Teede- ja Sideminister — Riikliku Meresidesõlme põhimääruse kinnitamine — RTL, 1994, 53, 0

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. oktoobri 1994. a. korraldusele nr. 762-k (RT I 1994, 69, 1205) määran: Kinnitada Riikliku Meresidesõlme põhimäärus (juurde lisatud).

Teede- ja sideminister

Andi MEISTER

Kinnitatud

teede- ja sideministri

20. oktoobri 1994. a. määrusega nr. 59

Riikliku Meresidesõlme põhimäärus

I. Üldsätted

1. Riiklik Meresidesõlm (edaspidi meresidesõlm) on riigi sideasutus, kelle põhiülesandeks on võimaldada igakülgset sidet merega seotud ametkondadele.

Meresidesõlme ametlik nimi on eesti keeles Riiklik Meresidesõlm, vene keeles Gosudarstvennõi morskoi uzel svjazi, inglise keeles State Marine Communications (Marinecom). Meresidesõlme aadress on EE 0021 Tallinn, Hõbekuuse 8.

2. Meresidesõlm on asutatud Vabariigi Valitsuse 12. oktoobri 1994 a. korraldusega nr. 762-k ning kuulub Teede- ja Sideministeeriumi valitsemisalasse Eesti Riikliku Veeteede Ameti (edaspidi Veeteede Amet) haldusse. Meresidesõlme kõrgemalseisvaks organiks on Veeteede Amet.

3. Meresidesõlm juhindub seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, teede- ja sideministri määrustest ja käskkirjadest, Veeteede Ameti peadirektori käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest.

4. Meresidesõlm töötab vastavuses Rahvusvahelise Elekterside Konventsiooniga, sellele lisatud Raadioside Reglemendiga ja Eesti Vabariigi sideseadusega (RT 1991, 3, 49).

5. Meresidesõlm on avalik-õiguslik juriidiline isik, kellel on riigivapi kujutisega pitsat, iseseisev bilanss ning arveldusarved pangas.

II. Meresidesõlme tegevusala

6. Meresidesõlme põhiülesandeks on

1) sidevahendite kasutamine inimelu ohutuse tagamiseks merel;

2) navigatsioonilise ja hüdrometeoroloogilise teabe edastamine vastavuses rahvusvaheliste nõuetega;

3) koostöö teostamine Eesti ja teiste Läänemere-äärsete riikide pääste-koordinatsioonikeskustega;

4) mereside teenuste võimaldamine teistele ametkondadele vastavate lepingute alusel;

5) Eesti Vabariigi ja välisriikide füüsilistele ja juriidilistele isikutele era- ja ametialase korrespondentsi edastamise võimaldamine mereside kanalite kaudu.

7. Meresidesõlmel on õigus

1) osaleda kehtestatud korras rahvusvaheliste mereside organisatsioonide, liitude ja töögruppide tegevuses;

2) rentida juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt ning anda rendile juriidilistele ja füüsilistele isikutele hooneid, rajatisi, seadmeid, sidevahendeid ja muid materiaalseid väärtusi teede- ja sideministri nõusolekul ja vastavalt õigusaktidele;

3) osutada juriidilistele ja füüsilistele isikutele sideseadmete remondi ja hoolduse teenuseid;

4) astuda teede- ja sideministri nõusolekul lepingulistesse suhetesse välisriikide ettevõtete, pankade ning muude juriidiliste ja füüsiliste isikutega.

III. Meresidesõlme juhtimine

8. Meresidesõlme juhib direktor.

9. Direktori nimetab ametisse ja vabastab ametist teede- ja sideminister Veeteede Ameti peadirektori ettepanekul.

10. Meresidesõlme struktuuri ja koosseisud kinnitab teede- ja sideminister direktori ettepanekul.

11. Meresidesõlme personali hulka kuuluvad isikud võrdsustatakse töötasustamise ja soodustuste osas vastava kategooria riigiametnikega.

12. Direktor

1) juhib meresidesõlme tegevust ja vastutab sidesõlmedele pandud ülesannete täitmise eest;

2) tegutseb meresidesõlme nimel ja esindab teda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

3) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid meresidesõlme töötajatega ning määrab ametipalgad;

4) kinnitab meresidesõlme struktuuriüksuste põhimäärused ning töötajate ametijuhendid;

5) käsutab meresidesõlme vara ja rahalisi vahendeid õigusaktidega kehtestatud korras;

6) koostab meresidesõlme eelarve projekti ja esitab selle Veeteede Ametile;

7) kehtestab meresidesõlme töösisekorra eeskirjad;

8) annab oma pädevuse piires käskkirju;

9) täidab talle seaduse või õigusaktidega pandud muid ülesandeid.

13. Meresidesõlm peab raamatupidamisarvestust vastavalt kehtivale korrale ning esitab kehtestatud korras raamatupidamise ja statistilisi aruandeid.

14. Meresidesõlme finants-majanduslikku tegevust kontrollib kõrgemalseisev organ.

15. Riiklikku järelevalvet meresidesõlme sidetegevuse üle teostatakse seaduses ettenähtud korras.

16. Meresidesõlme varad moodustuvad varadest, mis temale on akti alusel üle antud meresidesõlme asutamisel, ning muust varast, mis on talle antud või omandatud sidesõlme tegevuse käigus.

17. Meresidesõlme peetakse üleval riigieelarve vahenditest.

18. Meresidesõlme tegevus lõpetatakse seaduses ettenähtud korras.