Vabariigi Valitsus — Põlva Maavalitsuse põhimääruse kinnitamine — RT I, 1994, 73, 1287

Vastavalt maakonna valitsemiskorralduse seaduse (RT I 1993, 51, 696) paragrahvi 7 lõikele 4 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada Põlva Maavalitsuse põhimäärus (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Siseminister Heiki ARIKE Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1994. a. määrusega nr. 388 PÕLVA MAAVALITSUSE PÕHIMÄÄRUS I. Üldsätted 1. Põlva Maavalitsus (edaspidi – maavalitsus) on maakondlik riigi valitsusasutus, kelle ülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine maakonnas riiklike ülesannete lahendamisel ja maakonna tervikliku ning tasakaalustatud arengu tagamine. 2. Põlva maakonna territooriumi moodustavad Põlva ja Räpina linn, Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Räpina, Põlva, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Orava, Veriora ja Värska vald. Maakonna territooriumi suurus on 2166 km². Maakonna keskuseks on Põlva linn. Maakonna moodustamine ja likvideerimine ning tema piiride muutmine toimub seadusega ettenähtud korras, võttes arvesse vastava haldusterritooriumi elanike ja omavalitsuste arvamust. 3. Maavalitsus juhindub oma töös Eesti Vabariigi põhiseadusest, kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. 4. Maavalitsust finantseeritakse riigieelarvest. 5. Maavalitsus on avalik-õiguslik juriidiline isik, tal on Eesti väikese riigivapi kujutisega ja oma nimetusega pitsat ning arveldusarved pankades. Maavalitsuse aadress on: Kesk 20, EE2600 Põlva linn, Eesti Vabariik. II. Maavalitsuse ülesanded 6. Maavalitsuse ülesanded on: 1) riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; 2) seadusega sätestatud valdkondadesse kuuluvate ülesannete täitmine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti; 3) Vabariigi Valitsuse regionaalpoliitika elluviimise korraldamine maakonnas, regionaalse arengu probleemide läbitöötamine ja vastavate abinõude väljatöötamine; 4) ministeeriumide, kellel puuduvad kohapealsed ametiasutused, ülesannete täitmine maakonnas; 5) järelevalve teostamine kohalike omavalitsuste tegevuse seaduslikkuse üle seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; 6) ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste vahelise koostöö koordineerimine; 7) kohalike omavalitsuste nõustamine; 8) kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude ning Vabariigi Valitsuse sidemete vahendamisele kaasaaitamine; 9) riigi omandisse kuuluva vara käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele ja korraldustele. III. Maavalitsuse õigused ja kohustused 7. Täidesaatva riigivõimu teostamisel maakonnas, riiklike ülesannete lahendamisel ning maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamisel on maavalitsuse pädevuses: 1) saada ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt ning kohalikelt omavalitsusorganitelt oma tegevuseks vajalikke andmeid; 2) sõlmida lepinguid, omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda nendega kaasnevaid kohustusi; vastavalt kehtivatele õigusaktidele sooritada muid oma ülesannete täitmiseks vajalikke toiminguid; 3) teha oma tegevusvaldkonnas koostööd teiste valitsusasutuste ja kohalike omavalitsusorganitega; 4) suunata maakonna valitsemisalas riigieelarvest sihtkapitalidele eraldatavaid vahendeid ja korraldada nende kasutamist; 5) kasutada ja käsutada riigi poolt maavalitsusele eraldatud vahendeid vastavalt kehtivatele õigusaktidele; 6) teha lepingute ja kokkulepete alusel koostööd välisriikide vastavate institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Vabariigi Valitsuse poolt antud volituste piires vastavalt välissuhtlemisseadusele; 7) teha Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja ametitele ettepanekuid seadusandlikult reguleerimata küsimuste lahendamiseks; 8) informeerida elanikkonda maakonna probleemidest ja maavalitsuses tehtavast tööst. IV. Maavalitsuse struktuur ja juhtimine 8. Maavalitsust juhib ja tema tööd korraldab maavanem. 