Ülemnõukogu — Seadus Eesti Advokatuuri kohta — RT, 1991, 45, 546

Advokaaditegevuse vabadus ja sõltumatus on inimõiguste üks oluline tagatis. § 1. Eesti Advokatuur (1) Eesti Advokatuur (edaspidi advokatuur) on Eesti advokaatide iseseisev kutseühendus õigusabi andmiseks ja advokaatide õiguste kaitsmiseks. (2) Advokatuur luuakse asutajate koosoleku otsuse alusel. (3) Advokatuur on juriidiline isik. (4) Advokatuuril on põhikiri, mille võtab vastu üldkogu ja mis registreeritakse seaduses ettenähtud korras. § 2. Seadused advokatuurist (1) Advokatuur tegutseb käesoleva seaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja oma põhikirja alusel. (2) Advokaatide õigused ja kohustused õigusabi andmisel sätestatakse käesoleva seadusega ja ülesande täitmise koha seadustega. § 3. Advokaat (1) Advokaat on advokatuuri kuuluv kutseline ja sõltumatu esindaja ning õigusabistaja. Eesti Vabariigis võib advokaadina tegutseda ja advokaadi nimetust kanda ainult advokatuuri kuuluv isik. (2) Advokatuuri kuuluvad vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. (3) Advokaat on oma tegevuses õigusabi vajaja (kliendi) õiguste ja huvide kaitsmisel sõltumatu riigiorganitest ja mis tahes organisatsioonidest. (4) Advokatuuri kuulumine välistab riigiteenistuses olemise ning tegevuse kutsealal, mille ühendamine advokaadikutsega on keelatud advokatuuri põhikirjas. § 4. Advokatuuri organid (1) Üldkogu on advokatuuri kõrgeim organ, kes valib advokatuuri tegevuse korraldamiseks esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni ja aukohtu põhikirjas ettenähtud korras ja tähtajaks. (2) Advokatuuri organite volitused ja tegutsemise kord määratakse käesoleva seaduse ja põhikirjaga. (3) Juhatus on advokatuuri täitev-korraldav organ. (4) Revisjonikomisjon kontrollib juhatuse ja esimehe rahandustegevust. (5) Aukohus arutab advokaatide kutse-eetika nõuete eiramise ja distsiplinaarüleastumise asju. (6) Juhatuse poolt moodustatud kvalifikatsioonikomisjon hindab advokaatide kutsesobivust. (7) Advokatuuri esimees esindab advokatuuri ning korraldab juhatuse tegevust. § 5. Advokatuuri vastuvõtmise tingimused (1) Advokatuuri võib võtta advokaaditööks sobivat juriidilise kõrgharidusega Eesti Vabariigi kodanikku, kes on vahetult enne advokatuuri astumist töötanud pidevalt juristina vähemalt kaks aastat ning sooritanud kvalifikatsioonikomisjonis vandeadvokaadi vanemabi eksami. Nimetatud isik võetakse advokatuuri vandeadvokaadi vanemabiks. (2) Isikut, kes ei ole käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud aega juristina töötanud, võib advokatuuri võtta pärast kutsesobivuse eksami sooritamist kvalifikatsioonikomisjonis. Pärast advokatuuri vastuvõtmist töötab isik kaks aastat vandeadvokaadi abina. Kui nimetatud isik seejärel sooritab kvalifikatsioonikomisjonis vandeadvokaadi vanemabi eksami, saab ta vandeadvokaadi vanemabiks. Vanemabi eksami sooritamata jätmise korral arvatakse isik advokatuurist välja. (3) Vandeadvokaadiks võetakse vandeadvokaadi vanemabi, kes on vähemalt 25 aastat vana, sooritanud kvalifikatsioonikomisjonis vandeadvokaadi eksami ja andnud vande üldkogu või juhatuse ees. (4) Vandeadvokaat annab alljärgneva vande: "Mina tõotan ustavaks