Ülemnõukogu — Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seadus — RT, 1991, 38, 473

I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohtunikud ja kohtukaasistujad Kohtunikud ja kohtukaasistujad on Eesti Vabariigi kodanikud, kes on ametisse nimetatud või valitud käesolevas seaduses ettenähtud korras. § 2. Kohtuniku töö seaduslik alus Kohtunikukandidaadi ettevalmistamine, kohtuniku ametisse nimetamine, töötamine ja töölt vabastamine ning ametist tagandamine sätestatakse Eesti Vabariigi põhiseadusega, Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja käesoleva seadusega. § 3. Kohtunikule esitatavad nõuded (1) Kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus, mis on omandatud kodumaises ülikoolis või vastab selle tasemele. (2) Väljaspool Eesti Vabariiki või teistes kõrgkoolides kohtuniku kandidaadi poolt omandatud juriidilise kõrghariduse vastavuse käesoleva paragrahvi 1.lõikes sätestatud tingimustele teeb kindlaks kohtunikueksami komisjon. (3) Halduskohtunik saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 24-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami. (4) Maa- ja linnakohtu kohtunik saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 25-aastaseks, on töötanud juriidilisel alal vähemalt 3 aastat ning sooritanud kohtunikueksami. (5) Ringkonnakohtu kohtunik saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 30-aastaseks ning on töötanud juriidilisel alal vähemalt 7 aastat, sellest 3 aastat kohtunikuna. (6) Riigikohtu liige saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 35-aastaseks ning on töötanud juriidilisel alal vähemalt 10 aastat, sellest 5 aastat kohtunikuna. (7) Töötamine kodumaise kõrgkooli koosseisulise õigusteaduse õppejõu, vandeadvokaadi, prokuröri, arbiteri, justiitsministri või tema asetäitjana, samuti justiitsministeeriumis kohtute ja seadusloome ning seadusandluse süstematiseerimisega tegelevatel ametikohtadel loetakse käesoleva paragrahvi 5. ja 6.lõike mõttes võrdseks kohtunikuna töötamisega ning nendelt isikutelt ei nõuta kohtunikueksami sooritamist. (8) Kohtunikukandidaadiks ega kohtunikuks ei saa olla isik, kes: 1) on sooritanud Eesti Vabariigi kriminaalseadustikus sätestatud tahtliku kuriteo; 2) on vallandatud, tagandatud või välja heidetud käesoleva paragrahvi 7.lõikes loetletud töö- või ametikohtadelt seoses edasitöötamise sobimatusega; 3) on oma tervise tõttu sobimatu kohtunikuna töötamiseks. Kahtluse korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik tööekspertiisikomisjon. § 4. Kohtuniku ametialased kitsendused (1) Kohtunik ei või töötada väljaspool õigusemõistmist mujal kui pedagoogilisel alal või teaduslikul uurimistööl. (2) Kohtunik ei või samuti: 1) olla Eesti Vabariigi Ülemnõukogu või kohaliku omavalitsuse volikogu liige; 2) kuuluda parteide, poliitiliste liikumiste või rühmituste juhtorganitesse ning osa võtta tegevusest, mis on vastuolus kohtuniku ametitõotusega; 3) olla aktsiaseltsides või osaühingutes asutajaks või juhatuse liikmeks. (3) Kui kohtuniku poolt ametivande andmise ajaks ei ole kõrvaldatud ametialased kitsendused, mis on sätestatud käesolevas paragrahvis, loetakse kohtuniku ametisse nimetamine kehtetuks käesoleva seaduse § 25 punktist 3 tulenevatel alustel. II peatükk KOHTUNIKUKS KANDIDEERIMINE JA KOHTUNIKU AMETISSE NIMETAMINE § 5. Kohtunikukandidaat Kohtunikukandidaat on iga käesoleva seaduse paragrahvis 1 ja 3 sätestatud nõuetele vastav isik, kes