Vabariigi Valitsus — Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumile loa andmine venekeelseks õppeks — RT III, 2011+03:00, 4

Korraldus kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 21 lõike 3 alusel ning kooskõlas „Haldusmenetluse seaduse” § 53 lõike 1 punktidega 1 ja 2 ning lõike 2 punktiga 3.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 15. märtsil 2011. a esitas Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi hoolekogu Tallinna Linnavolikogule ettepaneku taotleda Vabariigi Valitsuselt luba kasutada Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes õppekeelena vene keelt. Tallinna Linnavolikogu 24. märtsi 2011. a otsusega nr 44 „Taotluse esitamine Vabariigi Valitsusele mõnede Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide gümnaasiumide õppekeele kohta” taotles Tallinna Linnavolikogu Vabariigi Valitsuselt luba kasutada Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi gümnaasiumiosas õppekeelena vene keelt. 18. mail 2011. a käisid Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumis, et selgitada välja kooli valmisolek gümnaasiumiastmes eestikeelsele aineõppele üleminekuks. Kohtuti kooli juhtkonna, õpetajate, hoolekogu, õpilaste ja kooli pidaja esindajatega, kellele anti võimalus selgitada oma seisukohti eestikeelsele aineõppele ülemineku küsimustes ja esitada asja otsustamiseks tähtsust omavaid lisaandmeid. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 21 lõike 3 kohaselt on gümnaasiumi õppekeel eesti keel ja munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu. „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 21 lõike 1 kohaselt loetakse kooli või klassi õppekeeleks keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppe koormusest. Tallinna Linnavalitsuse 19. mai 2004. a määrusega nr 52 kinnitatud „Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi põhimääruse” punktide 3.1 ja 3.2 kohaselt toimub Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumis õppetöö vene keeles ning eesti keele õpe on kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus. Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi arengukava aastateks 2008–2010 punkti 3.6 kohaselt on kooli üheks eesmärgiks üleminek eestikeelsele aineõppele aastatel 2007–2011. Arengukava tegevuskavas on ette nähtud eesti õppekeelele üleminekuks kavandatud tegevused õppeaastati. Seega on Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium seadnud eesmärgiks järjekindla eestikeelsele aineõppele ülemineku gümnaasiumiastmes. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” lisa 2 „Ainevaldkond „Võõrkeeled”“ punkti 4.4.1 kohaselt peab eesti keelt teise keelena õppiva õpilase eesti keele oskuse tase põhikooli lõpuks olema vähemalt B1. Haridus- ja teadusministri 17. septembri 2010. a määruse nr 59 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” § 17 lõike 8 kohaselt väljastatakse eesti keele teise keelena ühtse põhikooli lõpueksami edukal sooritamisel (vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest) isikule eesti keele B1-taseme tunnistus. Seega on keeleoskuse B1-tase piisav, et jätkata õpinguid gümnaasiumis, ning on kohaldatav ka gümnaasiumile, kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe (edaspidi täiskasvanute gümnaasium). Täiskasvanute gümnaasiumid erinevad oluliselt statsionaarse õppevormiga koolidest nii õpilaste haridusliku tausta, vanuse ja keeleoskuse kui ka õppekava ja õppe suurema iseseisvuse astme poolest. Täiskasvanute gümnaasiumide õpilaste valmisolek eesti keeles õppida on personaalne ja tihedalt seotud sellega, milline on olnud isiku senine kokkupuude eesti keelega. Täiskasvanute gümnaasiumi õpilaste keeleoskuse tase on kooli tulles väga erinev, kuna suurel osal õpilastest on tekkinud õpingute vahel paus ja nad on eelnevalt õppinud väga erinevates õppeasutustes ja erinevatel aegadel. Seetõttu ei valda suur osa täiskasvanute gümnaasiumidesse sisseastujatest eesti keelt vajalikul B1-tasemel. 