Kultuuriminister — Karilatsi külakooli hoone kaitsevööndi kehtestamine — RT III, 2019, 1

Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 1 alusel, arvestades muinsuskaitseseaduse § 20 lõiget 6 ja haldusmenetluse seaduse § 64 lõikeid 1 ja 2

1. Kehtestan kaitsevööndi ajaloomälestisele Karilatsi külakooli hoone (kultuurimälestiste registri nr 4190) vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.1 2. Karilatsi külakooli hoone kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide säilimine vastavalt kaardile käskkirja lisas 2 ning kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine. 3. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 28. märtsi 2006. a käskkirja nr 120 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ punkti 6 alapunkti 12. 4. Muinsuskaitseametil teha käesolev käskkiri teatavaks menetlusosalistele ning kanda kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste registrisse ja kaitsevööndi piir Maa-ameti kaardile. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluse asjaolud ja läbiviimine Karilatsi külakooli hoone on tunnistatud ajaloomälestiseks kultuuriministri 19. märtsi 1997. a määruse nr 7 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 8 ning on kantud kultuurimälestiste registrisse (reg nr 4190). Mälestiseks tunnistamise õigusaktiga mälestisele kaitsevööndit ei kehtestatud. 1997. aastal kehtinud muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) kohaselt oli mälestise kaitsevööndiks automaatselt 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei olnud kaitsevööndit kehtestatud. Seega tekkis kaitsevöönd seaduse ja mälestiseks tunnistamise õigusakti koostoimes. Mälestise omanik on Eesti Vabariik, volitatud asutus on Võru Instituut. Mälestis paikneb Talurahvamuuseumi kinnistul (katastritunnus 35402:002:1543). Mälestises tegutseb Karilatsi Vabaõhumuusem (vana nimega Põlva Talurahvamuuseum, Võru Instituudi struktuuriüksus). Kultuuriministri 28. märtsi 2006. a käskkirja nr 120 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ punkti 6 alapunktiga 12 määrati mälestisele kaitsevöönd, mis hõlmab Talurahvamuuseumi kinnistut (katastritunnus 35402:002:1543) ning paikneb osaliselt Veski-Paisu kinnistul (katastritunnus 35402:002:0700), Paini kinnistul (katastritunnus 35402:002:1429), Puusaare kinnistul (katastritunnus 35402:002:1473), Üleoru kinnistul (katastritunnus 35402:002:0107) ning Vooreküla-Puskaru tee kinnistul (katastritunnus 35402:002:1461). 2006. a kaitsevööndi määramise ajal kehtinud MuKS nägi ette kinnismälestise kaitseks kaitsevööndi kehtestamise, kuid ei sätestanud kaitsevööndi eesmärke. 11. veebruaril 2014. a esitas kaitsevööndi alasse ulatuva Veski-Paisu kinnistu omanik E. P. Muinsuskaitseametile kaitsevööndi kehtestamise õigusakti kehtetuks tunnistamise taotluse. Veski-Paisu kinnistu omanik oli seisukohal, et kehtestatud kaitsevöönd on ebaproportsionaalselt suur ja hõlmab ala, mis ei ole mälestisega põhjuslikult seotud ning et kaitsevööndi kehtestamise protsessis ei ole järgitud seadusandlust (jäetud kinnistu omanik teavitamata ja kaitsevööndi kehtestamine põhjendamata, jäetud kaitsekohustuse teatis tutvustamata) ning tegi ettepaneku tunnistada kehtetuks kaitsevööndi kehtestamine Veski-Paisu kinnistu 180338 osas ning jätta see seaduses kehtestatud 50 meetrile ümber Karilatsi koolimaja. 