Vabariigi Valitsus — Tallinna Linnamäe Vene Lütseumile venekeelseks õppeks loa andmisest keeldumine — RT III, 2015, 2

Korraldus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõike 3 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Tallinna Linnavolikogu taotlus 13. novembril 2014. a tegi Tallinna Linnavolikogu otsuse nr 168 „Taotluse esitamine Vabariigi Valitsusele Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi, Haabersti Vene Gümnaasiumi, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli ja Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi gümnaasiumide õppekeele kohta“. Otsuse tegemise alusena on märgitud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõige 3 ja erinevate munitsipaalüldhariduskoolide hoolekogude ettepanekud. Otsuse esimese punktiga taotleb Tallinna Linnavolikogu Vabariigi Valitsuselt luba kasutada Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi, Haabersti Vene Gümnaasiumi, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ja Tallinna Tõnismäe Reaalkooli gümnaasiumiastme õppekeelena vene keelt ning Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes kakskeelset õpet. 14. novembril 2014. a on Tallinna Linnavolikogu vastav otsus edastatud Vabariigi Valitsusele. 20. novembril 2014. a on nimetatud otsus edastatud Haridus- ja Teadusministeeriumile. Tallinna Linnavolikogu otsusele (mida käsitatakse siinkohal taotlusena) on lisatud seletuskiri, millest nähtub, et Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi hoolekogu koosolekul arutati 30. septembril 2013. a muu hulgas gümnaasiumi õppekeele valimist ja Tallinna Linnavolikogule ettepaneku esitamist. Otsustati valida gümnaasiumi õppekeeleks vene keel ja esitada Tallinna Linnavolikogule vastav ettepanek. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 1. oktoobril 2013. a. Tallinna Linnavolikogu otsuse juurde lisatud materjalide hulgas ei ole Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi hoolekogu protokolli. Lisatud on vaid Tallinna Linnavolikogule edastatud kiri, millest nähtub, et protokoll on olnud kirja lisaks. Kirjas on välja toodud, et Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi hoolekogu on lähtunud oma otsuses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikest 3, Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 37 ning Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi 2011.–2016. aasta arengukavast. Tallinna Linnavolikogu otsusele lisatud seletuskirjas on esile toodud mitmesugused uuringud ja küsitlused, mis taotluse esitaja arvates õigustavad loa taotlemist. Eraldi on välja toodud Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi uuring „Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis“. Uuringu lõpparuandest selgub, et suurel osal õpilastest on eestikeelsetes ainetundides palju probleeme peaaegu kõigi tunnitegevustega. Uuringus osalenud aineõpetajad tajuvad üldiselt, et nende õpilastele valmistab eestikeelne aineõpe suuri raskusi. Õpilastel ilmnevad tõsised probleemid nii kirjalikul kui ka suulisel eneseväljendusel, lugemistekstide mõistmisel ja õpetaja suulisest kõnest arusaamisel. Õpetajate küsitlusest selgub, et põhilised probleemid ja raskused eestikeelses aineõppes on järgmised: tundmatute sõnade suur hulk; kirjalik eneseväljendus; õpikutekstide ja muu uue materjali lugemine; vestlemine, diskussioonis kaasarääkimine. Õpetajate arvates aeglustab suure osa tavaklasside õpilaste madal keeletase oluliselt tunni tempot ning takistab ainealaste teadmiste omandamist. Õpetajad muretsevad õpilaste ebaühtlase valmisoleku pärast gümnaasiumi eestikeelseks aineõppeks: endised keelekümblusklasside õpilased ning tugevamad ja motiveeritumad tavaklassiõpilased tulevad pedagoogide hinnangul eestikeelse aineõppega toime, ülejäänud õpilastele on see liiga raske. Taotluse esitaja on oluliseks argumendiks pidanud avalikkuse suhtumist eestikeelsesse aineõppesse ning toonud esile ajavahemikul 26. septembrist kuni 17. oktoobrini 2013. a toimunud uuringufirma Saar Poll OÜ küsitluse, kus suulise intervjuu vormis ja paberankeedi abil küsitleti 1000 inimest vanuses 15–74 eluaastat. Vastajate valikuks kasutati proportsionaalse juhuvalimi meetodit. Intervjuud viisid läbi Saar Polli küsitlejad ning need toimusid eesti ja vene keeles. Küsitlus näitas, et ainult 12,7% vene suhtluskeelega ja 65,2% eesti suhtluskeelega inimesi on nõus Eesti valitsuse otsusega mitte rahuldada venekeelsete koolide soovi jätkata gümnaasiumi osas valdavalt venekeelse õppega. Sellega, et asjaomane reform on venekeelsetele noortele üldkokkuvõttes kasulik, on nõus vaid 21,8% vene suhtluskeelega ja 79,7% eesti suhtluskeelega vastanutest. Lisaks on 68,74% mitte-eestlastest arvamusel, et eestikeelsele aineõppele ülemineku protsess tuleks lõpetada, ja nad on olnud algusest peale reformi vastu. Nendest 53,8% vastas: „üleminek tuleks lõpetada, olen algusest peale olnud reformi vastu“ ja 14,6% vastas: „üleminek tuleks lõpetada, kuigi varem ma toetasin reformi“. Samuti on otsuses viidatud professor Aleksander Pulveri ja professor Aaro Toomela uuringule „Muukeelne laps Eesti koolis“ (Tallinna Ülikool 2012), milles uuringu läbiviijad on tõdenud, et kõrgema võimekusega muukeelsetel õpilastel on akadeemiline sooritus võrreldav emakeeles õppivate laste edukusega. Madalam akadeemiline tase iseloomustab just keskpärase võimekusega muukeelseid lapsi. Vene õppekeelega koolikeskkonnas toimus läbiviidud uuringu põhjal märkimisväärne akadeemiline areng kõigis võimekusegruppides. Madala ja keskpärase võimekusega venekeelsed õpilased suudavad matemaatikateadmiste omandamises tõusta parema tasemega gruppi. Samas kui kõrge võimekusega venekeelsete õpilaste areng seejuures ei pidurdu, siis need õpilased pigem säilitavad oma kõrge akadeemilise taseme. Seevastu arengutulemused sarnase võimekusega kakskeelsete rühmas, kes õpivad eesti õppekeelega koolikeskkonnas, on märkimisväärselt kehvemad. Nimelt jäi madala võimekusega kakskeelsete õpilaste arengutrajektoor ka akadeemilises plaanis madalale