Ülemnõukogu — Eesti NSV Ülemnõukogu ajutise töö- ja kodukorra kinnitamise kohta

Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab: 1. Kinnitada Eesti NSV Ülemnõukogu ajutine töö- ja kodukord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu reglement" ning Eesti NSV Ülemnõukogu 1990.a. 26.jaanuari otsus "Eesti NSV Ülemnõukogu kaheteistkümnenda koosseisu ajutise töökorralduse põhimõtetest". 3. Teha Eesti NSV Ülemnõukogu õiguskomisjonile ülesandeks töötada välja ja esitada 1990.aasta 15.maiks Eesti NSV Ülemnõukogu töö- ja kodukorra seaduseelnõu. 4. Teha Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile ülesandeks lahendada käesoleva otsusega kinnitatud Eesti NSV Ülemnõukogu ajutise töö- ja kodukorra rakendamisel tõusetuvad küsimused. Eesti NSV Ülemnõukogu esimees A.Rüütel Tallinn, 2.aprillil 1990. Kinnitatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1990.a. 2.aprilli otsusega Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ajutine töö- ja kodukord § 1. Eesti NSV Ülemnõukogu töötab jaanuari keskpaigast juuni keskpaigani ja septembri algusest detsembri keskpaigani. § 2. (1) Eesti NSv Ülemnõukogu töötab Tallinnas iga nädala esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval. Neljapäeval ja reedel ning Ülemnõukogu töö vaheajal töötavad Ülemnõukogu liikmed oma valimisringkonnas ning täidavad Ülemnõukogu ja tema komisjonide poolt antud ülesandeid. (2) Ülemnõukogu liikme puhkus on üks kalendrikuu suvel ja kaks nädalat talvel. § 3. (1) Ülemnõukogu koguneb istungjärkudele, mis koosnevad kuni kuuest järjestikusest istungist. Igal istungjärgul on oma järjekorranumber. (2) Ülemnõukogu peab päeva jooksu kaks istungit: hommikuse - kella 10-st (esmaspäeval kella 11-st) kuni 14-ni ja õhtuse - kella 16-st kuni kella 18-ni. Hommikusel istungil (välja arvatud esmaspäeval) tehakse kella 12-st kuni 12.20-ni vaheaeg. Istungi ja istungjärgu kestust võib pikendada, kui seda ettepanekut toetab vähemalt kaks kolmandikku Ülemnõukogu Valitud liikmetest. (3) Ülemnõukogu istungid on avalikud. Ülemnõukogu otsusel võib pidada kinnisi istungeid. (4) Ülemnõukogu istungjärgu päevakord kinnitatakse eelmisel istungil Ülemnõukogu valitud liikmete lihthäälteenamusega. Ettepanekuid istungjärgu päevakorra kohta võivad teha Ülemnõukogu Presiidium ja Ülemnõukogu liikmed. Arutamisele võetakse vaid need ettepanekud, mis on Ülemnõukogu juhatajale enne istungjärgu algust kirjalikult esitatud. (5) Istungjärgu jooksul ei tohi päevakorda muuta. Küsimuste istungjärgul arutamise järjekord määratakse istungjärgu esimesel istungil Ülemnõukogu valitud liikmete lihthäälteenamusega. Erandkorras on võimalik istungjärgu jooksul päevakorda täiendada vähemalt ühe saadikurühma ettepanekul, mis on Ülemnõukogu juhatajale enne istungi algust kirjalikult esitatud, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku Ülemnõukogu valitud liikmetest. (6) Kui istungjärgu jooksul ei jõuta kõiki päevakorraküsimusi läbi arutada, lülitatakse need küsimused ilma uuesti hääletamata järgmise istungjärgu päevakorra algusesse. (7) Iga neljanda istungjärgu hommikusel istungil, kuid mitte harvem kui kord kuus, vastavad Eesti NSV Valitsuse liikmed Ülemnõukogu liikmete poolt eelmise istungjärgu lõpuks Ülemnõukogu juhatajale esitatud kirjalikele küsimustele. § 4. Istungjärgu päevakorra ja istungjärgu läbiviimisega seotud küsimusi arutab eelnevalt Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium koos saadikurühmade esimeeste või nende volitatud esindajatega. § 5. Eesti NSV Ülemnõukogu võtab Eesti NSV Valimiskomisjoni esildisel vastu otsuse saadikute volituste tunnustamise kohta, valimisseadusandluse rikkumise puhul aga tunnistab üksikute saadikute valimised kehtetuks. § 6. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valib oma liikmete hulgast Ülemnõukogu esimehe, kes on Eesti Vabariigi kõrgeim ametiisik ning Ülemnõukogu ja tema Presiidiumi juht. Tema volitused määratakse kindlaks Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste seadustega. § 7. (1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja kõik teised Ülemnõukogu poolt oma volituste ajaks valitavad võib nimetatavad ametiisikud valib Ülemnõukogu salajasel hääletusel. (2) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe valimise läbiviimiseks on nõutav vähemalt kahe kolmandiku Ülemnõukogu valitud liikmete osavõtt. (3) Kandidaate Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe ametikohale võivad esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium või Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed, kusjuures Ülemnõukogu liikme esitatud kandidatuur loetakse ülesseatuks, kui selle poolt on vähemalt neljandik Ülemnõukogu valitud liikmetest. (4) Pärast kandidaatide ülesseadmist loeb istungi juhataja ette kandidaatide ees- ja perekonnanimed ning küsib neilt nõusolekut kandideerimiseks. (5) Seejärel võib avada läbirääkimised ülesseatud kandidatuuride kohta. (6) Hääletuse läbiviimiseks valib Ülemnõukogu avalikul hääletusel häältelugemiskomisjoni. (7) Enne Ülemnõukogu liikmetele hääletussedelite kätteandmist tehakse istungi töös vaheaeg. (8) Pärast vaheaega annab häältelugemiskomisjon pitseriga hääletussedelid Ülemnõukogu liikmetele allkirja vastu. (9) Hääletussedelile kantakse kandidaatide ees- ja perekonnanimi ladina tähestiku järjekorras. (10) Ülemnõukogu liige märgistab ristiga selle kandidaadi nime, kelle poolt ta hääletab. (11) Kehtetuks tunnistatakse valimissedelid, mis pole vormikohased või kus eelistatud kandidaat ei ole märgistatud või on märgistatud mitu kandidaati. Juurdekirjutatud nimesid ei arvestata. Kui hääletussedelile on kantud ainult üks kandidaat, siis tema nime märgistamata jätmine loetakse vastuhääletamiseks. (12) Valituks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe ametikohale loetakse kandidaat, kelle poolt hääletab üle poole Ülemnõukogu valitud liikmetest. (13) Kui kandidaadid saavad võrdselt hääli, viiakse läbi kordushääletus. (14) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletus kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. Valituks loetakse see kandidaat, kelle poolt hääletas üle poole Ülemnõukogu valitud saadikutest. (15) Kui kordushääletusel saavad kandidaadid võrdselt hääli, viiakse järjekordne kordushääletus läbi järgmisel päeval. (16) Kui ka kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat nõutavat häälteenamust, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse uus hääletus, kusjuures juba hääletatud kandidaate võib uuesti üles seada. (17) Kandidaat võib oma kandidatuuri maha võtta iga hääletusvooru eel. (18) Hääletustulemused kinnitab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. § 8. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valib paragrahvis 7 ettenähtud korras oma liikmete hulgast Ülemnõukogu juhataja, kes korraldab Ülemnõukogu tööd ja juhatab selle plenaaristungeid, kirjutab alla Ülemnõukogu istungjärkude protokollidele, viseerib kõik Ülemnõukogu poolt vastuvõetud aktid enne nende allakirjutamist Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe poolt ning täidab Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe äraolekul või võimatuse korral tema poolt oma kohuseid täita Ülemnõukogu esimehe volitusi. § 9. Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja või Ülemnõukogu liikme ettepanekul valib Ülemnõukogu oma liikmete hulgast paragrahvis 7 ettenähtud korras Ülemnõukogu juhataja kaks asetäitjat, kes täidavad Ülemnõukogu juhataja poolt antud ülesandeid ning asendavad Ülemnõukogu juhataja Ülesandel või Ülemnõukogu poolt lihthäälteenamusega vastuvõetava otsuse alusel Ülemnõukogu juhatjat tema äraolekul või võimatuse korral tema poolt oma kohuseid täita. § 10. (1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valib oma liikmete hulgast alatised komisjonid ja nende esimehed, kusjuures nendesse ei või kuuluda Ülemnõukogu esimees, Ülemnõukogu juhataja ja tema asetäitjad ning Eesti Vabariigi Valitsuse esimees (peaminister). (2) Komisjonid võivad moodustada allkomisjone ja kaasata oma töösse eksperte. (3) Ülemnõukogu võib mitme komisjoni tegevuse valdkonda kuuluvates