Kultuuriminister — Viljandi raekoja kell-ajanäitaja kultuurimälestiseks tunnistamine — RT III, 2021, 2

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 1 alusel.

Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga „tehnikamälestis“ Viljandi raekoja kell‑ajanäitaja (asukoht Viljandi maakond, Viljandi linn, Linnu tn 2, KÜ 89713:002:0020). Muinsuskaitseametil kanda mälestise andmed kultuurimälestiste registrisse ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavus riikliku kaitse eeldusele Viljandi raekotta 1932. aastal paigaldatud kell-ajanäitaja pärineb Saksamaalt AEG tehasest, selle on kujundanud AEG tollane disainer Peter Behrens (1868–1940). 19. sajandi viimasel veerandil Berliinis alguse saanud AEG (Allgemeine Elektricitäts-Gesellschaft AG) oli 19. ja 20. sajandi vahetuse olulisimaid elektril töötavate aparaatide tootjaid Saksamaal. Alates 1920. aastatest räägitakse AEG-ist, kui maailma ühest juhtivast elektroonikaettevõttest, kes müüs nii oma oskusteavet kui ka toodangut kogu maailmas ning pööras suurt tähelepanu disainile. Kell-ajanäitaja koosneb raekoja esimesel korrusel asuvast emakellast, raekoja kolmandal korrusel asuvast löögimehhanismi käivitamise harukellast (kellamängu juhist) ja ajamist, raekoja tornis asuvast neljast tütarkellast (iga sihverplaadi taga üks seieriajam) ja löögikellast, kell‑ajanäitaja erinevaid osi ühendanud elektrisüsteemist ning raekoja pööningul asuvast löögivasarast (tilast) ja Laidoneri plats 5 keldris asuvast tütarkella algupärasest numbrilauast. Uus emakell raekoja kolmandal korrusel, uuendatud elektrisüsteem, elektriline löögivasar ja raekoja tornis asuvate tütarkellade hilisemad numbrilauad ei kuulu kell-ajanäitaja koosseisu. Kell lööb pooltunnil ühe löögi ja täistundidel vastavalt tundide arvule. Ajalooline emakell raekoja esimesel korrusel on küll süsteemist lahti ühendatud (arvatavasti 1980. aastatel), kuid töötab autonoomsena ja on süsteemi tagasiühendatav ning oma praeguses asukohas ka oluline interjööridetail. Kella elektrisüsteem on säilinud algsel kujul, kuid dubleeritud tänapäevaste juhtmete ja kaitsmetega. Tornis olev löögikell pärineb vanast raekojast ning numbrilauad arvatavasti 1990. aastatest. Kell-ajanäitaja ajaloolise lahenduse juurde kuulusid veel kaks seinakelladest tütarkella, mille asukoht on praeguseks teadmata. Muinsuskaitseseaduse § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest. Mälestiseks tunnistamise menetluses on hinnatud Viljandi raekoja kell-ajanäitaja vastavust nii riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele kui ka tehnikamälestise kriteeriumitele. Selle objekti kaalukamatest üldistest kriteeriumitest saab esile tuua selektiivsust, originaalsubstantsi säilivust ja head tehnilist seisukorda. Kell-ajanäitaja on 1930. aastate kellamehhanismi ainulaadne näide Eestis ning muu hulgas ajaloolise linnasüdame iseloomulik detail ja jälg 1930. aastatel aset leidnud Eesti linnasüdamete moderniseerimisest. Kell-ajanäitaja originaalsubstants on tervikuna väga hästi säilinud ja kasutatavas seisukorras. Erinevatele osadele on tehtud hädavajalikke uuendusi, kuid põhimahus on nii algupärane kujundus kui ka materjal säilinud. Selle objekti suurima kaaluga tehnikamälestise kriteerium on haruldus. Viljandi raekoja kell‑ajanäitaja esindab oma tootmise ajal Euroopas küll juba laialt levinud, kuid tehnika arengu seisukohalt siiski silmapaistvat lahendust. II maailmasõja purustused ning sõjale järgnenud aastakümnetel toimunud üleminek elektroonilistele kell-ajanäitajatele on muutnud Viljandi raekoja kell-ajanäitaja lahenduse suhteliselt haruldaseks kogu Euroopas. Viljandi raekoja elektrilise ülestõmbe ja pika käigutagavaraga kell-ajanäitaja esindas paigaldamise ajal Eesti mõistes silmapaistvat ja uuenduslikku lahendust. Samuti on oluline seos ajaloos silmapaistvate isikutega. AEG firma tooteid kujundas disainer ja tuntud arhitekt Peter Behrens. Tütarkella algupärase numbrilaua disain on äratuntava käekirjaga. Eeltoodule tuginedes on Viljandi raekoja kell-ajanäitaja kõrget teaduslikku ja ajaloolist väärtust omav objekt, mis vastab riikliku kaitse eeldusele, esindades Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Mälestiseks tunnistamise põhjendatus Eestis