Vabariigi Valitsus — Rapla Maavalitsuse põhimääruse kinnitamine — RT I, 81, 1385

(õ) 15.08.2008 14:30 Vastavalt maakonna valitsemiskorralduse seaduse (RT I 1993, 51, 696) paragrahvi 7 lõikele 4 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada Rapla Maavalitsuse põhimäärus (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Siseminister Heiki ARIKE Riigisekretär Ülo KAEVATS ------ Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. novembri 1994. a. määrusega nr. 418 RAPLA MAAVALITSUSE PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Rapla Maavalitsus (edaspidi - maavalitsus) on maakondlik riigi valitsusasutus, kelle ülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine, riiklike ülesannete lahendamine ning maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine. 2. Rapla maakonna territooriumi moodustavad Rapla linn, Järvakandi, Kaiu, Kehtna, Käru, Juuru ja Loodna vald, Kohila alev, Kohila vald, Märjamaa alev, Märjamaa vald, Raikküla, Rapla ja Vigala vald. Maakonna moodustamise, likvideerimise ja selle piiride muutmise korra sätestab seadus. 3. Maavalitsus juhindub oma töös põhiseadusest, maakonna valitsemiskorralduse seadusest ja teistest õigusaktidest. 4. Maavalitsust finantseeritakse riigeelarvest. 5. Maavalitsus on avalik-õiguslik juriidiline isik, tal on Eesti väikese riigivapi kujutisega ning oma nimetusega pitsat. Maavalitsuse aadress on: Tallinna mnt. 14, EE3500 Rapla linn, Eesti Vabariik. II. MAAVALITSUSE ÜLESANDED 6. Maavalitsuse ülesanded on: 1) riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; 2) seadusega sätestatud valdkondadesse kuuluvate ülesannete täitmine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti; 3) Vabariigi Valitsuse regionaalpoliitika elluviimise korraldamine maakonnas, regionaalse arengu probleemide läbitöötamine ja vastavate abinõude väljatöötamine; 4) ministeeriumide või teiste riigi valitsusasutuste haldusalasse kuuluvate küsimuste korraldamine lähtuvalt ministri või riigi valitsusasutuse juhi korraldustest ja määrustest, kui seadusega ei ole vastavasse valdkonda kuuluvaid küsimusi maakonnas korraldatud teisiti; 5) järelevalve teostamine kohalike omavalitsuste tegevuse seaduslikkuse üle maakonnas seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; 6) vajaduse korral ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste vahelise koostöö koordineerimine; 7) kohalike omavalitsuste nõustamine; 8) vajaduse korral kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude ning Vabariigi Valitsuse sidemete vahendamine; 9) riigi omandisse kuuluva vara käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele ja korraldustele. 7. Maavanem: 1) juhib maavalitsuse tööd ning vastutab maavalitsusele pandud ülesannete täitmise eest; 2) informeerib maakogu riikliku regionaalpoliitika, territoriaalplaneerimise ja kapitaalehituse küsimustest maakonnas; 3) teeb Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumidele ettepanekuid maakonnas asuvate teiste riigi ametiasutuste töö korraldamiseks; 4) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele; 5) esitab Vabariigi Valitsusele eelarvevahendite kasutamise aastaaruande ning vastutab eelarve täitmise eest; 6) peab läbirääkimisi ja sõlmib lepinguid Eesti ja teiste riikide juriidiliste ja üksikisikutega. Suhtleb teiste riikide juriidiliste ja üksikisikutega välissuhtlemisseaduse alusel ja Vabariigi Valitsuse poolt antud volituste piires; 7) annab arvamuse maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste juhtide kandidaatide kohta; 8) täidab talle seadusega ja Vabariigi Valitsuse poolt pandud teisi ülesandeid. 