Vabariigi Valitsus — Lasnamäe Põhikoolile 2024/2025. õppeaastal osaliselt venekeelseks õppeks loa andmisest keeldumine — RT III, 2024, 1

Korraldus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10015 lõigete 2 ja 3 alusel ning kuulanud ära eestikeelsele õppele ülemineku raames moodustatud valitsuskomisjoni arvamuse.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Tallinna Linnavolikogu taotluse menetlus 21. märtsil 2024. a tegi Tallinna Linnavolikogu otsuse nr 37 „Taotluse esitamine Vabariigi Valitsusele (Lasnamäe Põhikooli hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeel)“. Otsuse tegemise alusena on märgitud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10015 lõige 2. Otsuse esimese punktiga taotleb Tallinna Linnavolikogu Vabariigi Valitsuselt luba osaliselt (osakaal 30% kogu õppe mahust) vene keeles toimuvaks õppeks Lasnamäe Põhikooli 1.a, 1.b, 1.d, 4.a, 4.b, 4.d ja 4.sv eriklassides. 25. märtsil 2024. a on Tallinna Linnavolikogu vastav otsus edastatud Vabariigi Valitsusele. Edastatud otsusele ei olnud algselt juurde lisatud põhjendusi, samuti puudus haldusaktis endas viide seletuskirjale. Seletuskiri, mis sisaldas otsuse põhjendusi, edastati Haridus- ja Teadusministeeriumi taotlusel 26. märtsil 2024. a. Tallinna Linnavolikogu otsusele lisatud seletuskirjast nähtub Lasnamäe Põhikooli pidaja hinnang, et eriklassides osaliselt venekeelse õppe jätkamine 2024/2025. õppeaastal tagab hariduslike erivajadustega õpilastele sujuvama ülemineku eestikeelsele õppele, arvestades sealjuures õpilaste vajadusi ning võimekust. Tallinnas algab üleminek kokku 20 koolis, kus õpib järgmise õppeaasta alguses hinnanguliselt üle 16 000 õpilase. Teiste Tallinna koolide seas alustab üleminekut eestikeelsele õppele ka Lasnamäe Põhikool, mis on kool erivajadustega lastele ja kus õpivad õppetööks koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud või erituge vajavad õpilased. Lasnamäe Põhikooli varem nimetatud klassides, keda taotlus puudutab, alustab 1. septembril 2024. a kooliteed 66 õpilast. Taotleja on välja toonud, et Lasnamäe Põhikoolis õpivad hariduslike erivajadustega õpilased, kelle erivajadused on fikseeritud meditsiiniliste dokumentide ja koolivälise nõustamismeeskonna otsustega ja käesoleva linnavolikogu otsuse ettevalmistamise ajal ei ole kooliväline nõustamismeeskond veel viinud läbi haldusmenetlusi ja teinud otsuseid, kas ja millises mahus on nende erivajadustega õpilaste eesti keeles õppimine õpilaste arengu eripära tõttu jõukohane. Kuna kooliväline nõustamismeeskond vanemate taotlusi hetkel veel ei menetle, põhineb käesolev ettepanek alustada üleminekut esimesel õppeaastal 70% ulatuses kooli tugispetsialistide eksperthinnangule ja kooli senisele kogemusele töös hariduslike erivajadusega lastega. Erivajaduste tõttu on Lasnamäe Põhikooli õpilastel püsivad õpiraskused, nende emakeel on häiritud kõigis komponentides: hääldus, sõnavara, arusaamine, foneetika. Nende laste eesti keele oskuse tase ei võimalda neil õppematerjali täielikult omandada, laste kognitiivsed põhiprotsessid – mälu, mõtlemine, tähelepanu, taju – on häiritud. Funktsionaalse lugemise oskus on väga madalal tasemel, paljudel on diagnoositud düsleksia, düsgraafia ja düskalkuulia. Taotleja toob lisaks välja, et hariduslike erivajadustega õpilaste õppetöö kodusest keelest teises keeles tekitab arusaadavalt mitmeid väljakutseid nii õppimises kui ka arengus, ja viitab, et ka Haridus- ja Teadusministeerium on juhises „Juhendmaterjal haridusasutustele ja lapsevanematele eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks“ selgitanud, et keele omandamine ja emakeelest erinevas keeles õppimine on keeruline eriti erivajadusega lastele. Samuti on taotleja välja toonud, et Haridus- ja Teadusministeerium on märkinud, et eestikeelsele õppele lähevad üle need, kelle jaoks on see jõukohane, jättes siiski täpsemalt reguleerimata, kuidas sellisel juhul õppetöö korraldada. Püsivate õpiraskustega erivajadustega õpilaste üleminek eestikeelsele õppele ei anna aga võimalust emakeelt täielikult arendada, mistõttu ei suuda nad ka eestikeelses õppes saavutada piisavaid õpitulemusi. Samuti võib kodukeelest erinevas keeles õpetamine tekitada kommunikatsiooniprobleeme õpetaja ja õpilase vahel ning raskendada tunnis õpilase individuaalset juhendamist. Paljud kooliminevad lapsed käivad venekeelsetes lasteaedades, mis muudab eestikeelsele õppele ülemineku kooliteed alustavatele erivajadusega õpilastele veelgi keerukamaks. Üldjuhul puuduvad ka nende laste vanematel teadmised ja oskused oma lapse toetamiseks eestikeelses õppes. Taotleja lisab, et kooli ülesanne on tagada igale õpilasele tema individuaalsetest võimetest lähtuv jõukohane õpe ja areng. Eriklasside õpilaste õppetöö korraldamine ülemineku alguses osaliselt nende koduses keeles on vajalik õpilaste erivajaduste (rasked psüühikahäired, raske kõnepuue, tahtesfääri ja tunnetuslike protsesside häired jne) tõttu. Lapsele loodud õpikeskkond peab olema sobiv ja võimaldama tal areneda ning õppida lähtuvalt oma võimetest. Erivajadustega õpilaste huvides on sujuv ja võimetekohane eestikeelsele õppele üleminek. Nii tagatakse õpilase eripära ja vajadusi arvestades parimad võimalused ning kvaliteet teadmiste omandamiseks ja õpilase arenguks (muu hulgas individuaalseks arenguks). Alates 1. septembrist 2024. a soovitakse Lasnamäe Põhikoolis õppetööd viia läbi järgmiselt: Eriklassides 1.a, 1.b ja 1.d on eestikeelse õppe osakaal kogu õppe mahust (20 tundi nädalas) 70%. Venekeelse õppe osakaal kogu õppe mahust on 30% ning venekeelne õpe toimub matemaatikas (4 tundi nädalas), loodusõpetuses (1 tund nädalas) ja vene keeles (1 tund nädalas). Eriklassides 4.a, 4.b, 4.d ja 4.sv on eesti keeles õppe osakaal kogu õppe mahust (25 tundi nädalas) 70%. Venekeelse õppe osakaal on 30% ning venekeelne õpe toimub matemaatikas (5 tundi nädalas) ja loodusõpetuses (2 tundi nädalas). Lisaks toimuks hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud tegevuskava alusel eestikeelsele õppele üleminek nii, et igal järgneval aastal lisandub uus õppeaine, mille õpetamine toimub eesti keeles. Koolis tagatakse õpilastele eesti keeles eripedagoogi abi. Samuti tagatakse õpilastele logopeedi ja koolipsühholoogi abi vene keeles. Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 2024. a korraldusega nr 65 „Valitsuskomisjoni moodustamine eestikeelsele õppele ülemineku raames arvamuse kujundamiseks taotluste kohta anda luba osaliselt muus keeles toimuvaks õppeks või õppe- ja kasvatustegevuseks“ moodustatud valitsuskomisjon arutas 8. ja 15. aprillil 2024. a Tallinna Linnavolikogu esitatud taotlust ning leidis, et taotluses toodud asjaolud ei anna alust klassipõhiste erisuste kohaldamiseks. Kehtiv regulatsioon õigusaktides annab ammendavad võimalused hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamiseks õpilaste võimetest lähtuvalt. Haridus- ja Teadusministeerium edastas 13. mail 2024. a Tallinna Linnavolikogule, Lasnamäe Põhikoolile, Lasnamäe Põhikooli hoolekogule muus keeles toimuvaks õppeks loa andmisest keeldumise eelnõu ning andis tähtaja arvamuse avaldamiseks 21. maiks 2024. a. Tähtajaks eelnõu kohta arvamusi ei esitatud. 20. mail 2024. a teavitas Tallinna Linnavalitsus, et korralduse eelnõu kohta arvamusi ega vastuväiteid ei esitata. 1.2. Vabariigi Valitsuse otsustuspädevus Alates 1. septembrist 2024. a onpõhikooli ja gümnaasiumi õppekeel on eesti keel1, ilma otse seadusest tulenevate erisusteta. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10015 lõikele 1 võib hoolekogu ettepanekul ja valla- või linnavolikogu otsuse alusel olla muu keel õppekeeleks eesti keele asemel 2024/2025. õppeaastal 2., 3. ja 5.–9. klassis2, millest järeldub, et 1. ja 4. klassi puhul hoolekogu vastavasisulist ettepanekut esitada ning valla- või linnavolikogu vastavasisulist otsust teha ei saa. 1. ja 4. klassi puhul on valla- või linnavolikogul võimalik esitada taotlus Vabariigi Valitsusele anda üheks õppeaastaks luba osaliselt muus keeles toimuvaks õppeks klassi puhul, mille õppekeel peab käesoleva paragrahvi kohaselt olema eesti keel. Otsusega tuleb kindlaks määrata õppes kasutatava muu keele osakaal kogu õppe mahust kõnealusel õppeaastal. Vabariigi Valitsus peab eelnevalt ära kuulama enda poolt moodustatud valitsuskomisjoni arvamuse. Seadusest nähtub taotluse esitamise võimalik hiliseim tähtaeg – hiljemalt eelmise õppeaasta 31. märtsiks ning esitatud taotluse läbivaatamise aeg – kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Küll aga puuduvad seaduses asjaolud, millest Vabariigi Valitsus hindamisel peab lähtuma. Taotluse lahendamisel on lähtutud järgmistest asjaoludest: õpilaste erivajaduse iseloom; klassis õppe- ja kasvatustööd läbiviivate õpetajate keeleoskus (sh enesetäiendamine); kooli dokumentides sätestatu ja püstitatud eesmärgid – eelkõige arengukava ja eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava; õppevara olemasolu. 1.2.1. Valitsuskomisjoni arvamus Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10015 lõike 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus üheks õppeaastaks anda loa osaliselt muus keeles toimuvaks õppeks klassi puhul, mille õppekeel peab käesoleva paragrahvi kohaselt olema eesti keel. Selle otsuse tegemisel peab Vabariigi Valitsus olema eelnevalt ära kuulanud valitsuskomisjoni (edaspidi ka komisjon) arvamuse. Komisjoni hinnangul on erinevad teadusuuringud tuvastanud, et mitmekeelsed erivajadusega õpilased suudavad omandada teise keele samal tasemel ükskeelsete erivajadustega õppijatega ehk et omandatakse keel, kuid seda oma üldise arengu taseme kohaselt. Kahe keele omandamine ei kahjusta seejuures erivajadusega õppija arengut (eriti juhul, kui ta saab olla mõlemas keelekeskkonnas). Mitmekeelsus soodustab erivajadusega õppijatel üldist kognitiivset ja keelelist arengut, kuid seda vaid soodsate keskkonnatingimuste korral. Samuti on leitud, et erivajadusega õpilastele on vaja teha suuri kohandusi lõimitud aine- ja keeleõppes, teadusuuringuid on vähe, kompetents kujunemas. Teadlaste seisukohti arvestades saab järeldada, et pole võimalik tuua välja ühtegi erivajaduste rühma, mille puhul oleks eesti keeles õppimine välistatud. Samuti ei saa väita, et eesti keeles õppimine kahjustaks kedagi. Küll aga on rida primaarseid erivajadusi, millega kaasneb sõltumata õppekeelest risk käitumisprobleemideks, õpiraskusteks, madalamaks toimetulekuvõimeks jne. Erivajadusega õpilased vajavad kõik täiendavat tuge, sealhulgas eesti keeles õppimiseks. Komisjoni hinnangul ei pruugi õpilase individuaalseid võimeid ja arengut arvestades olla haridusliku erivajaduse puhul realistlik saavutada eesti keele kasutamist kogu õppekava mahus. Muu keele kasutamine võib osutuda vajalikuks, kui pärast keele omandamist toetavate tingimuste tagamist ja seadusega lubatud kohanduste tegemist osutub eesti keeles õppimine haridusliku erivajadusega lapsele mittejõukohaseks. Vaatamata sellele eeldab kehtiv õigus, et õpilase põhiseaduslikku õigust saada õpet eesti keeles tagatakse maksimaalses võimalikus mahus ning õpilase õppe sisu on ka tegelikult õpilase lähimast arengutsoonist lähtuv. Juhul kui kool kavandab konkreetse õpilase õppe tema keeleomandamise võimet alahinnates, ei arvesta õpilase arengut ja õpivõime muutust, on sisuliselt tegu õpilase toimetulekut kahjustava praktikaga ja õpilase õiguste riivega. Esitatud taotlusest ei nähtu, kas eestikeelset õpet või ka eesti keele õpet on juba mingis mahus proovitud, ning kui jah, siis milliste tulemustega. Taotluses eeldatakse, et ainuüksi haridusliku erivajaduse olemasolu tingib vajaduse teha eestikeelsele õppele üleminekust ajutine erand. Komisjoni hinnangul ei ole lapse huvidega kooskõlas tema arengupotentsiaali kasutamata jätmine ja talle eestikeelse hariduse võimaldamata jätmine lähtudes eelhinnangust, et laps pole selleks võimeline. Eeldada, et õpilane ei saa hakkama, ilma, et oldaks proovinud, oleks ennatlik. Igaüks läheb eestikeelsele õppele üle omas tempos ja oma võimete piires, mõnel juhul on see tempo põhjendatult aegavõttev ja maht võimetest tulenevalt väike. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on koolivälisel nõustamismeeskonnal tõhustatud või eritoe soovituse tegemise raames võimalus anda soovitusi ka suhtlemisvahendi kasutamise kohta, sh eesti keelest erineva keele kasutamise kohta. See soovitus ei saa sisaldada otsust vabastada keegi eesti keeles õppimisest, kuid võib anda soovituse sobiva tempo ja mahu valimisel – kuidas konkreetse lapse õppe- ja kasvatustegevust korraldada ja milliste sammude ja lisatoega eestikeelsele õppele ülemineku suunas liigutakse. Kokkuvõtvalt leiab komisjon, et taotluses ei ole esitatud sedalaadi erandlikke asjaolusid, kus kehtivas regulatsioonis toodud võimalused õppe individualiseerimiseks ei kataks konkreetsete õpilaste vajadustest tulenevaid olukordi või kus oleks põhjendatud klassipõhise erisuse tegemine. 1.3. Lasnamäe Põhikooli õppekeel ja eestikeelsele õppele ülemineku eesmärgid kooli dokumentide kohaselt Tallinna Linnavalitsuse 27. aprilli 2011. a määruse nr 59 „Lasnamäe Põhikooli põhimäärus“ §-s 8 sätestatakse, et kooli õppekeel on vene keel. Lisaks sellele on sama paragrahvi teises lauses sätestatud, et alates 1. septembrist 2024. a on põhikooli õppekeel eesti keel, kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt ei otsustata teisiti. Kooli veebilehel on kättesaadav kooli arengukava aastateks 2020–20253: kuna arengukava on koostatud enne eestikeelsele õppele ülemineku regulatsiooni vastuvõtmist Riigikogus, siis ei sisalda arengukava viiteid eestikeelsele õppele ülemineku kohta. Ei nähtu, et arengukava oleks seaduse muutmise tõttu ka muudetud. Kool identifitseerib end selgelt vene õppekeelega hariduslike erivajadustega õpilaste koolina. Kooli üheks õppe- ja kasvatustöö peamiseks eesmärgiks on jõuda iga lapseni ja disainida talle võimetekohane õpiteekond, tagamaks õpilase toimetulek tulevases elus; saada kasutatavate õppemeetoditega venekeelse kaasava hariduse eestvedajaks. Kool soovib olla partneriks haridusasutuste väljaõppe/praktikabaasi osana ning panustada kobarkeskuse pilootprojektides. Selleks lõimib kool kaasava hariduse põhimõtted hariduslike erivajadustega laste õppetöösse. Kooli pidaja on Haridus- ja Teadusministeeriumile eraldi edastanud eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava, millest nähtub, et koolis õpib 411 õpilast, kellest 252 on tõhustatud tuge vajavad ning 159 erituge vajavad. Tegevuskavas on peamiste eestikeelsele haridusele ülemineku tegevustena välja toodud kooli põhimääruse muutmine; kooli õppekava ja õpetajate töökavade uuendamine; eestikeelne õpe on toetatud eestikeelse ilu- ja õppekirjanduse kaudu; kooli inforuum on kujundatud eestikeelsele õppele üleminekut kujundavaks; eestikeelne õpe on toetatud klassivälise tegevuse, hariduslike programmide, õppekäikude ja kultuuriüritustega. 1.4. Taotlusest puudutatud Lasnamäe Põhikooli õpilasi õpetavate õpetajate eesti keele oskus ja eesti keele oskuse täiendamine Eesti hariduse infosüsteemi andmeid aluseks võttes nähtub, et Lasnamäe Põhikooli õpetajad, kes on kaasatud taotlusest puudutatud klassides õppivate õpilaste õpetamisse, ei ole end eesti keeles aastatel 2017–2023 täiendanud. Samas nähtub Eesti hariduse infosüsteemi andmetest, et 11 õpetajast kuus on omandanud põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse eesti keeles ning ei pea sellest tulenevalt eesti keele tasemeeksamit sooritama (tulenevalt keeleseaduse § 26 lõikest 3), mis ühtlasi tähendab, et neil õpetajatel on täidetud ka kvalifikatsiooninõudena ette nähtud eesti keele oskuse nõue. Lisaks sellele on ühe õpetaja eesti keele oskuseks märgitud C1-tase. Veel kahe õpetaja eesti keele oskuseks on märgitud B2-tase. Olemasolevatest andmetest nähtub, et taotlusest puudutatud klassides õppivate õpilaste õpetamisega tegelevatest õpetajatest on väga suur osa juba eesti keeles õpetamiseks vajaliku eelduse (eesti keele oskuse nõue C1-tasemel) täitnud ning teiste puhul on eesti keele oskuse nõude täitmine lähiajal tõenäoline. Õpetajate eesti keele oskuse ja täienduskoolituse andmed on aluseks võetud seetõttu, et õpetaja kui vahetu õppe- ja kasvatustegevuse läbiviija keeleoskusest sõltub omakorda ka laste eesti keele omandamine õppeprotsessi käigus. 