Vabariigi Valitsus — Tallinna Saksa Gümnaasiumile loa andmine kakskeelseks õppeks — RT III, 2011+03:00, 2

Korraldus kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 21 lõike 3 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 14. märtsil 2011. a esitas Tallinna Saksa Gümnaasiumi hoolekogu Tallinna Linnavolikogule ettepaneku taotleda Vabariigi Valitsuselt luba kasutada Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna 10.–12. klassis õppekeeltena eesti ja saksa keelt. Tallinna Linnavolikogu 24. märtsi 2011. a otsusega nr 44 „Taotluse esitamine Vabariigi Valitsusele mõnede Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide gümnaasiumide õppekeele kohta” taotles Tallinna Linnavolikogu Vabariigi Valitsuselt luba kasutada Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelses osakonnas eesti keele kõrval teise õppekeelena saksa keelt (kakskeelset õpet). 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 21 lõike 3 kohaselt on gümnaasiumi õppekeel eesti keel ja munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu. „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 21 lõike 1 kohaselt loetakse kooli või klassi õppekeeleks keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppe koormusest. Kui õpe ei toimu üheski keeles 60 protsendi ulatuses, loetakse õpe kakskeelseks. Kakskeelse õppe puhul käsitatakse õppekeeltena kahte keelt, milles toimub enamus õppest. Eesti Vabariigi valitsus ja Saksamaa Liitvabariigi valitsus sõlmisid 3. juunil 2002. a koolikoostöö lepingu (edaspidi koolikoostöö leping), mille eesmärgiks on selle artikli 1 kohaselt luua Eesti õpilastele soodsad võimalused saksa keele omandamiseks ja edasiõppimiseks Saksamaa Liitvabariigi kõrgkoolides. Koolikoostöö lepingu artikli 2 lõike 1 kohaselt moodustatakse ühes kuni kahes väljavalitud Eesti Vabariigi koolis saksa õppekeelega osakonnad, mille lõpetajad saavad saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse ning Eesti Vabariigi gümnaasiumi lõputunnistuse ja riigieksamitunnistuse. Koolikoostöö lepingu alusel tegutseb Tallinna Saksa Gümnaasiumis saksakeelne osakond, kus õpe toimub eesti ja saksa keeles. Saksakeelne osakond on ette nähtud Tallinna Linnavalitsuse 24. novembri 1999. a määrusega nr 102 kinnitatud „Tallinna Saksa Gümnaasiumi põhimääruse” (edaspidi põhimäärus) punktiga 3.1, mille kohaselt toimub Tallinna Saksa Gümnaasiumis õppetöö eesti keeles ning saksakeelse osakonna klassides õppeplaanis ettenähtud õppeainete õpetamine saksa keeles. Põhimääruse punkti 4.1 kohaselt hõlmab saksakeelne osakond 7.–12. klassi. Saksakeelse osakonna tegutsemist toetab Tallinna Saksa Gümnaasiumi arengukava aastateks 2008–2011, mille I peatüki punkti 2 kohaselt on kooli töö aluseks koolikoostöö leping ja III peatüki punkti 3 alapunkti 4 kohaselt on kooli missioon jätkata koolikoostöö lepingu alusel koostööd Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahel. Koolikoostöö lepingu artikli 6 lõike 1 kohaselt hõlmab kooli saksakeelne osakond põhikooli III astet (7.–9. klass) ja gümnaasiumiastet (10.–12. klass). Sama artikli lõike 2 kohaselt toimub kooli saksakeelses osakonnas õpe eesti ja saksa keeles ning Saksa õpetajad võivad õpetada saksa keelt, inglise keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat, bioloogiat ja ajalugu, v.a Eesti ajalugu. Lõigete 3 ja 4 kohaselt on kooli saksakeelse osakonna saksa keeles õpitavate õppeainete ainekavade koostamise aluseks Saksamaa Liitvabariigi ühe maa gümnaasiumide ainekavad, saksa keeles õpitavate ainete ainekavad arvestavad Eesti Vabariigi riikliku õppekava nõudeid ning saksa keele õppe ja saksakeelse aineõppe maht üksikutes klassides määratakse kultuuriministrite konverentsi ja Eesti Vabariigi esindajate poolt kokkulepitud tunnijaotusplaanis. Seega arvestades koolikoostöö lepingus kokkulepitut toimub Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes õpe osaliselt (saksa osakonna klassides) lisaks eesti keelele ka saksa keeles. Lähtudes „Välissuhtlemisseaduse” § 3 punktist 2 on koolikoostöö leping välisleping, s.o Eesti Vabariigi ja välisriigi kahepoolne kirjalik kokkulepe, mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega. „Välissuhtlemisseaduse” § 23 lõike 1 kohaselt tagab välislepingu täitmise Vabariigi Valitsus. Seega arvestades, et Vabariigi Valitsusel tuleb tagada koolikoostöö lepingu täitmine, on põhjendatud anda Tallinna Saksa Gümnaasiumile luba viia õpet läbi nii eesti kui ka saksa keeles, et kooli saksakeelses osakonnas oleks võimalik õppida nii eesti kui ka saksa keeles koolikoostöö lepinguga kokku lepitud tingimustel ja mahus. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 21 lõikele 3 anda Tallinna Linnavalitsuse hallatavale Tallinna Saksa Gümnaasiumile luba kakskeelseks õppeks – luba kasutada gümnaasiumiastme saksakeelses osakonnas eesti keele kõrval õppekeelena ka saksa keelt. 4. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Haridus- ja Teadusministeeriumil teha korraldus Tallinna Linnavalitsusele ja Tallinna Saksa Gümnaasiumile teatavaks.