20. veebruaril 2014. a koostas Muinsuskaitseamet riigi kaitse all oleva kinnismälestise kaitsevööndi kaitsekohustuse teatise (edaspidi KKT) nr 25036, millega tehti mälestise kaitsevööndis kehtivatesse kitsendustesse järgmised leevendused: Muinsuskaitseameti kirjalikku luba ei pea taotlema teede, kraavide ja trasside rajamiseks ega muudeks mulla- ja kaevetöödeks ning maaparandustöödeks. Kitsendusena jäi, et Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine. 21. veebruari 2014. a vastuskirjaga väljastas Muinsuskaitseamet Veski-Paisu kinnistu omanikule E. P.-le KKT, selgitas tehtud leevendusi ning tegi ettepaneku kohtumiseks, et täpsustada, kas huvide riive jätkub KKT-s toodud kaitsevööndile kehtivate leevenduste olemasolul. 6. märtsil 2014. a toimus Veski-Paisu kinnistul kinnistu omaniku ja Muinsuskaitseameti esindajate kohtumine. Arutelu tulemusel otsustati, et Muinsuskaitseamet algatab menetluse Karilatsi külakooli hoone kaitsevööndi ulatuse muutmiseks. Koos protokolliga edastati E. P.-le kaitsevööndi piiri ettepanek. 7. märtsil 2014. a vastas E. P. protokollile ja andis Muinsuskaitseametile teada, et on põhiosas nõus kompromissina pakutud piirimuutmisega, kuid tegi ettepaneku jätta loetelust välja tamm, kuna selle konstruktsiooni ei ole põhjust säilitada, see jääb enamuses kaitsealuse objekti poolt vaadelduna varjatuks ja vanal viisil veetaset reguleerida ei ole vastavalt nõuetele võimalik. 2014. a märtsis koostas Muinsuskaitseamet eksperdihinnangu kaitsevööndi muutmise kohta. 27. märtsil 2014. a teavitas Muinsuskaitseamet kirjaga Kõlleste Vallavalitsust Karilatsi külakooli hoone kaitsevööndi ulatuse muutmise menetlusest, saatis tutvumiseks Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangu ja küsis arvamust kaitsevööndi ulatuse muutmise kohta. Kõlleste Vallavalitsus arvamust ei esitanud. 6. juuni 2014. a e-kirjaga uuris E. P. Muinsuskaitseametilt, kui kaugel on menetlus. 7. juuni 2014. a e-kirjaga vastas Muinsuskaitseamet, et E. P. 7. märtsi 2014. a ettepanekuga jätta kaitsevööndi oluliste struktuurielementide loetelust välja tamm, on eksperdihinnangu koostamisel arvestatud. 24. aprilli 2019. a e-kirjaga juhtis E. P. tähelepanu asjaolule, et ta ei ole saanud 11. veebruari 2014. a taotlusele vastust ning palus uuesti kehtetuks tunnistada tema kinnistule ebaseaduslikult kehtestatud piirangud. Kuni uue MuKS-i jõustumiseni 1. mail 2019. a viidi kaitsevööndi menetluse toimingud läbi vastavalt seni kehtinud MuKS-ile. 15. mai 2019. a vastuskirjas tõdes Muinsuskaitseamet, et Karilatsi külakooli hoone 2006. a kehtestatud kaitsevööndi piiride muutmise menetlus on jäänud kahetsusväärselt lõpule viimata ning andis teada, et eksperdihinnang viiakse kooskõlla 1 mail 2019. a jõustunud MuKS-is sätestatud kaitsevööndi eesmärkidega. 15.–16. juuli 2019. a kirjadega tutvustas Muinsuskaitseamet Karilatsi külakooli hoone kaitsevööndi kehtestamise eelnõu Kanepi Vallavalitsusele, Võru Instituudile, Karilatsi Vabaõhumuuseumile ja kinnistute omanikele, kelle kinnistud on hõlmatud Kultuuriministri 28. märtsi 2006. a käskkirja nr 120 punkti 6 alapunktiga 12 kehtestatud kaitsevööndisse. Nõustuva arvamuse esitasid Võru Instituut ja Veski-Paisu kinnistu omanik E. P., Puusaare ja Paini kinnistute omanikud kinnitasid kirja kättesaamist. Kaitsevööndi eesmärk ja ulatus Muinsuskaitseamet on kaalunud Karilatsi külakooli hoonele kaitsevööndi kehtestamise vajalikkust ja ulatust vastavalt 1. mail 2019. a jõustunud MuKS-ile. MuKS § 14 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtuvalt. Mälestis Karilatsi külakooli hoone paikneb vana Võru-Tartu maantee ääres, Piigaste oja