Ülemnõukogu — Eesti Vabariigi rahvaraamatukogu seadus — RT, 17, 250

(õ) 31.10.2008 I. ÜLDSÄTTED § 1. Rahvaraamatukogu eesmärk, ülesanne ja tüübid (1) Rahvaraamatukogu eesmärk on rahuldada elanike kultuuri-, hariduse, teabe- ja meelelahutuse vajadusi, toetada õppimist ja teadmiste hankimist ning kirjanduse ja kunsti harrastust. (2) Rahvaraamatukogu ülesanne on lugejale vajaliku kirjanduse, audiovisuaalsete infokandjate ja muude üldkasutatavate dokumentide kogumine, hoidmine ja kättesaadavaks tegemine ning avalike andmepankade kasutamise võimaldamine. (3) Rahvaraamatukogu tüübid on: 1) üldkasutatavad rahvaraamatukogud, mis on valla-, alevi-, linna- ja maakonnaraamatukogud. Vajaduse korral asutatakse elanike erigruppide teenindamiseks eraldi raamatukogud; 2) piiratud kasutajaskonnaga rahvaraamatukogu, mis on ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni raamatukogu. (4) Rahvaraamatukogu tegutseb käesoleva seaduse ja oma põhikirja alusel. Üldkasutatav rahvaraamatukogu võib olla juriidiline isik. (5) Rahvaraamatukogu võib põhineda kas riigi-, munitsipaal-, juriidilise isiku või eraomandil või nende ühisel omandil. (6) Käesolev seadus ei reguleeri Eesti Rahvusraamatukogu, teadusraamatukogude, eriraamatukogude ja haridusasutuste raamatukogude tegevust. (7) Kohalike omavalitsuste täidesaatvad võimuorganid nimetavad ühe üldkasutatava rahvaraamatukogu oma haldusterritooriumi keskraamatukoguks. Keskraamatukogu ülesanded on: 1) oma asukoha haldusterritoriaalse üksuse elanike teenindamine; 2) oma teeninduspiirkonna elanikele kohalikus raamatukogus puuduva kirjanduse kättesaadavaks tegemine; 3) vastava bussiteeninduse korraldamine; 4) oma teeninduspiirkonna üldkasutatavate rahvaraamatukogude fondide komplekteerimine ja raamatukogulik töötlemine, nende raamatukogude keskkataloogi koostamine; 5) oma teeninduspiirkonna rahvaraamatukogude töö arvestuse, aruandluse ja analüüsi korraldamine; 6) oma teeninduspiirkonnas teatme-bibliograafilise töö korraldamine; 7) oma teeninduspiirkonna kodulookartoteegi koostamine; 8) oma teeninduspiirkonna vahetuskogu organiseerimine; 9) oma teeninduspiirkonna rahvaraamatukogude metoodiline juhendamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine; 10) erivahendite ja -materjalide hankimine. (8) Üldkasutatava rahvaraamatukogu teeninduspiirkond määratakse kohalike omavalitsuste täidesaatvate võimuorganite poolt arvestusega, et ükski paikkond ei jääks välja raamatukogu teenindusest. § 2. Rahvaraamatukogu asutamine ja likvideerimine (1) Rahvaraamatukogu asutajaks võib olla riik või kohalik omavalitsus. (2) Rahvaraamatukogu ülesandeid võib täita eraraamatukogu, kui see täidab käesoleva seaduse ja kultuuriministeeriumi poolt rahvaraamatukogude kohta antavate määruste nõudeid. (3) Üldkasutatavate rahvaraamatukogude võrgu loomisel peavad riik ja kohalik omavalitsus lähtuma järgmistest põhimõtetest: 1) maal vähemalt üks üldkasutatav rahvaraamatukogu keskmiselt kuni 500 elanikuga teeninduspiirkonna kohta; 2) igas kuni 10 000 elanikuga alevis ja linnas vähemalt üks üldkasutatav rahvaraamatukogu; 3) üle 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks üldkasutatav rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta. (4) Rahvaraamatukogu likvideeritakse omaniku otsusega. II. RAHVARAAMATUKOGU FONDID JA TEENINDUS § 3. Raamatukogu fondid (1) Rahvaraamatukogu fondid on koostiselt