tasemele, kõrge võimekusega kakskeelsete potentsiaal ei realiseerunud õpitulemustes ja keskmise võimekusega kakskeelsed pigem liikusid madala akadeemilise taseme gruppi. Oluline on, et kõrge võimekusega mitmekeelsete potentsiaal ei realiseeru õpitulemustes ja keskmise võimekusega õpilased liikusid pigem madala akadeemilise tasemega gruppi. Eelnimetatud raskuste tulemusel kaldub aja jooksul just muukeelsete laste üldine enesehinnang langema. Ükskeelsetel lastel samal ajal sellist muutust ei esine. Taotleja viitab ka Haridus- ja Teadusministeeriumi töörühma (kokku kutsutud haridus- ja teadusministri 9. juuni 2014. a käskkirjaga nr 241) 18. septembri 2014. a raportile „Vene õppekeelt kasutavate gümnaasiumide õppe tulemuslikkusest eestikeelsele (vähemalt 60% kohustuslikest kursustest) gümnaasiumiõppele üleminekul“, milles järeldatakse, et vajadus täpselt järgida nõude 60 : 40 täitmist pisendab oluliselt koolide võimalusi oma erisusi välja arendada (raporti järelduste punkt 2). Eesti keele omandamise eesmärgid ja kriteeriumid ei ole koolidele piisavalt selged ega konkreetsed. Haridusasutused ei ole piisavalt varustatud tarvilike tööriistadega (meetodid, vahendid, materjalid, koolitused jne) nende eesmärkide saavutamiseks elukestva õppe mõttes (raporti järelduste punkt 7). Raportite ettepanekute punktis 1 leitakse, et koolidele ja kooli pidajatele tuleb anda võimalus ja vastutus olla paindlik ainete õpetamise keele valikul sõltuvalt olemasolevate pedagoogide keeletasemest, kooli erisusest ning õppemetoodilise baasi võimalusest. 1.2. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad külastasid kooli Haldusorgan kannab haldusmenetluses ka tõendamiskoormust ja koormava haldusakti andmisel peab haldusorgan suutma tõendada, et haldusakti andmiseks on olemas vajalikud faktilised eeldused, ja uurimispõhimõttest tulenevalt hoolitsema, et menetlusosaline ei jätaks pelgalt teadmatuse tõttu esitamata talle soodsaid tõendeid, mille esitamise koormus on temal. Seetõttu külastasid Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud 15. jaanuaril 2015. a Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi eesmärgiga saada täiendavat informatsiooni selle kohta, miks ja millistel kaalutlustel taotlus gümnaasiumiastmes venekeelse õppe läbiviimiseks esitati. Kohtuti Lasnamäe linnaosa vanema Olga Ivanova, Tallinna Haridusameti esindaja Natalja Lapikova, kooli direktori Sergei Garanža ja teiste kooli juhtkonna esindajatega, hoolekogu esimehe Aleksandr Bulahhovi ja teiste hoolekogu liikmetega. Kohtumisel osales ka kooli õpilaste ja õpetajate esindaja. Kool kinnitas, et kuna nad ei ole saanud Vabariigi Valitsuselt luba õpetada gümnaasiumiastmes vene keeles (s.o vähemalt 60% ulatuses), siis õpetab kool gümnaasiumiastmes õpilasi 60% ulatuses eesti keeles vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ning gümnaasiumi riiklikule õppekavale. Kõik kohtumisel osalejad kinnitasid, et eesti keele õppimine ja selle kõrgel tasemel omandamine on väga oluline. Samas kinnitas kooli direktor, et kuna koolis õpivad väga erineva tulevikuvaatega noored, siis tuleks anda kõigile võimalus õppida just nii, nagu nemad soovivad. Kui noored soovivad minna õppima näiteks Inglismaale, siis võiks süvendatult õppida hoopis inglise keelt ning eesti keelt omandada selle kõrval. Kooli juhtkonna esindajate kinnitusel on kooli lõpetanud isikute riigieksamite tulemused väga head ja need ei ole langenud seoses eestikeelsele õppele üleminekuga. Reaalaineid õpetatakse koolis peamiselt vene keeles ja humanitaar- ja loodusaineid peamiselt eesti keeles. Kooli hoolekogu esindajad väljendasid rahulolematust, et Vabariigi Valitsus on kahel korral keeldunud andmast luba gümnaasiumiastmes vene keeles õppe läbiviimiseks, vaatamata nende sõnul põhjalikule argumentatsioonile. Taotluse seekordsed põhjendused on jäänud samaks. Soovitakse luua oma mudelit, mis võimaldaks ise määrata eestikeelse õppe mahu. Kooli juhtkonna soov on, et Vabariigi Valitsus annaks neile ainsana Eestis võimaluse saada n-ö pedagoogilise eksperimentaalkooli staatus viieks aastaks. Selle aja jooksul viiksid nad koolis läbi õpet vastavalt koostatud kooli õppekavale ning tagaksid eesti keele ja teiste ainete kõrged tulemused. Kui eksperiment ei õnnestu, tuleb koolilt see võimalus ära võtta. Kooli juhtkonna esindajate sõnul on õpilastel seoses eestikeelse aineõppega koormus suurenenud. Samuti on probleem leida kvalifitseeritud ja häid õpetajaid, kes õppeaineid eesti keeles professionaalselt õpetaks. Lasnamäe linnaosa vanem leiab, et eesti keelt peaksid õpilased tõhusamalt õppima põhikoolis. 1.3. Rahaliste toetuste eraldamine Tallinna Linnamäe Vene Lütseumile Koolide kohta koondati ja analüüsiti mitmesuguseid andmeid, muu hulgas koolide seniste üleminekualaste tegevuste ja riigi seniste toetusskeemide kasutamise tulemuslikkust, sealhulgas, kuidas oli taotluse esitanud koole viimastel aastatel toetatud eesti õppekeelele üleminekul gümnaasiumiastmes. Nimelt on Haridus- ja Teadusministeerium aastatel 2007–2011 ülemineku eesmärgil igal aastal rahaliselt toetanud vene õppekeelega gümnaasiume, kes on õpetanud eesti keeles erinevaid õppeaineid rohkem, kui selleks õppeaastaks on õigusaktid ette näinud. Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 2007.–2011. aastal rahalist toetust ei taotlenud, kuna kool ei õpetanud gümnaasiumiastme õpilastele riiklikes õigusaktides sätestatust rohkem õppeaineid eesti keeles. Kõiki vene õppekeelega koole on toetatud gümnaasiumiastmes viie kohustusliku õppeaine õppevara soetamisel (tasutud eraldi olemasolevate eestikeelsete õpikute ost ning koostatud spetsiaalsed töölehed ja õpetaja juhendmaterjalid eestikeelsele õppele üleminekuks selles aines – kunstiõpetuses ja kehalises kasvatuses, mis on olnud viimastel aastatel koolide poolt enam vabatahtlikult eestikeelsena õpetatava aine valikuteks); koostatud ja koolidele tasuta jagatud põhikooliastme ja gümnaasiumiastme ainesõnastikud; korraldatud õpetajate ja koolijuhtide tasuta koolitused; antud võimalus kasutada kooli jaoks tasuta metoodilise nõustamise tuge (riigi loodud kolme piirkondliku metoodilise nõustamise keskuse kaudu) ning pidevalt Haridus- ja Teadusministeeriumi tuge uue õppekava koostamisel jms. Haridus- ja Teadusministeerium eraldas 2012. aastal Tallinna Haridusametile eesti õppekeelega koolides uusimmigrantidele eesti keele õpetamiseks ja vene õppekeelega koolidele eesti keele õppe ja eestikeelse õppe toetuseks 371 014 eurot lisaraha poolte vahel 22. veebruaril 2012. a sõlmitud lepingu nr 10.1-8.1/119 täitmiseks (aluseks oli haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2011. a käskkiri nr 1004 „2012. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad“). Haridus- ja Teadusministeerium eraldas 2013. aastal Tallinna Haridusametile 167 911 eurot eestikeelse aineõppe toetamiseks vene õppekeelega koolides. Pooled allkirjastasid toetuse eraldamiseks omavahel lepingu 25. aprillil 2013. a. Lepingule lisatud tegevuskavast nähtub, et Tallinna Linnamäe Vene Lütseumile oli ette nähtud kogusummast kokku 7000 eurot. SA Innove eraldas 2014. aastal erinevatele kohalikele omavalitsustele muukeelsete õpilaste eestikeelse aineõppe läbiviimise tarbeks kokku 1 miljon eurot, millest Tallinna linnale eraldati 466 403,60 eurot. Haridus- ja Teadusministeerium eraldas 2014. aastal Tallinna Haridusametile 73 900 eurot eestikeelse aineõppe toetamiseks vene õppekeelega koolides. Pooled allkirjastasid toetuse eraldamiseks omavahel lepingu 2. oktoobril 2014. a. Lepingule lisatud tegevuskavast nähtub, et Tallinna Linnamäe Vene Lütseumile oli ette nähtud kogusummast kokku 4000 eurot. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED 2.1. Eestikeelsele aineõppele üleminekut reguleerivad sätted Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikele 1 loetakse kooli või klassi õppekeeleks keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppekoormusest. Kui õpe ei toimu üheski keeles 60 protsendi ulatuses, loetakse õpe kakskeelseks. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikele 3 on gümnaasiumi õppekeel eesti keel. Munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu. Eesti õppekeelele üleminek on olnud seaduse kohaselt nõutav juba üle 19 aasta. 15. septembril 1993. a vastuvõetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses oli selle vastuvõtmisest alates sätestatud üldreeglina, et kooli õppekeel on eesti keel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse esimese redaktsiooni § 52 lõikes 2 on muu hulgas sätestatud: „Käesoleva seaduse § 9 1. lõike jõustumiseks minnakse aastatel 1993–2000 riigi- ja munitsipaalgümnaasiumides üle eestikeelsele õppele.“. 10. septembril 1997. a vastuvõetud seadusemuudatusega pikendati üleminekutähtaega ja sätestati, et riigi- ja munitsipaalgümnaasiumides alustatakse üleminekut eestikeelsele õppele hiljemalt 2007/2008. õppeaastal. 1998. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus muukeelse hariduse arengukava, mille alusel üleminekut toetati. Praegu kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (mis jõustus 1. septembril 2010. a) täpsustati eesti õppekeelele üleminekut veelgi. Nimetatud seaduse § 89 lõige 4 sätestab järgmist: „Koolides, kus käesoleva seaduse jõustumisel on gümnaasiumi astmes eesti keelest erinev õppekeel, rakendatakse käesoleva seaduse § 21 lõiget 3 alates 2011/2012. õppeaastast gümnaasiumiõpinguid alustanud õpilaste suhtes ja kogu gümnaasiumi ulatuses viiakse õpe käesoleva seaduse § 21 lõikega 3 kooskõlla hiljemalt 2013. aasta 1. septembriks.“. Sätte täpsustamine on ka põhjendatud, arvestades asjaolu, et alates 1993. aastast on koolidele antud aega eesti õppekeelele üleminekuks. Selle ülemineku tarvis on riik pidevalt integratsiooniprogrammide raames tegevusi kavandanud ning neid rahaliselt toetanud. Kui 1993. aastal loodud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsioon oli ühene ja absoluutne (§ 9 lõige 1 sätestas, et koolis on õppekeeleks eesti keel, ning § 52 lõige 2 omakorda, et seaduse § 9 1. lõike jõustumiseks minnakse aastatel 1993–2000 riigi- ja munitsipaalgümnaasiumides üle eestikeelsele õppele), siis kuni 31. augustini 2010. a kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõige 11 sätestas, et gümnaasiumiastmes on õppekeeleks eesti keel. Munitsipaalkooli gümnaasiumiastmes ja munitsipaalkooli gümnaasiumiastme üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka mis tahes muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppetööks annab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse volikogu taotluse alusel. Vastava ettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogule teeb kooli arengukavast lähtudes gümnaasiumi hoolekogu. Seega muudeti regulatsiooni aja jooksul paindlikumaks ja anti teatud juhtudel võimalus taotleda ka seaduses sätestatuga võrreldes erandit. Kuni 31. augustini 2010. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määrus nr 56 „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava“ sätestas munitsipaal- ja riigikooli gümnaasiumiastmes eestikeelsele õppele ülemineku täpse ajakava. Nimetatud määruse § 282 lõike 1 kohaselt õpetati 2007/2008. õppeaastal 10. klassi astunutele gümnaasiumiastmes eesti keeles vähemalt eesti kirjanduse üht kursust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt õpetati 2008/2009. õppeaastal 10. klassi astunutele eesti keeles vähemalt eesti kirjanduse üht kursust ning kooli valikul kas ühiskonnaõpetuse kaht kursust või muusika kolme kursust ning lõike 3 kohaselt 2009/2010. õppeaastal 10. klassi astunutele vähemalt eesti kirjanduse üht kursust, ühiskonnaõpetuse kaht kursust ja muusika kolme kursust. 