on esitanud vastavalt justiitsministrile või Riigikohtu esimehele kirjaliku avalduse. Kohtunikukandidaadiks registreerimisest teatatakse avaldajale. § 6. Kohtunikukandidaadi kutsealane ettevalmistamine (1) Varem kohtunikuna või käesoleva seaduse paragrahvis 3 7. lõikes loetletud ametikohtadel mittetöötanud isikute kutsealaseks ettevalmistamiseks on Riigikohtu juures kohtunikukandidaadi instituut. (2) Kohtunikukandidaadi kutsealase ettevalmistamise programmi kinnitab ja kontrollib kutsealase ettevalmistuse vastavust programmile Riigikohtu esimees. (3) Kutsealane ettevalmistamine toimub Riigikohtu esimehe poolt määratud kohtuniku juhendamisel ja kestab kuni 2 aastat kohtutes või justiitsministeeriumis. (4) Kohtunikukandidaadi kutsealane ettevalmistus lõpeb kohtunikueksami sooritamisega. § 7. Kohtuniku ametisse nimetamine (1) Eesti Vabariigi kohtunikud nimetab kohtunikukandidaatide hulgast ametisse vastavasse kohtuastmesse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu eluaegselt. (2) Kohtunik võib ametisse jääda kuni 5 aastaks pärast pensioniea saabumist. (3) Kohtuniku ametikoha vabanemisest teatatakse justiitsministrile, kes sellest kuulutab "Riigi Teatajas". (4) Ühe kuu jooksul, arvates "Riigi Teatajas" kuulutamise päevast, võivad kohtunikukandidaadid, kes vastavad vabanenud ametikoha nõuetele, esitada kirjaliku kandideerimisavalduse vastavalt justiitsministrile või Riigikohtu esimehele. (5) Kandideerimisavaldused vaatab läbi Riigikohtu üldkogu justiitsministri osavõtul ning soovitab ühele vabanenud kohtunikukohale kuni 3 kandidaati; igale kandidaadile teatatakse tema suhtes võetud seisukoht. (6) Maa-, linna- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu kandidaadid esitab ametisse nimetamiseks justiitsminister, Riigikohtu liikmekandidaadid Riigikohtu esimees. (7) Justiitsminister võib kooskõlastatult Riigikohtuga suunata kohtuniku tema nõusolekul tööle teise sama astme kohtusse vabanenud kohtunikukohale. § 8. Kohtunike ja kohtukaasistujate ametitõotus (1) Ametisse astumisel annavad kohtunikud ja kohtukaasistujad järgmise ametitõotuse: "Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi mõista kohut kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega." (2) Kohtunikud ja kohtukaasistujad annavad ametisse astudes ametitõotuse vastavalt sama kohtu või Riigikohtu üldkogu ees. § 9. Varukohtunik (1) Varukohtunik on Eesti Vabariigi kohtunik, kellel puudub alaline territoriaalselt kindlaksmääratud kohtuniku ametikoht. (2) Varukohtunik komandeeritakse justiitsministri poolt asendama ajutiselt äraolevaid maa-, linna- või halduskohtute kohtunikke või neid kohtuid ajutiselt abistama ülemäärase töökoormuse puhul. (3) Varukohtunik kasutab maa-, linna- või halduskohtus töötamise ajal kõiki vastava kohtuniku õigusi ja täidab ettenähtud kohustusi. (4) Asendamise lõpetamisel tagatakse varukohtunikule senine alaline töökoht justiitsministeeriumis või kohtusüsteemis. (5) Justiitsminister võib varukohtuniku tema nõusolekul, kooskõlastatult Riigikohtuga, suunata vabanenud kohale alaliseks kohtunikuks maa-, linna- või halduskohtusse. § 10. Kohtunikueksami komisjon (1) Riigikohtu juures tegutseb kohtunikueksami komisjon, mis moodustatakse 11-liikmelisena 5 aastaks. (2) Kohtunikueksami komisjoni kuuluvad 3 esimese astme kohtunikku, 3 teise astme kohtunikku, 3 Riigikohtu liiget, kes valitakse vastava astme kohtunike poolt, teadlane Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast ja justiitsministeeriumi esindaja. (3) Kohtunikueksami komisjoni töö ja juhtimise korra kinnitab Riigikohtu üldkogu. (4) Kohtunikueksami komisjon: 1) eksamineerib kohtunikukandidaate; 2) annab hinnangu ringkonnakohtu kohtunikukandidaadi ja Riigikohtu liikmekandidaadi sobivuse kohta tööks teise astme kohtus ja Riigikohtus; 3) annab arvamuse kohtuniku ametist vabastamiseks ametisse sobimatuse tõttu 3 aasta jooksul pärast ametisse nimetamist; 4) annab hinnangu väljaspool kodumaist ülikooli omandatud juriidilise kõrghariduse vastavuse kohta tööks kohtunikuna. III peatükk KOHTUKAASISTUJA VALIMINE § 11. Kohtukaasistujate volituste tähtaeg Maa- ja linnakohtu kaasistuja valib esmatasandi kohaliku omavalitsuse esindusorgan volituste tähtajaga 5 aastat. § 12. Kohtukaasistujale esitatavad nõuded Kohtukaasistujaks saab olla iga Eesti Vabariigis alaliselt elav Eesti Vabariigi kodanik vanuses 25-65 aastat, välja arvatud isikud, kes: 1) on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest; 2) ei sobi selleks oma tervisliku seisundi tõttu; 3) on antud omavalitsuse territooriumil elanud vähem kui 1 aasta; 4) on kohtu, prokuratuuri, politsei või sõjaväe teenistuses või advokatuuris. § 13. Kohtukaasistuja valimise kord (1) Maa- ja linnakohtute kaasistujate arvu kohtute tööpiirkondade järgi kinnitab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu justiitsministri ettepanekul, mis on kooskõlastatud Riigikohtuga. (2) Kaasistuja volituste tähtaja lõppemisest teatab maa- või linnakohus kohaliku omavalitsuse esindusorganile vähemalt 4 kuud enne tema volituste tähtaja lõppemist. (3) Kohtukaasistuja valitakse kohaliku omavalitsuse esindusorgani istungil salajasel hääletusel. Kandidaadid esitab kohaliku omavalitsuse juht kooskõlastatult kohaliku maa- või linnakohtu esimehega. (4) Kohaliku omavalitsuse esindusorgan esitab valitud kohtukaasistujate nimekirja hiljemalt 2 nädalat enne kaasistujate endise koosseisu volituste lõppu maa- või linnakohtule. § 14. Kohtukaasistuja asendusvalimised (1) Kohtukaasistuja väljalangemisel või lahkumisel antud kohaliku omavalitsuse territooriumilt või käesoleva seaduse paragrahvis 12 või paragrahvi 15 7.lõikes nimetatud asjaolude ilmnemisel korraldab kohaliku omavalitsuse esindusorgan maa- või linnakohtu ettepanekul kohtukaasistuja asendusvalimised 2 kuu jooksul. (2) Kohaliku omavalitsuse esindusorgan teatab asendusvalimiste tulemustest maa- või linnakohtule. (3) Asendusvalimistel valitud kohtukaasistuja volitused lõpevad koos korraliselt valitud kaasistuja volitustega. IV peatükk KOHTUNIKU JA KOHTUKAASISTUJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 15. Kohtuniku ja kohtukaasistujate õigused ja kohustused (1) Kohtuniku ja kohtukaasistujate õigused ja kohustused sätestatakse Eesti Vabariigi seadustega. (2) Kohtunikel ja kohtukaasistujatel on võimuvolitused, mis on vajalikud õigusemõistmiseks ja mis määratakse kindlaks Eesti Vabariigi seadustega. (3) Kodanikud ja nende ühendused, ettevõtted, kohaliku omavalitsuse organid ja riigiasutused on kohustatud täitma kohtuniku nõudeid ja korraldusi, mis on seotud kohtu tegevusega, ning õigeaegselt vastama tema esildistele ja järelepärimistele. (4) Kohtuniku nõuete täitmata jätmine toob endaga kaasa seaduses ettenähtud vastutuse. (5) Oma kohustuste täitmisel kohtus peab kohtunik ja kohtukaasistuja olema objektiivne ja erapooletu, ta peab ametivälistes suhetes