jääda Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi, kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, täita kõiki neid kohustusi, milleks advokaadikutse mind kohustab." § 6. Advokatuuri vastuvõtmine ning sealt väljaarvamine ja väljaheitmine (1) Advokatuuri vastuvõtmise otsustab juhatus. (2) Advokaadi arvab advokatuurist välja juhatus advokaadi avaldusel või käesolevas seaduses ja põhikirjas ettenähtud muul alusel ja korras. (3) Advokaadi heidab advokatuurist välja juhatus põhikirjaga ettenähtud alustel ja korras. (4) Advokatuurist väljaarvamise ja väljaheitmise võib vaidlustada ühe kuu jooksul väljaarvamise või väljaheitmise kohta tehtud juhatuse otsuse ärakirja kättesaamisest, esitades kaebuse üldkogule või kohtule. Üldkogu otsuse peale võib edasi kaevata kohtule ühe kuu jooksul, arvates üldkogu otsuse tegemise päevast. § 7. Advokaadi õiguspädevus (1) Õigusabi andmisel on vandeadvokaat ja tema vanemabi õiguspädevad: 1) esindama või kaitsma õigusabi vajavaid isikuid (kliente) kohtutes, uurimisorganeis ning ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides nii Eesti Vabariigis kui teistes riikides; 2) vabalt valima õigusabi andmiseks vahendeid ja viise, mis ei ole seadusega keelatud; 3) koguma tõendeid; 4) nõudma õigusabi andmiseks vajalikke teatisi ja muid dokumente ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt, kes on kohustatud neid esitama; 5) tutvuma kõikides riigiorganites ja ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides dokumentidega, mis on vajalikud õigusabi andmisel, ja tegema neist väljakirjutusi; 6) eriteadmisi vajavate küsimuste puhul nõudma spetsialistidelt õigusabi andmiseks vajalikke arvamusi; 7) kasutama ülesannete täitmisel enda valikul tehnikavahendeid, mis ei ole seadusega keelatud. (2) Vandeadvokaat on õiguspädev: 1) tõestama seadusega sätestatud korras allkirju, dokumentide ärakirjade, väljavõtete ja tõlgete õigsust, vastutades tõestuse või tõlke eest; 2) tegutsema vahekohtunikuna. (3) Vandeadvokaadi vanemabi tegutseb vandeadvokaadist patrooni juhendamisel. (4) Vandeadvokaadi abi ei oma iseseisvat õiguspädevust. Ainult juhatuse sellekohase otsuse alusel ja patrooni juhendamisel on abil õigusabi andmisel õiguspädevus vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõikele. § 8. Kliendi õiguste ja huvide kaitse tagatised (1) Kliendil on õigus kokkuleppel vabalt valida advokaat ja temaga takistuseta ja segamatult kokku saada. (2) Üksikisikule antakse õigusabi, sõltumata tema kodakondsusest, sotsiaalsest seisundist, rahvuslikust kuuluvusest, usulistest või poliitilistest veendumustest. (3) Kliendi poolt advokaadile seoses õigusabiga usaldatud andmed, samuti advokaadi poole pöördumise fakt on konfidentsiaalsed. (4) Advokaat ei tohi vastu võtta kliendi ülesannet õigusabi andmiseks, kui ta on sama asjaga seoses andnud või annab õigusabi teisele isikule, kelle huvid on vastuolus kliendi huvidega, samuti seaduses ettenähtud muudel juhtudel. § 9. Õigusabi riiklik tagamine (1) Eesti Vabariigi Valitsus tagab Eestis asuvatele isikutele, sõltumata nende majanduslikust olukorrast, võrdse võimaluse kasutada piiranguteta advokaadi abi kriminaalasjades. (2) Advokatuur teeb õigusabi organiseerimisel ja tagamisel koostööd Eesti Vabariigi Valitsusega. § 10. Advokaaditegevuse tagatised (1) Advokaati