2010/2011. õppeaastal 10. klassi astunutele õpetati gümnaasiumiastmes eesti keeles vähemalt eesti kirjanduse üht kursust, ühiskonnaõpetuse kaht kursust, muusika kolme kursust ja Eesti ajaloo kaht kursust ehk kokku vähemalt kaheksat kursust. Sama paragrahvi lõige 5 nägi ette (nimetatud lõige jõustus sarnaselt eelnimetatutega 3. detsembril 2007. a), et 2011/2012. õppeaastal ja sellele järgnevatel õppeaastatel õpetatakse gümnaasiumiastmes eesti keeles vähemalt eesti kirjanduse üht kursust, ühiskonnaõpetuse kaht kursust, muusika kolme kursust, Eesti ajaloo kaht kursust ja geograafia kolme kursust. Seega oli juba 2007. aastal koolidele teada ja õigusaktina järgimiseks kehtestatud väga üksikasjalik regulatsioon eesti õppekeelele üleminekuks, mis nägi iga õppeaasta kohta ette vajaliku pingutuse ning selle kajastamise kooli arengukavas. Kuna täies ulatuses realiseerus eestikeelne õpe gümnaasiumis alles 1. septembrist 2013. a, siis oli koolidel aega kuus aastat (arvestamata 1993.–2007. aasta vahelist perioodi) selleks, et teha ettevalmistusi gümnaasiumiastmes õppetöö läbiviimiseks 60 protsendi ulatuses eesti keeles. Seetõttu ei ole praegu enam tõsiselt võetavad põhjendused, et koolidele ei ole antud piisavalt aega, õpilasi ei ole piisavalt ette valmistatud või õpetajaid ei ole piisavalt tööle võetud jne. Õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ § 11 lõikes 1, mis on gümnaasiumi jooksul 96 kursust (üks kursus on 35 tundi). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tagab kool oma õppekavaga eestikeelse õppe vähemalt 57 kursuse ehk 60 protsendi ulatuses gümnaasiumiastmele kehtestatud väikseimast lubatud õppemahust, kusjuures eesti kirjandust, Eesti ajalugu, ühiskonnaõpetust, muusikat ja geograafiat tuleb õpetada eesti keeles. Õppeainete kohustuslikud kursused nähakse ette sama määruse §-s 9. 2.2. Vabariigi Valitsuse otsustuspädevus Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikele 3 on gümnaasiumi õppekeel eesti keel. Munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu. Loa andmisel eesti keelest erineva õppekeele kasutamiseks gümnaasiumis on tegemist kaalutlusotsusega, mis on Vabariigi Valitsuse pädevuses. Ka Riigikohus on 28. aprilli 2014. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-52-13 muu hulgas märkinud, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõike 3 kohaldamisel on Vabariigi Valitsuse diskretsioon ulatuslik, kuivõrd seaduses ei sätestata loa andmise või sellest keeldumise konkreetseid kaalutlusi. Samas tuleb arvestada, et Vabariigi Valitsus saab loa andmise otsustamisel lähtuda õiguspäraselt eesti keele kui põhiseaduses sätestatud riigikeele staatusest ja kaitsmise vajadusest, aga ka gümnaasiumiõpetuse põhitaotlusest, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee.1 2.3. Õpetajate valmisolek eestikeelseks aineõppeks Vabariigi Valitsus leiab, et õpetajate ametikohtade täitmist ja samal ajal ka õpetajate valmisolekut eestikeelseks aineõppeks saab olulisel määral mõjutada kooli pidaja, arvestades järgmist: 1) gümnaasiumivõrgu korrastamine – Eesti Hariduse Infosüsteemis olevatest andmetest (14. mai 2015. a väljavõte, mis kajastab 10. novembri 2014. a seisu) nähtub, et Tallinna gümnaasiumiõpilaste arv on viimasel kümnendil vähenenud 14 293 õpilaselt (2005. a) 9598 õpilasele (2014. a) (munitsipaalgümnaasiumis 13 351 õpilaselt 8862 õpilasele) ehk umbes 1/3 võrra. Samal ajal on gümnaasiumide arv vähenenud 69 gümnaasiumilt 59 gümnaasiumile (58 munitsipaalgümnaasiumilt 48 munitsipaalgümnaasiumile) ehk umbes 1/6 võrra. Seega ei ole Tallinna linnas koolivõrku korrastatud proportsionaalselt õpilaste seas toimunud muutustega. Haridus- ja Teadusministeerium töötas 2012. aastal välja „Gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealused“, mille kohaselt peab gümnaasiumides olema 1) õpilastel võimalus leida edasise haridusteega seotud huvi- ja võimetekohane õppevaldkond, võimalus valida erinevate valikainete vahel; 2) kvalifitseeritud õpetajaskond, kel on võimalus töötada täiskoormusega soodsas arengukeskkonnas; 3) kaasaegne õpikeskkond, milleks riik taotleb Euroopa Liidu tõukefondidest järgmise programmiperioodi (2014–2020) vahendeid. Nende tingimuste täitmiseks peab gümnaasiumiastmes olema vähemalt kolm paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast. Suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva) on otstarbekas vähemalt viis paralleelklassi ehk arvestuslikult 540 õpilast gümnaasiumis, sest see annab rohkem valikuvõimalusi ja suuremat ökonoomsust kooli pidajale. Kui vaadata lähemalt nende Tallinna koolide õpilaste arvu 2014/2015. õppeaastal, kelle kohta Tallinna Linnavolikogu on esitanud taotluse kooli õppekeele muutmiseks, siis nähtub, et Haabersti Vene Gümnaasiumi õpilaste arv gümnaasiumis on 115, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis 197, Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis 157, Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis 85 ja Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis 142. Seega jääb õpilaste arv kaugelt alla isegi kolme paralleelklassi kohta kehtestatud arvestuslikust määrast (252 õpilast), mis on mõeldud pigem maapiirkonna ja väikelinnade gümnaasiumide tarbeks. Kõigi nimetatud koolide gümnaasiumiastmes õppivate õpilaste koguarv on vaid ca 700. Gümnaasiumivõrgu korrastamata jätmine on loonud olukorra, kus paljudes gümnaasiumides õpetavad õpetajad korraga väga väikest õpilaste hulka ning kooli pidaja peab leidma kõikidesse koolidesse suure hulga õpetajaid, kes peavad vastama riiklikult kehtestatud nõuetele (sh keelenõuded), ning tagama ka vajalikud tööjõukulud. 