vältima kõike, mis võiks kahandada õigusemõistmise autoriteeti ja kohtuniku väärikust. (6) Kohtuniku või kohtukaasistuja poolt oma kohustuste täitmata jätmine toob kaasa seaduses ettenähtud vastutuse. (7) Kohtukaasistuja eetikaga sobimatut käitumist arutab ja tema sobivust tööks õigusemõistmisel hindab teda valinud kohaliku omavalitsuse esinduskogu. § 16. Kohtuniku ametiriietus (1) Kohtuistungil kannab kohtunik ametiriietust (talaari). (2) Ametiriietus antakse kohtunikule riigi poolt tasuta. V peatükk KOHTUNIKU JA KOHTUKAASISTUJA SÕLTUMATUSE PÕHITAGATISED § 17. Kohtuniku ja kohtukaasistuja sõltumatus (1) Kohtunik ja kohtukaasistuja on sõltumatud ja alluvad ainult seadusele. (2) Kohtuniku ja kohtukaasistuja sõltumatus tagatakse seadusega sätestatud nimetamise või valimise ning vabastamise või tagandamise korraga, kohtuniku ja kohtukaasistuja puutumatusega, seadusega kehtestatud õigusemõistmise protseduuriga, nõupidamissaladusega otsuse tegemisel ja keeluga nõuda selle avaldamist, vastutusega lugupidamatuse eest kohtu vastu või sekkumise eest kohtuasja lahendamisse, kohtu tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja tehniliste tingimuste loomisega, samuti kohtuniku materiaalse ja sotsiaalse kindlustatusega, mis vastab tema staatusele. § 18. Kohtuniku ja kohtukaasistuja puutumatus (1) Kohtunikku ega kohtukaasistujat ei või volituste kehtivuse perioodil võtta kriminaalvastutusele ega vahistada ilma teda nimetanud või valinud esinduskogu nõusolekuta. Kriminaalasja algatamiseks nõusoleku andmine peatab kohtuniku volituste täitmise. (2) Kriminaalasi kohtuniku või kohtukaasistuja suhtes vaadatakse läbi üldises korras. Kohtu alluvuse määramise õigus on Riigikohtu esimehel. (3) Kohtuniku ega kohtukaasistuja suhtes ei tohi nende volituste kehtivuse ajal kohaldada kinnipidamist ega sundtoomist ilma neid ametisse nimetanud esinduskogu nõusolekuta. VI peatükk KOHTUNIKE DISTSIPLINAARVASTUTUS § 19. Kohtuniku distsiplinaarvastutus (1) Kohtunikku võidakse võtta distsiplinaarvastutusele: 1) kohtumenetluse eeskirjade rikkumise eest kohtuasja lahendamisel; 2) muu ametialase üleastumise eest; 3) õigusemõistmise autoriteeti riivava üleastumise eest. (2) Kohtulahendi tühistamine või muutmine ei too iseenesest kaasa selle lahendi tegemisel osalenud kohtuniku vastutust, kui seejuures polnud tahtlikku seaduserikkumist või ametialast lohakust. § 20. Distsiplinaarkohus (1) Distsiplinaarasjade lahendamiseks moodustatakse Riigikohtu juurde kohtunike distsiplinaarkohus. (2) Distsiplinaarkohus valitakse maa- ja linnakohtu, ringkonnakohtu ja Riigikohtu kohtunike hulgast 5 aastaks - igast astmest 3 liiget. (3) Distsiplinaarkohtu kutsub kokku, juhib selle tööd ja on selle istungeil eesistujaks ameti poolest vanim kohalolev Riigikohtu valitud distsiplinaarkohtu liige. (4) Distsiplinaarkohus arutab asja 3-5-liikmelises koosseisus. § 21. Distsiplinaarmenetluse algatamine (1) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus kuulub käesoleva seaduse paragrahvi 19 1.lõikes ettenähtud alustel: 1) Riigikohtu esimehele - kõigi Eesti Vabariigi kohtunike vastu; 2) justiitsministrile - ringkonnakohtute, maa-, linna- ning halduskohtute kohtunike vastu. (2) Distsiplinaarmenetlus algatatakse Riigikohtu esimehe määruse või justiitsministri käskkirjaga, millele lisatakse kohtuniku poolt toimepandud üleastumise asjaolude kontrollimise materjalid ja kohtuniku seletus. (3) Distsiplinaarasja