1.5. Õppevara kättesaadavus Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 1 lõikele 7 eraldatakse riigieelarvest koolide pidajatele toetust õppekirjandusega seonduvate kulude katmiseks. Eesti keele kui teise keele õppeks on loodud palju erineval tasemel õppematerjali. Õppematerjalid on tehtud õpetajatele kättesaadavaks nii e-Koolikotis kui ka õppekavaveebis4. Pidevalt luuakse ka uusi õppematerjale, mis põhinevad nüüdisaegsetel teadmistel õppematerjalide ülesehitusest ja loogikast, ning nendes tagatakse tasemele vastavus. Õppematerjalid koostatakse üld- ja kutsehariduse õpilastele. Nende koostamisse on kaasatud keelevaldkonna eksperte teadus- ja arendusasutustest, seniseid õppematerjalide koostajaid ning tegevõpetajaid. Nii olemasolevatest kui ka uutest õppematerjalidest on soovitatav õpetajatel valida neid, mis on õpilaste seisukohast kõige sobilikumad, ning jätta kõrvale need, mis pole õpilastele kas vanuse või raskusastme tõttu veel jõukohased või muul põhjusel kõige otstarbekamad. Lasnamäe Põhikooli pidaja poolt Haridus- ja Teadusministeeriumile edastatud (eestikeelsele õppele ülemineku) tegevuskavas on õppematerjalidega seonduvalt toodud välja järgmised tegevused: eestikeelne õpe on toetatud eestikeelse ilu- ja õppekirjandusega; koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Haridus- ja Noorteametiga on alustatud õppemetoodika väljatöötamist üleminekuks eestikeelsele õppetööle. 2. ÕIGUSLIK ALUS 12. detsembril 2022. a võttis Riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek), mille Vabariigi President kuulutas välja 19. detsembril 2022. a. Seaduse muudatuse erinevad sätted jõustusid ja jõustuvad edaspidi erineval ajal. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõike 1 kohaselt on põhikooli ja gümnaasiumi õppekeel eesti keel5. Ainus seaduslik erand munitsipaal- ja riigikoolide tarbeks tuleneb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 10015, mille lõike 2 esimese lause kohaselt võib valla- või linnavolikogu taotlusel Vabariigi Valitsus, olles ära kuulanud enda poolt moodustatud valitsuskomisjoni arvamuse, anda üheks õppeaastaks loa osaliselt muus keeles toimuvaks õppeks klassi puhul, mille õppekeel peab käesoleva paragrahvi kohaselt olema eesti keel. 2024/2025. õppeaastal peavad eestikeelsele õppe üle minema 1. ja 4. klass. Teistes klassides võib õppe- ja kasvatustöö toimuda ka muus keeles, kui kooli hoolekogu on sellise ettepaneku esitanud valla- ja linnavolikogule ning viimasena nimetatu on vastavalt otsustanud. Juba 15. septembril 1993. a vastuvõetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses oli selle vastuvõtmisest alates sätestatud üldreeglina, et kooli õppekeel on eesti keel. Sisuliselt on 1993. aastast koolidele antud aega eesti õppekeelele üleminekuks. Selle ülemineku tarvis on riik pidevalt integratsiooniprogrammide raames tegevusi kavandanud ning neid rahaliselt toetanud. Alates 1. juulist 2011. a on Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määrusega nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ nähtud õpetajatele ette eesti keele oskuse nõuded – eesti keele ja eesti keeles õpetavatele õpetajatele C1-tasemel ja muus keeles (nt vene keeles) õpetavatele õpetajatele B2-tasemel. 3. PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED 3.1. Eestikeelsele õppele ülemineku eesmärk Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Selleks nähakse põhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Põhiseaduse § 37 kohaselt on igaühel õigus saada eestikeelset õpetust. Erandina lubab põhiseadus vähemusrahvuse õppeasutusel õppekeel ise valida, sest põhiseaduse § 37 lõikes 1 sätestatud õigus haridusele ei hõlma õigust nõuda seda oma emakeeles, kui see pole riigikeel. Eesti keele täpsema kasutamise korra sätestab keeleseadus. Keeleseaduse § 1 järgi on seaduse eesmärk arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades. Keeleseaduse § 2 lõike 3 kohaselt tagatakse võõrkeelt, sealhulgas vähemusrahvuse keelt kasutavate isikute õigused kooskõlas teiste seaduste ja välislepingutega. Võõrkeelte toetamise meetmed ei tohi kahjustada eesti keelt. Eesti Vabariigi haridusseaduse § 4 lõike 2 kohaselt tagavad riik ja kohalikud omavalitsused võimaluse omandada (nendeks on Eesti Vabariigi haridusseaduse § 3 lõike 3 järgi riigi- ja munitsipaalharidusasutused) eestikeelne haridus kõigil haridustasemetel. Keelekasutus Eesti Vabariigi territooriumil, selle riigi- ja munitsipaalasutustes, sealhulgas haridusasutustes on eestlaste keele ning identiteedi säilimise ja tagamise vahendina riigielu küsimus, mistõttu peab see avalikust huvist tulenevalt olema lahendatud terves riigis ühtemoodi. Iga ühiskond vajab heaks toimimiseks suhtlemist ja sotsiaalset ühtsust ühiskonnaliikmete vahel, mis on võimalik vaid ühise keele vahendusel. Üldpõhimõttena kehtib Eesti Vabariigi territooriumil riigikeele kasutamise nõue. Võõrkeelte kasutus otsustatakse seadustega. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 6 tulenevalt on Eesti ühiskonnas ühiseks suhtluskeeleks eesti keel. Seetõttu peab riik edendama eesti keele kasutamist ka avaliku võimu teostamisega vahetult mitteseotud ühiskonnaelu valdkondades, nagu äris, kultuuris, hariduses, ajakirjanduses jms. Selle eesmärgiga on põhjendatud ka piirangute seadmine võõrkeelte kasutamisele nendes ühiskonnaelu valdkondades, et tõkestada vastupidiseid tendentse. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 49 ja 50 rõhutavad vajadust arvestada ka igaühe õigusega oma rahvuslikule identiteedile ning vähemusrahvuste kultuurialaste õigustega, mis eeldavad samasse vähemusrahvusesse kuuluvate isikute võimalust kasutada omavahelises suhtlemises oma emakeelt, rõhutatakse seaduse kommenteeritud väljaandes6 selgelt, et eesti keel peab kujunema erinevate rahvuste esindajate vahelise suhtlemise keeleks Eestis. Selleks, et Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatut tagada, on vaja osata eesti keelt ning kõige lihtsam moodus igal noorel inimesel seda omandada on eestikeelse tasemehariduse kaudu. Peamine eestikeelsele õppele ülemineku eesmärk on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus, mis toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist, suurendab ühiskonna sidusust ning vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaal-majanduslikku segregatsiooni7. Terviklikult eestikeelne haridusruum tagab paremad võimalused hariduse edasiseks omandamiseks ja toimetulekuks tööturul ning toetab seda, et Eestis elavad inimesed oleksid ühises info- ja väärtusruumis. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetest nähtub, et venekeelse põhihariduse omandanud jõuavad kõrgharidusse varem võrreldes eestikeelse põhihariduse omandanutega. Põhikoolis vene keeles õppinutest asub ainult 54% keskhariduse omandamise aastal ning 7% järgmisel aastal Eestis kõrgharidust omandama, samal ajal kui põhikoolis eesti keeles õppinutest edasiõppijate osakaal on vastavalt 60% ja 9%. Selleks, et võimaldada kõigile noortele võrdsed võimalused Eestis hariduse kättesaadavuseks, peab riik tagama kõigile õpilastele juba varajase eestikeelse hariduse, et õpilaste eesti keele oskus võimaldaks koolis alustada kohe eestikeelse aineõppega. Nõudlus kvaliteetse eestikeelse hariduse järele on viimastel aastatel kasvanud. Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste hulk suureneb eestikeelses põhihariduses igal aastal (viimasel 5 aastal) keskmiselt rohkem kui 1000 õpilase võrra. Siinkohal on oluline markeerida, et kasvu mõjutab uussisserändajatest laste hulk, kes sisenevad väga erinevatesse haridusastmetesse. Lisaks peegeldavad ka Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu 2020 tulemused, et ainult 11% vene emakeelega lapsevanematest soovib enda lapsele täiesti venekeelset haridust ning järjest rohkem vanemaid soovib eestikeelset haridust8. Seda hoolimata faktist, et PISA tulemuste kohaselt pakub Eesti haridussüsteem maailma parimat venekeelset haridust, kuid ka see jääb eesti õppekeelega põhikoolidest keskmiselt ühe õppeaasta võrra maha (vahe 42 punkti). Mitmes keeles haridussüsteemi pidamine on ebamõistlik, sest Eesti riik ei valmista ette vene keeles õpetajaid ega arenda venekeelset õppevara, mis kokkuvõttes ei taga pakutava hariduse kvaliteeti. Varasemaga võrreldes läheneb riik eestikeelsele õppele üleminekule tervikuna, alustades alusharidusest ning põhikoolist, kus toimuv eesti keele ja eestikeelne õpe valmistab lapsed ette järgmisteks haridustasemeteks. Nii on hiljem ka gümnaasiumi- ja kutseõppes võimalus minna täiemahuliselt üle eesti õppekeelele. Varajane keeleõpe on kõige efektiivsem keele omandamise aspekti silmas pidades. Seetõttu on Haridus- ja Teadusministeerium koostanud ülemineku ettevalmistamiseks eraldi tegevuskava aastateks 2022–2030 ning taotlenud selleks riigieelarvest ning Euroopa struktuurifondidest rahalised vahendid. Ülemineku tegevuskavas on planeeritud järgmised tegevussuunad: • õpetajate järelkasvuks, täienduskoolituseks ning eesti keele õppeks; • motivatsioonipaketid Ida-Virumaale õpetajana tööle asujatele; • eesti keele ja eestikeelse õppevara ning hindamisvahendite arenduseks; • vanemate ning õpilaste nõustamiseks; • õppeasutuste ja kohalike omavalitsuste toetamiseks nõustamise ning võrgustikutöö kaudu; • õpilaste eesti keele õppeks; • tõhusaks järelevalveks; • haridustöötajate, noorsootöötajate ja huvihariduse õpetajate eesti keele õppeks ning metoodiliseks toetamiseks. Eeltoodule tuginedes lähenetakse eesti õppekeelele üleminekule tervikvaatena ning pööratakse suurt tähelepanu aspektidele, mis on varasematest õppekeele reformidest välja jäänud (õpetajate järelkasv, suurem teadlikkus lõimitud aine- ja keeleõppest, Ida-Virumaa piirkondlik eripära, sihitum ja vajadustele vastavam tugi haridusasutustele ja omavalitsustele, tasuta eesti keele õpe kõigile haridustöötajatele, kes seda vajavad). Üleminekut toetab laiapõhjaline haridustasemete ülene toetuste pakett, mida varem pole sellisel moel motiveeriva meetmena kavandatud. 3.2. Üksikõpilase vajadusest tulenevate kohanduste võimalused kehtivas õiguses Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 6 punktidest 3 ja 4 tulenevalt lähtub kool oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära. Õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 18 lõike 1 kohaselt võib kool teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava. 1. septembril 2024. a jõustub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 18 lõike 1 esimese lause täiendus „ning õpetada toimetuleku- ja hooldusõppel olevat õpilast kooli või klassi õppekeele asemel muus keeles“. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõikest 1 tulenevalt jälgivad õpetajad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 lõike 9 järgi lähtub kool õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös. Eeltoodud põhimõtted on kasutatavad kõigi õpilaste sealhulgas nii üldist tuge vajavate kui ka tõhustatud ning eritoevajadusega õpilaste suhtes. Seaduse mõttest tulenevalt peab olema õpe korraldatud iga õpilase lähimas arengutsoonis. Lähim arengutsoon tähistab ülesannete hulka või õppe sisu, mida õpilane on võimeline omandama. Selle tsooni alumiseks piiriks on selline oskuste ja teadmiste tase, mille õpilane suudab iseseisvalt töötades saavutada. Ülemine piir on aga potentsiaalne oskus, mida õpilane suudab omandada õpetaja juhendamisel ja õpetaja abiga. Praktikas tähendab see seda, et iga õpilane peaks õpiülesannete keerukuses viibima selles alas, mis on talle jõukohane, ning sellest lähtudes tuleb luua järgnevate oskuste ja teadmiste jada, mis võiks päädida õppekavas toodu täieliku omandamisega. Seega on mõistetav, et õppekeele vahetumisel tuleb alustada jõukohastest mahtudest ja õpilase arengutempot ja -vajadusi arvestades liikuda järjest suuremas mahus eesti keele kasutamise poole. Õpilase individuaalset arengut arvestades ei pruugi haridusliku erivajaduse puhul olla realistlik saavutada eesti keele kasutamist kogu õppekava mahus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 11 lõike 1 punktist 6 tulenevalt on vanem kohustatud kooli ettepanekul pöörduma koolivälise nõustamismeeskonna poole. Kool pöördub sellise ettepanekuga vanema poole olukorras, kui on õpilasele taganud üldise toe, mis ei ole aga andnud õpilase arenguks soovitud tulemusi.9 Üldine tugi on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt õpetaja pakutav individuaalne lisajuhendamine, tugispetsialistide teenuse osutamine ning vajaduse korral õpiabitundide korraldamine individuaalselt või rühmas. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõike 610 kohaselt võib haridusliku erivajadusega õpilast11 õpetades peale eesti õppekeele või selle asemel kasutada muud keelt, kui kooliväline nõustamismeeskond on õpilasele tõhustatud toe või eritoe rakendamise soovitust andes leidnud, et eesti keeles õppimine ei ole õpilase arengu eripära tõttu jõukohane. Seega õpilaste puhul, kes on tõhustatud ja eritoe saajad, on kooliväline nõustamismeeskond andnud soovitusi lapse arengu toetamiseks, õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks. Nende soovituste praktikas täitmisele pööramine sõltub lapsevanemast, kes on soovituse andmise taotleja. Kui koolivälise nõustamismeeskonna hinnangul ei ole eesti keeles õppimine õpilase arengu eripära tõttu jõukohane, siis on võimalik läheneda õpilasele individuaalse erisusega ning puudub vajadus klassi õppekeele suhtes erisuse tegemiseks. Üldise toe saajateks on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt õpilased, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel12. Olukorras, kus kooliväline nõustamismeeskond on haridussoovitust andes leidnud, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole lapse arengu eripära tõttu jõukohane, annab kooliväline nõustamismeeskond ühtlasi soovitused, kuidas konkreetse lapse õppe- ja kasvatustegevust korraldada ja milliste sammude ja lisatoega eestikeelsele õppele ülemineku suunas liigutakse. Tõenäoliselt tuleb praktikas teatud juhtudel ja teatud aja jooksul kasutada paralleelselt mõlemat keelt. Sellisel juhul tuleks võimaldada lapsele ka kõrvaline abi, sest vastasel juhul võib osutuda eestikeelses rühmas või klassis lapse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimine tema emakeeles teostamatuks. Iga üksikjuhtumiga tuleb tegeleda individuaalselt lähtuvalt lapse heaolust ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusest. Praktikas on analoogseid olukordi ka muude tunnuste alusel – näiteks tavaklassi ehk riikliku õppekava alusel õppetööd läbiviivasse klassi kaasatud lihtsustatud õppekava alusel õppiv õpilane, liitklassidena korraldatud õpe, meelepuudega õpilane tavaklassis koos tugiisiku või tõlgiga jne. Erinevate tunnuste alusel heterogeense õpperühma õpetamine ei ole tavatu, küll aga nõuab konkreetsest olukorrast lähtuvat planeerimist ja vajaliku ressursi läbimõtlemist. Eelnimetatud korra kohaselt hindavad koolivälise nõustamismeeskonna spetsialistid enne soovituse andmist igakülgselt lapse toimetulekut ning tema toe vajadust haridussüsteemis ja kasvukeskkonnas. Kooliväline nõustamismeeskond tugineb soovituse andmisel lapse kohta eelnevalt tehtud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise ja spetsialistide uuringute tulemustele ning muule lapse kohta teada olevale asjakohasele informatsioonile. Soovituse andmisel peab osalema meeskonnast vähemalt kolm erineva eriala spetsialisti. Soovituse andmisel on alati keskmes lapse vajadused. Lapse vajadusest lähtumine tähendab tema õppe korraldamist lähimas arengutsoonis ning keeles, mida riigis kasutatakse. Lapse huvidega ei ole kooskõlas tema arengupotentsiaali kasutamata jätmine ja talle eestikeelse hariduse võimaldamata jätmine mugavusest, õppeasutuse majanduslikest kaalutlustest, hirmust, et laps peab pingutama, eelhinnangust, et laps pole selleks võimeline, või muul põhjusel. Eeldada, et õpilane ei saa hakkama, ilma, et oldaks proovinud, oleks ennatlik. Igaüks läheb eestikeelsele õppele üle omas tempos ja oma võimete piires, mõnel juhul on see tempo põhjendatult aegavõttev ja maht võimetest tulenevalt väike. Muu keele kasutamine võib osutuda vajalikuks, kui pärast keele omandamist toetavate tingimuste tagamist ja seadusega lubatud kohanduste tegemist osutub eesti keeles õppimine haridusliku erivajadusega lapsele mittejõukohaseks. Vaatamata sellele eeldab kehtiv õigus, et õpilase põhiseaduslikku õigust saada õpet eesti keeles tagatakse maksimaalses võimalikus mahus ning õpilase õppe sisu on ka tegelikult õpilase lähimast arengutsoonist lähtuv. Juhul kui kool kavandab konkreetse õpilase õppe tema keeleomandamise võimet alahinnates, ei arvesta õpilase arengut ja õpivõime muutust, on sisuliselt tegu õpilase toimetulekut kahjustava praktikaga ja õpilase põhiseadusliku õiguse riivega. Teadlased on tuvastanud, et mitmekeelsed erivajadusega õpilased suudavad omandada teise keele samal tasemel ükskeelsete erivajadustega õppijatega13,14 ehk et omandatakse keel, kuid seda oma üldise arengu taseme kohaselt. Kahe keele omandamine ei kahjusta seejuures erivajadusega õppija arengut15 (eriti juhul, kui ta saab olla mõlemas keelekeskkonnas). Mitmekeelsus soodustab erivajadusega õppijatel üldist kognitiivset ja keelelist arengut, kuid seda vaid soodsate keskkonnatingimuste korral16. Samuti on leitud, et erivajadusega õpilastele on vaja teha suuri kohandusi lõimitud aine- ja keeleõppes, teadusuuringuid on vähe, kompetents