Legislator Case Law & Legislation
305042025004 EE

Vabariigi Valimiskomisjon — Järelevalve teostamine Raasiku Valla Valimiskomisjoni tegevuse üle — RT III, 2025, 4

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Vabariigi Valimiskomisjon — Järelevalve teostamine Raasiku Valla Valimiskomisjoni tegevuse üle — RT III, 2025, 4

Asjaolud ja menetluse käik 1. Vabariigi Valimiskomisjon algatas 25. veebruaril 2025. a otsusega nr 26 „Ivar Paenurme kaebuse lahendamine“ järelevalve Raasiku Valla Valimiskomisjoni tegevuse üle. Raasiku Vallavalitsus on sõlminud Raasiku Vallavolikogu liikme Priit Pebseniga 25. novembril 2024 käsunduslepingu nr 12-2/73-2024. Vabariigi Valimiskomisjonil tekkis 25. veebruari 2025 koosolekul kahtlus, et käsunduslepinguna pealkirjastatud leping võib sisu poolest olla tööleping, mistõttu oleks tulnud peatada Priit Pebseni volitused Raasiku Vallavolikogu liikmena. Raasiku Valla Valimiskomisjoni seisukoht 2. Raasiku Valla Valimiskomisjon on seisukohal, et Priit Pebseni ja Raasiku Vallavalitsuse vahel sõlmitud käsundusleping ei ole tööleping. Leping on sõlmitud Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ettekirjutuse täitmiseks ning vastab võlaõigusseaduse nõuetele, kuna Priit Pebsen tegutseb iseseisvalt, määrates ise oma töö tegemise aja, viisi ja koha. (Raasiku Valla Valimiskomisjoni 18. veebruari 2025 protokoll nr 12). 3. 22. veebruaril 2025 toimunud Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul selgitas Raasiku Valla Valimiskomisjoni esimees Gunnar Nuuma, et RIA on teinud vallale ettekirjutuse, mistõttu tekkis vajadus leida IT-spetsialist, kes aitaks täita ettekirjutuses toodud kohustusi. Selle ülesande täitmiseks sõlmiti käsundusleping Priit Pebseniga, kellel on vajalikud teadmised, kuid kelle põhitöökoht asub mujal. Lepingus on määratletud tema ülesanded. Varasem IT-spetsialist lahkus ametist 2024. aasta oktoobris ning uus leping sõlmiti tähtajatuna. IT-spetsialisti ametikoht on valla struktuuris ette nähtud. Käsunduslepingu eesmärk oli täita RIA ettekirjutus. Samal ajal kaardistab vald nii IT-spetsialistile esitatavaid nõudeid kui ka tema tööülesandeid. Hetkel ei reguleeri Priit Pebseni ülesandeid ükski juhend. Lepingus nimetatud esimesed ülesanded (punktid 2.1.1 ja 2.1.2) on tähtajatud. Need ei ole otseselt seotud ettekirjutuse täitmisega, vaid hõlmavad Raasiku valla IT-süsteemi üldist ülevaatamist. Küsimusele, kas teenuse ostmiseks järgiti vallas kehtivat riigihangete korda, vastati, et riigihanget ei korraldatud. Põhjuseks toodi kiire teenusevajadus ja kahtlus, kas hankemenetluse kaudu oleks olnud võimalik teenuseosutajat leida. Priit Pebseniga sõlmiti otseleping, mille tingimused arutasid läbi vallavanem ja Priit Pebsen. Gunnar Nuuma tunnistas, et ei saatnud Raasiku Valla Valimiskomisjonile teatist Priit Pebseniga käsunduslepingu sõlmimise kohta. Küsimusele IT-spetsialisti ülesannete kontrollimise kohta vastas ta, et spetsialist otsustab ise, milliseid ülesandeid täita, ning aruandlust ei nõuta. Puudutatud isiku seisukoht 4. Priit Pebsen selgitas 22. veebruaril 2025 toimunud Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul, et käsundusleping sõlmiti RIA ettekirjutuse täitmiseks. Iga kuu esitab ta ülevaate nii RIA esindajale kui ka vallavanemale, kirjeldades tehtud töid. Pikemaajaliste ülesannete osas selgitas ta, et tema peamine ülesanne on hallatavate asutuste pilvega liitumise korrastamine, kuna see kujutab endast küberturvalisuse riski vallale. Ta vastutab nii kohtvõrgu kui ka pilveteenuse haldamise eest. Vallavanem on palunud tal tagada, et valla küberturvalisus vastaks RIA nõuetele. Endine IT-juht Priit Kaskel pidi andma Priit Pebsenile ülevaate IT-lahendustest, RIA tuvastatud puudustest ja vajalikest tegevustest, kuid kolme kuni nelja nädala jooksul ta seda ei teinud. Küsimusele, kui paljudes hallatavates asutustes on vaja IT-d korraldada, vastas Priit Pebsen, et IT-lahendusi tuleb hallata Aruküla Põhikoolis, Raasiku Põhikoolis, Aruküla Lasteaias, Pikavere Koolis ja Raasiku Lasteaias. Kui RIA tuvastatud puudused on kõrvaldatud ja arendustööd