ääres ajaloolise Kähri valla keskuse alal. Karilatsi küla kuulus algselt Kähri kroonumõisa alla. 1866. a Balti kubermangude vallakogukonnaseadus vabastas vallad mõisa järelevalve alt ning tekkisid iseseisvad omavalitsusüksused. Seadusega eraldati mõisa- ja vallamaad ning kujunema hakkasid uued vallakeskused. Ehitama hakati kohtumaju, vallamaju, valla magasiaitu, vaestemaju jt valla ühiskondlikuks eluks vajalikke hooneid. Koolimajade ehitamine ja korrashoid kuulus samuti vallavalitsuse kohustuste hulka. Esimene koolimaja ehitati Karilatsi külla 1869. a. 1880. a hinnati hoone seisukord halvaks ning Kähri vald ehitas 1889. a uue, praegu mälestiseks oleva koolimaja. Karilatsi on ilmekas näide vallakeskuse kujunemisest. Ajaloolises vallakeskuses paiknenud koolimaja, selle kõrvalhooned, magasiait ning valla- ja kohtumaja (hilisem vaestemaja) moodustavad koos tervikliku vallakeskuse miljöö, mis ilmestab 19. saj II poole ja 20. saj I poole vallakeskuse kujunemist ja toimimist, sh ka kooli toimimist koolitaluna. Kähri valla keskus paiknes Karilatsis kuni 1920. a. Eelnevast tulenevalt on Karilatsi külakooli hoone kaitsevööndi eesmärk MuKS § 14 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine. Mälestist ümbritsevateks ja sellega ajalooliselt ja funktsionaalselt seotud kultuuriväärtuslikeks objektideks on: Piigaste ojast lõunapool asuvad magasiait (ehitatud 1879. a) ning valla- ja kohtumaja (hilisem valla vaestemaja, ehitatud 1880. a), mälestisest ida pool asuvad kooli kõrvalhooned laut (ehitatud 1884. a) ja ait (1897. a), mälestisest edela pool asuv kooli suitsusaun (ehitatud 1899. a) ning mälestisest põhja pool asuv kooli õpetajate maja (ehitatud 1927. a). Kaitsevööndi teine eesmärk on MuKS § 14 lõike 2 punkti 2 kohaselt tagada kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine. Mälestis on vaadeldav Talurahvamuuseumi kinnistult, millel see paikneb. Mälestiselt avanevate algupäraste vaadetena saame koolihoone puhul käsitleda üksnes kooli trepilt nähtuvaid vaateid, mis avanevad kooli ees asuvale haljasalale. Seega ei ole vaadeldavuse eesmärgi tagamiseks kaitsevööndi ulatumine naaberkinnistutele vajalik. Talurahvamuuseumi kinnistu on piisava suurusega, et tagada mälestisele toetav keskkond ja mälestise vaadeldavus ning mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide säilimine. Lisaks on kaitsevööndi piiril olev haljastus võrdlemisi tihe, mistõttu naaberkinnistutel toimuvad ehituslikud muudatused mälestise keskkonda oluliselt ei mõjuta. Olukorras, kus ümbritsevate kinnistute kaitsevööndisse kaasamine mälestise säilimist või vaadeldavust ei mõjuta, ei ole ümbritsevate kinnistute kaasamine kaitsevööndisse põhjendatud. Kuivõrd mälestist ümbritsevad kultuuriväärtuslikud objektid paiknevad mälestisega samal Talurahvamuuseumi kinnistul (katastritunnus 35402:002:1543), ei ole ka kaitsevööndis asuvate kultuuriväärtuslike objektide säilimise tagamise eesmärgil kaitsevööndi ulatumine naaberkinnistutele vajalik. Arvestades eelnevat ja lähtudes MuKS-is sätestatud kaitsevööndi eesmärkidest on põhjendatud tunnistada kultuuriministri 28. märtsi 2006. a käskkirja nr 120 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ punkti 6 alapunkt 12 kehtetuks ning kehtestada Karilatsi külakooli hoone kaitsevöönd Talurahvamuuseumi kinnistu ulatuses. 1 Lisade 1 ja 2 kaartide koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste registris (http://register.muinas.ee/) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).