Ülemnõukogu — "Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta — RT, 20, 287

(õ) 3.11.2008 EESTI VABARIIGI SEADUS § 1. Kehtestada «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» uus redaktsioon – Kriminaalkoodeks – alates 1992. aasta 1. juunist. § 2. Tunnistada kehtivuse kaotanuks «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» senine tekst alates 1992. aasta 1. juunist. § 3. (1) Vabastada karistuse kandmisest ja kustutada karistatus isikutel, kes on süüdi mõistetud «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» (edaspidi ENSV KrK) §-de 62, 63, 70, 71, 80, 81, 861, 87, 137, 146, 1461, 1511, 1514, 1521, 154, 1582, 1661, 177, 1771, 1881, 189, 1892, 1893, 1894, 1944, 2013, 2082, 213–244 ja teiste liiduvabariikide KrK vastavate paragrahvide järgi, kui Eesti Vabariigi ja välisriigi vaheliste kokkulepetega ei nähta ette nende isikute välisriigile väljaandmist. (2) Vabastada karistuse kandmisest ja kustutada karistatus isikutel, kes on süüdi mõistetud ENSV KrK ja teiste liiduvabariikide KrK vastavate paragrahvide järgi, kui puuduvad Kriminaalkoodeksi eriosa vastavas paragrahvis sätestatud kuriteo tunnused ning ei ole tegemist käesoleva seaduse § 3 1. lõikes ning §-des 4 ja 5 loetletud kuritegudega. § 4. Kvalifitseerida ümber ENSV KrK §-de 64, 66, 67, 741, 75, 88–99, 112, 1351, 1352, 150, 1763, 1821, 1831, 1841, 2001, 2014, 2111, 2112 ja teiste liiduvabariikide KrK vastavate paragrahvide järgi karistust kandvate isikute süüdistused Kriminaalkoodeksi vastavate paragrahvide järgi ning viia mõistetud karistused vastavusse Kriminaalkoodeksi sanktsioonidega, vähendades ärakandmata karistusaega sanktsioonide piiridesse, või vabastada karistuse kandmisest või anda välja välisriigile vastavalt Eesti Vabariigi ja välisriigi vahelistele kokkulepetele. § 5. Kvalifitseerida ümber ENSV KrK §-de 65, 72, 73, 74, 751, 76, 77, 82–85, 86, 103, 105, 109–111, 115, 1151, 116, 118, 119, 1191, 120–122, 1241, 125, 127–129, 133, 134, 1341, 135, 136, 138–145, 147, 1471, 148, 149, 151, 1512, 1513, 152, 1522, 1541, 1551, 156, 158, 159, 161, 1611, 162, 164, 1641, 165, 166, 168, 169, 175, 176, 179–181, 184–186, 1942, 1951, 1971, 199, 200, 2002, 201, 2021, 2022, 2023, 2025, 203, 204, 2051, 206, 2062, 2063, 2064, 2071, 208, 2081, 2086, 209, 2091, 2092, 2101, 2102, 2103, 2104, 2105 ja teiste liiduvabariikide KrK vastavate paragrahvide järgi süüdimõistetud isikute süüdistused Kriminaalkoodeksi sama paragrahvi piires ning viia mõistetud karistused vastavusse Kriminaalkoodeksi sanktsioonidega või viia karistused vastavusse ilma ümberkvalifitseerimiseta, vähendades ärakandmata karistusaega sanktsioonide piiridesse, või vabastada karistuse kandmisest või anda välja välisriigile vastavalt Eesti Vabariigi ja välisriigi vahelistele kokkulepetele. § 6. Kvalifitseerida ümber Kriminaalkoodeksi järgi nende karistust kandvate isikute viimane süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olnud süüdistus, kus kvalifitseeriva asjaoluna on arvesse võetud konkreetse isiku varasemat eriti ohtlikuks retsidivistiks tunnistamist, loobudes kvalifikatsioonis eriti ohtliku retsidivisti tunnusest. Viia nende isikute karistused vastavusse Kriminaalkoodeksi sanktsioonidega. § 7. Kohtute või uurimisorganite menetluses olevates kriminaalasjades: 1) käesoleva seaduse §-s 3 loetletud ENSV KrK paragrahvide järgi algatatud kriminaalasjad kuuluvad lõpetamisele ja nendes asjades süüdistatavatena kinnipeetud isikud vabastamisele vahi alt, kui nad ei kuulu väljaandmisele välisriigile Eesti Vabariigi ja välisriigi vaheliste kokkulepete alusel; 2) käesoleva seaduse §-des 4 ja 5 loetletud ENSV KrK paragrahvide järgi kvalifitseeritud kuriteod kuuluvad