Ülemnõukogu — Eesti Vabariigi kalapüügiseadus — RT, 1991, 43, 516

I. Üldsätted § 1. Eesti Vabariigi kalapüügiseaduse objekt Eesti Vabariigi kalapüügiseadus reguleerib suhteid, mis tekivad looduslike kala-, jõesilmu, samuti jõevähi ja teiste veeselgrootute varude (edaspidi kalavarud) ning veetaimede varude valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel Eesti Vabariigi kalanduslikes veekogudes. Kalanduslikud veekogud on veekogud, mida kasutatakse või saab kasutada kalapüügiks ja veetaimede kogumiseks või millel on tähtsus nende varude taastamisel. § 2. Omandiõigus kala- ja veetaimevarudele (1) Eesti Vabariigi sise- ja territoriaalvete looduslikud kala- ja veetaimevarud on Eesti Vabariigi omand. (2) Eesti Vabariik haldab oma Läänemere majandusvööndi kalavarusid rahvusvahelises õiguses tunnustatud ulatuses. § 3. Kala- ja veetaimevarude kasutamise alused Kala-, jõesilmu, samuti jõevähi ja teiste veeselgrootute püügil (edaspidi kalapüügil) ning veetaimede kogumisel tuleb säilitada nende varude taastumisvõime ja veekogude tootlikkus ning vältida ebasoovitavaid muutusi veekogude ökosüsteemides. § 4. Kalapüük ja veetaimede kogumine veekogudest, mida läbib Eesti Vabariigi riigipiir, ning Eesti Vabariigi Läänemere majandusvööndist Kalapüüki ja veetaimede kogumist veekogudest, mida läbib Eesti Vabariigi riigipiir, ning Eesti Vabariigi Läänemere majandusvööndist reguleeritakse riikidevahelisi lepinguid arvestades. II. Kala- ja veetaimevarude haldamine § 5. Kala- ja veetaimevarude haldusvormid (1) Kala- ja veetaimevarud on riiklikus halduses: 1) Eesti Vabariigi Läänemere majandusvööndis; 2) Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemeres, alates 20m samasügavusjoonest, kuid kaldale mitte lähemal kui 2 meremiili; 3) Peipsi-Pihkva järves maakonna haldusala välispiirist kuni riigipiirini, Narva jões ja Narva veehoidlas. (2) Kalavarud ja veetaimevarud on munitsipaalhalduses: 1) maakondade ja vabariiklike linnade territooriumidel asuvates kalanduslikes veekogudes; 2) Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemeres kuni 20m samasügavusjooneni, kuid vähemalt 2 meremiili kauguseni kaldast; 3) Peipsi-Pihkva järves kuni 3 km ulatuses kaldast. (3) Munitsipaalhalduses olevad territoriaal- ja sisemere ning Peipsi-Pihkva järve akvatoorium jaotatakse haldusaladeks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Nimetatud haldusalade kala- ja veetaimevarusid haldavad maa- ja vabariiklike linnade valitsused. (4) Munitsipaalhalduses olevate merekala- ja -veetaimede varude haldamisel peavad maa- ja vabariiklike linnade valitsused kinni Eesti Vabariigi Riikliku Kalaameti poolt määratud kalapüügi ja veetaimede kogumise mahtudest ja püüniste arvust. (5) Mitme maakonna või vabariikliku linna territooriumil asuvate või nendega külgnevate kalanduslike veekogude (välja arvatud käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud veekogud) kala- ja veetaimevarusid haldavad maa- või vabariiklike linnade valitsused omavaheliste kokkulepete alusel. (6) Eraomanduses olevate veekogude kala- ja veetaimevarude kasutamist korraldab vastavalt käesolevale seadusele veekogu omanik. § 6. Kala- ja veetaimevarude kasutada andmine Kala- ja veetaimevarusid annab füüsilistele ja juriidilistele isikutele kasutada haldaja käesoleva seaduse paragrahvis 10 ja 11 sätestatud korras. § 7. Kala- ja veetaimevarude arvestus Eesti Vabariigi kala- ja veetaimevarude ning nende kasutamise üle peetakse veekogude ja liikide kaupa riiklikku arvestust Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud korras. § 8. Kala- või veetaimevarude kasutamise peatamine Kala- või veetaimevarude ohustatuse korral või kasutamistingimuste rikkumise ilmnemisel on maa- või vabariikliku linna valitsusel, riiklikul looduskaitseasutusel, Eesti Vabariigi Riiklikul Kalaametil või kohtul õigus peatada nende varude kasutamine. § 9. Vaidluste lahendamine Kui kala- ja veetaimevarude kaitse- ja kasutamisalased vaidlused ei kuulu kohtute või riikliku arbitraaži pädevusse, lahendatakse need Eesti Vabariigi Riikliku Kalaameti poolt määratud korras. Eesti