Riigikohtu esimehe vastu võib algatada ja arutada Riigikohtu üldkogu. § 22. Distsiplinaarkohtu menetlus (1) Distsiplinaarkohtu istungid on kinnised. Otsus kuulutatakse avalikult. (2) Distsiplinaarkohtu menetluse korra kinnitab Riigikohtu üldkogu. § 23. Distsiplinaarkaristused (1) Distsiplinaarüleastumise eest võib kohtunikule määrata ühe järgmistest karistustest: 1) märkus; 2) noomitus; 3) rahatrahv riigituludesse kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 4) ametist tagandamine. (2) Ametist tagandamine kuulub distsiplinaarkaristusena kinnitamisele Riigikohtu üldkogus. (3) Distsiplinaarmenetlus lõpetatakse, kui kohtunik ei ole üleastumises süüdi või kui on möödunud distsiplinaarkaristuse kohaldamise tähtaeg. § 24. Distsiplinaarvastutusele võtmise tähtajad (1) Kohtunikku ei saa distsiplinaarvastutusele võtta, kui üleastumisest on möödunud 1 aasta või selle avastamisest 6 kuud. (2) 6-kuulise tähtaja hulka ei arvestata kohtuniku haigust ega korralist puhkust. VII peatükk KOHTUNIKU AMETIST TAGANDAMINE JA VABASTAMINE § 25. Kohtuniku ametist tagandamine Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võib Riigikohtu üldkogu esildisel kohtuniku ametist tagandada: 1) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, mis teeb võimatuks kohtunikuna edasitöötamise; 2) raske ametialase üleastumise, samuti õigusemõistmise autoriteeti riivava jämeda üleastumise korral; 3) käesolevas seaduses sätestatud asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks kohtunikuna edasitöötamise. § 26.Kohtuniku ametist vabastamine Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vabastab kohtuniku ametist: 1) kohtuniku omal soovil; 2) tervisliku seisundi tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada; 3) käesoleva seaduse paragrahvi 7 2.lõikes märgitud vanusepiiri saabumisel; 4) ametisse sobimatuse tõttu 3 aasta jooksul pärast ametisse nimetamist; 5) ametist vabastamise puhul kohtute reorganiseerimise või kohtunike arvu vähendamise tõttu. § 27. Esildised kohtuniku ametist vabastamiseks (1) Esildise kohtuniku ametist vabastamiseks teevad: 1) Riigikohtu esimees - Riigikohtu liikmete kohta; 2) justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtu esimehega - ringkonna-, maa- ja linnakohtu ning halduskohtu kohtunike kohta. (2) Riigikohtu esimehe vabastamiseks võib ettepaneku teha Riigikohtu üldkogu. § 28. Kohtukaasistuja ennetähtaegne vabastamine kohustuste täitmisest kohtus (1) Kohtukaasistuja valinud esinduskogu võib kohtukaasistuja enne tähtaega vabastada. (2) Esildise kohtukaasistuja ennetähtaegseks vabastamiseks võib teha teda valinud omavalitsuslik esindusorgan või vastava kohtu esimees. VIII peatükk KOHTUNIKU AMETIPALK JA SOTSIAALSED TAGATISED § 29. Riigikohtu kohtuniku ametipalk (1) Riigikohtu esimehe ametipalk on võrdne Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ametipalgaga. (2) Riigikohtu liikmete ametipalk on 10-15% madalam Riigikohtu esimehe ametipalgast. § 30. Ringkonnakohtu kohtuniku ametipalk (1) Ringkonnakohtu esimehe ametipalk on võrdne Riigikohtu liikme keskmise ametipalgaga. (2) Ringkonnakohtu liikme ametipalk on 10-15% madalam ringkonnakohtu esimehe ametipalgast. § 31. Maa- ja linnakohtu ning halduskohtu kohtuniku ametipalk (1) Maa- ja linnakohtu esimehe ametipalk on võrdne ringkonnakohtu liikme keskmise ametipalgaga. Maa- ja linnakohtutes, kus töötab 15 ja enam kohtunikku, on kohtu esimehe ametipalk võrdne ringkonnakohtu