küsimustes moodustada vastavate komisjonide esindajatest pariteetsel alusel ühiskomisjone. § 11. (1) Ülemnõukogu kinnitab Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi koosseisu, millesse kuuluvad ametikoha järgi Ülemnõukogu esimees, Ülemnõukogu juhataja ja tema asetäitjad ning alatiste komisjonide esimehed. (2) Ülemnõukogu Presiidium koordineerib Ülemnõukogu organite tööd ja täidab talle Eesti Vabariigi põhiseadusega pandud volitusi. § 12. Ülemnõukogu ja tema Presiidium võivad enda juurde moodustada konsultatiivorganeid, kes annavad oma arvamuse Ülemnõukogu või tema Presiidiumi poolt neile esitatud küsimuste kohta, samuti moodustada ajutisi komisjone ja töögruppe. § 13. Ülemnõukogu istungid viiakse läbi, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku Ülemnõukogu valitud liikmetest. Iga istungi algul toimub saadikute registreerimine. Ülemnõukogu juhataja võib kohalolekut kontrollida ka vahetult iga hääletuse eel. Ülemnõukogu istung transleeritakse istungisaali kõrvalruumidesse. Kaks minutit enne hääletamisele asumist kõlab kõrvalruumides sellest teatav signaal. § 14. (1) Eesti NSV Ülemnõukogu istungitel antakse ettekandeks aega kuni 30 minutit ja ettekandja lõppsõnaks kuni 5 minutit, kaasettekandeks kuni 20 minutit ja kaasettekandja lõppsõnaks kuni 5 minutit. Läbirääkimistel võimaldatakse igale Ülemnõukogu liikmele igas päevakorraküsimuses ainult üheks kõneks aega 10 minutit ning samale Ülemnõukogu liikmele samas päevakorraküsimuses sõnavõtuks kuni 5 minutit. Samas küsimuses ei anta ühele saadikule sõna üle kahe korra, välja arvatud küsimuste esitamiseks ettekandjale, ettepanekute tegemiseks Ülemnõukogu akti projekti ja istungi läbiviimise korra kohta ning õienditeks, milleks antakse aega kuni 3 minutit. (2) Avaldused sõnavõtuks läbirääkimistel esitatakse Ülemnõukogu juhatajale, kes määrab sõnavõtjate järjekorra vastavalt sõnavõtuks registreerimise järjekorrale. Sõnavõtu taotlustel on eelisõigus kõne taotluste ees. (3) Ülemnõukogu juhataja võib taandada asjasse mittepuutuvaid küsimusi ning lõpetada kõne või sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust. (4) Kui Ülemnõukogu juhataja märkab väljendeid, mis on sobimatud parlamentaarse korraga, siis on tal õigus nõuda, et kõneleja oma väljendeid parandaks ja vabandaks, keeldumise puhul aga kõne või sõnavõtt lõpetada. (5) Kui kõneleja räägib üle lubatud aja, katkestab ülemnõukogu juhataja pärast ühte märkust kõne või sõnavõtu. Pärast sõna äravõtmist tehtud mõtteavaldusi istungjärgu stenogrammi ei kanta. (6) Kui kõneleja räägib grupi Ülemnõukogu liikmete nimel, siis peab ta eelnevalt esitama Ülemnõukogu juhatajale oma kõne või sõnavõtu teksti, millele on alla kirjutanud need ülemnõukogu liikmed, kelle nimel kõneleja esineb. (7) Läbirääkimised lõpetatakse Ülemnõukogu otsusel. (8) Ülemnõukogu liikmetel, kes on avaldanud soovi sõnavõtuks läbirääkimistel, kuid pole saanud sõna seoses läbirääkimiste !õpetamisega, on õigus esitada istungi juhatajale sõnavõtu kirjalik tekst stenogrammile lisamiseks. (9) Pärast läbirääkimiste lõpetamist on ettekandjal õigus esineda lõppsõnaga. § 15. Ülemnõukogu võtab vastu seadusi, otsuseid, deklaratsioone ja pöördumisi, Ülemnõukogu Presiidium - seadlusi ja otsuseid, Ülemnõukogu esimees - seadlusi ja korraldusi. § 16. (1) Ülemnõukogu võtab oma akte vastu avalikul või salajasel hääletusel Ülemnõukogu liikmete lihthäälteenamusega, välja arvatud Eesti NSV seadustega või käesolevas töökorras ettenähtud juhud. Ent kui vastuvõetavad aktid muudavad Eesti Vabariigi põhiseadust, peab nende poolt olema vähemalt kaks kolmandikku Ülemnõukogu valitud liikmetest. (2) Salajast hääletust korraldatakse peale seaduste või käesoleva töökorraga ettenähtud juhtude ka vähemalt ühe saadikurühma või ühe neljandiku ülemnõukogu valitud liikmete nõudmisel. (3) Enne Ülemnõukogu aktide häälelamisele asumist võib alatine komisjon või saadikurühm nõuda kuni 15-minutist vaheaega. (4) Igal ülemnõukogu liikmel on õigus nõuda oma ettepaneku kohest avalikku hääletamist juhul, kui ettepaneku sisuks olevas küsimuses