ümberkvalifitseerimisele Kriminaalkoodeksi vastavate paragrahvide järgi; 3) karistuse mõistmisel enne Kriminaalkoodeksi kehtestamist toimepandud kuritegude eest tuleb kohtul lähtuda ENSV KrK vastava paragrahvi sanktsioonist, kui see kergendab kohtualuse vastutust. § 8. (1) Kehtestada, et isikute suhtes, kes on varem toime pannud ENSV või mõne teise liiduvabariigi KrK järgi kvalifitseeritud kuritegusid, tuleb kohtul nende kuritegude kvalifitseerimisel Kriminaalkoodeksi järgi, tulenevalt kriminaalasja tehioludest, igal konkreetsel juhul lahendada, kas arvestada või mitte arvestada järgmisi kvalifitseerivaid tunnuseid ning vastutust raskendavaid asjaolusid: 1) kuriteo toimepanemine teistkordselt, korduvalt, süstemaatiliselt; 2) kuriteo toimepanemine enne karistatuse kustumist või kustutamist. (2) Karistuse mõistmisel kuritegude või kohtuotsuste kogumi eest tuleb kohtul ENSV või mõne teise liiduvabariigi KrK järgi kvalifitseeritud kuritegude eest karistuse mõistmisel või mõistetud karistuste liitmisel lähtuda kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusest, mõistes lõpliku karistuse Kriminaalkoodeksi järgi, raskendamata kohtualuse vastutust. § 9. Kuritegude kvalifitseerimisel Kriminaalkoodeksi nende paragrahvide järgi, kus kuriteo koosseisulise tunnusena nähakse ette materiaalne kahju, tuleb kohtul hinnata kõiki kriminaalasja tehiolusid kogumis, võttes arvesse kõrvuti teiste asjaoludega seda, et: 1) olulise kahjuga on tegemist, kui kuriteoga tekitatud materiaalne kahju ületab kümnekordselt kuriteo toimepanemise hetkel riiklikult fikseeritud sotsiaalse elatusmiinimumi; 2) suure kahjuga on tegemist siis, kui kuriteoga tekitatud materiaalne kahju ületab sajakordselt kuriteo toimepanemise hetkel riiklikult fikseeritud sotsiaalse elatusmiinimumi. § 10. Vabastada põhi- või lisakaristuse kandmisest isikud, kellele on põhi- või lisakaristusena mõistetud asumiselesaatmine või väljasaatmine. § 11. Kehtestada, et isikute suhtes, kellele on mõistetud lisakaristusena vara konfiskeerimine, sõjaväelise või eriauastme äravõtmine või vanemlike õiguste äravõtmine, kuid kohtuotsust ei ole pööratud täitmisele või on täitmine peatatud või edasi lükatud, ei kuulu otsus nimetatud lisakaristuste osas täitmisele. § 12. (1) Kehtestada, et isikud, kes kannavad karistust vabadusekaotuseta parandusliku tööna, jätkavad karistuse kandmist karistusaja lõpuni või ajani, mil kohus nad vabastab käesoleva seaduse või vabadusekaotuseta paranduslikku tööd täitva organi esildise alusel karistuse kandmisest. (2) Kui vabadusekaotuseta paranduslikule tööle mõistetud isik hoidub kuritahtlikult kõrvale karistuse kandmisest, võib kohus vabadusekaotuseta paranduslikku tööd täitva organi esildise alusel asendada parandusliku töö ärakandmata osa vabadusekaotusega samaks tähtajaks. (3) Kui isik, kellele on mõistetud vabadusekaotuseta paranduslik töö, tunnistatakse töövõimetuks, vabastab kohus selle isiku karistuse kandmisest või asendab ärakandmata parandusliku töö aja rahatrahviga, kusjuures viis päeva paranduslikku tööd vastab ühele rahatrahvi päevamäärale. § 13. (1) Kehtestada, et isikud, kes kannavad tingimisi vabadusekaotust koos kohustusliku töölerakendamisega, jätkavad karistuse kandmist kohas, mille määrab organ, kelle pädevusse kuulub kohtuotsuse täitmine, karistusaja lõpuni või ajani, mil kohus nad käesoleva seaduse või kohtuotsust täitva organi esildise alusel vabastab karistuse kandmisest. (2) Kui isik, kes kannab tingimisi vabadusekaotust koos kohustusliku töölerakendamisega, hoidub kõrvale karistuse kandmisest või kuritahtlikult rikub temale kehtestatud eeskirju, saadab kohus isiku temale mõistetud vabadusekaotust kandma. (3) Kui tingimisi vabadusekaotusele