314 (RT 1992, 50, 619) õigus nõuda asukoha valiku ja projektlahenduse keskkonnaekspertiisi. Maaeralduse puhul on vajalik maaomaniku nõusolek.

4. Laadimisplatsi, hoidla või tankla kaugus ei tohi olla lähemal, kui

a) 50 meetri kaugusel elamutest ja ühiskondlikest hoonetest (v.a. tankla juurde rajatud kaubandus-, teenindusasutus);

b) 50 meetri kaugusel metsast, turbarabast, heinahoidlast või muust kergestisüttivast objektist. Muudel juhtudel tuleb juhinduda keskkonnaministri 1. detsembri 1994. a. määrusest nr. 56 (RTL 1995, 6, lk. 181).

5. Kui laadimisplats, hoidla või tankla on rajatud või soovitakse rajada lähemale kui 200 meetrit veekogu keskmise veetaseme veepiirist, tuleb taotlus täiendavalt kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga.

6. Naftasaaduste laadimisplatsi maa-ala peab olema betoneeritud või kaetud inertse materjaliga (vett ja naftasaadusi mitteläbilaskev ja naftasaaduste toimele püsiv materjal). Maapealsed mahutid peavad olema vähemalt 300 mm kõrgusel maapinnast. Mahutid, kas üksikult või gruppidena, peavad olema ümbritsetud piirdega, mis avarii korral takistaks piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate naftasaaduste laialivalgumist või omama reservmahutit, mis täitub isevoolselt ja vastab suurima mahuti mahule. Piirde sisse jääv territoorium peab olema betoneeritud või kaetud inertse vettpidava materjaliga.

Kõigi mahutite hermeetilisus peab olema kontrollitud ja katsetatud ning mahutid peavad omama selle tõenduseks vastavat tehnilist passi. Metallist mahutite puhul peab tehnilises passis olema märgitud iga tehnilise kontrolli järgselt korrosiooni varu ja järgmise tehnilise kontrolli tähtaeg.

7. Laadimisplatside, hoidlate ja tanklate reostunud sadevesi tuleb puhastada lokaalsetes puhastusseadmetes (õli- ja mudapüünis) ning võimalusel juhtida asula kanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava eelpuhastatud heitvee naftasaaduste sisaldus ei tohi ületada 5 mg/l, mis kehtib ka veekogusse juhtimisel.

8. Reovee asulapuhastisse juhtimise võimaluse puudumisel tuleb reovesi puhastada kohtpuhastis (bioloogilistes reoveepuhastites) vastavalt kehtivatele nõuetele (Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1994. a. määrus nr. 464 "Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise nõuded" (RT I 1994, 93, 1580)) või koguda kogumiskaevu ja vedada reoveepuhastisse.

9. Igal mahutil alates mahust 5,0 m3 ning liikurtanklatel peab nähtavas kohas olema silt, millel on märgitud mahuti number, väljalaskeaasta, valmistaja, maht ning litsentsikomisjoni poolt antud kasutusloa number, samuti peab olema näidatud viimase ja järgmise tehnilise kontrolli aeg.

10. Kõik torustikud peavad olema vastavalt nõuetele kaitstud korrosiooni ning mehhaaniliste vigastuste eest ja perioodiliselt katsetatud kolmekordse töösurvega. Maa-alused mahutid ja torustikud peavad olema varustatud lekete avastamise kontrollseadmetega.

11. Kasutatavate kütuste kohta peavad analüüsid olema tehtud tunnustatud (akrediteeritud) laboris.

12. Naftasaaduste käibedokumentatsiooni peavad omanikud ja valdajad säilitama kahe aasta jooksul.

13. Enne laadimisplatsi, hoidla või tankla ekspluatatsiooni võtmist vaatab selle üle Tehnilise Järelevalve Amet koos maavalitsuse keskkonnaosakonnaga, kelle kooskõlastuse järgselt annavad kohaliku omavalitsuse täitevorganid kütuse ja määrdeainete jaemüügi litsentsi omavale vahendajale välja kauplemisloa või pikendavad viimast.

14. Järelevalve- ja keskkonnakaitse töötajatel peab olema vaba juurdepääs kõigile mahutitele ja dokumentidele.

15. Valdaja (omanik) peab koostama kooskõlastatult maavalitsuse keskkonnaosakonnaga jäätmekäitluskava.

16. Kui bensiini aastakäive ületab 7000 m3, tuleb luba saasteainete (bensiini aurud) õhku suunamiseks taotleda maavalitsuse keskkonnaosakonnalt. Kui statsionaarsete mahutite täitmisel kasutatakse gaasitagastussüsteeme, tuleb vastav luba taotleda alates 11 000 m3 bensiini aastakäibest.

17. Rajatise valdaja peab transpordi müra taseme prognoosist lähtudes projekteerima kaitsemeetmed.

18. Tehnilise ning keskkonnaseisundi jälgimiseks koostab naftasaaduste kaubanduslik vahendaja laadimisplatsi, tankla või hoidla audeerimise ja seire kava ning kooskõlastab selle maakonna keskkonnaosakonnaga ja tehnilise järelevalve ametiga. Terminaalide (hoidlad mahuga üle 5000 m3) audeerimise ja seire kavad kooskõlastatakse Keskkonnaministeeriumiga.

19. Ümbritsevat keskkonda ohustava naftasaaduste lekke korral peab rajatise valdaja koheselt asuma avarii likvideerimisele ning seejärel teatama maakonna keskkonnaosakonnale ja päästeametile.

20. Laadimisplatsi, hoidla või tankla omanik peab omama avariide likvideerimise kava, mis on kooskõlastatud päästeameti ja maakonna keskkonnaosakonnaga ning peab tegema kõik endast sõltuva, et pidurdada reostuse levikut ja koguda laialivalgunud naftasaadusi.*

* Märkus. Igal naftasaaduste laadimisplatsil, hoidlal ja tanklal peab olema piisavas koguses selleks spetsiaalselt toodetavat turvast või absorbenti.

21. Keskkonna reostamisel hüvitab objekti omanik kahjude hindamise ja likvideerimisega seotud kulud ning tasub saastekahju hüvitise kehtiva seadusandluse kohaselt, kui on toimunud veekogu või pinnase reostus.

22. Käesoleva määruse sätete rikkumise või eiramise korral on maavalitsuse keskkonnaosakonna ettepanekul litsentsikomisjonil õigus tühistada laadimisplatsi, hoidla või tankla omaniku tegevuslitsents. ral peab rajatise valdaja koheselt asuma avarii likvideerimisele ning seejärel teatama maakonna keskkonnaosakonnale ja päästeametile.