Ülemnõukogu — Otsus Eesti Vabariigi pensioniseaduse rakendamise kohta — RT, 1991, 12, 170

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab: 1. Kehtestada Eesti Vabariigi pensioniseadus järgmistest tähtaegadest: 1991. a. 1. maist - uute pensionide määramine: pensionide alammäärade, hoolduspensioni ja matusetoetuse rakendamine; õigusvastaselt represseeritud ja hiljem rehabiliteeritud ning seaduse paragrahvis 73 loetletud isikutele seaduse paragrahvi 7 punktis 4 ja 5 ettenähtud lisandi rakendamine; seaduse paragrahvis 57 ettenähtud töötavatele pensionäridele pensionide maksmise korra rakendamine. Seaduse paragrahvi 7 punktis 3 ettenähtud lisandi alammäär I grupi invaliidile on 100 rubla kuus; 1991. a. 1. maist - enne seda tähtaega sotsiaalhooldustalituste poolt määratud ja makstavate pensionide suurendamine; - kuni 1975. a. 1. jaanuarini määratud pensionid - 50 rubla võrra kuus; pärast 1975. a. 1. jaanuari määratud pensionid - 25 rubla võrra kuus; 1992. a. 1. jaanuarist - enne seaduse jõustumist määratud pensionide ümberarvutamine. 2. Rakendada seaduse paragrahvides 30 ja paragrahvi 31 lõikes 1 ettenähtud pensioni arvutamise korda alates 1994. a. 1. jaanuarist. Lubada pensione arvutada ja ümber arvutada vastavalt nimetatud paragrahvides ja paragrahvis 37 sätestatud korrale alates 1991. a. 1. maist 2 aasta, 1992. a. 1. jaanuarist 3 aasta ja alates 1993. a. 1. jaanuarist 4 aasta keskmisest kuusissetulekust. 3. Eesti Vabariigi Valitsusel esitada 1991. a. 15. juuniks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu sotsiaalkomisjonile kooskõlastamiseks pensionide ümberarvutamise juhend, milles lähtuda põhimõttest, et pensioni määramisel aluseks olnud töötasu korrutatakse vabariigi keskmise töötasu kasvuindeksiga. Samaks tähtajaks esitada sotsiaalmaksuga maksustatavate sissetulekute kasvuindeksi määramise meetod. 4. Enne seaduse jõustumist määratud pensionid arvutada ümber käesoleva seadusega ettenähtud normides pensionitoimikus ümberarvutamise ajal olevate tööstaaži, töötasu ja muude dokumentide, samuti teiste dokumentide alusel, kui pensionär esitab need enne pensioni ümberarvutamist. Juhul kui pensionär esitab hiljem lisadokumente, mis seaduse jõustumise järel annavad õiguse tema pensioni suurendada ( seoses tööstaaži, töötasu, perekonnaseisu muutumise jm.), arvutatakse pension uuesti ümber. Seejuures arvutatakse pension ümber ka möödunud aja eest, ent mitte rohkem kui 12 kuu ulatuses enne lisadokumentide esitamist ja mitte enne seaduse kehtestamist. Pensionide ümberarvutamisel lähtutakse vastavalt pensionäri valikule ühest järgmistest keskmistest töötasudest: - pensioni määramise aluseks olnud töötasust; - pärast pensioni määramist kahe aasta jooksul saadud kõrgemast töötasust (sõltumata sellest, kas pension oli sellest töötasust ümber arvutatud või mitte); - pensioni esmakordsele määramisele või seaduse jõustumisele eelnenud 15-aastase perioodi 5 järjestikuse aasta töötasust. Pensionid arvutatakse ümber kasvuindeksiga korrutatud töötasust. Ümberarvutatud pensioni ei suurendata käesoleva otsuse punktis 1 märgitud 25 või 50 rubla võrra. Kui aga ümberarvutatud pension jääks väiksemaks varem määratud pensionist, millele on lisatud 25 või 50 rubla, siis jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses. 5. Käesoleva seaduse normides määratud pensione koos pensionilisanditega maksta aastail 1991-1992 järgmiselt: - vanaduspensioni ning I ja II grupi invaliidsuspensioni - mitte üle kohekordse palgamiinimumi; - III grupi invaliidsuspensioni ning toitjakaotuspensioni - mitte üle ühe palgamiinimumi. Nimetatud piirmäärad ei laiene käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud 25 või 50 rubla võrra suurendatud pensionidele, I grupi invaliidsuspensionidele, millele lisati 1990. a. 1. oktoobrist hooldustasu 100 rubla kuus, samuti vanaduspensionidele, millele on arvutatud juurde pensionilisand töötamise eest pärast pensioniikka jõudmist. 1993. a. 1. jaanuarist makstakse kõikidele pensionäridele pensioni seaduses ettenähtud suuruses. 6. Lõpetada alates 1992. a. 1. jaanuarist personaalpensionide maksmine. Isikule, kellele on määratud personaalpension, arvutatakse pension tema soovil ümber käesolevas otsuses ettenähtud tähtaegadel ja seadusega kehtestatud normides. Personaalpensionärile, kes ei soovi, et tema pension ümber arvutatakse, jätkatakse 1992. a. 1.jaanuarist selle maksmist määratud suuruses vanadus-, invaliidsus- või toitjakaotuspensionina. 7. Töötajale, kes enne seaduse jõustumist töötas tootmisharus ja tööl, mis varem kehtinud seadusandluse alusel andis õiguse saada vanaduspensioni kõrgendatud ülemmääras, määratakse pension olenemata nimetatud töölt lahkumise ajast ja makstakse alates 1991. a. 1. maist kuni 1993. a. 1. jaanuarini pensioni kuni kahe ja poole palgamiinimumi ulatuses. 8. Kohaldada Eesti Vabariigis kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud normatiivakte, mis annavad õiguse saada soodustingimustel riiklikku pensioni töötamise eest tervist kahjustavates või rasketes tingimustes, samuti väljateenitud aastate pensioni, kuni Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt sooduspensionile ja väljateenitud aastate pensionile õigust andvate elukutsete ja ametite loetelude ning nende pensionide määramise korra ja tingimuste kinnitamiseni. 9. Töövõimetule isikule, kes enne seaduse jõustumist sai igakuist riiklikku toetust ning kellel pole seaduse kohaselt õigust saada pensioni, säilitatakse toetus määratud suuruses. 10. Eesti Vabariigi Valitsusel esitada 1991. a. 15. novembriks Ülemnõukogule kinnitamiseks sooduspensionide saamise alused ning nende määramise kord ja tingimused, sealhulgas: - töötingimuste loetelu, kus töötamine annab õiguse sooduspensionile; - elukutsete ja ametite loetelu väljateenitud aastate pensioni saamiseks; - tervist kahjustavate töö- ja elutingimuste piiritluse loodusõnnetuse, tööstusavarii või muu eriolukorra puhul. 11. Eesti Vabariigi Valitsusel esitada 3 kuu jooksul pärast seaduse vastuvõtmist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumile nende seadusandlike aktide loetelu, mis kuuluvad tühistamisele seoses käesoleva seaduse kehtestamisega. 12. Selgituste andmine Eesti Vabariigi pensioniseaduse rakendamise kohta teha ülesandeks Eesti Vabariigi Valitsusele. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel Tallinn, 15.aprillil 1991.