8. Maavanema ametisse nimetamine ja ametist vabastamine toimub seadusega sätestatud korras. III. MAAVALITSUSE STRUKTUUR 9. Maavalitsuse struktuuriüksused on kantselei, mida juhib maasekretär, ja osakonnad, mida juhivad osakonnajuhatajad. 10. Maasekretär: 1) juhib maavalitsuse kantselei tööd; 2) korraldab maavalitsuse asjaajamist ja õigusalast teenindamist, vastutab seaduslikkuse eest maavalitsuse pädevuses olevates küsimustes; 3) hoiab maavalitsuse vapipitsatit ja korraldab maavanema korralduste ja käskkirjade teatavakstegemist. 11. Maavalitsuse koosseisu kuuluvad arendusosakond, rahandusosakond, haridusosakond, kultuuriosakond, sotsiaalosakond, keskkonnaosakond, haldusosakond, maa-amet ja perekonnaseisuamet. 12. Osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete täitmise eest maavanema ees. 13. Osakondade põhiülesanded: arendusosakond töötab välja maakonna arengukavad, täiendab neid; kogub, süstematiseerib, analüüsib ja levitab informatsiooni; koordineerib reformialast tööd maakonnas, korraldab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist ja kompenseerimist, tellib ja planeerib riiklikku kapitaalehitust maakonnas ning teostab sellealast järelevalvet, viib ellu maamajanduspoliitikat maakonnas ning korraldab transpordi, side, kaubanduse, teedemajanduse ja välismajanduse alast tegevust; rahandusosakond viib ellu eelarvepoliitikat maakonnas ning teostab maavalitsuse kaudu riigieelarvest finantseeritavate eelarveliste asutuste finantseerimist, nõustab kohalikke omavalitsusüksusi eelarvelistes küsimustes; koordineerib statistikaalast tööd; haridusosakond viib ellu riiklikku haridus- ja noorsoopoliitikat maakonnas, nõustab ja abistab haridusasutusi nende põhitegevusega seotud probleemide lahendamisel, korraldab täiskasvanute koolitust, analüüsib info ja statistikaandmete alusel lähteandmeid perspektiivplaneerimiseks; kultuuriosakond viib ellu riiklikku kultuuri- ja noorsoopoliitikat maakonnas, korraldab rahvuskultuuri säilimise, kaitsmise ja arengu ning maakonna kultuuritraditsioonide järjepidevuse tagamist; sotsiaalosakond viib ellu riiklikku sotsiaal- ja tervishoiupoliitikat, korraldab lastekaitsealast tööd, viib ellu riiklikke ja maakondlikke sotsiaal- ja tervishoiuprogramme, vahendab proteeside ja teiste ortopeediliste toodete ning muude abivahendite teenuseid ja sellealast infot, koordineerib tööhõivealast tööd, korraldab perepoliitika-alaste programmide rakendamist, korraldab ja koordineerib tervisespordi- ning tippspordialast tegevust, spordirajatiste kasutamist ja nende hooldamist; keskkonnaosakond lahendab maavarade, metsakasutuse, jahipidamise, looduskaitse, veemajanduse, õhukaitse ja jäätmemajanduse alaseid küsimusi, peab loodusvarade kasutusõiguse ja saastekahju hüvitise andmepanka, vormistab looduskaitsealaste seaduste rikkumise kohta materjalid kohtule esitamiseks, on Eesti keskkonnafondi osafondi hoidja, korraldab osafondi tööd ja peab vastavat andmepanka; haldusosakond kavandab maavalitsuse ülalpidamiskulude eelarve, peab maavalitsuse raamatupidamisarvestust, korraldab maavalitsuse bilansis oleva riigi vara käsutamist, maavalitsuse osakondade ja nende allüksuste teenindamist; korraldab registrite ja informaatikaalast tööd maavalitsuses; maa-amet juhib maakonnas maareformi, korraldab riigimaa erastamist ja rentimist, juhib kinnistute formeerimist, peab maakatastrit, valdab ja arendab plaani-kartograafia andmepanka; perekonnaseisuamet korraldab perekonnaseisuarvestust ja tagab seaduslikkuse perekonnaseisuaktide registreerimisel. 