Vabariigi Valimiskomisjon — Joosep-Georg Järvemaa kaebuse lahendamine — RT III, 2025, 2

Asjaolud ja menetluse käik Kaebaja seisukoht 1. Joosep-Georg Järvemaa esitas 25. juunil 2025 kaebusena pealkirjastatud pöördumise, milles annab teada, et teda ei lubatud jälgima 20. juunil 2025 toimunud elektroonilist koosolekut, kuigi ta avaldas selleks soovi koosoleku veebilingil avanenud elektroonilise koosolekuruumi nn ootesaalis. Riigi valimisteenistuse seisukoht 2. Riigi valimisteenistus loob elektroonilisel koosolekul osalemise soovist eelnevalt teada andnud isikutele võimaluse koosolekut jälgida – koosolekuruumi lubatakse e-kirja saatja nimega isikud. Riigi valimisteenistusele andis 20. juunil 2025 toimunud elektroonilise koosoleku jälgimise soovist eelnevalt e-kirjaga teada neli isikut ja neile edastati koosoleku link, kõik nimetatud isikud koosolekut jälgima ka lubati. Koosoleku jälgimisvõimalust mujalt saadud lingi vahendusel riigi valimisteenistus ei taga, sest töökorralduslikult ei ole valimisteenistusel haldusvõimekust üheaegselt teenindada koosolekut ning elektroonilise koosoleku ooteruumi, ka võib koosoleku ajal täiendavate isikute koosolekule lubamine takistada või segada Vabariigi Valimiskomisjoni tööd – nii Vabariigi Valimiskomisjoni kui valimiste korraldaja (riigi valimisteenistus) töö segamise keeld sisaldub Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 194 lg-s 4. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek 3. Vabariigi Valimiskomisjoni 3. juuli 2025 koosolekul osales ja andis selgitusi riigi valimisteenistuse asejuht Nellika Valder. Kaebaja koosolekul ei osalenud. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht 4. Vabariigi Valimiskomisjon on moodustatud RKVS-ega, mis määratleb ka selle pädevuse. RKVS § 9 lg 1 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjoni ülesandeks tagada RKVS §-s 1 sätestatud põhimõtete järgimine, teha kindlaks üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tegevuse järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid. Riigi valimisteenistuse ülesanne – teenindada Vabariigi Valimiskomisjoni ja luua soovijatele võimalus jälgida Vabariigi Valimiskomisjoni elektroonilist koosolekut tuleneb RKVS § 12 lg-st 9 ning § 12 lg 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra p-st 7.4. 5. Riigi valimisteenistus on RKVS § 13 lg 1 p 1 kohaselt üks Riigikogu valimiste korraldajatest, kelle toimingu peale on RKVS § 69 kohaselt õigus esitada kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile. 6. Varasemas kohtupraktikas on selgitatud, et nn valimiskaebuseks saab lugeda kaebusi, milles vaidlustatakse valimiskomisjoni ja valimiste korraldaja otsust või toimingut, mille tegemise alus tuleneb valimisseadustest või rahvahääletuse seadusest (nt RKPJK 11.04.2025 otsus asjas nr 5-25-3, p 13). 7. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatavas kaebuses tuleb RKVS § 71 lg 1 kohaselt lisaks vaidlustatava toimingu kirjeldusele näidata ära põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi ning põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming ei ole seaduslik. 8. Kaebaja pöördumine on pealkirjastatud kaebusena ja kuigi selles on kajastatud vaid vaidlustatava toimingu kirjeldus, siis sellest on tuvastatav kaebaja taotlus – tunnistada riigi valimisteenistuse toiming kaebaja elektroonilise koosoleku vaatlemisõigusest ilmajätmine seadusvastaseks. 9. Kaebaja pöördumises ei ole välja toodud põhjuseid, miks kaebaja leiab, et vaidlustatud toiming ei olnud seaduslik. Siiski on mõistetav, et kaebaja tugineb RKVS § 194 lõikes 1 sätestatud igaühele tagatud õigusele - vaadelda Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid. 10. Riigi valimisteenistuse poolt antud selgitustest lähtuvalt tagatakse RKVS § 194 lõikes 1 sätestatud igaühe õigus igaühele, kes on elektroonilisel koosolekul osalemise soovist teada andnud.. 11. Kaebus jääb rahuldamata, kuna on selgunud, et kaebaja ei ole oma soovist koosolekul osaleda valimisteenistusele teada andnud ei e-kirja teel ega muul viisil, näiteks helistades. 12. Kuigi kaebus jääb rahuldamata, peab Vabariigi Valimiskomisjon oluliseks RKVS § 194 sätestatud valimiste vaatlemisõiguse tagamist ning soovitab riigi valimisteenistusel koos koosoleku teate avaldamisega anda ka selgitused, kuidas soovijatel on võimalik osaleda Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul ning ära näidata selleks vajalikud tegevused. Lähtudes RKVS § 72 lõike 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: jätta Joosep-Georg Järvemaa kaebus riigi valimisteenistuse toimingu peale rahuldamata. Vastavalt RKVS §-le 721 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.