universaalsed, sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi väljaandeid. Kakskeelsetes piirkondades arvestatakse võrdsetel alustel mõlema keelerühma vajadusi. (2) Rahvaraamatukogu fondide komplekteerimise allikateks on ostud ja annetused juriidilistelt ning füüsilistelt isikutelt. Keskraamatukogul on sundeksemplari saamise õigus vastavalt õigusaktides kehtestatud tingimustele ja korrale. (3) Rahvaraamatukogu võib talle mittevajalikku kirjandust tasuta üle anda teistele raamatukogudele ning juriidiliste isikute omandusse või müüa nii juriidilistele kui füüsilistele isikutele. (4) Rahvaraamatukogus asuvate ajalooliste ja suure kultuuriväärtusega raamatute ja muude dokumentide arvestus, säilitamine, kasutamine ja üleandmine toimub õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras. § 4. Rahvaraamatukoguteenindus (1) Üldkasutatava rahvaraamatukogu teenuseid võivad kasutada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. (2) Rahvaraamatukogus oleva kirjanduse, audiovisuaalsete infokandjate ja muude üldkasutatavate dokumentide kasutamine on tasuta. (3) Rahvaraamatukogu asukoha haldusterritoriaalsel üksusel sissekirjutust mitteomavalt lugejalt võetakse kirjanduse kojulaenutamisel tagatist. Tagatissumma ei saa olla väiksem laenutamisele kuuluvate raamatute ja muude dokumentide maksumusest. (4) Eriteenused (kopeerimine, helisalvestused, infosüsteemide kasutamine, tõlkimine) võivad olla tasulised. (5) Rahvaraamatukogus raamatu või muu dokumendi puudumisel tellitakse see lugeja soovil ja kulul raamatukogudevahelise laenutuse kaudu kas kodu- või välismaalt. (6) Üldkasutatav rahvaraamatukogu koordineerib raamatukoguteenindust oma teeninduspiirkonnas. Kui üldhariduskoolis, ravi- või hoolekandeasutuses või kinnipidamiskohas puudub oma raamatukogu, siis tagatakse raamatukoguteenindus üldkasutatava rahvaraamatukoguga sõlmitava lepingu alusel. (7) Inimestele, kes tervisliku seisundi tõttu ei saa ise raamatukogus käia, korraldab üldkasutatav rahvaraamatukogu tasuta koduteeninduse. § 5. Lugeja ja tema vastutus (1) Igaüks võib olla üldkasutatava rahvaraamatukogu lugeja. (2) Õiguse kasutada piiratud kasutajaskonnaga rahvaraamatukogu annab omanik. (3) Lugeja õigused ja kohustused fikseeritakse rahvaraamatukogu omaniku poolt kinnitatud rahvaraamatukogu kasutamine eeskirjas, mis tehakse teatavaks kõigile lugejaile. (4) Kui lugeja ei tagasta laenatud raamatut või muud dokumenti tähtajaks, võib võtta viivist rahvaraamatukogu kasuks. Viivise määrad kehtestab rahvaraamatukogu omanik. (5) Raamatu või muu dokumendi rikkumise või tagastamata jätmise korral on lugeja kohustatud selle asendama või tasuma raamatu või muu dokumendi hinna suuruses, mis on kehtestatud rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas. III. RAHVARAAMATUKOGU JUHTIMINE JA FINANTSEERIMINE § 6. Rahvaraamatukogu juhataja ja töötajad (1) Rahvaraamatukogu tööd juhib juhataja, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist omanik. Rahvaraamatukogu juhatajaks võib olla isik, kellel on vähemalt keskharidus ja erialane ettevalmistus. (2) Rahvaraamatukogu juhataja vastutab raamatukogu tegevuse eest. Rahvaraamatukogu juhataja ülesanded on: 1) kõigile raamatukogu teeninduspiirkonna elanikele rahvaraamatukogu kasutamise võimaluse loomine; 2) raamatukogu fondi kujundamine, tutvustamine ja kättesaadavaks tegemine; 3) raamatukogu eelarve koostamine; 4) raamatukoguvarade