Vabariigi Valimiskomisjon — EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebuse lahendamine — RT III, 2025, 4

Asjaolud ja menetluse käik 1. EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) saatis 22. oktoobril 2025 adresseerimata taotluse elektrooniliste häälte korduslugemiseks. Kaebaja põhjendab seda asjaoluga, et 20. oktoobril 2025 läbi viidud korduslugemisel ei saanud audiitor kinnitada e-hääletamiskasti andmete terviklust. Kaebaja hinnangul tekitab tulemuste mitteterviklikkus küsimuse valimisõhtul läbiviidud lugemise korrektsuses ning selles, kas tulemused kajastasid valijate tahet õigesti. Lisaks taotleb kaebaja erakonna esindajatele ligipääsu korduslugemisel kasutatud riist- ja tarkvarale ning valijate nimekirjale eesmärgiga kontrollida, kas valijad hääletasid elektrooniliselt, paberil või mõlemal viisil. 2. Riigi valimisteenistus vastas 24. oktoobril 2025 kirjaga nr 12-10/25-39/2, et seadus näeb ette elektrooniliste häälte korduslugemise teostamise valimispäevale järgneval päeval andmete tervikluse kontrolli raames ning täiendavat (kolmandat) korduslugemist ette ei nähta. Riigi valimisteenistuse hinnangul ei tuvastanud tervikluse kontrolli raames tehtud andmeaudit erinevusi esmasel ja korduslugemisel saadud tulemustes ega andmete muutmist. Seetõttu puudub alus korduslugemise korraldamiseks. Kontrolli käigus tuvastatud tarkvara peatumine oli põhjustatud sama valija korduvatest krüptogrammidest, mis olid korrektselt tühistatud ning ei mõjutanud tulemusi. Riigi valimisteenistus märkis, et erakondadele ei ole seaduses ette nähtud riist- ja tarkvara eraldi ülevaatamise võimalust ning valijate nimekirjaga tutvumine on lubatud üksnes põhjendatud huvi korral, mida taotluses ei nähtunud. Riigi valimisteenistuse hinnangul toimusid elektroonilise hääletamise protsessid korrektselt ning valimistulemuste õigsuses kahtlust ei ole. 3. EKRE esitas 27. oktoobril 2025 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, mis oli adresseeritud Riigikohtule. Kaebaja taotles riigi valimisteenistuse 24. oktoobri 2025 vastuse seadusevastasuse tuvastamist ning riigi valimisteenistuse kohustamist viia läbi elektrooniliselt antud häälte korduslugemine. Kaebuses oli ka esialgse õiguskaitse taotlus, et riigi valimisteenistus säilitaks kõik elektrooniliselt antud hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed, elektrooniliste häälte avamise võtmed, elektrooniliste häälte lugemisel ja süsteemi tervikluse kontrollimisel kasutatud riist- ja tarkvara ning taotlus tagada kõigi valimistel osalenud erakondade ja valimisliitude esindajate ligipääsu nimetatud teabele. Lisaks sooviti õigusabi kulude hüvitamist. Kaebuse oli allkirjastanud Advokaadibüroo WIDEN vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik. 4. Kaebaja hinnangul ei ole 2025. a kohalike omavalitsuste volikogu valimistel elektrooniliste häälte lugemisel tagatud tulemuse terviklus ning korrektsus. Elektrooniliste häälte korduslugemisel tuvastas audiitori tarkvara kõrvalekalde korduvate krüptogrammide tõttu, mille tulemusel süsteem peatati ning audiitor ei saanud koheselt kinnitada hääletamiskasti andmete terviklust. Kaebaja leiab, et selline olukord seab kahtluse alla, kas valimisõhtul läbiviidud elektrooniliste häälte lugemine oli nõuetekohane ning kajastas valijate tahet õigesti. 5. Kaebaja väidab, et elektrooniliste häälte lugemisel ja korduslugemisel kasutati erineva põhjalikkusega kontrollimeetodeid, mille tulemusel esines menetluslikke erisusi. Lisaks juhib kaebaja tähelepanu avaldatud statistikale, kus tema hinnangul esineb aritmeetiline ebakõla korduvate e-häälte arvu ja lõppsumma vahel, mis võib viidata tehnilistele probleemidele. 6. Kaebaja viitab ka juhtumile, kus ühe valija elektrooniline hääl jäi hilisema kontrollrežiimi muutuse tõttu arvestamata, ilma et valijale oleks veateadet kuvatud. Kaebaja hinnangul võis selliseid juhtumeid esineda ka rohkem, mis rikuks elektroonilise hääletamise süsteemi nõuet tagada igale valijale õiguspärane hääl. 7. Kaebaja hinnangul ei ole valimiste korraldaja kaalunud võimalust elektrooniliste häälte täiendavaks korduslugemiseks, mida Riigikohus on võimalikuks pidanud (RKPJKo 5-17-38, p 38). Selline meede oleks kaebaja arvates vajalik ilmnenud tehniliste ja menetluslike probleemide kõrvaldamiseks ning valimistulemuse usaldusväärsuse tagamiseks. Eeltoodud asjaoludel taotleb kaebaja elektrooniliste häälte täiendavat korduslugemist ning juurdepääsu valimiste korraldamisel kasutatud tehnilistele vahenditele ja andmetele, kuni asja lõpliku lahendamiseni. 8. Kaebaja arvates ei olnud vaatlejatel võimalik tutvuda nõutavas ulatuses elektroonilise hääletamise tulemuse kindlakstegemise tehniliste üksikasjadega, sealhulgas kasutatud riist- ja tarkvara ning valijate nimekirjaga. Kaebaja leiab, et selline juurdepääsu piiramine ei võimalda kontrollida valimistulemuse usaldusväärsust ning kahjustab valimiste läbipaistvust. 9. Vabariigi Valimiskomisjon edastas 27. oktoobril 2025 laekunud kaebuse Riigikohtule 28. oktoobril 2025 kirjaga nr 12-19/25-80/2. 10. EKRE saatis 29. oktoobril 2025 kell 12.39 avalduse, milles taotles, et EKRE 27. oktoobri 2025 kaebust vaataks läbi Vabariigi Valimiskomisjon. Kaebuses vaidlustatakse riigi valimisteenistuse toimingut. Avalduses taotleti täiendavalt, et Vabariigi Valimiskomisjoni jätaks lahendamata esialgse õiguskaitse taotluse, kuna Vabariigi Valimiskomisjonil puudub seaduslik alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldus oli allkirjastatud EKRE esindusõigust omavate juhatuse liikmete poolt. Taotlusele oli lisatud volikiri EKRE esindamiseks valimiskaebuse esitamisel. 11. EKRE esitas Vabariigi Valimiskomisjonile 29. oktoobril 2025 kell 18.52 tähtaja ennistamise taotluse – alternatiivina lahendamiseks juhul, kui komisjon peab kaebust esitatuks kaebetähtaega ületavalt. 12. Riigikohus tagastas kaebuse 30. oktoobril 2025.a kohtumäärusega läbivaatamatult (RKPJKm 5-25-61), sest kaebus oli esitatud riigi valimisteenistuse toimingu peale, mida ei olnud eelnevalt vaidlustatud Vabariigi Valimiskomisjonis. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek 13. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andsid selgitusi vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja Martin Helme ning riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe. Riigi valimisteenistuse seisukoht 14. Riigi valimisteenistus jääb oma 24. oktoobri 2025. a kirjas nr 12-10/25-39/2 esitatud seisukoha juurde. Kuigi Riigikohus on leidnud, et riigi valimisteenistusel on õigus elektroonilisi hääli korduvalt üle lugeda, siis esitatud taotluse asjaoludel ei olnud põhjust seda teha. Häälte kolmandat korda lugemine saab toimuda erandjuhul eeldusel, et see võib muuta valimistulemust (näiteks sõltub üksikutest häältest mandaat) ning esimese lugemise ja tervikluse kontrolli tulemused on erinevad. Sellist olukorda ei esinenud. Tervikluse kontrolli raames tehtud andmeaudit ei andnud tulemuseks, et teistkordse häälte lugemise tulemus erineks esmasel lugemisel saadust. 15. Audiitori rakenduse töö peatus, misjärel selgitati välja peatumise põhjus. Tegemist oli korduvate krüptogrammidega, mis olid pärit sama valija korduvatest häältest. Valija viimasena antud hääl läks lugemisele. Kui audiitor oli välja selgitanud peatumise põhjuse, jätkas ta audititoimingutega ja viis need lõpuni. Audiitor kinnitas, et elektroonilise hääletamise tervikluse kontroll õnnestus, korduvad hääled olid korrektselt eemaldatud ning anonümiseeritud valimiskasti jõudis igalt valijalt viimasena antud elektrooniline hääl. 16. Valimispäeva õhtul viiakse läbi elektrooniliselt antud häälte lugemine vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS) § 542 lõigetele 1-9. Valimispäevale järgneval päeval kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, sealhulgas elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsust selliselt, et valija hääle salajasus on tagatud. Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 488 lg 9 sätestab, et elektroonilise hääletamise tervikluse kontrollimiseks teeb infosüsteemide audiitor protsessi- ja andmeauditi. Toimingute juures viibisid vaatlejad ja sellest tehti avalik videootseülekanne. 17. Hääletamiskasti avamisel oli selles 279 389 allkirjastatud sedelit. Nendest eemaldati üks sedel, millel puudus allkirjasertifikaadi kehtivuskinnitus, ning töötlemisse jäi 279 388 allkirjastatud sedelit. Elektroonilise hääletamise süsteem on arendatud selliselt, et kehtivuskinnituse mittesaamisel kuvatakse valijale veateade. Peale korduvate elektrooniliste häälte (7182, sh 5 identse krüptogrammiga häält ja 4 testhäält, mis anti enne hääletamise algust) eemaldamist jäeti alles viimasena antud hääl ning töötlemisel oli häälte arvuks 272 206. See võimaldab järeldada, et puuduva kehtivuskinnitusega elektroonilise sedeli saatnud valija hääletas uuesti elektrooniliselt. Vastasel juhul oleks see arv erinenud ühe hääle võrra. 18. Seejärel eemaldati 1388 pabersedeliga ülehääletatud häält. Lugemisele läks seega 270 818 elektroonilist häält. Lugemise käigus selgus veel 3 kehtetut häält (RKVS § 601 lg 6 sätestab, et elektrooniline hääl, mis ei sisalda valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, on kehtetu). Selline olukord saab tekkida ainult mitteametlikku valijarakendust kasutades. 19. Lõpptulemusena saadi 270 815 kehtivat elektroonilist häält. 20. Kaebajale on selgitatud, et seadus ei võimalda erakonnal elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemisel kasutatavat riist- ja tarkvara eraldi üle vaadata. Riigi valimisteenistus teeb kasutatava tarkvara (va valijarakenduse lähtekood) kõigile kättesaadavaks. Lugemisel kasutati proovihääletusel kasutatud ja avaldatud tarkvara muutmata kujul. Riistvara tuleb käidelda selliselt, et selle kontamineerumine oleks välistatud. 21. Samuti on kaebajale selgitatud, et erakonna volitatud esindajal on õigus valijate nimekirjaga tutvuda üksnes põhjendatud huvi korral ja ulatuses, mis on seotud valimistulemuste kontrollimiseks vajalike asjaolude väljaselgitamisega. Kaebaja taotlusest põhjendatud huvi ega täpsustatud ulatust ei nähtunud. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht 22. KOVVS § 63 kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav taotlus vaadata läbi ja tühistada valla või linna valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja või valla või linna valimiskomisjoni toiming. KOVVS § 64 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Vastavalt KOVVS § 65 lg 1 p-le 4 tuleb kaebuses ära näidata, kuidas vaidlustatav otsus või toiming rikub kaebaja õigusi. 23. Kaebaja vaidlustab riigi valimisteenistuse toimingut – keeldumine elektrooniliselt antud häälte kolmandat korda ülelugemisest, juurdepääsust kasutatud riist- ja tarkvarale ning valijate nimekirjale. See toiming on vaidlustatav Vabariigi Valimiskomisjonis. 24. Riigi valimisteenistus vastas kaebajale 24. oktoobril 2025. EKRE esitas kaebuse 27. oktoobril 2025 edastamiseks Riigikohtule. Vabariigi Valimiskomisjon edastas selle adressaadile 28. oktoobril 2025. 29. oktoobril 2025 palus kaebaja nimetatud kaebust käsitada Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebusena. 25. Kaebaja taotleb elektrooniliselt antud häälte korduslugemist. Vabariigi Valimiskomisjon nõustub riigi valimisteenistuse seisukohaga, et häälte kolmandat korda lugemine saab toimuda vaid erandjuhul, kui on alust eeldada, et kolmandat korda lugemine võib muuta valimistulemust (näiteks sõltub üksikutest häältest mandaat) või esimese lugemise ja tervikluse kontrolli tulemused on erinevad. Kaebuses ei ole sellist olukorda kirjeldatud. 26. Kaebaja seaduslik esindaja kinnitas koosolekul, et ta ei vaidlusta elektroonilise hääletamise tulemusi. Andmeaudit ei andnud tulemuseks, et teistkordse häälte lugemise tulemus erineks esmasel lugemisel saadust. Korduslugemisega ei saavutataks kaebaja soovitud eesmärki. Kaebaja leiab, et häälte korduslugemisel on mõtet vaid siis, kui võimaldatakse tutvuda valijate nimekirjaga ning kasutatava riist- ja tarkvaraga. 27. KOVVS § 28 lg 2 sätestab, et pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral riigi valimisteenistuse asukohas vajalikus ulatuses tutvuda erakondade ja valimisliitude volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad. Sellist põhjendatud huvi ei ole esile toodud. Kaebusest ei selgu, miks vajatakse juurdepääsu kõikide valijate andmetele ja nende hääletamise viisile. Ei ole nimetanud ühtegi konkreetset juhtu, mida soovitakse valijate nimekirjast kontrollida. Hüpoteetilisel kahtlustel rajanev väide ei ole aluseks valijate nimekirja töötlemiseks. 28. Kaebaja taotles, et Vabariigi Valimiskomisjon kohustaks riigi valimisteenistus andma ligipääsu erakonna esindajatele korduslugemisel kasutatud riist- ja tarkvarale. Vabariigi Valimiskomisjon nõustub riigi valimisteenistuse selgitustega, et sellist õigust ei ole kaebajale seadusest tulenevalt antud ja see taotlus jääb rahuldamata. Lähtudes KOVVS § 66 lõike 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: jätta EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebus rahuldamata. Vastavalt KOVVS §-le 661 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.