18. mai 2011. a kohtumisel tõi ka Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium eelnimetatud asjaolusid esile peamiste probleemidena eestikeelsele aineõppele üleminekul. Seega on täiskasvanute gümnaasiumi õpilaste puhul põhjendatud lähtuda iga õpilase keeleoskustasemest ja nad vajavad eestikeelse aineõppe alustamiseks esimesel õppeaastal intensiivset eesti keele lisaõpet, mis võib olenevalt õpilase vajadusest muuta ka õppekava proportsioone. Siiski on oluline, et Eesti haridussüsteem oleks võrdselt kõrge kvaliteediga kõigil haridustasanditel ja õppevormides, sh täiskasvanute gümnaasiumis. Seega on oluline, et ka täiskasvanute gümnaasiumi lõpetajad valdaksid eesti keelt vähemalt B2-tasemel, lähtudes Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” lisa 2 „Ainevaldkond „Võõrkeeled”“ punktist 2.1.3. Siiani ei ole Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium oma õpilastele eesti keele lisaõpet pakkunud. Seetõttu vajab kool eesti keele lisaõppe süsteemi loomiseks, õpilaste keeleliste oskuste hindamise süsteemi arendamiseks ja õppekavade kohandamiseks lisaaega. Haridus- ja Teadusministeeriumi pakutaval toel peaks eesti keele lisaõppe süsteem kolme aasta pärast toimima selliselt, et 2014/2015. õppeaastal või hiljem kooli astujad sooritavad eesti keele testi ning kui nende tase ei vasta tasemele B1, suunatakse nad eesti keele õppesse. Keeleoskuse B1-taseme saavutamisel asuksid õpilased õppima kooli õppekava kohaselt, mis sisaldab 60 protsenti eestikeelseid õppeaineid. Kogu gümnaasiumiastme ulatuses rakendatakse eestikeelset aineõpet sellisel juhul hiljemalt 1. septembrist 2016. a. Eelnimetatud eesti keele lisaõppe süsteemi loomiseks võimaldatakse Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumile pikem ja sujuvam üleminek eestikeelsele aineõppele. See võimaldab pakkuda koolile ka täiendavaid tugimeetmeid üleminekuks eestikeelsele aineõppele ja toetada kooli vastavalt kooli tegelikule suutlikkusele ja ülemineku käigule. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” § 11 lõike 2 kohaselt tagab kool oma õppekavaga eestikeelse õppe vähemalt 60 protsendi ulatuses gümnaasiumiastmele kehtestatud väikseimast lubatud õppemahust, kusjuures eesti kirjandust, Eesti ajalugu, ühiskonnaõpetust, muusikat ja geograafiat tuleb õpetada eesti keeles. Paragrahvi 21 kohaselt rakendatakse seda õpilaste suhtes, kes alustavad gümnaasiumiõpinguid 2011/2012. õppeaastal või hiljem. Ka kuni 31. augustini 2010. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määruse nr 56 „Põhikooli- ja gümnaasiumi riiklik õppekava” § 282 lõike 5 kohaselt õpetatakse 2011/2012. õppeaastal ja sellele järgnevatel õppeaastatel gümnaasiumiastmel eesti keeles vähemalt eesti kirjanduse üht kursust, ühiskonnaõpetuse kaht kursust, muusika kolme kursust, Eesti ajaloo kahte kursust ja geograafia kolme kursust. 18. mail 2011. a toimunud kohtumisel kinnitas Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium valmidust õpetada hetkel eesti keeles 40 protsendi ulatuses gümnaasiumiastmele kehtestatud väikseimast lubatud õppemahust, sh viit eelnimetatud kohustuslikku eestikeelset õppeainet. Kuna Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumil on olemas nende õppeainete õpetamiseks vajalikud õpetajad ja ka eestikeelse aineõppe kogemus, siis on põhjendatud, et selles mahus eestikeelne õpe ka jätkub ja suureneb aasta-aastalt. Õpilase seisukohast lähtudes on suuremas mahus eesti keeles õppeaineid õppides tal keeleliselt kiirem arengutempo kui vähemate õppeainete õpetamise puhul (iga eesti keeles õpetatav aine arendab sõnavara ja keelekasutust ning on toeks ka teiste ainete õppimisel eesti keeles). 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 21 lõikele 3 anda Tallinna Linnavalitsuse hallatavale Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumile luba venekeelseks õppeks gümnaasiumiastmes järgmistel tingimustel: 1) kool alustab õpilaste keeleoskuse testimist ja keeleõppe korraldamist ning võimaldab hiljemalt 2014/2015. õppeaastast koolis gümnaasiumiõpinguid alustavatele õpilastele, kelle keeleoskuse tase on alla B1-taseme, esimesel õppeaastal eesti keele intensiivõpet, et viia nende eesti keele oskus vähemalt tasemeni B1; 2) kool õpetab alates 2011/2012. õppeaastast koolis gümnaasiumiõpinguid alustavatele õpilastele eesti keeles Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” § 11 lõikes 2 nimetatud viit õppeainet (eesti kirjandus, Eesti ajalugu, muusika, ühiskonnaõpetus, geograafia), suurendab järk-järgult eestikeelse aineõppe mahtu ja rakendab „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 21 lõiget 3 alates 2014/2015. õppeaastast koolis gümnaasiumiõpinguid alustavate õpilaste suhtes. Kogu gümnaasiumi ulatuses viib kool õppe „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 21 lõikega 3 kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2016. a, v.a õpilaste puhul, kes alustasid gümnaasiumiõpinguid enne 2014/2015. õppeaastat, kes ei ole õpinguid katkestanud ja kes võivad õpingud vene keeles lõpetada ka peale 1. septembrit 2016. a. 4. VAIDLUSTAMINE Korralduse peale võib „Halduskohtumenetluse seadustikus” sätestatud korras esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Haridus- ja Teadusministeeriumil teha korraldus Tallinna Linnavalitsusele ja Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumile teatavaks.