9. Maavalitsuse struktuuriüksused on maavalitsuse kantselei ja osakonnad ning osakonna õigustes ametid. 10. Kantseleid juhib maasekretär ja osakonda osakonnajuhataja. 11. Maavalitsusel on järgmised osakonnad ja osakonna õigustes ametid: arengu- ja informaatikaosakond, haldusosakond, haridusosakond, keskkonnaamet osakonna õigustes, kultuuriosakond, maa-amet osakonna õigustes, ehituse ja planeeringute osakond, maamajandusosakond, rahandusosakond, tervishoiu- ja sotsiaalabiosakond, perekonnaseisuamet osakonna õigustes. 12. Maavalitsuse osakonnad ja nende tegevusvaldkonnad on: arengu- ja informaatikaosakond – ettevõtluse, riiklike registrite ja informaatika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine maakonnas; haldusosakond – riigi vara kasutamise ja valdamise korraldamine, osakondade ja ametite majanduslik ja tehniline teenindamine; haridusosakond – riigi hariduspoliitika elluviimine, haridusalaste küsimuste korraldamine maakonnas; keskkonnaamet osakonna õigustes – looduskaitse; loodusvarade kasutamise reguleerimine ning kontrollimine maakonnas; kultuuriosakond – regionaalse kultuuripoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine maakonnas, rahvuskultuuri säilimise, kaitsmise ja arengu ning maakonna kultuuritraditsioonide järjepidevuse tagamine, noorsookasvatuse korraldamine ja spordi edendamine; maa-amet osakonna õigustes – maareformi juhtimine, riigimaade erastamise ja rentimise korraldamine, kinnistute formeerimise juhtimine, maakatastri pidamine, plaani-kartograafia andmepanga arendamine ja valdamine; ehituse ja planeeringute osakond – maa- ja linnaehituse ning kapitaalehituse ja arhitektuuri valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine maakonnas, ehitusjärelevalve, planeeringud, energeetika ja side, elamumajandus; maamajandusosakond – põllumajandusreformi ja vabariigi põllumajanduspoliitika elluviimine, Vabariigi Valitsuse ja Põllumajandusministeeriumi ülesannete realiseerimine ja nende täitmise korraldamine maakonnas; rahandusosakond – eelarvepoliitika elluviimine nii riiklikul kui omavalitsuslikul tasandil, kontrolli teostamine riiklike rahaliste vahendite kasutamise üle, osakondade ja ametite raamatupidamis- ja finantsalane teenindamine; tervishoiu- ja sotsiaalabiosakond – riigi sotsiaalpoliitika alusel regionaalse sotsiaal- ja tervishoiupoliitika väljatöötamine ja elluviimine; perekonnaseisuamet osakonna õigustes – seaduslikkuse järgimine perekonnaseisuaktide registreerimisel ja kodanike teenindamisel. 13. Maavanem: 1) juhib maavalitsuse tööd ja vastutab maavalitsuse ülesannete täitmise eest; 2) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele; 3) koordineerib vajaduse korral ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste vahelist koostööd; 4) teeb Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja vastavatele riigi valitsusasutustele ettepanekuid maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste töö korraldamiseks; 5) annab arvamuse maakonnas asuvate riigi valitsusasutuste juhtide ametisse määramise kohta; 6) informeerib maakogu riiklikku regionaalpoliitikat, territoriaalplaneerimist ja kapitaalehitust puudutavatest küsimustest; 7) esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks maavalitsuse aastaeelarve ning vastutab eelarve assigneeringutest kinnipidamise eest; 8) sõlmib lepinguid kohalike omavalitsusorganite, kohalike omavalitsusüksuste liidu või nende poolt volitatud isikutega riiklike kohustuste täitmiseks kehtivate õigusaktide alusel; 9) peab maavalitsuse nimel läbirääkimisi ja sõlmib lepinguid teiste riikide vastavate institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Vabariigi Valitsuse poolt antud volituste piires või ülesandel, samuti juriidiliste või üksikisikutega; 10) esindab maavalitsust suhetes juriidiliste või üksikisikutega ilma volikirjata; 11) kasutab ja käsutab maavalitsuse vara ja rahalisi vahendeid õigusaktidega kehtestatud korras; 12) sõlmib, muudab või lõpetab töölepinguid maavalitsuse töötajatega; 13) täidab talle seadusega ja Vabariigi Valitsuse poolt pandud teisi ülesandeid. 