tehtud, on töömaht hinnanguliselt teostatav ühe täiskoormusega ametikohal. Töö üleandmise kohta selgitas Priit Pebsen, et RIA ettekirjutusega seotud ülesannetest annab ta aru nii vallavanemale kui ka RIA esindajale, samas kui muud tööd, mis ei ole otseselt seotud ettekirjutuse täitmisega, dokumenteerib ta valla sisekeskkonnas. Käsunduslepingu esmased ülesanded on seotud RIA ettekirjutuse täitmisega ning pärast nende täitmist arutatakse vallavanemaga edasisi samme, et korrastada valla hallatavate asutuste IT-süsteemid. Priit Pebsen lisas, et talle on vallavalitsuse ruumides eraldatud töölaud, et tagada kiire reageerimine arenduste järgselt tekkivatele probleemidele teenistujate arvutites ning seeläbi valla töö sujuvus. Ta kooskõlastab ise oma kohaloleku vallamajas ning abistab teenistujaid ka muude IT-probleemide lahendamisel, kui tal selleks aega on. Töövahendina on talle antud valla sülearvuti, kuna isiklike seadmete ühendamine valla domeeni kujutaks endast täiendavat turvariski. Talle ei ole tööks antud telefoni ega maksta mingeid hüvitisi. Priit Pebsen tunnistas, et tal on ligipääs töökorraldust puudutavale ning vallavalitsuse siseinfole, millele teistel vallavolikogu liikmetel juurdepääsu ei ole. Samas kinnitas ta, et ei tutvu dokumentidega, mis teda otseselt ei puuduta. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht 5. Vabariigi Valimiskomisjonil on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 12 lõike 1 alusel ülesanne valvata valla ja linna valimiskomisjonide tegevuse järele ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid. See annab Vabariigi Valimiskomisjonile õiguse teha järelevalvet valla valimiskomisjonide tegevuse üle ning teha neile ettekirjutusi tagamaks seaduslikkuse põhimõtte järgimine ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 19 lõike 2 punkti 12 rakendamisel on nii Vabariigi Valimiskomisjonil kui valla valimiskomisjonil õigus ja kohustus hinnata, kas vallavalitsuse ja volikogu liikme vahel sõlmitud leping on tööleping või mitte (RKPSJKo 3-4-1-15-14, p 33 ja 5-19-45, p 54). 6. KOKS § 20 lõike 1 järgi peab valla valimiskomisjon volikogu liikme volituste peatumise korral määrama valla valimiskomisjoni otsusega asendusliikme. Vallasekretäril on KOKS § 19 lõike 4 punkti 4 kohaselt kohustus teavitada valla valimiskomisjoni kolme päeva jooksul sellest, et volikogu liige on asunud sama valla ametiasutuses töölepingu alusel tööle. KOKS § 19 lg 2 p 12 täitmiseks peab valla valimiskomisjon välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, vajadusel koguma tõendeid omal algatusel ning neid oma pädevuse piires hindama. Raasiku Valla Valimiskomisjon ei ole käsunduslepingut seadusest tuleneva tähtaja jooksul hinnanud. 7. Vabariigi Valimiskomisjon on seisukohal, et käsunduslepinguna pealkirjastatud leping vastab olemuslikult töölepingu tunnustele töölepingu seaduse (TLS) § 1 tähenduses. Töölepingu peamiseks tunnuseks on töötaja allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1). Kohtupraktika (RKTKo 20.05.2020, 2-18-6908, p 13 koos edasiste viidetega) kohaselt on töölepingulise suhte määratlemisel määravaks kriteeriumiks töö tegemine teise poole kasuks ja selle eest tasu saamine ning allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile ning korralduste andmine. Vaidlust ei ole selles, et Priit Pebsen tegi tööd tasu eest. Lepingu p-s 3.2. töö (teenuse) eest tasumise kokkulepe regulaarselt konkreetsetel kuupäevadel ei välista üksikult võttes küll lepingu käsitamist käsunduslepinguna, kuid on vastavuses TLS § 5 lg 1 p-s 5 sätestatuga, st töölepingu kirjalik dokument peab sisaldama andmeid töö eest makstava tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), kohta, maksmise korra ning sissenõutavaks muutumise aja (palgapäev) kohta. 