2) olemasoleva personali optimaalne rakendamine – Eesti Hariduse Infosüsteemis olevatest andmetest (15. detsembri 2014. a väljavõte, mis kajastab 10. novembri 2014. a seisu) nähtub, et Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi 81 õpetajast töötab vaid 47 õpetajat täiskoormuse või sellele lähedase (vähemalt 0,95) koormusega. See tähendab, et 34 õpetajat (umbes 43 protsenti õpetajatest) töötab osalise koormusega. Eesti keeles õpetamise nõude täitnud õpetajatest (kokku 31 õpetajat) töötab täiskoormusega või sellele lähedase (vähemalt 0,95) koormusega 20 õpetajat (ehk vastavast valimist 65%). Eesti Hariduse Infosüsteemis olevatest andmetest (15. detsembri 2014. a väljavõte, mis kajastab 10. novembri 2014. a seisu) nähtub, et Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi põhikooliastmes töötab kokku 23 eesti keeles õpetamise nõude täitnud õpetajat, kes töötavad kokku 17,2 koormusega (ehk keskmiselt 0,74 koormusega). Neist vaid 10 õpetab mõnd õppeainet ka gümnaasiumiastmes ja seda kokku 4,0 koormusega. Eelnevalt väljatoodu näitab, et kooli õpetajate koormuse jaotus ei ole toimunud mõistlikult, kuna võimalus oleks olulisel määral vähendada õpetajate arvu, tagades seejuures tööle jääjatele suurema koormuse ja suurema töötasu. Samuti on põhikoolis õpetavate õpetajate hulgas olulisel määral veel reservi (koormused pole täiskoormuse lähedased), mida on võimalik rakendada õpilaste õpetamiseks gümnaasiumiastmes. Lisaks suureneb tõenäosus, et kõik tööle jäävad õpetajad on täitnud eesti keeles õpetamise nõude. Keeleseaduse § 23 lõike 1 kohaselt peavad ametnik, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja, samuti avalik-õigusliku juriidilise isiku ja selle asutuse töötaja, avalik-õigusliku juriidilise isiku liige, notar, kohtutäitur, vandetõlk ja nende büroo töötaja oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Keeleseaduse § 24 lõike 1 kohaselt hinnatakse eesti keele oskust tasemeeksamil. Keeleseaduse § 26 lõike 3 kohaselt ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama isikud, kes on omandanud eesti keeles põhihariduse, keskhariduse ja kõrghariduse. Enne 2008. a 1. juulit väljastatud eesti keele tasemetunnistused loetakse vastavaks järgmiselt: algtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B1-taseme tunnistusele; kesktaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B2-taseme tunnistusele; kõrgtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele C1-taseme tunnistusele. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 9 punkti 7 kohaselt nõutakse eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajatelt ja õppejõududelt vähemalt C1-tasemel eesti keele oskust. Seega jagunevad eesti keeles õpetamise nõude täitnud õpetajad kolme rühma: 1) õpetajad, kelle emakeel on eesti keel; 2) õpetajad, kes on tasemehariduse omandanud eesti keeles; 3) õpetajad, kes on omandanud eesti keele oskuse C1-tasemel (teinud tasemeeksami). Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete alusel hinnati Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi õpetajate valmisolekut erinevaid õppeaineid eesti keeles õpetada. Nimetatud andmebaasis on andmed õpetajatele väljastatud tasemetunnistuste kohta; andmed õpetajate emakeele kohta; andmed õpetajate tasemehariduse omandamise kohta, sealhulgas andmed selle kohta, kas tasemeharidus omandati eesti keeles. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetest (15. detsembri 2014. a väljavõte, mis kajastab 10. novembri 2014. a seisu) nähtub, et Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis töötab kokku 82 õpetajat, kellest 38% (31 õpetajat) on täitnud eesti keeles õpetamise nõude või teisiti öeldes on kõrgtasemel (C1-tasemel) eesti keele oskajad. Neist 31 õpetajast 24 on tasemehariduse omandanud eesti keeles, 5 õpetaja emakeel on eesti keel ning 2 õpetajat on sooritanud C1-taseme eksami. 2 õpetaja riigikeele oskuse kohta informatsioon puudub. 27 õpetaja riigikeele oskuse tase on B2, 21 õpetaja riigikeele oskuse tase on B1 ning ühe õpetaja riigikeele oskuse tase on A2. Pidades silmas nelja viimase õppeaasta kohta esitatud andmeid, on näha, et kõrgtasemel eesti keele oskajate osakaal on Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi õpetajate hulgas suurenenud – 2011/2012. õppeaastal 34%, 2012/2013. ja 2013/2014. õppeaastal 36% ning 2014/2015. õppeaastal 38% õpetajate koguarvust. Gümnaasiumiastmes õppeainet õpetavate õpetajate seas on kõrgtasemel eesti keele oskajate osakaal suurem – 48% õpetajate koguarvust ehk 33 õpetajast 16. Neist 16 õpetajast 13 on tasemehariduse omandanud eesti keeles, 2 õpetaja emakeel on eesti keel ning 1 õpetaja on sooritanud C1-taseme eksami. 2 õpetaja riigikeele oskuse kohta informatsioon puudub. 13 õpetaja riigikeele oskuse tase on B2, 2 õpetaja riigikeele oskuse tase on B1. Seega on pooled gümnaasiumiastmes õpetavatest õpetajatest täitnud eesti keeles õpetamise nõude. Lisaks sellele on veel teine pool gümnaasiumiastmes õpetavatest õpetajatest ühe sammu kaugusel nõude täitmisest, omades eesti keeles B2-taset. Samal ajal tuleb silmas pidada, et eestikeelse aineõppe läbiviimisel ei ole ka vältimatult oluline, et kõik õpetajad oleksid täitnud eesti keeles õpetamise nõude. Ka juhul, kui kooli gümnaasiumiastmes on õppekeel eesti keel, saab kool 40% ulatuses õpet läbi viia ka vene keeles. Seega saab neid õpetajaid, kes pole vastavat nõuet täitnud, rakendada õppeaine vene keeles õpetamisel. Pidades silmas nelja viimase õppeaasta kohta esitatud andmeid, on näha, et kõrgtasemel eesti keele oskajate osakaal on Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi gümnaasiumiastme õpetajate hulgas suurenenud (v.a viimasel õppeaastal) – 2011/2012. õppeaastal 43%, 2012/2013. õppeaastal 46%, 2013/2014. õppeaastal 53% ning 2014/2015. õppeaastal 48% õpetajate koguarvust. 2014/2015. õppeaastal Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi gümnaasiumiastmes eesti keeles õpetavast 6 õpetajast 5 on täitnud eesti keeles õpetamise nõude. 5 õpetajast 4 on omandanud tasemehariduse eesti keeles ja 1 õpetaja emakeel on eesti keel. Ühel õpetajal on riigikeeles B2-tase. Samal ajal on põhikooliastmes eesti keeles õpetavatest 12 õpetajast kõik täitnud eesti keeles õpetamise nõude. 