Vabariigi Valitsus — Harju maakonnas Kõue vallas Kukepala külas asuva Ottihansu kinnisasja osa sundvõõrandamine — RT III, 2013, 7

Korraldus kehtestatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 2 lõike 2, § 3 lõike 1 punkti 7 ja § 12 lõike 2 alusel. 1

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitatud asutus Maanteeamet on valmistanud ette suuremahulise tee eelprojekti riigimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Kose–Võõbu teelõigu (km-d 40,0–68,0) ja Võõbu–Mäo teelõigu (km-d 68,0–85,0) ehitamiseks. Nimetatud projekti eesmärk on Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 1999. a korralduses nr 313-k valitud Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa teetrassi täpsustamine, ristmike ja ristete optimaalsete asukohtade väljaselgitamine ning vastavalt projekti käigus teostatud keskkonnamõjude hindamise tulemustele leevendusmeetmete määramine. Eelprojekt on kinnitatud Maanteeameti peadirektori 5. jaanuari 2010. a käskkirjaga nr 2 ning Silmsi küla lõigus (km-d 49,6–55,0) 15. juuni 2010. a käskkirjaga nr 182. Eelprojekti koostamise käigus kooskõlastati tehnilised lahendused piirinaabrite ja maaomanikega, neid teavitati vajadusest teha kinnisasjadest äralõikeid ning tee-ehituse käigus toimuvatest teetöödest. Samuti toimusid kohaliku omavalitsuse üksustes projekti keskkonnamõju hindamise programmi avalikud arutelud (13. novembril 2007. a, 14. novembril 2007. a, 15. novembril 2007. a, 20. novembril 2007. a ja 21. novembril 2007. a), keskkonnamõju hindamise vahearuande ja teostatavusuuringu avalikud arutelud (16. juunil 2008. a, 18. juunil 2008. a ja 19. juunil 2008. a) ja keskkonnamõjude hindamise aruande avalikud arutelud (4. novembril 2008. a, 5. novembril 2008. a ja 6. novembril 2008. a), kus tutvustati projekti, selle eesmärke ja keskkonna parandamise erinevaid meetmeid ning kuulati maaomanike ja kohaliku omavalitsuse üksuste esindajate ettepanekuid. Pärast keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist kujundati koostöös kohalike elanikega täiendav trassijoon (trassialternatiiv A2s) Silmsi küla piirkonnas, mille suhtes tehti eraldi täiendav keskkonnaekspertiis ning toimusid eraldi arutelud (19. novembril 2008. a, 25. novembril 2008. a ja 16. detsembril 2008. a). Maanteeameti peadirektor volitas teeseaduse § 25 lõike 21 alusel 23. jaanuari 2012. a käskkirjaga nr 0022 „Volituste andmine“ Maanteeameti planeeringute osakonna maatalituse ametnikke esindama Eesti Vabariiki riigimaanteede hoiuks vajalike maaüksuste (riigimaantee nr 2 Kose–Võõbu ja Võõbu–Mäo teelõikude ehitamiseks vajalike maaüksuste) omandamiseks maaomanikega läbirääkimiste pidamisel. Maanteeamet alustas maaomanikega läbirääkimisi 2012. a mais. Maanteeamet võttis vajalike maaüksuste omandamiseks hinnapakkumiste tegemisel aluseks Osaühingu Kinnisvaraekspert koostatud eksperdihinnangud iga kinnisasja kohta. Kuigi eelnevalt kooskõlastati projektlahendus ning peeti läbirääkimisi ja kirjavahetust, ei õnnestunud sõlmida kokkulepet vajaliku kinnisasja osa omandamiseks Harju maakonnas Kõue vallas Kukepala külas asuva Ottihansu kinnisasja omanikuga. 