Vabariigi Valitsus — Regionaalpoliitika kontseptsioon — RTL, 1995, 44, 0

I. Regionaalpoliitika olemus ja eesmärgid 1. Regionaalpoliitika (RP) on avaliku võimu sihipärane tegevus riigi kõigi piirkondade arengueelduste loomiseks ning sotsiaal-majandusliku arengu tasakaalustamiseks, lähtudes piirkondade ja riigi kui terviku huvidest. RP on riigi poliitika osa, mis täiendab ja seostab omavahel riigis toimivaid harupoliitikaid.

2. Riigi RP eesmärgid on

kõigi piirkondade elanike turvalised elutingimused, sealhulgas võimalus saada tööd, esmatähtsaid teenuseid ning tervisele ohutu elukeskkond;

kõigi piirkondade majanduse arenguvõime;

rahvastiku ja asustuse arengu piirkondlik tasakaalustatus;

säästev areng;

riigi territoriaalne terviklikkus.

II. Ülesanded ja strateegilised põhimõtted

3. RP peamised ülesanded on

elujõulist ettevõtlust võimaldavate tingimuste kujundamine riigi kõigis piirkondades;

kogu riiki hõlmava kommunikatiivse infrastruktuuri väljaarendamine;

maamajanduse regionaalselt otstarbeka ümberstruktureerumise toetamine;

arengupiirkondade toimetulekuvõime loomine;

esmaste teenuste (põhihariduse, esimese astme arstiabi, side jt.) territoriaalse kättesaadavuse tagamine;

piirkondliku arengu jälgimiseks ja suunamiseks vajaliku üleriigilise infobaasi loomine ja vastava informatsiooni üldkättesaadavaks tegemine.

4. RP ülesannete lahendamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid

4.1. Piirkondade areng põhineb eeskätt kohalikul algatusel. Riik teostab RP-d koostöös kohalike elanike ja ettevõtjate ning nende ühenduste, asutuste ja omavalitsustega. Riik soodustab kohaliku algatusvõime avaldumist ja tugevnemist ning toetab neid algatusi, mis aitavad kaasa RP ülesannete lahendamisele.

4.2. RP-d teostatakse eelkõige kohaliku majanduse toimetulekuvõime riikliku toetamise ja stimuleerimise kaudu, milleks kasutatakse majandust, infrastruktuuri, sotsiaalseid ja ökoloogilisi protsesse mõjutavaid meetmeid.

4.3. Taotledes rahaliste vahendite kasutamise suurimat tulemuslikkust, teostab riik RP-d eelkõige erinevate asutuste tegevuse koordineerimise kaudu. Piirkondlikke majandussoodustusi vaadeldakse reeglina ajutiste abinõudena kohaliku toimetulekuvõime tugevdamiseks või taastamiseks. Alalisi toetusabinõusid rakendatakse erandjuhtudel.

5. RP objektiks on riigi kogu maa-ala. RP rakendamisel lähtutakse riigi regionaalse arengu strateegiast, mis koostatakse riigi keskasutuste, maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste koostöös.

6. Sõltumata nende asendist võib vallale, linnale, maakonnale või nende osale, kus sotsiaal-majanduslik olukord on erakordselt ebasoodne või on ette näha selle olulist halvenemist, anda tähtajaliselt arengupiirkonna staatuse. Arengupiirkonna staatus omistatakse siis, kui vallas, linnas, maakonnas või nende osas esineb või on ette näha erakordselt suur tööpuudus või väljaränne, või tunduvalt madalam elatustase riigi teiste piirkondadega võrreldes.

Arengupiirkonna staatuse võib omistada ka muude sotsiaal-majanduslikku arengut erakordselt takistavate asjaolude korral.

Arengupiirkonnaks nimetamine paneb riigile täiendavad kohustused toetusmeetmete rakendamiseks.

Arengupiirkonna staatuse omistab Vabariigi Valitsus Siseministeeriumi ettepanekul. Ettepanekut ette valmistades lähtub Siseministeerium asjaomaste kohalike maavalitsuste algatusest.

III. Organisatsioon ja meetmed

7. RP-d teostavad kõik valitsusasutused, arvestades oma tegevuses RP kontseptsioonis sätestatud eesmärke, ülesandeid ja põhimõtteid ning järgides muid RP-alaseid õigusakte.

8. Riiklikku RP-d suunab ja koordineerib Siseministeerium, kes annab vastavaid juhtnööre ning esitab arvamusi ja soovitusi. Koostöös teiste valitsusasutustega töötab ta välja RP arengusuunad ja meetmed, jälgib piirkondlikku arengut, korraldab vastavaid uuringuid, kogub informatsiooni ning väljastab seda asjasthuvitatuile. Regionaalse arengu analüüsimiseks ja suunamiseks oma tegevusvaldkonnas loovad valitsusasutused vajaduse korral regionaalarengu küsimustega tegelevaid allüksusi.

Iga Riigikogu koosseisu informeeritakse vähemalt üks kord siseministri (regionaalpoliitika eest vastutava ministri) poolt regionaalarengust ja regionaalpoliitikast.

9. RP väljatöötamiseks ja elluviimise koordineerimiseks moodustab Vabariigi Valitsus Siseministeeriumi juurde riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste esindajatest Riigi Regionaalpoliitika Nõukogu, kinnitab selle koosseisu ja põhimääruse.

10. RP teostaja maakonnas on maavalitsus. Maavalitsused jälgivad maakondade ja nende üksikute piirkondade arengut, teostavad riiklikku RP-d maakonna valitsemiskorralduse seaduse alusel nende pädevusse kuuluvate valdkondade juhtimise ning RP meetmete rakendamisega. Kõik väljastpoolt maavalitsust lähtuvad RP-lised meetmed ja otsused, mis puudutavad maakonna territooriumi, rakendatakse maavalitsuse teadmisel. Koostöös kohalike omavalitsuste, maakonnas paiknevate riigiasutuste ja teiste asjasthuvitatud osapooltega töötavad maavalitsused välja ja viivad ellu piirkondlikke arenguprogramme ja -kavasid.

11. Riigiasutused võtavad RP eesmärke, ülesandeid ja põhimõtteid arvesse harupoliitiliste programmide ja kavade väljatöötamisel. Lisaks rakendatakse piirkondliku arengu suunamiseks alljärgnevaid RP meetmeid

11.1. Regionaalselt diferentseeritud krediidid ning maksusoodustused. Krediteerimiseks moodustab Vabariigi Valitsus Regionaalarengu Fondi.

11.2. Piirkondlikud ettevõtluse stardi-, arendus- ja koolitustoetused. Toetusi määravad maavalitsused neile eraldatavast maakonna arendusrahast.

11.3. Piirkondlike ettevõtlus- ja arenduskeskuste võrgu väljakujundamine ja abistamine. Eeskätt kohalike omavalitsuste

ja eraalgatusel asutatud keskuste võrku täiendatakse RP-listel kaalutlustel riiklike vahendite kaasamisel loodavate keskustega. Keskuste riiklikult olulisi koolitus- ja arenguprojekte toetavad maakonna arendusrahast maavalitsused ja vastavalt vajadusele teised huvitatud asutused.

11.4. Toetused kohalikele arendusliikumistele. Toetusi eraldavad konkreetsete projektide läbiviimiseks taotluste alusel Siseministeerium, maavalitsused ja teised huvitatud asutused. 11.5. Kohaliku ühistranspordi piirkondlikult diferentseeritud subsiidiumid, mis eraldatakse Teede- ja Sideministeeriumi ettepanekul vastava maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse eelarvesse või vahetult veondusettevõttele.

11.6. Saarte ja mandri vahelise transpordi ja elekterside subsiidiumid, mis eraldatakse Teede- ja Sideministeeriumi ettepanekul vastava maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse eelarvesse või vahetult teenindavale ettevõttele.

11.7. Muud RP subsiidiumid kohalikele omavalitsustele. RP subsiidiumid eraldatakse sihtotstarbeliselt valla- ja linnaeelarvete toetusfondist kooskõlas valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega.

11.8. Asundustegevus maaettevõtluse ja infrastruktuuri arendamiseks. Asundustegevust korraldatakse ja finantseeritakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

12. RP ülesannete koordineeritud lahendamiseks koostatakse ja viiakse ellu piirkondlikke arenguprogramme. Arenguprogrammid koostatakse arengupiirkonna programmidena ja maakondlike või maakondadevaheliste programmidena. Programmi algataja taotleb selle finantseerimist riigieelarvest.

12.1. Arengupiirkonna programm koostatakse igale arengupiirkonnale. Programm koostatakse vastava maavalitsuse juhtimisel, koostöös kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja teiste huvitatud osapooltega. Programm koostatakse arengupiirkonna staatuse kehtimise tähtajaks.

12.2. Maakondlikud ja maakondadevahelised arenguprogrammid koostatakse huvitatud maavalitsuste või Vabariigi Valitsuse otsusel.

IV. Seadusandlik tagamine

13. RP meetmed tagatakse seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja muude õigusaktidega.

14. Seadusega sätestatakse

14.1. Regionaalarengu Fondi loomine ja selle kaudu teostatav krediiditingimuste piirkondlik diferentseerimine.

14.2. Piirkondlikud maksusoodustused.

14.3. Kohaliku ühistranspordi subsideerimise põhimõtted.

14.4. Saarte ja mandri vahelise transpordi ja side riikliku korraldamise ja subsideerimise põhimõtted.

14.5. Muud meetmed, mis vajavad seadusega sätestamist.

15. Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatakse

15.1. Riigi RP Nõukogu moodustamine.

15.2. Piirkondlike arenguprogrammide koostamine Vabariigi Valitsuse ülesandel.

15.3. Arengupiirkonna staatuse omistamine ja tühistamine.

15.4. Muud meetmed, mis vajavad sätestamist Vabariigi Valitsuse määrusega.

V. Finantseerimine

16. RP-d finantseeritakse riigieelarvest. RP ülesannete teostamisse kaasatakse vabatahtlikkuse alusel kohalike omavalitsuste, juriidiliste ja üksikisikute rahalisi vahendeid.

17. RP riiklik finantseerimine toimub riigieelarve vahendite eraldamise kaudu vastavaid meetmeid rakendava valitsusasutuse eelarvesse. Regionaalseks arendustegevuseks maakonnas eraldatakse maavalitsusele maakonna arendusraha.

* Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 1994. a. istungil (protokolli nr. 92 päevakorrapunkt 3).