esimehe ametipalgaga. (2) Maa- ja linnakohtu kohtuniku ametipalk on 10-15% madalam ringkonnakohtu liikme keskmisest ametipalgast. (3) Halduskohtu esimehe palk on võrdne maa- ja linnakohtu kohtuniku keskmise ametipalgaga. (4) Halduskohtu kohtuniku palk on 5-10% madalam sama halduskohtu esimehe palgast. § 32. Kohtuniku ametistaaži tasu Kohtunikule makstakse staažitasu järgmiselt: alates 4. kohtunikuna töötamise aastast 10%; alates 11.aastast 15%; alates 21.aastast 20%; alates 31.aastast 25% kohtuniku ametipalgast. § 33. Kohtuniku pension (1) Kohtunikule kindlustatakse riiklik pension käesolevas seaduses sätestatud eranditega. (2) Pensionile jäänud kohtuniku pensioni suurus on 75% tema viimasest ametipalgast ning viimase muutmisel arvutatakse kohtuniku pension ümber. (3) Kohtuniku õigus käesoleva paragrahvi 2.lõikes tähendatud pensionile tekib pärast 15-aastast kohtunikuna töötamist. Pärast 5-aastast kohtunikuna töötamist tekib sama õigus ka neil, kes vähemalt 10 aastat on töötanud ametikohtadel, mis käesoleva seaduse paragrahvi 3 7.lõike kohaselt loetakse võrdseks töötamisega kohtuniku ametikohal. Muudel juhtudel saab kohtunik pensioni üldalustel. § 34. Kohtuniku tööaeg (1) Kohtunikul on 5-päevane 40-tunnine töönädal. (2) Kohtupidamine võib toimuda tööpäevadel kella 9.00 kuni 18.00-ni. § 35. Kohtuniku puhkus (1) Kohtunikul on tema soovi korral õigus saada igaaastast tasulist puhkust ajavahemikul 15.maist kuni 15.septembrini. (2) Iga-aastane palgaline puhkus on: 1) halduskohtunikul 5 nädalat; 2) maa- ja linnakohtu kohtunikul 6 nädalat; 3) ringkonnakohtu kohtunikul 7 nädalat; 4) Riigikohtu liikmel 8 nädalat. (3) Erakorralist tasuta puhkust kuni 1 aastani võib Riigikohtu liikmetele anda Riigikohtu üldkogu, ringkonna-, maa-, linnakohtu ja halduskohtu kohtunikele justiitsminister. § 36. Kohtuniku ametikorter (1) Riik annab kohtunikule vajadusel 6 kuu jooksul tema ametisse nimetamise päevast omaette ametikorteri (-maja) elamispinnaga vähemalt 12m2 perekonnaliikme kohta, kusjuures iga perekonnaliikme kohta arvestatakse 1 tuba, lisaks sellele 1 tuba kogu perekonna kohta. (2) Kohtunikul on õigus taotleda ametikorterit, kui tema senine eluruum ei vasta käesoleva paragrahvi 1.lõikes sätestatud tingimustele. (3) Isik, kes on käesoleva seaduse paragrahvis 25 sätestatud alustel ametist tagandatud või paragrahvi 26 punktis 1 ja 4 sätestatud alustel ametist vabastatud, kaotab õiguse kohtuniku ametikorterile. § 37. Muud sotsiaalsed tagatised (1) Kohtunikule laienevad kõik riigiteenistujatele ettenähtud tagatised koos käesolevas seaduses sätestatud eranditega. (2) Eesti Vabariigis kohtunike arvu vähendamise korral, mis toob kaasa kohtuniku töölt vabastamise, säilitatakse temale ametipalk viimase ametikoha järgi 2 aasta kestel, arvates vabastamispäevast kuni uude töökohta tööle asumiseni. (3) Kohtunikke sõjaväe tegevteenistusse ega kordusõppustele ei kutsuta. § 38. Tagatised kohtukaasistujale tema kohustuste täitmise ajaks kohtus (1) Kohtukaasistujale makstakse töötasu iga õigusemõistmisest osavõtmise päeva eest 75% ulatuses kohtuniku päevasest ametipalgast ja see makstakse välja riigieelarvest. (2) Kaasistuja kulutused, mis on seotud osavõtuga õigusemõistmisest, kaetakse riigieelarvest. (3) Tööandja on kohustatud kohtukaasistuja vabastama tööülesannetest tema kohustuste täitmise ajaks kohtus. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel Tallinn, 23. oktoobril 1991.