Vabariigi Valimiskomisjon — Meelis Kaldalu kaebuse läbi vaatamata jätmine — RT III, 2019, 7

Kaebuse asjaolud 1.03.2019. a esitas Meelis Kaldalu Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palub see rahuldada ja juhindudes Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 73 lg-s 1 sätestatust, tunnistada seadusvastaseks ja kehtetuks 2019. a Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemused tervikuna riigis. Lisaks palub M. Kaldalu, juhindudes RKVS-i § 73 lg-s 2 sätestatust, ning arvestades elektrooniliselt antud häälte suurt osakaalu, kutsuda elektrooniliselt hääletanud valijad uuesti hääletama valmispäeval või korraldada riigis kordushääletamine. M. Kaldalu on seisukohal, et RKVS-i §-s 484 sätestatud elektroonilise hääletamise regulatsioonist tulenev elektrooniline hääletamine ei ole usaldusväärne. Sellest tulenevalt ei ole M. Kaldalu hinnangul ka nende valimiste tulemused põhimõtteliselt õiguslikult usaldusväärsed. Ebausaldusväärsus tuleneb M. Kaldalu hinnangul sellest, et Eestis läbiviidaval hääletamisel ei saa põhimõtteliselt tuvastada hääletaja tegelikku isikut. Kaebaja hinnangul saab elektrooniliselt tuvastada vaid elektroonilist andmekandjat, kuid tuvastada ei saa selle andmekandja vahetut kasutajat, s. o tegelikku hääletaja isikut. M. Kaldalu hinnangul ei vasta seega Riigikogu 2019. a valimiste elektroonilise hääletamise sisuline organisatsioon RKVS-is sätestatud elektroonilise hääletamise üldpõhimõtetele. M. Kaldalu, saades teada, et avalike allikate andmete alusel andis Riigikogu 2019. a valimistel oma hääle elektrooniliselt tema hinnangul 247 232 objektiivselt õiguslikult tuvastamata valijat, jõudis järeldusele, et seaduserikkumine mõjutab oluliselt ja väga suures ulatuses hääletamistulemusi. Lähtudes eeltoodust ja sellest, et M. Kaldalu hinnangul on otseselt rikutud kaebaja põhiseaduslikke õigusi, esitas M. Kaldalu käesoleva kaebuse. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht 1. RKVS-i § 69 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 721 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. RKVS-i § 70 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. 2. RKVS-i § 71, milles on sätestatud kaebusele esitatavad nõuded, lõike 2 esimese lause kohaselt kirjutab kaebusele alla selle esitaja. M. Kaldalu esitatud kaebusele ei ole selle esitaja, M. Kaldalu alla kirjutanud. 3. RKVS-i § 71 lg 3 kohaselt võib Vabariigi Valimiskomisjon, kui kaebus ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuetele, jätta kaebus läbi vaatamata. Antud juhul ei vasta M. Kaldalu esitatud kaebus RKVS-i § 71 lg 2 nõuetele, kuna sellele ei ole alla kirjutanud kaebuse esitaja M. Kaldalu. Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS-i § 71 lõikest 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: jätta Meelis Kaldalu kaebus läbi vaatamata. Vastavalt RKVS-i §-le 721 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.