ja advokatuuri töötajat on keelatud üle kuulata tunnistajana ja nõuda seletust asjaolude kohta, mis said neile teatavaks seoses õigusabi andmisega või tööülesannete täitmisega. (2) Advokaadilt on keelatud ära võtta dokumente ja muid informatsioonikandjaid, mis ta on saanud või koostanud seoses õigusabi andmisega. (3) Kutsetegevusega seoses ei tohi advokaati ilma üldkogu või juhatuse nõusolekuta kinni pidada, kriminaalvastutusele võtta, läbi otsida ega vahistada. § 11. Advokaadi kohustused (1) Advokaat on kohustatud täpselt täitma seaduse nõudeid, kasutama kõiki vahendeid ja viise, mis pole seadusega keelatud, kliendile õigusabi andmiseks ning tema õiguste ja huvide kaitseks. (2) Õigusabi andes juhindub advokaat üksnes seadustest ja kutse-eetika nõuetest ega tohi alluda õigusvastastele mõjutustele. (3) Advokaadil ja advokatuuri töötajal on keelatud kliendi nõusolekuta avaldada andmeid, mis neile on teatavaks saanud seoses õigusabi andmisega või tööülesannete täitmisega. See keeld ei ole tähtajaga piiratud. (4) Advokaadil ei ole õigust loobuda endale võetud kohustustest kaitsta süüdistatavat. (5) Advokaat vastutab seaduse rikkumise puhul kliendile tekitatud otsese varalise kahju eest. § 12. Advokaadi distsiplinaarvastutus (1) Advokatuuri tegevust reguleerivate õigusaktide ja kutse-eetika nõuete rikkumise eest võib juhatus võtta advokaadi distsiplinaarvastutusele. (2) Distsiplinaarüleastumise eest, olenevalt üleastumise raskusest, võib määrata järgmisi karistusi: 1) noomitus; 2) rahatrahv advokatuuri kasuks advokaadi keskmise kuusissetuleku piires; 3) advokaadi kutsetegevuse keelamine kuni ühe aastani; 4) advokatuurist väljaheitmine. (3) Distsiplinaarasja algatamise õigus on advokatuuri esimehel, juhatusel ja aukohtul. (4) Distsiplinaarasja menetluse, distsiplinaarkaristuse kohaldamise, kustutamise ja vaidlustamise kord sätestatakse põhikirjaga. § 13. Advokaadibüroo (1) Advokaadid tegutsevad advokaadibüroodes, millesse võib kuuluda üks või mitu advokaati. (2) Advokaadibüroo asutamise õigus on vandeadvokaadil. (3) Advokaadibüroo on oma põhikirja alusel tegutsev juriidiline isik. (4) Advokaadibüroo vara ja vahendid on advokaadibüroo või advokaadi (advokaatide) omand. Advokaadibüroo omanikuks võib olla ainult Eesti Advokatuuri kuuluv isik (isikud) või Eesti Advokatuur. § 14. Õigusabi tasustamine (1) Õigusabi tasustatakse kliendi ja advokaadi kokkuleppel vastavalt üldkogu kehtestatud korrale. (2) Advokaadi osalemise eest kriminaalasjas kaitsjana uurija või kohtu määramisel, tasub riik vastavalt osalenud advokaadi keskmisele sissetulekule. (3) Kui üksikisikul puuduvad vahendid õigusabi eest tasumiseks, tasub riik vastavalt õigusabi andnud advokaadi keskmisele sissetulekule. § 15. Advokatuuri vara (1) Advokatuuri vara moodustub advokaatide liikmemaksudest ja muudest laekumistest. § 16. Advokatuuri tegevuse lõpetamine Advokatuuri tegevus lõpetatakse üldkogu otsusega põhikirjas ettenähtud korras. § 17. Lõppsätted Käesoleva seaduse sätted, mis reguleerivad advokaatide tegevust, õigusi ja kohustusi, laienevad peale vandeadvokaatide ka vandeadvokaadi vanemabile ja abidele, kui seaduses pole teisiti ette nähtud. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel Tallinn, 10. detsembril 1991.