Kultuuriminister — Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine — RT III, 2014, 2

Muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1, haldusmenetluse seaduse § 44 lõike 1 punktide 1 ja 2 ja § 64 lõike 2 alusel, arvestades muinsuskaitseseaduse § 2, Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut ning võttes arvesse järgmisi asjaolusid ja põhjendusi

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lääne-Viru maakonnas asuv Porkuni mõisa aednikumaja tunnistati arhitektuurimälestiseks (edaspidi mälestis) kultuuriministri 30. märtsi 1998. a määrusega nr 8 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“.1 Porkuni mõisa aednikumaja asub eraisikule kuuluval kinnistul aadressiga Lääne-Viru maakond Tamsalu vald Porkuni küla Järvekalda tn 8. Muinsuskaitseameti 04. veebruari 2010. a kirjaga nr 5.1-1/411 väljastati mälestise omanikule kaitsekohustuse teatis. 5. veebruari 2010. a e-kirjaga pöördus omaniku esindaja Muinsuskaitseameti poole, esitades uut informatsiooni hoone ajaloo kohta ja paludes selgitust hoone muinsuskaitse all olemise kohta. 21. aprillil ja 20. mail 2010. a inspekteeris Muinsuskaitseamet mälestist kohapeal, eesmärgiga selgitada välja, kas mälestisena kaitse all olev hoone vastab mälestise tunnustele. Inspekteerimiste juures viibinud kinnistu omanik esitas hoone kohta 1961. a koostatud elamu eelprojekti (arhitekt H. Saage), mille järgi seni Porkuni mõisa aednikumajaks peetud hoone on ehitatud. Muinsuskaitseamet koostas Porkuni mõisa aednikumaja mälestiseks olemise lõpetamise kohta eksperdihinnangu. Sellest nähtub, et kõnealune hoone on ehitatud 1961. aastal ning tegemist ei ole Porkuni mõisaansamblisse kuuluva aednikumajaga, mida hoone kaitse alla võtmisel eeldati. Riiklikes arhiivides vastav projektimaterjal puudus ning see ilmnes alles inspekteerimise käigus mälestise omanikult. Kõnealune hoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga, täiskelpkatusega, krohvitud välisseintega, osaliselt kellerdatud elumaja. Hoone edelaküljel oleva kuuri edelapoolses välisseinas on säilinud savitellistest ääristusega avadega ajaloolised paekivimüürid. Hoone on püstitatud Porkuni kurtide laste internaatkooli territooriumile ning läbi kooli ajaloo on seda nimetatud aednikumajaks. Ka elamu projekti seletuskirjast ilmneb, et hoone on püstitatud olemasoleva keldri alusmüüridele. Nimetatud asjaolud võisid hoone mälestiseks tunnistamisel lubada seda pidada mõisa aednikumajaks. Muinsuskaitseameti eksperdihinnangus on tehtud kindlaks, et olemasoleval hoonel mälestise tunnused puuduvad. Sellest lähtuvalt algatas Muinsuskaitseamet menetluse Porkuni mõisa aednikumaja mälestiseks olemise lõpetamiseks. Muinsuskaitse Nõukogu kiitis 29.09.2011. a koosolekul Muinsuskaitseameti ettepaneku heaks ning otsustas esitada kultuuriministrile ettepaneku lõpetada Porkuni mõisa aednikumaja mälestiseks olemine. II ÕIGUSLIK HINNANG Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ning Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku tulemusena on tehtud ettepanek lõpetada Porkuni mõisa aednikumaja mälestiseks olemine. Riikliku kaitse all peaksid olema üksnes sellised asjad, millel on väga kõrge kultuuriväärtus. Käesolevas asjas on tehtud kindlaks, et mõisaansambli osana mälestiseks tunnistatud hoone on ehitatud 1961. aastal. Hoone ei kuulu mõisaansamblisse ning sellel ei ole arhitektuurimälestise tunnuseid. Sellest lähtuvalt ei esine avalikku huvi, et säilitada hoone suhtes riiklik kaitse. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine on ka asja omaniku huvides, kuna mälestiseks olemise lõpetamisega ei kohaldu muinsuskaitseseadusest tulenevad mälestise suhtes kehtivad kitsendused. Edaspidi jääb taotleja kinnistu täies ulatuses vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lõigetele 1 ja 3 kultuuriministri 30.03.1998. aasta määrusega nr 8 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuurimälestisteks tunnistatud Porkuni mõisa tõllakuuri (reg nr 15850) valitsejamaja (reg nr 15848) ja piirdemüüride (reg nr 15852) kaitsevöönditesse ning sellele laienevad muinsuskaitseseaduse § 25 lg-s 7 sätestatud kitsendused.2 III OTSUS 1. Lõpetada Porkuni mõisa aednikumaja (kultuurimälestiste riikliku registri nr 15855) kultuurimälestiseks olemine. 2. Muinsuskaitseametil teavitada otsusest mälestise omanikku või valdajat ja viia läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord” § 5 lõikele 3. 3. Käesoleva käskkirja aluseks olevate Muinsuskaitseameti eksperdihinnanguga ja väljavõttega Muinsuskaitse Nõukogu 29. septembri 2011. a koosoleku protokollist nr 2011/4 on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Määruse punkt 238. 2 Porkuni mõisakompleksi hoonetel ei ole mälestiseks tunnistamisel kaitsevööndi piire määratud. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Seega on Porkuni mõisakompleksi kuuluvate mälestiste kaitsevöönd 50 m, Järvekalda 8 hoone jääb tõllakuurile, valitsejamajale ja piirdemüüridele lähemale kui 50 m – mõõdetud Maa-ameti kaardilt.