Vabariigi Riikliku Kalaameti tegevusega seotud vaidlused lahendab Eesti Vabariigi Valitsus. III. Kalapüügi korraldamine § 10. Harrastuslik kalapüük (1) Harrastusliku kalapüügi õigus ühe käsiõngega on igal füüsilisel isikul igas kalanduslikus veekogus, kus see ei ole keelatud. (2) Harrastusliku kalapüügi õiguse muude vahenditega annab kalastuskaart. Kalastuskaardi väljastab kalavarude haldaja, kalastuskaardi vormi, väljastamise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Riiklik Kalaamet. (3) Harrastuskalastajad võivad ühineda harrastuskalastajate organisatsioonidesse, kellel on õigus lepingulistel alustel kasutada veekogusid või nende osasid. § 11. Kutseline kalapüük ja veetaimede kogumine (1) Kui kala- ja veetaimevarud seda võimaldavad, eraldab haldaja kala- ja veetaimevarude kasutamise õigust taotlevale füüsilisele või juriidilisele isikule tähtajaliselt kala- ja veetaimevarude püügi- või kogumise piirkonnad ja (või) määrab püügimahu, väljastades püügi- või kogumisloa. (2) Kala- ja veetaimevarude lepinguline kasutaja võib anda kasutamisõiguse üle teisele isikule (allkasutajale), kui see ei ole lepinguga keelatud. (3) Püügi- ja kogumispiirkondade arvestust ja registreerimist korraldavad kala- ja veetaimevarude haldajad. § 12. Kalapüügi ja veetaimede kogumise lubade väljaandmine Kalapüügi ja veetaimede kogumise lubasid annavad välja nende varude haldajad või lepingujärgsed kasutajad vastavalt sõlmitud lepingule. § 13. Kalapüügi ja veetaimede kogumise eelisõigus (1) Rannakülas ja veekogude ääres alaliselt elavatel füüsilistel isikutel või nende organisatsioonidel on kalapüügi- ja veetaimede kogumise eelisõigus. (2) Kalapüügipiirkondade ja püügilubade eraldamisel eelistatakse kutselise kalapüügiga tegelevaid isikuid. § 14. Eri- ja teadusotstarbeline kalapüük ning veetaimede kogumine Loa eri- ja teadusotstarbeliseks kalapüügiks ning veetaimede kogumiseks annavad kala- ja veetaimevarude haldajad Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud korras. § 15. Kalapüügi ja veetaimede kogumise eeskirjad Kalapüügi ja veetaimede kogumise kord määratakse kindlaks kalapüügieeskirjadega, mis kinnitatakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. IV. Kalapüügi arvestuse, püügi ja veetaimede kogumise reguleerimine § 16. Kalapüügi ja veetaimede kogumise andmete esitamise kohustuslikkus Kala püüdvad ja veetaimi koguvad isikud on kohustatud esitama kalastuskaardi või püügiloa väljaandjale nõuetekohased püügiandmed Eesti Vabariigi Riikliku Kalaameti poolt kehtestatud korras. § 17. Kalapüügi ja veetaimede kogumise mahtude reguleerimine (1) Kalapüügi ja veetaimede kogumise mahtude ning viiside reguleerimise aluseks Eesti Vabariigi vetes on teadusuuringud. (2) Kalapüüki ning veetaimede kogumist reguleeritakse kehtestatud korras püügimahtude, püüniste arvu või muude piirangutega. (3) Rahvusvaheliste lepete ja eeskirjadega reguleeritavate kalaliikide püüdmist Eesti Vabariigi vetest ja majandusvööndist korraldab Eesti Vabariigi Riiklik Kalaamet. V. Kalakaitse § 18. Kalakaitse riiklikud asutused Kalapüügi- ja kalakaitsealaste õigusnormide täitmist kontrollib riiklikult Eesti Vabariigi Riiklik Kalaamet koostöös looduskaitseasutustega, politsei, piiri- ja tolliametiga ning Eesti Vabariigi kaitsejõududega. § 19. Kala- ja veetaimevarude haldajate ja kasutajate kohustus varude kaitsel Kala- ja veetaimevarude haldajad ja kasutajad on kohustatud korraldama nende halduses olevate või neile kasutada antud kala- ja veetaimevarude kaitset. § 20. Vastutus kala- ja veetaimevarude kaitse- ning kasutamisalase õiguserikkumise eest Isikud, kes rikuvad kala- ja veetaimevarude kaitse ning kasutamise eeskirju, kannavad distsiplinaar-, administratiiv-, kriminaal- või tsiviilvastutust vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. VI. Piirangud kala- ja veetaimevarude kasutamisel § 21. Piirangute kehtestamine Kala- ja veetaimevarude ohustatuse korral on Eesti Vabariigi Riiklikul Kalaametil erandina õigus kehtestada kalapüügi ja veetaimede kogumise keeluaegu, keelualasid ja muid piiranguid, kaasa arvatud veeliikluse