29. oktoobri 2012. a kirjaga nr 16-2/12-00716/006esitas Maanteeamet kooskõlas kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (edaspidi KASVS) § 10 lõikega 3 kinnisasja omanikule teate sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse kohta. Väljastusteatega tähtkirja ei õnnestunud omaniku rahvastikuregistris registreeritud aadressil kohale toimetada, mistõttu avaldati teade üleriigilise levikuga Eesti Päevalehes 22. novembril 2012. a vastavalt KASVSi § 10 lõikele 4. Kinnisasja omanik oma arvamust ega vastuväiteid ei esitanud. Kinnisasja koormavad hüpoteegid Eesti Vabariigi kasuks summas 12 444,81 eurot (194 719 krooni) ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali (registrikood 10221469) kasuks summas 74 776,63 eurot (1 170 000 kooni). Maanteeamet teavitas hüpoteegipidajaid sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest 26. oktoobri 2012. a kirjadega nr 16-2/12-00716/003 ja 16-2/12-00716/004. Harju Maavalitsus teatas 9. novembri 2012. a kirjas nr 8-3/4577, et hüpoteegipidajal ei ole vastuväiteid seoses tee ehitamiseks vajaliku kinnisasja osa sundvõõrandamisega. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal oma arvamust ega vastuväiteid ei esitanud. Maanteeamet esitas sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse arvamuse andmiseks Kõue vallale. Kõue Vallavolikogu andis 30. novembri 2012. a otsusega nr 165 nõusoleku sundvõõrandamise menetluse algatamiseks. 2. ÄRAKUULAMINE Riigimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Kose–Võõbu teelõigu (km-d 40,0–68,0) ja Võõbu–Mäo teelõigu (km-d 68,0-85,0) eelprojekti koostamise käigus kaasati avalikkust ja puudutatud isikuid. Eelprojekti raames teostatud keskkonnamõjude hindamise protsessis kaaluti erinevaid trassialternatiive, mille käigus arvestati võimaluse korral avalikkuse, kohalike elanike ja kohaliku omavalitsuse üksuste seisukohti. Keskkonnamõju hindamise aruande tulemuste alusel koostati projektlahendus trassialternatiivile A2 (Ardu piirkonnas km-tel 50–55 korrigeeriti trassikoridori, minimeerimaks mõju Ardu püsielupaigale, korrigeeritud piirkondlik trassialternatiiv A2’’), mis kinnitati Maanteeameti peadirektori 5. jaanuari 2010. a käskkirjaga nr 2. Eelprojekti koostaja kooskõlastas projektlahendused projekti elluviimiseks vajalike maade omanikega ning teavitas neid vajadusest teha äralõikeid. Kohaliku omavalitsuse üksustes toimusid projekti keskkonnamõjude hindamise programmi avalikud arutelud ning keskkonnamõjude hindamise aruande avalikud arutelud, kus tutvustati projekti, selle eesmärke ja erinevaid meetmeid keskkonna parandamiseks ning kuulati maaomanike ja kohaliku omavalitsuse üksuste esindajate ettepanekuid. Pärast keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist kujundati Silmsi küla piirkonnas km-tel 49–55 koostöös kohalike elanikega täiendav trassijoon (trassialternatiiv A2s), mis kulgeb läbi ulatuslike endiste sooalade ning paikneb võrreldes trassialternatiiviga A2’’ Silmsi küla elamutest kaugemal. Ottihansu kinnisasja omanikule A. K-le on tutvustatud teeprojekti ning projektlahendust. Kinnisasja omanik on teeprojektiga tutvunud ja andnud koos oma märkusega 2. märtsil 2010. a nõusoleku plaanil näidatud krundi maaeralduse tarbeks läbirääkimiste alustamiseks. Silmsi küla piirkonnas projekteeritud teetrassi alternatiivide (trassialternatiivid A2’’ ja A2s) suhtes tehti eraldi täiendav keskkonnaekspertiis ning toimusid eraldi arutelud (19. novembril 2008. a, 25. novembril 2008. a ja 16. detsembril 2008. a). Keskkonnaanalüüsist ja müra modelleerimise tulemustest ilmnes, et müra levimise aspektist ei ole Silmsi külast kaugemal paiknev trassialternatiiv A2s oluliselt soodsam trassialternatiivist A2’’, kuna viimane on kavandatud