koos kohustusliku töölerakendamisega mõistetud isik tunnistatakse töövõimetuks, vabastab kohus selle isiku karistuse kandmisest või asendab tingimisi mõistetud vabadusekaotuse ärakandmata aja vabadusekaotusega. § 14. (1) Kehtestada, et isikud, kellele on mõistetud vabadusekaotus koos kinnipidamisrežiimi äranäitamisega kohtuotsuses, jätkavad karistuse kandmist kohtuotsuses määratud režiimide järgi kuni Eesti Vabariigi kohtuotsuste täitmise seaduse kehtestamise ja etapiviisilise ellurakendamiseni. (2) Isikud, kellele mõistetakse vabadusekaotus Kriminaalkoodeksi § 23 sätete alusel, kannavad karistust kuni Eesti Vabariigi kohtuotsuste täitmise seaduse kehtestamise ja etapiviisilise ellurakendamiseni: 1) avavangla puudumisel ettevaatamatuse tõttu kuriteo toime pannud isikute asunduskoloonias; 2) poolkinnise vangla puudumisel üldrežiimiga parandusliku töö koloonias; 3) kinnise vangla puudumisel range režiimiga parandusliku töö koloonias; 4) alaealiste parandusmaja puudumisel üldrežiimiga kasvatusliku töö koloonias. § 15. Kehtestada, et süüdimõistetutele, kes kannavad karistust Kriminaalkoodeksi § 232 alusel arestikambrites või arestimajades, kohaldatakse kuni Eesti Vabariigi kohtuotsuste täitmise seaduse jõustumiseni range režiimiga parandusliku töö koloonia režiiminõudeid. § 16. Kindlas summas mõistetud rahatrahv kuulub süüdimõistetult sissenõudmisele eraldi teistest karistustest ning seda ei saa asendada Kriminaalkoodeksi §-s 232 sätestatud arestiga. § 17. (1) Kehtestada, et mõistes vastavalt Kriminaalkoodeksi §-le 28 karistusena rahatrahvi, tuleb kohtuotsuses ära näidata süüdimõistetult sissenõudmisele kuuluv konkreetne summa käibelolevas rahas. (2) Kuni rahatrahvi päevamäära arvutamise korra kehtestamiseni loetakse rahatrahvi päevamääraks riiklikult fikseeritud sotsiaalse elatusmiinimumi alusel arvutatav keskmine päevasissetulek. § 18. Vabastada ärakandmata põhi- või lisakaristuse kandmisest isikud, kellele on mõistetud põhi- või lisakaristusena teatavatel ametikohtadel töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine, Kriminaalkoodeksi §-s 27 sätestatud tähtaega ületava aja osas. § 19. Vabastada karistuse kandmisest kõik isikud, kes on saadetud kasvatus- ja tööprofülaktooriumi. § 20. (1) Kehtestada, et kohtuotsused, mille täitmine on edasi lükatud (ENSV KrK § 481), kuuluvad täitmisele Kriminaalkoodeksi § 47 4. lõikes sätestatud alustel ja korras. (2) Kehtestada, et isikute suhtes, kes on kriminaalvastutusest ja -karistusest vabastatud seoses administratiivvastutusele võtmisega, töökollektiivi või ühiskondliku organisatsiooni käendusele andmise või materjalide andmisega läbivaatamiseks alaealiste asjade komisjonile või seltsimehelikule kohtule, ei saa uuendada kriminaalasja samadel asjaoludel. § 21. Isikud, kelle suhtes on esitatud kohtule materjalid enne Kriminaalkoodeksi kehtestamist tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamiseks või karistuse asendamiseks kergemaliigilise karistusega või vabadusekaotuse kohast kohustusliku töölerakendamisega tingimisi vabastamiseks või tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamiseks ja karistuse asendamiseks kergemaliigilise karistusega isiku suhtes, kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui kaheksateistkümne- aastane, võidakse tingimisi ennetähtaegselt vabastada või nende karistus asendada kergemaliigilise karistusega vastavalt ENSV KrK § 55, 552 ja 56 sätete alusel. § 22. Vabastada karistuse kandmisest ja kustutada karistatus isikutel, kes on süüdi mõistetud tegude eest, mille nad panid toime enne viieteistkümneaastaseks saamist. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Tallinn, 7. mail 1992. Õiend Lisatud avaldamisandmed.