hooldamine ja säilitamine; 5) raamatukogutöö korralduse ühtsete põhimõtete järgimine, töö arvestus ja aruandlus; 6) kohalikule omavalitsusele ettepanekute tegemine raamatukogutöö paremaks korraldamiseks ja selleks vajalike vahendite taotlemine; 7) mitme töötajaga raamatukogus on juhataja ülesandeks lisaks raamatukogu töö korraldamisele ka ülesannete jaotamine töötajate vahel. (3) Raamatukoguhoidja kutset nõudvate ametikohtade loetelu ja nendele esitatavad kutsenõuded kinnitab kultuuriministeerium. (4) Rahvaraamatukogusse puutuvate küsimuste arutamisest kohaliku omavalitsuse organites võib sõnaõigusega osa võtta ka raamatukogu juhataja. § 7. Rahvaraamatukogu nõukogud (1) Rahvaraamatukogu omanik on kohustatud asutama kolme- või viieliikmelise rahvaraamatukogu nõukogu, kes valitakse rahvaraamatukogu põhikirjas ettenähtud korras. Vähemalt üks nõukogu liige on selle kohaliku omavalitsuse poolt määratud, kelle haldusterritooriumil asub raamatukogu. Nõukogu põhiülesanded on: 1) raamatukogu juhataja poolt koostatud eelarve läbivaatamine; 2) raamatukogu tööplaani ja -aruande läbivaatamine; 3) raamatukogule mittevajaliku kirjanduse tasuta üleandmise või müümise ettepanekute läbivaatamine. (2) Nõukogu töötab omaniku kinnitatud kodukorra alusel. (3) Rahvaraamatukogude arengusuundade ja sihtprogrammide läbiarutamiseks ja koostöö korraldamiseks võidakse rahvaraamatukogude ettepanekul moodustada Eesti Rahvaraamatukogude Nõukogu, mille põhikirja ja koosseisu kinnitab kultuuriministeerium. § 8. Rahvaraamatukogu finantseerimine (1) Rahvaraamatukogu finantseeritakse: 1) riigieelarvest; 2) kohaliku omavalitsuse eelarvest; 3) omaniku vahenditest; 4) enda teenitud vahenditest; 5) annetustest. (2) Rahvaraamatukogu töötajate palgad, raamatukogu eripärale vastavad ruumid ja sisustuse tagab raamatukogu omanik. (3) Üldkasutatava rahvaraamatukogu pidevaks varustamiseks kirjandusega eraldab kohalik omavalitsus rahalisi vahendeid, lähtudes raamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust. (4) Riigieelarvest kaetakse: 1) üldkasutatava rahvaraamatukogu rahvusliku raamatuvara soetamise kulud vastavad kultuuriministeeriumi ettepanekutele; 2) riiklike programmide realiseerimise kulud. (5) Kui rahvaraamatukogu ülesandeid täidab eraraamatukogu, finantseeritakse seda riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes ette nähtud ulatuses. Eraraamatukogu tegevuse lõpetamise puhul või kui eraraamatukogu ei täida enam rahvaraamatukogu ülesandeid, lähevad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvevahenditega soetatud raamatud ja muud dokumendid kohalikule omavalitsusele uue rahvaraamatukogu asutamiseks või mõnele teisele rahvaraamatukogule üleandmiseks. § 9. Kontroll ja järelevalve (1) Kontrolli rahvaraamatukogu tegevuse üle teostab kohalik omavalitsus. (2) Järelevalvet rahvaraamatukogude võrgu ja raamatukogude tegevuse üle teostab kultuuriministeerium. IV. RAHVARAAMATUKOGU SEADUSE RAKENDAMINE § 10. Rakendamine (1) Kehtestada Eesti Vabariigi rahvaraamatukogu seadus 1992. aasta 4. maist. (2) Vabariigi valitsusel ja kultuuriministeeriumil on õigus anda määrusi käesoleva seaduse alusel ja täitmiseks. (3) Üldkasutatavate rahvaraamatukogude likvideerimine toimub 1997. aasta 1. jaanuarini kooskõlastatult kultuuriministeeriumiga. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Tallinn, 22. aprillil 1992. Õiend Lisatud avaldamisandmed.