14. Maavalitsuse halduses on järgmised riigiasutused: Rapla Maakonna Arhiiv, Mahtra Talurahvamuuseum, Rapla Maakonna Päästeamet, Maidla Lastekodu ja Kalbu Hooldekodu. IV. TÖÖKORRALDUSE ÜLDALUSED 15. Maavanem annab oma pädevuse piires maavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks korraldusi ja maavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 16. Korraldustele ja käskkirjadele kirjutab alla maavanem. Need jõustuvad allakirjutamise päevast, kui neis ei sätestata teist tähtaega. 17. Korraldustes ja käskkirjades tuleb märkida pealkiri, väljaandja, kuupäev ja järjekorranumber. 18. Maavanem korraldab maakonna elu puudutavate üld- küsimuste analüüsimiseks ja lahendamiseks nõupidamisi. 19. Maavanem võib üksikküsimuste läbitöötamiseks moodustada komisjone. 20. Maavanema asendamine tema äraolekul toimub seaduses ettenähtud korras. 21. Täpsemalt sätestatakse maavanema korralduste ja käskkirjade projektide ettevalmistamise ja allakirjutamise kord ning organisatsioonilise töö küsimused maavanema poolt kinnitatavas töökorralduses. V. SUHTED MAAKOGU, KOHALIKE OMAVALITSUSTE JA RIIGI VALITSUSASUTUSTEGA 22. Maavanem ja maavalitsus teevad koostööd kohalike omavalitsusorganite ning ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutustega. 23. Maakogu ja maavanema suhted põhinevad seadusel. 24. Maavanema ja maavalitsuse suhted kohalike omavalitsustega ja Rapla Omavalitsuste Liiduga ning kohalike omavalitsusüksuste ühendustega põhinevad seadusel ja lepingutel. 25. Maavalitsuse suhted ministeeriumide, teiste riigi valitsusasutustega põhinevad seadusel, Vabariigi Valitsuse õigusaktidel ning lepingutel. VI. RAPLA MAAKONNA VAPP JA LIPP 26. Rapla maakonnal on vapp ja lipp, mis registreeritakse vastavalt seadusele. 27. Rapla maakonna vapi neljaks jaotatud vapikilbi esimene ja neljas väli on punased, teine väli kuldne ja kolmas väli sinine. Üle vapikilbi on hõbedane rist. 28. Rapla maakonna vapi kujutist võib kasutada: 1) Rapla Maavalitsuse struktuuriüksuste ja kohalike omavalitsuste pitsatitel ja plankidel, kui seadusega ja määrustega ei ole korraldatud teisiti. 2) Rapla Maavalitsuse tänukirjadel, meenetel, ümbrikel jne.; 3) Rapla Maavalitsuse ja Rapla maakonna omavalitsuste poolt korraldatud pidulikel üritustel, samuti koos teiste maakondade, linnade ja valdadega toimuvatel ühisüritustel; 4) Rapla Maavalitsuse ja Rapla maakonna omavalitsuste ruumidesse ja maakonna piiritähistele paigutamiseks; 5) kui Rapla maakonna delegatsioonid esindavad Rapla maakonda; 6) muudel juhtudel Rapla maavanema poolt väljastatud loa alusel. Loa saamiseks esitatakse maavalitsusele kirjalik taotlus. 29. Rapla maakonna lipp on valge-roheline. Lipu laiud on ühelaiused, ülemine laid on valge, alumine roheline. Lipu valge laiu keskel on maakonna vapi kujutis. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 cm. 30. Rapla maakonna lipp heisatakse või teda kasutatakse: 1) Rapla Maavalitsuse poolt korraldatavatel üritustel, samuti koos teiste maakondade, linnade ja valdadega toimuvatel ühisüritustel; 2) kui Rapla maakonna delegatsioonid esindavad Rapla maakonda; 3) muudel juhtudel Rapla maavanema korralduse alusel. Lipu heiskamiseks või kasutamiseks loa saamiseks esitatakse Rapla Maavalitsusele kirjalik taotlus. 31. Rapla maakonna lippu kasutatakse koos Eesti riigilipu ja teiste riikide lippudega kooskõlas "Riigilipu kasutamise korraga". 32. Rapla maakonna vapi ja lipu kujutiste kasutamisõigus kujunduselemendina trükistel, meenetel jm. on maavalitsusel ja maakonna omavalitsustel. 33. Ettevõtted, asutused ja organisatsioonid ning üksikisikud võivad Rapla maakonna vapi ja lipu kujutist kasutada kujunduselemendina meenetel, trükistel jm. kooskõlastatult Rapla Maavalitsusega. Õiend Lisatud avaldamisandmed.