süvendisse, mis parandab akustilisi näitajaid lisaks kavandatud müravallile. Trassialternatiivi A2s puhul ei ole liigniiskele alale võimalik süvendit rajada ning kõrgemalt muldelt leviv müra vajaks samuti leevendamist. Samuti kujuneks trassialternatiivi A2s ehitamine oluliselt kallimaks, kuna trass kulgeb paiguti kuni 3 m paksustel turbakihtidel, mistõttu suurenevad tööde mahud ning materjalikulu, mis omakorda suurendab säästva arengu printsiipide kohaselt selle keskkonnamõju, kuna nõuab rohkem loodusressursse ning transpordikulusid. Eeltoodud põhjustel osutus Silmsi küla piirkonnas valituks trassialternatiiv A2’’, mis kinnitati Maanteeameti peadirektori 15. juuni 2010. a käskkirjaga nr 182. Nimetatud käskkiri edastati ka puudutatud isikutele. Maanteeamet tellis Osaühingult Kinnisvaraekspert Kose–Võõbu teelõigu ehitamiseks vajalike kinnisasjade hindamise. Kasvava metsa turuväärtuse väljaselgitamiseks kaasati hindamisse osaühing Metsaekspert. Hinnatavate kinnisasjade hulgas oli ka Ottihansu kinnisasi. Osaühingu Kinnisvaraekspert eksperdihinnangu nr 1204-4618-36/MTR kohaselt oli Ottihansu kinnisasja ca 2032 m2 suuruse äralõike turuväärtus, arvestades sellel kasvava metsa väärtust, 345 eurot (hindamise täpsus 20–30%). Eksperdihinnang edastati A. K-le e-posti teel 10. mail 2012. a, millele järgnes 15. mail 2012. a kohtumine Maanteeametis. Kohtumisel esitas A. K. soovi asendada võõrandatav äralõige riigi omandisse kuuluva kinnisasja (katastritunnus 33701:002:0139) ca 500 m2 suuruse osaga Aruvalla–Kose lõigul, mis asub Sillaotsa kinnisasja kõrval. Samuti esitas A. K. taotluse äralõike hinna suurendamiseks. Maanteeamet tegi 22. mai 2012. a e-kirjas Ottihansu kinnisasja omanikule A. K-le uue pakkumuse ja pakkus tema kinnisasja ca 2032 m2 suuruse osa võõrandamise eest 448 eurot, mis sisaldas maa väärtust summas 208 eurot ja kasvava metsa väärtust summas 240 eurot. Maanteeametile 22. mail 2012. a saadetud e-kirjas ei nõustunud kinnisasja omanik Maanteeameti pakkumusega, esitades äralõike võõrandamise tingimusena Kose vallas Siniallika külas Sillaotsa kinnisasja kõrval asuva riigi omandis oleva ca 500 m2 suuruse maaüksuse müümise või vahetamise talle. Maanteeamet selgitas 25. mai 2012. a kirjas nr 16-2/12-00391/016 kinnisasja omanikule A. K-le, et tee ehitamiseks vajalike maade omandamine vahetamise teel on võimalik üksnes juhul, kui on täidetud riigivaraseadusest tulenevad riigivara võõrandamise ning vahetamise tingimused. Võõrandamise eelduseks on asjaolu, et vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks. Kinnisasja omaniku soovitud maaüksuse võõrandamine või vahetamine ei ole võimalik, kuna see on vajalik riigimaantee rajatiste toimivuse tagamiseks ja hooldamiseks. Nimetatud asjaolusid oli A. K-le eelnevalt selgitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 9. aprilli 2012. a kirjas nr 1.10-9/09-00775/009 ning Maanteeameti 4. aprilli 2012. a kirjas nr 16-2/12-00125/164 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Maanteeamet kordas oma 25. mai 2012. a kirjas nr 16-2/12-00391/016 valmisolekut kokkuleppe saavutamise eesmärgil suurendada Ottihansu kinnisasja äralõike eest pakutavat hinda eksperdihinnangus märgitud täpsusastme võrra (30%), ning tasuda kinnisasja 2032 m2 suuruse äralõike ja sellel kasvava metsa eest kokku 448 eurot. Maanteeamet selgitas, et lõplik äralõike suurus ja maksumus selguvad pärast kinnisasja jagamist ja uute