piirangud ning kala- ja veetaimevarudele kahjulikult mõjuva muu inimtegevuse piirangud. § 22. Keelatud püügiviisid ja -vahendid Kalapüügil ja veetaimede kogumisel on keelatud kasutada kalapüügi- ja veetaimede kogumise eeskirjadega keelatud viise ja vahendeid. VII. Kalavarude säilitamine ja suurendamine ning kalakasvatus § 23. Kalavarude säilitamine ja suurendamine Kala- ja veetaimevarude haldajad, samuti nende lepingujärgsed kasutajad on kohustatud rakendama abinõusid nende varude säilitamiseks, suurendamiseks ja (või) liigilise koosseisu parandamiseks. § 24. Kalade ja veetaimede ümberasustamine ja uute liikide sissetoomine Kalade, jõesilmu, samuti jõevähi ja teiste veeselgrootute ning veetaimede ümberasustamine Eesti Vabariigi kalanduslikes veekogudes ja uute liikide sissetoomine nendesse veekogudesse on lubatud vaid Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi loal ja teadusliku põhjenduse korral ning kooskõlastatult riiklike veterinaarasutustega. § 25. Kalade ja veetaimede kasvatamise luba Kalade ja veetaimede kasvatamiseks on vaja vastava piirkonna kala- ja veetaimevarude haldaja luba. § 26. Kalakasvatuslikud veekogud (1) Kalakasvatuslike veekogude all mõistetakse kalakasvatuseks eraldatud looduslikke veekogusid või nende osi ning selleks otstarbeks rajatud tehisveekogusid. (2) Kalade kaitseks ja vee kvaliteedi ning hulga säilimiseks kehtestatakse kalakasvatuslike veekogude ja neid ümbritseva maa-ala kasutamise erirežiim Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. VIII. Tasu kalapüügi või veetaimede kogumise õiguse eest ning kahju hüvitamine § 27. Tasu kalapüügi või veetaimede kogumise õiguse eest (1) Tasu kalastuskaardi eest kehtestab selle väljaandja. (2) Kala- või veetaimevarud antakse kasutada lepingu alusel tasuta või tasu eest. (3) Tasu püügi- või kogumisloa eest kehtestab: 1) kala- või veetaimevarude lepinguline kasutaja; 2) lepingulise kasutaja puudumisel munitsipaalhalduses olevatest veekogudest või nende osadest maa- või vabariikliku linna valitsus, riiklikus halduses olevatest veekogudest või nende osadest Eesti Vabariigi Riiklik Kalaamet. § 28. Kala- ja veetaimevarudele tekitatud kahju hüvitamine (1) Kala- ja veetaimevarudele tekitatud kahju tuleb hüvitada täies ulatuses kahjutasu sissenõudmise või kahju heastamise teel. (2) Kavandatavate ehitiste ja rajatiste püstitamiseks ning muude tööde tegemiseks, mis võivad tekitada kahju kala- või veetaimevarudele, tuleb teha ökoloogiline ekspertiis tegevuse mõju, võimaliku kahju ning kompensatsiooni suuruse määramiseks. (3) Ebaseadusliku kalapüügi ja veetaimede kogumise ning nende varude muul viisil kahjustamise korral rakendatavad kahjutasud, samuti ehitiste ja rajatiste püstitamisega ning muude tööde tegemisega seotud kompensatsioonide arvutamise alused kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus. IX. Kalakapital § 29. Kalakapitali eesmärgid Eesti Vabariigi kala- ja veetaimevarude kaitse ja taastootmise korraldamiseks ning kalandusliku uurimistöö täiendavaks finantseerimiseks luuakse eelarveväline riigi ja maakondade sihtfond - kalakapital. § 30. Kalakapitali moodustamine Kalakapital moodustub: 1) kala- ja veetaimevarude haldajate poolt varude kasutamise kohta sõlmitud lepingute alusel laekuvatest vahenditest; 2) kalastuskaartide eest laekuvatest summadest; 3) kala- ja veetaimevarude haldajate poolt väljaantud kalapüügi- ja veetaimede kogumise lubade eest laekuvatest summadest; 4) riigi, maakondade ja vabariiklike linnade eelarvetest kalanduse sihtprogrammide realiseerimiseks tehtavatest eraldistest; 5) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest kalanduse arendamiseks; 6) ehitus- ja muu majandustegevuse poolt kala- ja veetaimevarudele tekitatava kahju kompenseerimise summadest; 7) õigusvastase tegevusega kala- ja veetaimevarudele tekitatud kahju eest sissenõutud summadest, välja arvatud summad, mis vastavalt õigusnormidele kantakse kala- ja veetaimevarude lepingulise kasutaja arvele; 8) muudest laekumistest. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel Tallinn, 21. novembril 1991.