Ülemnõukogu — Eesti Vabariigi seadus riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta — RT, 1990, 22, 277

Käesolev seadus käsitleb Eesti Vabariigi territooriumil asuvate riigile kuuluvate teenindus-, kaubandus-, ja toitlustusettevõtete vara erastamist müügi vormis, sealhulgas selle vara müümist kodanike ühisesse omandusse. Erastamise objekt ja subjekt (vara omandaja) on seejuures sama seadusega piiritletud. 1. Erastamise objekt (1) Käesoleva seaduse järgi erastatakse riigile kuuluvate teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete vara tervikvarana või tervikvarana nende ettevõtete struktuuriüksuste ja terviklike tehnoloogiliste objektide kaupa tingimusel, et erastatava üksuse vara väärtus ettevõtte põhikirjafondis ei ületa 500 000 rubla. (2) Erastatavate objektide nimekirjad koostab Eesti Vabariigi Riigivaraamet (edaspidi: Riigivaraamet) objektide asukoha järgse omavalitsusüksuse organite ning Eesti Vabariigi ministeeriumide riiklike ametite ettepanekul. Erastatavate objektide nimekirjad kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus. (3) Käesoleva seaduse järgi ei kuulu erastamisele: 1) maa, maapõu, õhuruum vabariigi territooriumi kohal, sise- ja territoriaalveed, mandrilava, mets ja muud loodusvarad, nende erastamist reguleeritakse Eesti Vabariigi teiste seadustega; 2) kodanikele või kodanikuühendustele kuulunud vara, mis sundvõõrandati pärast 1940. a. 16. juunit, kuni selle vara tagastamise või selle eest kompensatsiooni maksmise küsimuste otsustamiseni. 2. Erastatava vara omandaja (1) Käesoleva seaduse järgi võivad erastatava vara omandajaks olla Eestis kokku vähemalt 10 aastat elanud ja siin alaliselt elavad vähemalt 18-aastased kodanikud ning nende asutatud ja nende ühisel omandil põhinevad, Eesti Vabariigi normatiivaktides ettenähtud korras registreeritud ettevõtted, samuti tootmis- ja teeninduskooperatiivid (välja arvatud kolhoosid) ja rendiettevõtted. (2) Teiste Eesti Vabariigis elavate kodanike ning teiste riikide kodanike ja organisatsioonide osavõtu erastamisest reguleeritakse eraldi seadusega. 3. Erastamise korraldamine (1) Erastamist korraldab Riigivaraamet koostöös kohalike omavalitsustega. (2) Riigivaraametil on õigus anda erastatava vara asukohajärgse esmatasandi kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul vara ostmise eesõigus selle vara edasise sihipärase kasutamise tingimusel erastatava ettevõtte töötajatele või vara asukohajärgses linnas, vallas või maakonnas alaliselt elavatele kodanikele, arvestades käesoleva seaduse 2. paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiranguid. Esmatasandi kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumist suurema teeninduspiirkonnaga objektide puhul tuleb see küsimus kooskõlastada maakonna- või linnavalitsusega. (3) Erastamine toimub avalikult kas tervikvara või aktsiate müügina. Tervikvara müük toimub üldreeglina astmelise enampakkumise teel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ostueesõigusele. Esmatasandi kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul, tema haldusterritooriumist suurema teenindamispiirkonnaga objektide puhul aga maakonna- või linnavalitsuse ettepanekul, võib vara müük toimuda äriideede konkursi korras. (4) Erastatava vara alghinna määrab Riigivaraamet erinevatelt ekspertidelt tellitud hinnakalkulatsioonide alusel. (5) Vara erastamisel aktsiate müügi vormis võib kuni ühe kolmandiku aktsiaid müüa erastatava ettevõtte töötajatele soodustatult Riigivaraameti poolt määratud tingimuste ja hinnaga. 4. Erastatud varaga tehnoloogiliselt seotud vara üüri- või rendilepingu tähtaeg Kui erastatud varaga tehnoloogiliselt seotud vara (ruumid, krunt jms.) üüri- või rendilepingu lõppemiseni jääb vara omandiõiguse ülemineku päevast arvates vähem kui 5 aastat, on riikliku- või munitsipaalomandi üürile või rendile andja kohustatud sõlmima erastatud vara omanikuga uue üüri- või rendilepingu tähtajaga mitte vähem kui 5 aastat. 5. Erastatava vara omandiõiguse üleminek Erastatava vara omandiõigus läheb ostjale üle tema ja Riigivaraameti vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel, milles sätestatakse: 1) vara omandiõiguse ülemineku kuupäev; 2) ostja kohustatud vara sihipärasel kasutamisel kuni 5-aastase tähtaja jooksul, kusjuures vara sihipärase kasutamise küsimused otsustab vara asukohajärgse esmatasandi kohaliku omavalitsuse volikogu, tema haldusterritooriumist suurema teeninduspiirkonnaga objektide puhul aga maakonna- või linnavalitsus; 3) erastatava ettevõtte poolt sõlmitud majanduslepingud ning õigused või kohustused, mis lähevad üle õigusjärglasele; 4) lepingupoolte muud kohustused; 5) poolte vastutus lepingu rikkumise eest. 6. Töölepingu lõpetamine erastatava ettevõtte töötajatega Töölepingu erastatava ettevõtte või selle allüksuse töötajaga võib uus omanik lõpetada vastavalt vajadusele ettevõtete likvideerimisel rakendatavas korras, kui käesoleva seaduse 5. paragrahvis nimetatud lepingus pole ette nähtud teisiti. Töölepingu lõpetamisega seotud kulud kannab Eesti Sotsiaalfond. 7. Vara erastamisest laekunud summade kasutamine (1) Vara erastamisest laekunud summad kantakse Eesti Vabariigi reservfondi, mille moodustab Eesti Vabariigi Valitsus. Nende summade kasutamise otsustab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. (2) Vara erastamisest laekunud summasid ei kasutata eelarvedefitsiidi katteks. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel Tallinn, 13. detsembril 1990