katastriüksuste moodustamist. Kinnisasja omanikult paluti seisukohta, kas ta on nõus kirjas tehtud pakkumusega ja nimetatud tingimustel võõrandama tee ehituseks vajaliku äralõike Ottihansu kinnisasjast. Siniallika Kala OÜ juhatuse liige A. K. esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile avalduse (registreeritud 20. märtsil 2012. a), mille kohaselt soovis ta Harju maakonnas Kose vallas Saula külas Sillaotsa kinnisasja (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr 7741202, katastritunnus 33701:002:0389, pindala 13 097 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 70%, ärimaa 30%, omanik Siniallika Kala OÜ) kasutamiseks omandada ca 480 m2 suuruse osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel ning Maanteeameti valduses olevast Silla kinnisasjast (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr 6369102, katastritunnus 33701:002:0139, pindala 1,62 ha, sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV24575M1). Eelnevalt viidatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 9. aprilli 2012. a kirjas nr 1.10-9/09-00775/009 selgitati Siniallika Kala OÜ juhatuse liikmele A. K-le, et nimetatud riigivara võõrandamine ei ole võimalik. Lähtudes Maanteeameti 4. aprilli 2012. a kirjas nr 16-2/12-00125/164 toodud hinnangust märkis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et Silla kinnisasi on Aruvalla–Kose teelõigu tehnilise projekti realiseerumiseks ja riigimaanteel teehoiu korraldamiseks täies ulatuses vajalik. Tee projektlahendus hõlmab leevendusmeetmeid maanteeliikluse ning kevadise konnarände jaoks, mis Sillaotsa kinnisasjal kavandatavate tegevuste tulemusel võib muuta piirkonna looduslikku seisundit ega täidaks siis kavandatud eesmärki. Maanteeamet selgitas 4. oktoobri 2012. a kirjas nr 16-2/12-00391/051 A. K-le veel kord tee ehitamiseks vajaliku maa omandamise protseduuri ning palus veel kord kaaluda Maanteeameti 25. mai 2012. a kirjas esitatud viimast pakkumust Ottihansu kinnisasja osa võõrandamiseks. Kinnisasja omanikule selgitati, et tema 22. mail 2012. a e-posti teel väljendatud seisukoht on tingimuslik ehk muudatustega nõustumus vastavalt KASVSi § 3 lõikele 31, mistõttu on riigil õigus algatada sundvõõrandamine Ottihansu kinnisasja äralõike võõrandamiseks. 24. oktoobril 2012. a e-postiga saadetus kirjas ei nõustunud kinnisasja omanik pakkumusega ja kordas oma soovi vahetada või omandada eelnevalt nimetatud maaüksust. Lähtuvalt KASVSi § 3 lõikest 31 esitab riik kinnisasja omanikule pakkumuse, milles märgitud hind ei või olla madalam kinnisasja harilikust väärtusest ning millele antakse tähtaeg vastamiseks. Juhul, kui kinnisasja omanik nõustumust ei anna või esitab muudatustega nõustumuse, loetakse, et ta ei ole pakkumust aktsepteerinud. Lähtudes projektikohase äralõike võõrandamise läbirääkimiste nurjumisest, esitas Maanteeamet 29. oktoobri 2012. a kirjaga nr 16-2/12-00716/006 Ottihansu kinnisasja omanikule viimase hinnapakkumuse tema omandis oleva kinnisasja osa võõrandamiseks ja teavitas teda sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest, kui omanik pakkumusega ei nõustu. Väljastusteatega tähtkirja ei õnnestunud omaniku rahvastikuregistris registreeritud aadressil kohale toimetada, mistõttu avaldati teade üleriigilise levikuga Eesti Päevalehes 22. novembril 2012. a vastavalt KASVSi § 10 lõikele 4. Samuti edastati kiri omaniku e-posti aadressil, mille kaudu oli Maanteeameti ja kinnisasja omaniku kirjavahetus eelnevalt toimunud. Kinnisasja omanik teatele sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse kohta oma arvamust ega vastuväiteid ei esitanud. 3. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED KASVSi § 2 lõike 1 kohaselt on kinnisasja sundvõõrandamine kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasja sundvõõrandamine üldistes huvides on lubatud KASVSi § 3 lõike 1 punkti 7 kohaselt avalikult kasutatava tee (riigimaantee ja kohaliku tee, välja arvatud talitee), avaliku raudtee ja väljaku ehitamiseks või omandamiseks. Praegusel juhul on kinnisasja osa sundvõõrandamise eesmärgiks omandada maad avalikult kasutatava tee ehitamiseks. Kinnisasja ei ole vaja sundvõõrandada täies ulatuses, vaid üksnes osaliselt, mistõttu on tegemist kinnisasja osa sundvõõrandamisega KASVSi § 14 kohaselt. Tulenevalt KASVSi § 3 lõikest 3 ei ole sundvõõrandamine lubatud, kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta. Kuna tegemist on uue avalikult kasutatava tee ehitamisega, ei ole võimalik teed ehitada ilma eraomandis olevaid kinnisasju omandamata. Kose–Võõbu teelõigu ja Võõbu–Mäo teelõigu ehitamine aitab oluliselt kaasa liiklusohutuse paranemisele kõrge liiklussagedusega Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee vastavas piirkonnas, mistõttu teenib kõikidele ohutusnõuetele vastava I klassi maantee ehitamine enamiku ühiskonnaliikmete huve. Tee ehitamise käigus ehitatakse eritasandilised liiklussõlmed ja risted, kogujateed, mahasõidud ning projekti käigus teostatud keskkonnamõjude hindamise tulemustele vastavad leevendusmeetmed (ökoduktid, müratõkkeseinad). Kaaludes üldist huvi kõnealuse teelõigu ehitamiseks ja osaliselt sundvõõrandatava kinnisasja omaniku huvi (omandi puutumatus, erandkorras kinnisasja sundvõõrandamine õiglase ja kohese hüvitise eest), jõuti järeldusele, et on täidetud KASVSist tulenevad sundvõõrandamise lubatavuse eeldused. Kooskõlas KASVSi § 2 lõikega l on omaniku nõusolekuta kinnisasja võõrandamise eelduseks kohese ja õiglase hüvitise maksmine. Õiglase hinna all mõistetakse asja harilikku väärtust ehk kohalikku keskmist müügihinda (turuhinda) tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 tähenduses. Sundvõõrandamismenetluse raames läbi viidava erakorralise hindamise eesmärk on kinnisasja hariliku väärtuse määramine (Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1996. a määruse nr 260 „Maa erakorralise hindamise korra kinnitamine“ punkt 20). Maanteeamet lähtus kinnisasja omanikuga peetud läbirääkimistel Osaühingu Kinnisvaraekspert eksperdihinnangust nr 1204-4618-36/MTR, mis määras võõrandatava kinnisasja turuväärtuse. Sundvõõrandatava kinnisasja osa erakorraline hindamine viiakse läbi ning sundvõõranditasu ja hüvitise suurus määratakse vastavalt KASVSis sätestatule. Kinnisasja omanikul säilib õigus eemaldada sundvõõrandatavalt kinnisasjalt olulisi osi, päraldisi ja vilju enne Eesti Vabariigile valduse üleandmist. Kinnisasja osaline sundvõõrandamine ei takista kinnisasja allesjääva osa senisel sihtotstarbel kasutamist. KASVSi § 3 lõike 4 kohaselt on sundvõõrandamine avalikult kasutatava tee ehitamiseks lubatud kehtestatud üldplaneeringu ja eelprojekti või ehitusprojekti alusel. Kui teeprojekt on koostatud kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel, on sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee ehitamiseks lubatud kehtestatud maakonnaplaneeringu ja tee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. Riigimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Kose–Võõbu teelõigu ja Võõbu–Mäo teelõigu ehitamine uuel trassil I klassi maanteena kajastub Kõue Vallavolikogu 26. aprilli 2001. a määrusega nr 25 kehtestatud Kõue valla üldplaneeringus, samuti Harju maavanema 19. aprilli 1999. a korraldusega nr 1682-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus. Kõue Vallavolikogu võttis 27. septembri 2012. a otsusega nr 157 vastu Kõue valla üldplaneeringu, mille koostamise aluseks oli Kõue Vallavolikogu 25. jaanuari 2007. a otsus nr 58. Kõue valla uut üldplaneeringut ei ole veel kehtestatud. 4. AVALIKULT KASUTATAVA TEE ASUKOHA KINNITAMINE1 KASVSi § 12 lõike 11 alusel kinnitada riigimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Kose–Võõbu teelõigu ja Võõbu–Mäo teelõigu avalikult kasutatavate teede asukohad vastavalt ehitusloa väljastaja heakskiidetud eelprojektile. 5. SUNDVÕÕRANDAMISE OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt KASVSi § 2 lõikest 2, § 3 lõike 1 punktist 7 ja § 12 lõikest 1: 1) sundvõõrandada Eesti Vabariigile Harju maakonnas Kõue vallas Kukepala külas asuva Ottihansu kinnisasja (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr 9085502, katastritunnus 36302:002:0149, pindala 76,17 ha, sihtotstarve maatulundusmaa; katastritunnus 36302:002:0150, pindala 17,25 ha, sihtotstarve maatulundusmaa; katastritunnus 36302:002:0151, pindala 15,24 ha, sihtotstarve maatulundusmaa; katastritunnus 36302:003:0063, pindala 1,06 ha, sihtotstarve maatulundusmaa; omanik A. K., elukoht Harju maakond; kinnisasjale on seatud hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 12 444,81 eurot (194 719 krooni) ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali, registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45, Tallinn, kasuks summas 74 776,63 eurot (1 170 000 kooni)) katastriüksusest 36302:002:0151 ca 2032 m2 suurune osa vastavalt riigimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Kose–Võõbu teelõigu ja Võõbu–Mäo teelõigu eelprojektile. Nimetatud kinnisasja äralõike pindala on määratud plaaniliselt ning võib muutuda täppismõõdistamise käigus; 2) kustutada kinnisasja sundvõõrandatavalt osalt järgmised hüpoteegid: – hüpoteek summas 12 444,81 eurot (194 719 krooni) Eesti Vabariigi kasuks; – hüpoteek summas 74 776,63 eurot (1 170 000 kooni) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali (registrikood 10221469) kasuks. 6. SUNDVÕÕRANDISAAJA Määrata riigipoolseks sundvõõrandisaajaks Maanteeamet (registrikood 70001490, asukoht Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn), kellel korraldada KASVSis ettenähtud toimingud sundvõõrandamismenetluse läbiviimiseks, sealhulgas sundvõõrandatava kinnisasja osa vormistamine Eesti Vabariigi omandina, sundvõõranditasu määramiseks erakorralise hindamise läbiviimiseks avalduse esitamine ja sundvõõranditasu väljamaksmine, samuti punktis 5 märgitud hüpoteekide kustutamine kinnisasja sundvõõrandatavalt osalt. 7. VAIDLUSTAMINE Korralduse peale võib halduskohtumenetluse seadustikus (edaspidi HKMS) sätestatud korras ja tähtajal (HKMSi §-s 46 on sätestatud kaebetähtajad) esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule. 8. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Riigipoolsel sundvõõrandisaajal Maanteeametil teha korraldus punktis 5 nimetatud isikule teatavaks KASVSi § 12 lõikes 2 nimetatud korras.