kujunemas.17,18 On leitud, et lapse õpetus ja kasvatus võiks olla kuni 3-aastasel lapsel emakeeles, peale seda võiks minna üle eesti keelele. Erivajaduste korral peaks eraldi kaaluma, millal võiks lugeda emakeelse arengu piisavaks (s.o tavapärase arengu 3 aasta arenguekvivalent), et liikuda edasi eesti keeles. Teadlaste seisukohti arvestades saab järeldada, et pole võimalik tuua välja ühtegi erivajaduste rühma, mille puhul oleks eesti keeles õppimine välistatud. Samuti ei saa väita, et eesti keeles õppimine kahjustaks kedagi. Küll aga on rida primaarseid erivajadusi, millega kaasneb sõltumata õppekeelest risk käitumisprobleemideks, õpiraskusteks, madalamaks toimetulekuvõimeks jne. Teoreetiliselt võib esineda üksikuid juhtumeid, kus teise keele omandamine on täiesti võimatu (nt orgaaniline ajukahjustus konkreetsetes ajupiirkondades vmt). Erivajadusega õpilased vajavad kõik täiendavat tuge, sealhulgas eesti keeles õppimiseks. Edukaks saab õpe kujuneda juhul, kui on olemas eesti keelt valdav õpetaja (ja üks õpilase emakeelt valdav õpetaja), õpetajatele on selge eesti keele õpetamise metoodika ja õpilastel on võimalus viibida primaarse keeleruumiga sarnases mahus eestikeelses keeleruumis. Tõenäoliselt on praktikas palju juhtumeid, kus tuleb kasutada pikema aja jooksul paralleelselt mõlemat keelt, eriti keeleomandamise esimeste etappide (tavapärase arengu korral kuni kolmanda eluaastani toimuv emakeele areng) pikenemise tõttu. Eesti keeles õppimiseks võivad haridusliku erivajadusega õpilased vajada täiendavat aega ehk õpiaja pikendamist. Arvestades asjaolu, et eesti keele oskus on vajalik edasiseks toimetulekuks, on selle aja võtmine otstarbekas kooliperioodil, mil valmisolek keele õppeks on kõige parem ja toe kättesaadavus kõige tõenäolisem. Standardiseeritud lahendusi ei ole ning eesti keele õpetamise metoodika peab põimuma erivajadusega õpilase õpetamise metoodikaga. Eesti hariduse infosüsteemi andmete kohaselt rakendatakse Lasnamäe Põhikooli nende klasside, mis hetkel on koolis moodustatud ja mille suhtes Tallinna Linnavolikogu taotles erandi tegemist (kokku 32 õpilast), õpilastest 26-le tõhustatud tuge. Seega nende õpilaste puhul võib juba kehtiv ja kooli poolt praktikas rakendatav soovitus sisaldada informatsiooni vajaduse kohta kasutada õpilase õpetamisel eesti keele asemel või kõrval muud keelt, õpilase erivajadusest tingituna. Kui see nii ei ole, siis on võimalik taotleda järgmisel õppeaastal soovitust kasutada õpilast õpetades peale eesti õppekeele või selle asemel muud keelt. Seega on tegemist selgelt sihtrühmaga, kelle puhul saab toimida personaalselt õpilase vajadustest lähtuvalt, ning puudub vajadus arvestada klassi kui õpilaste kollektiivi ühiste vajadustega. Taotluses nimetatud ja alles komplekteeritavates eriklassides 1.a, 1.b ja 1.d, mille prognoositav õpilaste arv on 30, võib olla tõhustatud toe saajaid ligikaudu 25. Toevajaduse määramisel võib olla arvesse võetud ka kasutatavat keelt puudutavad asjaolud. Kui see nii ei ole, siis on koolil kohustus tagada igal juhul õpe õpilase lähimas arengutsoonis ehk õppe lähtepunkt on õpilase objektiivne jõukohasus ning individualiseerimise käigus tuleks kavandada üleminek õpilase tegelikku vajadust arvestades. Kui õppe kohandamisel tekib koolil raskusi, võib täiendavalt taotleda kooliväliselt nõustamismeeskonnalt metoodilist abi. Kõik siin kirjeldatud tegevused saavad olla individuaalsed, konkreetse õpilase vajadustest lähtuvad ning nende põhjal ei saa tekkida alust klassipõhiste erisuste tegemiseks. Seega on tegemist selgelt sihtrühmaga, kelle puhul saab toimida personaalselt õpilase vajadustest lähtuvalt, ning puudub vajadus arvestada klassi kui õpilaste kollektiivi ühiste vajadustega. Arvestades, et taotluse kohaselt soovitakse luba osaliselt vene keeles toimuvaks õppeks (osakaal 30% kogu õppe mahust) ja suurem osa jääks eestikeelse õppe läbiviimiseks, siis möönab ka taotleja, et eestikeelne õpe on võimalik. Haridusliku erivajadusega ja nendest lastest moodustatud klassid eksisteerivad ka järgmistel õppeaastatel, mis tähendab seda, et kui eestikeelsele õppele ülemineku takistuseks on eelkõige õpilane, siis ei ole eestikeelsele õppele üleminek võimalik osaliselt ka edaspidi ning järgmistel õppeaastal selliste klasside hulk aina suureneb. 3.3. Kohaliku omavalitsuse üksuse õiguste riive Põhiseaduse § 154 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Seega on kohaliku omavalitsuse üksuste olulisim põhiseaduslik tagatis põhiseaduse § 154 lõikes 1 sätestatud õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi (omavalitsusüksuste enesekorraldusõigus). Kohaliku elu küsimused on lähtuvalt sisulisest kriteeriumist need küsimused, mis võrsuvad kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega ole vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi19. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 2 tulenevalt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab täitma enda kohustust tagada alus- ja üldhariduse andmine oma munitsipaallasteasutuste ja -koolide võrgu kaudu, kusjuures vastavad haridusvaldkonna seadused panevad kohaliku omavalitsuse üksustele teenusepõhised kohustused ja näevad ette kriteeriumid teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks. Põhiseaduse § 37 lõigete 1 ja 2 kohustuse adressaatideks on nii riik kui ka kohaliku omavalitsuse üksus koos, st tegu on riigi ja kohaliku omavalitsuse kaasvastutusega. Riigikohus on leidnud, et riigil lasub juhtiv roll (kvaliteetse) hariduse garanteerimisel, kes peab ühest küljest vastava regulatsiooni abil n-ö ennetavalt, kuid teisest küljest ka järelevalvet tehes reaktiivselt tagama kõigile Eesti territooriumil elavatele isikutele kvaliteetse hariduse kättesaadavuse. Seetõttu on näiteks hariduse sisu ning riigi- ja munitsipaalharidusasutuste keelekasutus riigielu, mitte kohaliku elu küsimus, mistõttu ei saa kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusele viidates nende üle omatahtsi otsustada20. Riiklikud ülesanded on avalikud ülesanded, millel puudub üldse või valdavalt seos kohaliku kogukonna erihuvidega. Põhimõtteliselt ei laiene riiklike ülesannete täitmisele põhiseaduse § 154 lõikes 1 sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigus.21 Viidatud põhiseaduse sättest tuleneb omavalitsusüksuse universaalpädevus kohaliku elu valdkonnas. Ka Riigikohus on öelnud: seega võib kohalik omavalitsus sellekohase volitusnormita otsustada iga küsimust, mis ei ole riigielu küsimus.22 Seetõttu puudub praegusel juhul riive kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusele. Kohalik omavalitsus kooli pidajana peab tagama munitsipaalkooli pidamise riiklikke õigusakte järgides, sealhulgas tagama kooli pidamisel kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, võimalused õpilase arengu toetamiseks jne.23 3.3.1. Tallinna Linnavolikogu ettepanekud ja vastuväited ja nendega arvestamine Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei täpsusta, millises vormis ärakuulamine sel juhul läbi viia tuleb, siis on selle vormi valik haldusorgani pädevuses. Haridus- ja Teadusministeerium edastas 13. mail 2024. a Tallinna Linnavolikogule, kuid samuti Lasnamäe Põhikoolile ja Lasnamäe Põhikooli hoolekogule Lasnamäe Põhikoolile muus keeles toimuvaks õppeks loa andmisest keeldumise eelnõu ning võimaldas vastuvõetava otsuse kohta arvamust avaldada. Arvamusi eelnõu kohta ei esitatud. Tallinna Linnavalitsus teavitas 20. mail 2024. a, et Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta arvamusi ega vastuväiteid ei esitata. 3.4. Kokkuvõte Vabariigi Valitsus, võttes arvesse eestikeelsele õppele ülemineku raames moodustatud valitsuskomisjoni arvamuse Tallinna Linnavolikogu esitatud taotluse kohta ja kaaludes eespool esitatud asjaolusid, leiab, et Lasnamäe Põhikooli klassidele 1.a, 1.b, 1.d, 4.a, 4.b, 4.d ja 4.sv erandi kohaldamine lubada osaliselt õppe läbiviimist vene keeles (osakaal 30% kogu õppe mahust) ei ole põhjendatud. Üleminek eestikeelsele õppele on kantud avalikust huvist ja Tallinna Linnavolikogul on riigi toel olnud piisavalt aega teha ettevalmistusi õppekeele nõude täitmiseks. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tuleneb nõue, et põhikooli ja gümnaasiumi õppekeel on eesti keel. Vabariigi Valitsus võib kaalukatel põhjustel anda loa muukeelseks õppeks. Vabariigi Valitsus lähtub erandi tegemise kaalutlemisel eelkõige eesti keele kui riigikeele staatusest ja kaitsmise vajadusest, samuti laste huvidest oma edaspidise haridustee jätkamisel kvaliteetse eestikeelse hariduse kättesaadavuseks. Vabariigi Valitsus on Tallinna Linnavolikogu taotluses toodud põhjendusi hinnanud ja leiab, et kaalukaid põhjusi loa andmiseks ei ole. Esitatud taotlusest nähtub, et taotlusest puudutatud klassides õpivad peamiselt tõhustatud ja erituge saavad lapsed, kelle puhul on vajaduse korral võimalik taotleda ja praktikas rakendada soovitust kasutada õpilast õpetades peale eesti õppekeele või selle asemel muud keelt, kui eesti keeles õppimine ei ole koolivälise nõustamismeeskonna hinnangul õpilase arengu eripära tõttu jõukohane. Taotlusest puudutatud klassides õppivate õpilaste vajadused ja eripära ei takista lastel õppimist eesti keeles. 4. OTSUS Lähtudes eeltoodust ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10015 lõigete 2 ja 3 alusel ning ära kuulanud eestikeelsele õppele ülemineku raames moodustatud valitsuskomisjoni arvamuse, keeldub Vabariigi Valitsus loa andmisest 2024/2025. õppeaastal Lasnamäe Põhikooli klassides 1.a, 1.b, 1.d, ja 4.a, 4.b, 4.d ja 4.sv osaliselt (osakaal 30% kogu õppe mahust) vene keeles toimuvaks õppeks. 5. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Haridus- ja Teadusministeeriumil teha korraldus Tallinna Linnavolikogule, Lasnamäe Põhikoolile ja Lasnamäe Põhikooli hoolekogule teatavaks. _______________________ 1 Vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõige 1 2 2025/2026. õppeaastal 3. ja 6.–9. klassis jne 3 https://www.tallinn.ee/et/media/308438 4 Vt https://e-koolikott.ee/et; https://oppekava.ee/ 5 1. septembrist 2024. a alates 6 Eesti Vabariigi põhiseadus – kommenteeritud väljaanne, Juura 2008 7 https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/rita_koolimudelid_2.pdf 8 https://www.kul.ee/media/3240/download 9 Vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 lõige 6 10 Jõustub 1. septembril 2024. a 11 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tõhustatud või eritoe saaja 12 Vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 lõige 5 13 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27461977/ 14 https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/15407969221075848 15 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27814795/ 16 https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/15407969221075848 17 https://www.ugr.es/~dmadrid/Publicaciones/Innovations%20and%20Challenges%20in%20Attending%20to%20Diversity%20through%20CLIL.pdf 18 https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/09500782.2012.748061 19 RKÜKo 15.03.2010, nr 3-4-1-8-09, punkt 53 20 RKHKo 28.04.2014, 3-3-1-52-13, p 25 21 https://pohiseadus.ee/sisu/3639 22 RKPJKo 22.12.1998, 3-4-1-11-98 23 Vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõige 1