8. Ainuüksi töötegija mõnetine iseseisvus töö tegemisel ei välista viidatud kohtupraktika kohaselt töölepingut. Õigussuhte kindlaksmääramiseks on oluline ka töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral oli ta seotud väidetava tööandja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha osas. TLS § 1 lg 4 järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt tööd tegema kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Seega peab väidetav tööandja tõendama eelkõige seda, et töötaja ei allunud tema juhtimisele ja kontrollile ning oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Vabariigi Valimiskomisjoni 22. veebruaril 2025 istungil anti selgitused, et käsunduslepingu punktide 2.1.1 ja 2.1.2. ülesannete osas arutatakse vallavanemaga, mis ülesanded tuleb täita, ning Priit Pebsen lahendab ka muid teenistujatel ilmnevaid IT-valdkonna probleeme, kui tal selleks aega on. Muude ülesannete kokku leppimine vallavanemaga viitab allumist vallavanemale. Samas on viidatud kohtupraktikas peetud oluliseks, et õigussuhte vastavuse hindamisel töösuhtele tuleb vaadelda kriteeriume kogumis, sealhulgas: kes korraldab ja juhib tööprotsessi vastavalt lepingule; kas isik allub sisekorra- ja muudele eeskirjadele; kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi; kes katab töövahendite kulud; kellel lasub töö tegemisega seotud risk; kes saab töö tulemusest tulu või kasumit; kas isik on arvatud organisatsiooni töötajate koosseisu ning kas ta allub organisatsiooni sisekorrale. Isegi kui iga esitatud asjaolu iseseisvalt ei kinnita väidetavat lepingut, võivad need koos seda tõendada. 9. Vaidlusalune leping vastab Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul välja selgitatud asjaolude põhjal töölepingu tunnustele järgmistel põhjustel. Tähtajatuna sõlmitud leping sisaldab ühtaegu nii kindlaks määratud tähtajal täidetavaid kohustusi kui ka püsivama iseloomuga (üldisemaid) ülesandeid p-des 2.1.1. ja 2.1.2. Selgitusest tulenes, et Priit Pebsen allus vallavanemale eelnimetatud ülesannete täitmisel. Samuti ei näi ülesannete sisu arvestades usutav, et neid ilma valla suuniste ja juhtimiseta pikemat aega täidetaks. Töölepingus mõnede kohustuste tähtajaliselt kokku leppimine ei välista lepingu määratlemist töölepinguna, kui leping oma põhiolemuselt vastab töölepingu tunnustele. Lepingu p 3.1. järgi hangib vajalikud töövahendid käsundiandja. Priit Pebsenile oli töö tegemiseks väljastatud arvuti ja töökoht vallavalitsuse ruumides. Seega sõltub IT-spetsialist ülesandeid täites valla ressursist, millel on tõenäoliselt mõju teenuse mahu ja tempo kujunemisele. Vähemalt osaliselt on lepingus kindlaks määratud töötamise korraldus – aeg ja koht. Lepingu p 3.2. kohaselt osutab käsundisaaja teenust kahel päeval nädalas Raasiku Vallavalitsuses. Priit Pebseni selgituste kohaselt täidab ta osaliselt ülesandeid vallavalitsuse ruumides, s.h täidab ta ka kiireloomulisi IT-valdkonna ülesandeid. Töölepinguna määratlemist ei välista asjaolu, et Priit Pebsenil on juba tööleping teise tööandjaga ning et leping ei vasta TLS § 5 lg 1 nõuetele, st ei sisalda selles sättes loetletud kirjaliku töölepingu kohustuslikke andmeid (mh ei ole reguleeritud põhipuhkuse kestust ja puhkeaega). Selgituste kohaselt ei ole vallavalitsus korraldanud vastavat menetlust, mida näeb ette riigihangete seaduse § 5 lõige 2 punkt 2, § 8 lõige 4, § 14 lõige 1 punkt 1, § 15 lõige 1, § 23 lõige 2 punkt 1 ning 3. peatüki 1. jagu ja Raasiku valla hankekorra § 5 lõige 15. Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 14 kohaselt ei pea töölepingu sõlmimiseks korraldama riigihanget. Käsunduslepingu summa 13 kuuks (tähtajalised ülesanded perioodil 25. november 2024 - 31. detsember 2025) on üle lihthanke piirimäära (32 500 eurot). Riigihangete registrist pole näha, et vald oleks sellist teenust soovinud hankida. Samuti on Priit Pebsenil ligipääs töökorraldust puudutavale ja vallavalitsuse siseinfole, millele teistel vallavolikogu liikmetel ligipääs puudub. Lähtudes KOVVS § 12 lõikest 1 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: teha ettekirjutus Raasiku Valla Valimiskomisjonile Priit Pebseni volituste peatamiseks ja tema asemele asendusliikme määramiseks viie tööpäeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kättesaamisest (KOKS § 20 lg 4). KOVVS § 661 järgi võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →