Ülemnõukogu — Eesti Vabariigi riigilõivuseadus — RT, 1990, 11, 118

I. ÜLDSÄTTED § 1. Riigilõivu maksavad kehtestatud maksumäärade järgi juriidilised ja üksikisikud juriidiliste toimingute sooritamiselt ja dokumentide väljastamiselt. Riigilõiv laekub kohalikku eelarvesse. § 2. Riigilõivu võetakse: 1) kohtusse esitatavatelt hagiavaldustelt, avaldustelt ja kaebustelt ning kohtu poolt väljastatavatelt dokumendi ärakirjadelt; 2) riiklikku arbitraaži esitatavatelt hagiavaldustelt ning avaldustelt riikliku arbitraaži otsuste taasläbivaatamiseks; 3) riiklikes notariaalkontoreis ja kohalike omavalitsuse täitevorganeis sooritatavailt notariaaltoiminguilt; 4) perekonnaseisuaktide registreerimiselt ja registreerimise kohta antavailt korduvtunnistustelt ning tunnistustelt perekonnaseisuaktide sissekannete muutmise, täiendamise, parandamise ja taastamise kohta; 5) välismaalesõidu ja välismaalt küllakutsumise dokumentidelt, välismaalaste registreerimiselt ja nende viibimistähtaja pikendamiselt; välja- ja sissesõiduviisadelt, Eesti Vabariigis elamise loa väljastamiselt ja pikendamiselt; NSV Liidu kodakondsusesse vastuvõtmise ja NSV Liidu kodakondsusest väljaastumise avaldustelt; dokumentide legaliseerimiselt; 6) kodanike sissekirjutamiselt; 7) ettevõtte registreerimiselt ja ümberregistreerimiselt; ettevõtte põhikirja või asutamis-, rendi- või tegutsemislepingu muutmisest tulenevate muudatuste tegemiselt ettevõtteregistris; 8) kauba sisseveo- ja väljaveo- ning riikliku tegevuslitsentsi taotluse esitamiselt; 9) tegevusloa või registreerimistunnistuse väljastamiselt; 10) jahipileti väljastamiselt. § 3. Riigilõivumäärad kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus. § 4. (1) Kohtute menetluses olevates asjades on riigilõivu maksmisest vabastatud: 1) hagejad (töövõtjad) - töötasustamise hagides ning muudest tööõiguslikest suhetest tulenevates nõuetes. 2) hagejad - autori-, avastus- ja leiutisõigusega ning ratsionaliseerimisettepaneku ja tööstusnäidise õigusega seotud hagides; 3) hagejad - alimentide sissenõudmise hagides; 4) hagejad - kehavigastuse või muu terviserikke ning toitja surma tõttu tekkinud kahju hüvitamise hagides; 5) sotsiaalhooldusorganid - regressihagides kannatanule väljamakstud toetuse ja pensioni sissenõudmise kohta kahju tekitajalt; ebaõigesti väljamakstud toetuste ja pensionide sissenõudmise hagides; 6) hagejad ja kostjad - koos kriminaalasjaga läbivaadatavates tsiviilasjades; 7) hagejad ja kostjad - vaidlustes, mis on seotud ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, tõkendina vahi alla võtmise ebaseadusliku kohaldamise ning administratiivkaristusena aresti või parandusliku töö ebaseadusliku määramise tõttu kodanikele tekitatud kahju hüvitamisega; 8) juriidilised ja üksikisikud - nendele kriminaal- ja alimentide asjadega seotud dokumentide väljastamise eest; 9) riikliku kindlustuse organid - kõigis vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuse asjades; 10) hagejad ja kostjad (õigusvastaselt represseeritud isikud ja nende pärijad) - massirepressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja tekitatud kahju hüvitamise vaidlustes; 11) hagejad (siseasjade organid) - alimentide ja muude maksete tasumisest kõrvalehoiduvate isikute tagaotsimiskulude sissenõudmise asjades; 12) Eesti Vabariigi Riiklik Maksuamet - kohtusse erimenetluse asjades avalduste esitamise eest; 13) kodanikud - kaebuste eest vigade kohta valijate nimekirjades; 14) riiklikud pangad - kõigis nende operatsioonidega seotud asjades; 15) hagejad - metsatulu (sealhulgas kasvava metsa väljastamise eeskirjade rikkumise eest määratud kahjutasude ja leppetrahvide, samuti omavolilise metsaraie, heina niitmise ja loomade karjatamise eest määratud kahjutasude) sissenõudmise asjades; 16) prokuratuuriorganid, riigivalitsemisorganid, asutused, ettevõtted ja muud organisatsioonid ja üksikisikud - teiste isikute õiguste ja huvide kaitseks algatatud hagides; 17) hagejad (riiklikud looduskaitseorganid) - keskkonna reostamise ja loodusvarade ebaratsionaalse kasutamisega tekitatud kahju hüvitamise asjades; 18) hageja (Eesti Vabariigi Riiklik Hinnaamet) - hinnadistsipliini rikkumise tagajärjel alusetult saadud tulu ja vastava trahvi sissenõudmise asjades. (2) Riiklikus arbitraažis läbivaadatavates asjades on riigilõivu maksmisest vabastatud: 1) hagejad (sotsiaalhooldusorganid) - regressihagides kannatanule väljamakstud toetuse ja pensioni sissenõudmise kohta kahju tekitajalt; 2) hagejad ja kostjad (riikliku kindlustuse organid) - kõigis vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuse asjades; 3) riiklikud pangad - kõigis nende operatsioonidega seotud asjades; 4) prokuratuuriorganid - hagiavalduste eest riiklike, kooperatiivsete, ühiskondlike ning muude ettevõtete ja organisatsioonide huvides; 5) hagejad (riiklikud looduskaitseorganid) - keskkonna reostamise ja loodusvarade ebaratsionaalse kasutamisega tekitatud kahju hüvitamise asjades; 6) hageja (Eesti Vabariigi Riiklik Hinnaamet) - hinnadistsipliini rikkumise tagajärjel alusetult saadud tulu ja vastava trahvi sissenõudmise asjades. (3) Notariaaltoimingute sooritamise eest on riigilõivu maksmisest vabastatud: 1) üksikisikud - riiklike toetuste ja pensionide saamiseks ning eestkoste, hoolduse ja lapsendamise asjades vajalike dokumentide väljastamise või ärakirjade õigsuse tõestamise eest; 2) eelarvelised asutused ja ühiskondlikud organisatsioonid - neile pärimisõiguse tunnistuste väljastamise eest testamendi alusel neile pärandatud varale; 3) rahandusorganid - neile tunnistuste väljastamise eest riigi õiguse kohta pärandile; 4) üksikisikud - neile riikliku või ühiskondliku ülesande täitmisel, inimeste päästmisel või õiguskorra kaitsmisel hukkunud isikute vara pärimise õiguse tunnistuste väljastamise eest; 5) üksikisikud - pärimisõiguse tunnistuste väljastamise eest elamule, selle osale, korterile või osamaksule elamukooperatiivis. kui nad elasid ja elavad selles majas (korteris) pärast pärandaja surma; 6) üksikisikud - pärimisõiguse tunnistuste väljastamise eest maa-asulas asuvale elamule, kui nad asuvad sinna alaliselt elama ja maale tööle; 7) alaealised - pärimisõiguse tunnistuste väljastamise eest; 8) üksikisikud - pärimisõiguse tunnistuste väljastamise eest hoiustele pankades, kindlustussummadele isiku- ja varakindlustuslepingute alusel, riigilaenu obligatsioonidele, töötasule, autoriõigusele, autorihonararile ning avastuste, leiutiste, ratsionaliseerimisettepanekute ja tööstusnäidiste eest saadavale tasule; 9) üksikisikud - testamentide ja vara kinkelepingute tõestamise eest riigi või ühiskondliku organisatsiooni kasuks. (4) Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Eesti Vabariigi Välisministeeriumi pädevusse kuuluvates asjades on riigilõivu maksmisest vabastatud; 1) üksikisikud - lähedase sugulase surma või tema haua külastamisega seotud välismaasõidu dokumentide väljastamise eest, lähedase sugulase surma või raske haigusega seotud küllakutsumise dokumentide väljastamise eest; 2) üksikisikud - diplomaatilise, teenistusliku või meremehepassi, samuti turistina välismaalesõiduks passi väljastamise eest; 3) kuni 16-aastased isikud - välismaalesõidu dokumentide väljastamise eest; 4) välisturistid - nende registreerimise eest: 5) spordiorganisatsioonid - välismaale lähetatavate sportlaste ja neid saatvate isikute väljasõidudokumentide väljastamise eest. (5) Perekonnaseisuorganite pädevusse kuuluvates asjades on riigilõivu maksmisest vabastatud: 1) üksikisikud - sünni, surma, lapsendamise ja isaduse tuvastamise registreerimise eest, samuti nende aktide registreerimise esmaste dokumentide väljastamise eest, tunnistuste väljastamise eest sünniaktide muutmise, täiendamise ja parandamise kohta isaduse tuvastamise ning lapsendamise puhul, samuti seoses perekonnaseisuaktide registreerimisel tehtud vigadega; 2) üksikisikud - korduvtunnistuste eest õigusvastaselt represseeritud sugulase surma ja selle põhjuste kohta; 3) üksikisikud - kohtuotsuse alusel tunnistuste väljastamise eest abielulahutuse kohta isikuga, kes on seadusega kehtestatud korras tunnistatud teadmata kadunuks või vaimuhaiguse tõttu teovõimetuks, samuti isikuga, keda on kuriteo eest karistatud 3- aastase või pikema vabadusekaotusega. § 5. Eesti Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada riigilõivu maksmisel lisasoodustusi. § 6. Maakonna- ja linnavalitsusel on õigus anda lisasoodustusi nii üksikutele riigilõivu maksjatele kui ka maksjate gruppidele. Kohus või kohtunik võib kohtuasjas anda üksikisikule riigilõivu maksmisel lisasoodustusi, lähtudes tema varanduslikust seisundist. II. RIIGILÕIVU MAKSMINE JA TAGASTAMINE § 7. Riigilõivu makstakse enne avalduse esitamist, lõivuga maksustava toimingu sooritamist või dokumendi väljastamisel. Toimingutes, kus üks pool on lõivust vabastatud, maksab kogu lõivu teine pool. § 8. Makstud riigilõiv kuulub täielikult või osaliselt tagastamisele: 1) kui lõiv on makstud ettenähtust suuremas summas; 2) kui kohus või riiklik arbitraaž tagastab avalduse (kaebuse) või keeldub selle vastuvõtmisest; kui vastav asutus keeldub notariaaltoimingu sooritamisest; kui perekonnaseisuorgan keeldub perekonnaseisuakti registreerimisest või teiste lõivuga maksustatavate toimingute sooritamisest; 3) kui asja menetlus lõpetatakse või hagi jäetakse läbi vaatamata, kui asi ei kuulu läbivaatamisele kohtus või riiklikus arbitraažis; kui hageja pole kinni pidanud vaidluse eelneva lahendamise korrast vastava kategooria asjades või kui hagi on esitanud teovõimetu isik; 4) kui riiklik arbitraaž lõpetab asja menetluse kostja vabastamise tõttu leppetrahvi viivise või trahvi maksmisest pädeva organi otsuse alusel; 5) kui kohtu või riikliku arbitraaži otsus tühistatakse ettenähtud korras, ent kostjalt on lõiv on juba sisse nõutud; 6) kui asja läbivaatamise käigus täpsustatakse hagihinda, millelt on makstud lõiv ning hagihind väheneb; 7) kui rahuldatakse hagi vara väljajätmise kohta vara arestimise aktist; 8) kui lõivu maksnud isik loobub toimingu sooritamisest või dokumendi saamisest enne vastavasse asutusse pöördumist; 9) kui alaealiste lasteta abikaasad tasusid lõivu vastastikuse kokkuleppe alusel taotletud abielulahutuse registreerimiselt, ent abielulahutusakti ei registreerita abikaasade leppimise tõttu või seetõttu, et üks neist ei ilmu akti registreerimisele; 10) kui abielulahutustunnistus annulleeritakse abielulahutushagist loobumise tõttu asja teistkordsel läbivaatamisel kohtus; kui kohus tunnistab perekonnaseisuaktid, notariaalselt tõestatud lepingud, pärimisõiguse tunnistused või muud dokumendid kehtetuks; 11) kui keeldutakse kodakondsusest väljaastumise avaldust rahuldamast ja välispassi väljastamast; kui kodanik loobub välismaale sõidust enne väljasõiduloa saamist; 12) kui riiklik arbitraaž saadab avaldused lepingueelsetes vaidlustes läbivaatamiseks teisele riiklikule arbitraažile, kus on madalamad lõivumäärad; 13) teistel juhtudel, mille määrab kindlaks Eesti Vabariigi Valitsus. III. VASTUTUS JA KONTROLL § 9. Riigilõivu võtvate asutuste juhid vastutavad lõivu õige võtmise ning selle õigeaegse ja täieliku ülekandmise eest kohalikku eelarvesse. Lõivu võtvaid asutusi kontrollivad neist kõrgemalseisvad organid ja Eesti Vabariigi Riiklik Maksuamet. § 10. Käesolev seadus jõustub alates 1991. aasta 1. jaanuarist. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel Tallinn, 25. septembril 1990