Vabariigi Valimiskomisjon — Märt Põdra kaebuse lahendamine — RT III, 2025, 1

Asjaolud ja menetluse käik Kaebaja seisukoht 1. Märt Põder esitas 25. juunil 2025 kaebuse, milles palub Vabariigi Valimiskomisjonil kohustada riigi valimisteenistust korrigeerima 19. juuni 2025 valeväited OSCE/ODIHR õiguslikus hinnangus antud soovituste kohta oma veebilehel. Riigi valimisteenistuse seisukoht 2. Riigi valimisteenistuse poolt uudisteabe avaldamine ei ole vaidlustatav, kuna tegemist ei ole valimisteenistuse toiminguga. Riigikogu valimise seadusest (RKVS) ega teistest valimisseadustest lähtuvalt ei tulene valimiste veebilehel uudiste avaldamisest õiguslikke tagajärgi ei valimiste korraldajale ega teistele isikutele. Käesoleval juhul selgitas valimisteenistuse juht kokkuvõtvalt 30-ne leheküljelist inglisekeelset dokumenti ning uudises on ka link dokumendi terviktekstile. Kaebajal on võimalik täiendava selgituse saamiseks pöörduda valimisteenistuse poole avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek 3. Vabariigi Valimiskomisjoni 3. juuli 2025 koosolekul osalesid ja andsid selgitusi riigi valimisteenistuse asejuht Nellika Valder ja kaebaja Märt Põder. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht 4. Vabariigi Valimiskomisjon on moodustatud RKVS-ga, mis määratleb ka selle pädevuse. RKVS § 9 lg 1 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjoni ülesandeks tagada RKVS §-s 1 sätestatud põhimõtete järgimine, teha kindlaks üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tegevuse järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid. 5. Riigi valimisteenistus on RKVS § 13 lg 1 p 1 kohaselt üks Riigikogu valimiste korraldajatest, kelle toimingu peale on RKVS § 69 kohaselt õigus esitada kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile. 6. Märt Põder taotleb oma kaebuses riigi valimisteenistuse avaldatud teabes esitatud väidetavalt ebaõigete väidete ümberlükkamist (korrigeerimist). Varasemas kohtupraktikas on selgitatud, et nn valimiskaebuseks saab lugeda kaebusi, milles vaidlustatakse valimiskomisjoni ja valimiste korraldaja otsust või toimingut, mille tegemise alus tuleneb valimisseadustest või rahvahääletuse seadusest (nt RKPJK 11.04.2025 otsus asjas nr 5-25-3, p 13). Uudise (teabe) ja selle kokkuvõtte avaldamine valimised.ee veebilehel ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul valimisseadusest tulenev toiming. 7. Kujunenud kohtupraktikast tulenevalt võib avalik-õigusliku tegevuse käigus loodud ja avaldatud teabega (sh hinnangud, faktiväited) seotu vaidlustamine vastava menetluskorra puudumisel toimuda väljaspool valdkonnale omast menetluskorda haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse raames (nt kaebus prokuröri poolt pressikonverentsil esitatud väite ümberlükkamiseks RKHK 07.10.2020 määrus asjas nr 3-19-1565, p 11). 8. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud valimistoimingut RKVS tähenduses, ei ole tegu Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse kuuluva kaebusega. 9. Ühtlasi märgib Vabariigi Valimiskomisjon, et valimiste korraldajate tegevuseks kohustamisel piirdub Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus RKVS § 9 lg 2 p 1 antud õigusega – teha ettekirjutus RKVS § 1 sätestatud põhimõtete (valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine on salajane) kaitseks või isiku subjektiivsete õiguste kaitseks. 10. Kaebus jääb läbi vaatamata Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuse puudumise tõttu. Lähtudes RKVS § 71 lõike 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: jätta Märt Põdra kaebus riigi valimisteenistuse toimingute peale läbi vaatamata. Vastavalt RKVS §-le 721 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.