12 õpetajast 9 on tasemehariduse omandanud eesti keeles ja 3 õpetaja emakeel on eesti keel. Seega nähtub olemasolevatest andmetest, et Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis on õpetajate riigikeele oskusega ja eesti keeles õppe läbiviimise nõude täitmisega olukord väga hea. Kooli veebilehel avalikustatud Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi arengukavas aastateks 2011–2016 on toodud parendamist vajavate valdkondadena (aluseks SWOT-analüüs) välja kooli personali ebapiisava eesti keele valdamine, mis ei võimalda rakendada kakskeelset õpet, aktiivsemalt osaleda üleriigilises kogemuste vahetamises ning jõuda vanemõpetaja tasemele; noorspetsialistide, sh eesti keeles õpetama võimeliste õpetajate ebapiisav juurdevool.2 Kooli arengukava tegevuskavas on toodud välja järgmised tegevused ja tulemused: maksimaalselt soodustada noorte kakskeelsete spetsialistide tulekut kooli (tulemus: on kujunenud kvaliteetne ja professionaalne õpetajate koosseis); sihipäraselt kavandada õpetajate täienduskoolitust: sh jätkata pedagoogilise kollektiivi poolt eesti keele oskuse parandamisele suunatud meetmete rakendamist jne.3 Seega on ka kool pidanud äärmiselt vajalikuks, et õpetajad oskaksid eesti keelt riigi poolt nõutud tasemel, ning on arengukavas näinud ette meetmed selle eesmärgi täitmiseks. 2.4. Õpilaste valmisolek eestikeelseks aineõppeks Haridus- ja teadusministri 17. septembri 2010. a määruse nr 59 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ § 17 lõige 6 sätestab põhikooli lõpetamise kohta, et eesti keele teise keelena eksami edukal sooritamisel (vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest) väljastab SA Innove isikule eesti keele B1-taseme tunnistuse. Keeleseaduse lisa 1 kohaselt mõistab B1-tasemel keelekasutaja kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg, saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse, oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal, oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane. Praeguste nõuete järgi peavad põhikooli lõpetajad olema jõudnud keeleoskustasemele B1. Riikliku õppekava järgi on rahuldav õpitulemus B1.1 ehk madalam B1-tase, hea tulemus on B1.2 ehk täielik B1-tase ning väga hea õpitulemus on B2.1 ehk madalam B2-tase.4 Kuigi kriitikud on avaldanud arvamust, et B1-tasemel eesti keele oskamine on gümnaasiumiastmes õpingute jätkamiseks liiga madal tase, on jäänud tähelepanuta see, et paljudel juhtudel on õpilaste tegelik keeleoskustase kõrgem kui miinimumnõudena ettenähtud B1-tase. Samuti on jäänud tähelepanuta tõsiasi, et vaid 55% vene õppekeelega põhikooli lõpetanud õpilastest jätkab õpinguid gümnaasiumis (u 37–38% õpilastest jätkab õpinguid kutseõppes) ja enamasti on see osa õpilastest, kelle eesti keele oskuse tase on keskmisest kõrgem. Võrreldes gümnaasiumides eestikeelsele aineõppele ülemineku eelset (enne 2011. aastat) ja järgset aega, selgub, et kutsekooli minejate osakaal venekeelse põhikooli lõpetanute hulgas pole kasvanud ehk venekeelne kutseharidus pole vaid keele tõttu muutunud noorte hulgas populaarsemaks, mida kardeti protsessi alguses.5 Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi õpilaste põhikoolis lõpus sooritatud keskmine eksamitulemus eesti keeles teise keelena on olnud aastatel 2011–2014 keskmisest kõrgem: 2011. aastal 81 protsenti, 2012. aastal 69 protsenti, 2013. aastal 80 protsenti ja 2014. aastal 78 protsenti maksimumtulemusest. See tähendab, et Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi õpilaste põhikooli eesti keele teise keelena eksami tulemus on olnud keskmisest tulemusest aastate jooksul oluliselt (ca 15–20%) kõrgem. Põhikooliastmes õpetatakse Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis 2014/2015. õppeaastal eesti keeles kaht õppeainet – eesti keel ning eesti keel teise keelena. Õppeainete arv ei ole viimase nelja õppeaasta jooksul muutunud. Ka õppeaastatel 2011/2012, 2012/2013 ja 2013/2014 õpetati eesti keeles nimetatud kaht õppeainet. Gümnaasiumiastmes õpetatakse Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis 2014/2015. õppeaastal eesti keeles kuut õppeainet – ajalugu, eesti keel, inglise keel, muusikaõpetus, ühiskonnaõpetus ning valikainena eesti kirjandus. Õppeainete arv, mida eesti keeles õpetatakse, on küll aastate jooksul suurenenud, kuid mitte olulisel määral. 2011/2012. õppeaastal õpetati eesti keeles kolme õppeainet (eesti keel teise keelena, muusikaõpetus, ühiskonnaõpetus), 2012/2013. õppeaastal kaht õppeainet (eesti keel ja muusikaõpetus), 2013/2014. õppeaastal kolme õppeainet (eesti kirjandus, eesti keel ja muusikaõpetus). Kooli veebilehel on avalikustatud Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi arengukava aastateks 2011–2016. Nimetatud arengukava tegevuskava peatükis 5.3 „Õppe- ja kasvatustegevus“ on toodud välja järgmine tegevus: maksimaalselt kasutada ära riikliku õppekava pakutavaid võimalusi, tagades põhikooli lõpetajatele eesti keele valdamine vähemalt B1-tasemel ning gümnaasiumi lõpetajatele vähemalt B2-tasemel: a) eritasemelise eesti keele õppe sisseviimine kõikides kooliastmetes; b) eesti keele tundide arvu suurendamine kõikides kooliastmetes; eesti keele grammatika ja eesti ärikeele lisakursuste sisseviimine gümnaasiumis; c) ajaloo, ühiskonnaõpetuse, loodusõpetuse, geograafia, füüsika, inimeseõpetuse, muusikaõpetuse, kehalise kasvatuse, kunstiõpetuse ning tööõpetuse kakskeelne õpetamine II–IV kooliastmes; d) keelepraktika tagamine õpilastele koolisiseste eestikeelsete ürituste läbiviimise kaudu.6 Gümnaasiumis eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistamises on toetutud keelekümblusprogrammide rakendamise põhimõtetele ning nii välismaal kui ka Eestis läbiviidud uuringutele. Õpilaste keelelist ja akadeemilist toimetulekut emakeelest erinevas õppes (keelekümbluses) on uuritud kõikides riikides, kus programm on rakendunud (nt Kanada, Soome), sealhulgas Eestis. Kõigi uuringute tulemused näitavad, et õpilaste ainealased õpitulemused on võimetekohased ja vastavad riikliku õppekava õpieesmärkidele. Uuringute tulemused näitavad ka seda, et mida hiljem teises keeles õpinguid alustatakse, seda suurem on tõenäosus, et õpilased tajuvad õppekoormuse kasvu või õpikoormus teatud perioodi jooksul ka kasvab reaalselt, kuid asjakohase metoodika rakendamisel ei sõltu õpitulemuste saavutamine õppekeelest.7 Asjakohaseks metoodikaks eestikeelse õppe läbiviimiseks gümnaasiumiastmes on kindlasti LAK-metoodika, mille ühte vormi – keelekümblust – on Eestis edukalt rakendatud alates 1990-ndate aastate lõpust. Keelekümblusõpilasi on nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooli uurimisrühmad uurinud programmi algusest peale ning tuvastanud, et õpilased ei kaota midagi oma emakeelest, omandavad väga hea eesti keele ning nende aineteadmised vastavad täiesti riiklikule õppekavale ning on võrdsed kontrollgruppidena uuritud nii vene kui ka eesti õppekeelega tavaklasside õpilaste teadmistega. LAK-õppe puhul lähtutakse õpilase keeleoskuse tasemest ning õpetaja ehitab õppeprotsessi üles vastavalt õpilaste keeleoskusele, liikudes selle arenedes keerulisemale keelekasutusele. Ainet edastades kasutab õpetaja palju näitlikku materjali ning aktiivõppemeetodeid, kus õppijat suunatakse keelt kasutama, ning seostab õpitava õpilaste seniste teadmistega ainest ja selle seosest õpilastega. Õpetajad on metoodiliselt ette valmistatud, et tuua käsitletavas välja olulisim, nii et õpilased omandaksid kõik olulise ja samas jäetaks kõrvale ebaoluline ja liigne info, mida tavalises õppeprotsessis sageli ehk liigagi palju on. Võimaluse korral kasutatakse erinevaid praktilisi ja loovtöö harjutusi ning arendatakse õppeprotsessi käigus õpilaste õpioskusi. Õppekava ülesehitusel on oluline roll nii keelelisel kui ka ainealasel lõimimisel: ühelt poolt on igal tunnil (see on oluline ka emakeelse õppe puhul tavalises õppes) keeleline eesmärk – ka matemaatika õpetaja peaks alati pöörama tähelepanu korrektsele keelekasutusele, olgu see emakeelne või võõrkeelne tund, nii eesti kui ka vene õppekeelega koolis. Teiselt poolt kasutatakse palju ainete omavahelist lõimimist, mis lihtsustab õpilasel nii ainealaste kui ka keeleliste seoste loomist ning toetab keelelist ühtlast ning valutut arengut. Sellise õppeprotsessi ülesehitamisel teevad õpetajad omavahel palju koostööd ning seeläbi tagatakse turvaline õpikeskkond ning õpilaste keeleline ja ainealane toetamine läbi mitmete ainete. Oluline on õpilases turvatunde ja eduelamuse tekitamine, seega ei ole keelevead algusetapis olulised ja õpetaja juhib neile tähelepanu õigeid variante tagasi peegeldades, mitte karme hinnanguid andes ja eksimusi rõhutades. Oluline on toetada õpilaste motivatsiooni ja positiivset suhtumist õppimisse. Kogemused näitavad, et teises keeles õpe on raske esimese poole aasta jooksul – seejärel õpilaste keeletase ühtlustub ja õppetöö muutub sujuvaks. Seega on õpilase jaoks lihtsam, kui õpitakse mitut ainet eesti keeles ja need toetavad üksteist. Kui õpe toimub väga väheses mahus eesti keeles, siis ei ole õpilasel piisavat keeletuge. Seda, et teises keeles õppimine ei halvenda ainealaste teadmiste omandamist, kinnitavad ka nende koolide riigieksamite tulemused, kus kahes keeles aineõpet on rakendatud kümme või enam aastat. Sellisteks koolideks on näiteks Tallinna Humanitaargümnaasium ja Tartu Annelinna Gümnaasium. Viimaste aastate riigieksamite keskmise tulemuse järgi kuuluvad mõlema kooli õpilased Eesti edukaimate hulka. Siinkohal tuleb rõhutada, et eelnimetatud koolid on erinevad ka õpilaste vastuvõtmise poolest. Kui Tallinna Humanitaargümnaasiumis on gümnaasiumiastmesse saamiseks vaja läbida konkurss – seega võib siin edukate tulemuste näol viidata sellele, et tegemist on keskmisest võimekamate õpilastega –, siis Tartu Annelinna Gümnaasium on täiesti tavaline munitsipaalkool, kes võtab vastu väga erinevate õpitulemustega õpilasi ning vastuvõtu aluseks on peamiselt õpilase sooviavaldus selles koolis õppida. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ § 15 lõikes 3 nähakse ette kohustuslike õppeainete nädalatundide arv põhikooli I, II ja III kooliastmes. Eesti keele teise keelena tunde on nähtud kooliastmete kaupa ette järgmiselt: I kooliastmes 6 tundi; II kooliastmes 12 tundi ja III kooliastmes 12 tundi. Sama paragrahvi lõige 5 võimaldab koolil põhikooliastmetes valikainete ning lõimitud aine- ja keeleõppe (sh keelekümblus kasutamiseks kooli hoolekogu nõusolekul muuta riikliku õppekava kohustuslike õppeainete ja läbitavate teemade nimistut (sealhulgas liita ning ümber kujundada õppeained) ning muuta tunnijaotusplaani, tagades oma kooli õpilastele riiklikus õppekavas määratud üldpädevuste, õpitulemuste ning õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamise kooliastmete lõpuks. Seega on riiklik õppekava küllaltki paindlik ning koolidel on võimalus tagada oma õpilastele ka suuremal määral eesti keele tundide läbiviimine, kui riiklik õppekava tavapäraselt ette näeb. Tagasilöögid võivad kaasneda siis, kui kooli juhtkond ja õpetajad või kooli hoolekogu ei soovi õpilastele sellist võimalust tagada. Kui kooli gümnaasiumiastmel toimub õppetöö suures osas eesti keeles, siis on selge, et üha enam nähakse vajadust ka põhikooliastmes eesti keele õpetamise järele. Lisaks sellele sätestab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõige 4, et koolis või klassis, kus õppekeel ei ole eesti keel, on eesti keele õpe 1. klassist alates kohustuslik. Kool tagab niisuguses koolis või klassis eesti keele õppe korraldamise tasemel, mis võimaldab põhikooli lõpetajatel jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses. Juba 1993. aastal vastuvõetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõige 2 nägi ette regulatsiooni, et koolis või klassis, kus õpe ei toimu eesti keeles, on eesti keele õpe 3. klassist alates kohustuslik. 1999. aastal muudeti nimetatud õigusakti teksti ja sätestati eesti keele õppe kohustuslikkus alates 1. klassist. Seega on Vabariigi Valitsuse hinnangul hariduspoliitiliselt tagatud eeldused, et põhikoolis pöörataks eesti keele õppele olulist tähelepanu. Vaadates Eesti Hariduse Infosüsteemis olevaid Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi õpilaste 2011.–2014. aastal sooritatud riigieksamite andmeid, on näha, et olulisel määral on tõusnud ühiskonnaõpetuse riigieksami tulemus (2011. a 52,3 palli 100-st võimalikust, 2012. a 57,7 palli ning 2013. a 65,7 palli). Arvestades, et Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis viidi gümnaasiumiastmes ühiskonnaõpetuse õppeaines õppetöö läbi eesti keeles just õppeaastal 2011/2012, on näha, et eesti keeles nimetatud aine omandamine on riigieksami tulemusele pigem hästi mõjunud. Esitatud andmetest nähtub, et õpilaste eesti keele oskuse tase on tänu eestikeelsele aineõppele tõusnud ja muude ainealaste teadmiste tase ei ole langenud. 