14. Maavalitsuse asjaajamist korraldab kantselei. Kantselei struktuuri kinnitab maavanem maasekretäri ettepanekul. 15. Maasekretär: 1) korraldab maavalitsuse asjaajamist ja õigusalast teenindamist ning vastutab seaduslikkuse eest maavalitsuse pädevuses olevates küsimustes; 2) korraldab maavanema korralduste ja käskkirjade teatavakstegemist ja vapipitsati hoidmist; 3) organiseerib kohalike omavalitsuste nõustamist. V. Töökorralduse üldalused 16. Maavanem annab maavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks oma pädevuse piires korraldusi. Maavalitsuse sisemise töö korraldamiseks annab maavanem käskkirju. 17. Maavanema korraldus jõustub üldjuhul selle allakirjutamisest, kui korralduses ei ole ette nähtud teist jõustumistähtaega. 18. Maavanema korralduses, mis paneb kohustusi teenistusvälistele isikutele, peab olema viide korralduse andmise alusele ning korraldus tuleb teha teatavaks asjaosalistele. 19. Maavanem võib üksikküsimuste läbitöötamiseks moodustada komisjone ja kutsuda kokku nõupidamisi. 20. Maavanema asendamine toimub seadusega sätestatud korras. 21. Maasekretäri ajutise äraoleku korral määrab maavanem oma käskkirjaga tema ülesandeid täitma ühe maavalitsuse töötajatest. Osakonnajuhataja äraolekul määratakse tema asendaja vastavalt osakonna põhimäärusele. 22. Struktuuriüksuste juhid vastutavad maavanema ees struktuuriüksustele pandud ülesannete täitmise eest maavalitsuse töökorralduses ja struktuuriüksuste põhikirjas sätestatud korras. 23. Ministeeriumid ja teised riigi valitsusasutused annavad maavalitsuse struktuuriüksustele seadusega reguleerimata ülesandeid ainult maavanema kaudu. 24. Struktuuriüksused ja nende allüksused, kes sooritavad toiminguid riigi nimel, kasutavad väikese riigivapi kujutisega pitsatit vastavalt riigivapi seadusele. VI. Suhted kohalike omavalitsuste, riigi valitsusasutuste ja ettevõtetega 25. Maavanem ja maavalitsuse struktuuriüksused teevad koostööd teiste riigi valitsusasutuste ja ettevõtetega ning nendevahelised suhted põhinevad seadustel ja teistel õigusaktidel ning riigiasutustega sõlmitud lepingutel ja käesoleval põhimäärusel. 26. Maavanema ja maavalitsuse suhted kohalike omavalitsustega ja nende liitude ning ühisasutustega põhinevad seadustel ning vastavatel lepingutel. 27. Maavalitsuse halduses võivad olla ka riigiettevõtted ja -asutused. Riigiettevõtete ja -asutuste maavalitsuse haldusse võtmine toimub Vabariigi Valitsuse otsuse või halduslepingu alusel. VII. Põlva maakonna vapp ja lipp 28. Põlva maakonnal on vapp ja lipp, mis on kantud Eesti Vabariigi vapi- ja lipuregistrisse. 29. Põlva maakonna vapiks on kuldsel kilbil kolm musta kobrast paremalt langevas diagonaalreas. 30. Põlva maakonna lipp on valge-roheline. Lipu laiud on ühelaiused, ülemine laid valge, alumine roheline. Lipu valge laiu keskel on Põlva maakonna vapi kujutis, mille kõrgus normaallaiusega lipul on 420 mm. Lipu normaalmõõtmed on 1050×1650 mm, laiuse ja pikkuse suhe 7:11. 31. Põlva maakonna vapi kujutist võib kasutada maavalitsuse ja maakonna kohalike omavalitsuste pitsatitel, nende dokumendiplankidel, trükistel, siltidel ning suveniiridel kujunduselemendina. Muudel juhtudel võib maakonna vapi kujutist kasutada maavanema korraldusel põhineva loa alusel. 32. Põlva maakonna lipp heisatakse alaliselt Põlva Maavalitsuse hoonele, muudes kohtades heisatakse Põlva maakonna lipp ametlike esinduste vastuvõtul, ülemaakonnalistel kultuuri- ja spordiüritustel. Lippu võivad kasutada rahvusvahelistel, riigisisestel ja regionaalsetel üritustel Põlva maakonna ametlik esindus või maakonda esindavad kollektiivid ja üksikisikud. Muudel juhtudel annab Põlva maakonna lipu heiskamise ja kasutamise loa maavanem oma korraldusega.