analoogseid kell-ajanäitajaid kultuurimälestisena kaitse all ei ole. Mälestiseks on tunnistatud küll 1848. aastast pärinev kell-ajanäitaja mehhanism Paide Püha Risti kiriku tornis (kultuurimälestiste reg nr 17319) ja 20. sajandi algusest pärinev kell-ajanäitaja Rakvere Kolmainu kiriku tornis (reg nr 28030), kuid kummagi kell-ajanäitaja mehhanism ei ole kasutuses (st on lahti ühendatud ja numbrilaua seiereid liigutab uus mehhanism). Nende kell-ajanäitajate kujul on tegemist sakraalhoonetes paiknenud kell-ajanäitajatega ja ühtki profaanhoone avalikku kell-ajanäitajat mälestisena kaitse all ei ole. Kell-ajanäitaja kui mehhaanilise süsteemi peamine ohutegur on kellaseierite liigutamisel üleminek täielikult elektroonilis-digitaalsele süsteemile. Mehhanismi lahti ühendamisel kaotaks kell-ajanäitaja suure osa oma teadusajaloolisest väärtustest. Järjepideva ja sobiva hoolduse korral suudab Viljandi raekoja kell-ajanäitaja senini säilinud ajalooliste kellaosadega (sh nii löögimehhanism kui ka tornis olevad tütarkellad) töötada veel palju aastaid. Tornis olevate tütarkellade uute numbrilaudade tellimisel on soovitav võtta eeskujuks säilinud algupärane numbrilaud. Kell-ajanäitaja mehhanismi puhul on lubatud välja vahetada nii ohutuse kui ka kellamehhanismi toimepidevuse seisukohalt vajalikke osi (nt emakell, kaabeldus, lülitid), kuid tegevused tuleb muinsuskaitseametiga kooskõlastada ja dokumenteerida. Seega mälestiseks tunnistamine kell‑ajanäitaja senist kasutusviisi ei piira. Muinsuskaitseseaduse § 11 lg 7 kohaselt on tehnikamälestis ajaloolise, tehnilise, teadusliku, kultuurilise või sotsiaalse väärtusega vallasasi või asjade kogum, mis kajastab ühiskonnas toimunud protsesse ning on majandus- ja sotsiaalajaloo, industrialiseerimise ja esteetika arengu näide. Kuna Viljandi reakoja kell-ajanäitaja puhul on tegemist Eesti mõistes tähelepanuväärse kell-ajanäitajaga ja seda on juba mitmes osas uuendatud, siis selleks, et tagada silmapaistva kell‑ajanäitaja säilimine, on otstarbekas tunnistada kell-ajanäitaja tehnikamälestiseks. Leevendused Muinsuskaitseseaduse § 62 lg 1 kohaselt on vallasmälestisel tööde tegemise luba nõutav tegevuskava alusel vallasmälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks ja mälestise ilme muutmiseks ning vallasmälestise eemaldamiseks kinnisasjast, mille juurde see kuulub. Muinsuskaitseseaduse § 66 lg 1 kohaselt teavitatakse vallasmälestise hoiu- ja säilitustingimuste muutmisest ametit ette. Muinsuskaitseseadusega sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning hoiu- ja säilitustingimuste muutmise etteteavitamise kohustusest leevenduste tegemine ei ole asjakohane, sest nii konserveerimine, restaureerimine, mälestise ilme muutmine, vallasmälestise eemaldamine kinnisasjast kui ka hoiu- ja säilitustingimuste muutmine mõjutavad otseselt mälestiste säilimist ja ilmet. Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse läbiviimine Viljandi raekoja kell-ajanäitaja omanik on Viljandi linn. Viljandi raekoja kell-ajanäitaja mälestiseks tunnistamise ettepaneku tegi Viljandi linna elanik Ülo Stöör 2018. aasta novembris. Ettepaneku põhjal algatas Muinsuskaitseamet mälestiseks tunnistamise menetluse. 11.04.2019 teavitas Muinsuskaitseamet Viljandi Linnavalitsust Viljandi raekoja kell-ajanäitaja mälestiseks tunnistamise ettepanekust ja 10.10.2019 kella kõrgest kultuuriväärtusest ning küsis arvamust mälestiseks tunnistamise kohta. Viljandi Linnavalitsus oma seisukohta ei esitanud. 2019. aasta oktoobris koostas Rait Priks kell-ajanäitaja eksperdihinnangu, mille kohaselt on kell‑ajanäitaja tehniliselt heas seisukorras. 2021. aasta jaanuaris koostas Muinsuskaitseamet Viljandi raekoja kell-ajanäitaja riikliku kaitse eelduse hindamiseks kriteeriumitele vastavuse hindamise. Muinsuskaitseamet tutvustas 28.01.2021 Viljandi raekoja kell-ajanäitaja mälestiseks tunnistamise eelnõud mälestiseks tunnistamise ettepaneku tegijale Ülo Stöörile ja Viljandi Linnavalitsusele. Nii Ülo Stöör kui ka Viljandi Linnavalitsus esitasid nõustuva arvamuse. 23.03.2021 vaatas Muinsuskaitse Nõukogu mälestiseks tunnistamise eelnõu läbi, kiitis selle heaks ning tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Viljandi raekoja kell-ajanäitaja kultuurimälestiseks.