2.5. Kooli hoolekogu ettepanek on vastuolus Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi arengukavaga Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 67 lõike 1 kohaselt koostatakse kooli järjepideva arengu tagamiseks kooli arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu ja õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli. Arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik ja kooli direktor annab selle täitmisest aru kooli pidaja kehtestatud korras. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Kooli veebilehel avalikustatud kooli arengukavast nähtub, et kool peab parendamist vajavaks valdkonnaks (alus SWOT-analüüs) üleminekut eestikeelsele aineõppele nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.8 Kooli arengukava tegevuskavas on planeeritud ühe tegevusena jätkata koostööd partneritega, mis vastab kooli pikaajalistele huvidele. Nimetatud tegevuse üheks alategevuseks on lõimumise toetamiseks koostöö jätkamine eestikeelsete õppeasutustega (tulemus: eesti keele oskuse taseme paranemine). Lisaks sellele on ühe tegevusena toodud välja proovida läbi spetsialistide kutsumine väljastpoolt lütseumi erinevates õppeainetes „pedagoogilise auditi“ teostamiseks, mis hõlmaks muu hulgas nõuandeid eestikeelsele õppele üleminekul.9 Seega ei näe kooli pidaja arengukava kinnitajana ja kool arengukava peamise väljatöötajana olulisi probleeme eestikeelsele õppele üleminekul ning nad teevad arengukava kohaselt jätkuvalt pingutusi, et õpilaste ja õpetajate eesti keele oskus paraneks. Kooli hoolekogu ei tohiks arengukavas seatud eesmärke ja kooli tehtud pingutusi eestikeelsele aineõppele üleminekul takistada. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõike 3 kohaselt peab hoolekogu ettepanek valla- või linnavalitsusele lähtuma kooli arengukavast. Praegusel juhul ole kooli hoolekogu ettepaneku tegemisel Tallinna Linnavolikogule kooli arengukavast lähtunud, olles seejuures veel eelnevalt kaasatud sellisel kujul vastuvõetud arengukava väljatöötamisse. 2.6. Ärakuulamisõiguse võimaldamine Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 ei täpsusta seda, millises vormis ärakuulamine antud juhul läbi viia tuleb, siis on selle vormi valik haldusorgani pädevuses. Haridus- ja Teadusministeerium edastas 9. juunil 2015. a menetlusosalistele – Tallinna Linnamäe Vene Lütseumile, Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi hoolekogule, Tallinna Linnavolikogule – käesoleva korralduse eelnõu ning neil võimaldati vastuvõetava otsuse kohta arvamust avaldada. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi, Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi hoolekogu ja Tallinna Linnavolikogu arvamust haldusorgani etteantud tähtaja jooksul ei laekunud. 2.7. Kokkuvõte Õigusaktid nägid juba 2007. aastal üheselt ette, et 2011/2012. õppeaastast alates peavad koolid hakkama 10. klassi õpilasi gümnaasiumiastme jooksul 60 protsendi ulatuses eesti keeles õpetama. Seega on kooli pidajale ja koolile antud piisavalt pikk üleminekuaeg, et nad saaksid astuda vajalikke samme eestikeelsele aineõppele üleminekuks. Erinevad keelekümbluse uuringud (valimis ka Tallinna koolid) näitavad selgelt, et teadmiste omandamist õppekeel ei mõjuta, kui on tagatud kvaliteetne õpe ning õpilasi toetava metoodika kasutamine. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tuleneb nõue, et gümnaasiumiastmes toimub õppetöö eesti keeles. Vabariigi Valitsus võib kaalukatel põhjustel anda loa muukeelseks õppeks. Vabariigi Valitsus on Tallinna Linnavolikogu kaalutlusi hinnanud ja leiab, et kaalukaid põhjusi loa andmiseks ei ole. Käesoleva korralduse punktides 2.3–2.5 nähtub selgelt, et Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis ei ole probleeme, mis takistaksid eestikeelse aineõppe läbiviimist vähemalt 60% ulatuses. Olemas on vajalikud õpetajad, kes valdavad riigikeelt nõutud tasemel ehk kel on eesti keeles õpetamise õigus. Kooli õpilaste eesti keele oskus on läbi aastate olnud väga hea. Seda on näidanud nii põhikooli lõpus sooritatud eesti keel teise keelena eksamid kui ka gümnaasiumi lõpus sooritatud eesti keele riigieksamid. Erinevate õppeainete riigieksami tulemused ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete kohaselt langenud. Lisaks sellele ei lähtu kooli hoolekogu ettepanek kooli arengukavast ehk kooli pidaja heakskiidetud arenguvisioonist. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikest 3 keelduda andmast Tallinna Linnamäe Vene Lütseumile luba gümnaasiumiastmes vene keele kasutamiseks õppekeelena. 4. VAIDLUSTAMINE Korralduse peale võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Haridus- ja Teadusministeeriumil teha korraldus Tallinna Linnamäe Vene Lütseumile, Tallinna Linnavalitsusele, Tallinna Linnavolikogule ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi hoolekogule teatavaks. 1 Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuotsus nr 3-3-1-52-13, lk 15. 2 http://www.linnamae.tln.edu.ee/web_ee/index.php?option=com_content&view=article&id=63&Itemid=70, lk 7–8. 3 http://www.linnamae.tln.edu.ee/web_ee/index.php?option=com_content&view=article&id=63&Itemid=70, lk 19. 4 Helena Metslang, Mare Kitsnik, Ingrid Krall, Lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikast vene õppekeelega koolis, lk 83. 5 Aune Valk, Analüüs eesti keele õppe tõhustamisest põhikoolis, lk 3. 6 http://www.linnamae.tln.edu.ee/web_ee/index.php?option=com_content&view=article&id=63&Itemid=70, lk 14–15. 7 Sau-Ek 2011; Sau-Ek 2008; Asser. H 2005. 8 http://www.linnamae.tln.edu.ee/web_ee/index.php?option=com_content&view=article&id=63&Itemid=70, lk 7. 9 http://www.linnamae.tln.edu.ee/web_ee/index.php?option=com_content&view=article&id=63&Itemid=70, lk 19.