pole veel otsust vastu võetud. (5) Ülemnõukogu juhataja kordab kõiki hääletamistulemusi suuliselt mikrofoni kaudu. § 17. (1) Ülemnõukogu liikme staatuse määrab kehtiv seadusandlus. Ülemnõukogu liige, välja arvatud Eesti NSV Valitsuse esimees (peaminister) vabastatakse saadikukohustuste täitmiseks oma seniselt töö- või ametikohalt. See piirang ei laiene tegevusele Ülemnõukogu plenaaristungite ja tema organite istungite vahelisel ajal. (2) Ülemnõukogu liige on kohustatud osalema ülemnõukogu ja tema organite töös. Oma puudumisest ja selle põhjustest, mida vajaduse korral tuleb tal dokumentaalselt tõendada, on ta kohustatud Ülemnõukogu juhatajat, tema asetäitjat või alatise komisjoni istungilt puudumise korral selle alatise komisjoni esimeest eelnevalt informeerima. Mõjuva põhjuseta puudutud aja eest talle palka ei maksta. Vaidluse korral lahendab küsimuse ülemnõukogu saadikueetika komisjon. (3) Ülemnõukogu liikme minimaalpalk on 500 rubla kuus. Lisaks sellele saavad kõik Ülemnõukogu liikmed 100 rubla kuus maksuvaba kompensatsiooni saadikutööga seotud kulutusteks. Väljaspool Tallinna elavatele Ülemnõukogu liikmetele makstakse Ülemnõukogu ja tema organite istungitest osavõtu eest päevaraha. Ülemnõukogu Presiidiumi liikmete minimaalne kuupalk on järgmine: Ülemnõukogu esimehel 900 rubla, Ülemnõukogu juhatajal 800 rubla, Ülemnõukogu juhataja asetäitjatel kummalgi 700 rubla, Ülemnõukogu alatiste komisjonide esimeestel igaühel 600 rubla. (4) Ülemnõukogu liikmele hakatakse maksma saadiku töötasu Ülemnõukogu kantseleisse tööraamatu esitamise järel. § 18. (1) Ülemnõukogu saadikud võivad vabatahtlikult ühineda poliitilistesse, territoriaalsetesse või muudel alustel moodustatavalesse saadikurühmadesse, mis peavad olema moodustatud enne istungjärglii algust ning mille liikmete nimekiri tuleb esitada kirjalikult koos kõigi rühma liikmete allkirjadega Ülemnõukogu juhatajale. Saadikurühma moodustamiseks on nõutav vähemalt kuue ülemnõukogu liikme ühine sooviavaldus. Seejuures on poliitilise saadikurühma moodustamise aluseks ühine poliitiline platvorm, mis esitatakse kirjalikult koos teatega vastava saadikurühma moodustamise kohta. Teatesse saadikurühma moodustamise kohta märgitakse tema esimehe ja aseesimehe ees- ja perekonnanimi. Saadikurühma koosseis tehakse teatavaks istungijärgu alguses ning tema nimekiri esitatakse kirjalikult kõigile Ülemnõukogu liikmetele ja kantakse istungjärgu stenogrammi. (2) Iga saadik võib üheaegselt kuuluda kuni kahte saadikurühma. Ülemnõukogu esimees, ülemnõukogu juhataja ja tema asetäitjad, samuti Eesti NSV Valitsuse esimees (peaminister) ei või kuuluda ühegi saadikurühma koosseisu. Ülemnõukogu alatiste komisjonide esimehed ei või olla samaaegselt saadikurühmade esimehed. (3) Igal saadikurühmal on õigus esitada oma esindqja kõigi Ülemnõukogu poolt moodustatavate tööorganite koosseisu, välja arvatud tema Presiidium. (4) Saadikurühmad kasutavad kõiki Eesti NSV seadustega ja käesoleva töökorraga neile või Ülemnõukogu liikmetele antud õigusi. § 19. Eesti NSV Valitsus paneb oma volitused maha uue Ülemnõukogu esimesel istungjärgul, kusjuures talle tehakse ettepanek jätkata oma volituste täitmist kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni. Uus Eesti Vabariigi Valitsus asub oma volitusi täitma pärast seda, kui ametisse on nimetatud üle poole tema liikmeist. § 20. (1) Ülemnõukogu nimetab Eesti NSV Valitsuse (peaministeri) ametisse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi nimel tehtud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe ettepanekul. (2) Eesti NSV Valitsuse esimees (peaminister) loetakse ametisse nimetatuks, kui selle poolt hääletab salajasel hääletusel üle poole Ülemnõukogu valitud liikmetest. (3) Kui esitatud kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, esitatakse kolme tööpäeva jooksul uus kandidaat. § 21. (1) Ülemnõukogu nimetab Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe (peaministri) ettepanekul valitsuse liikmed, kes loetakse ametisse nimetatuks, kui selle poolt hääletab üle poole Ülemnõukogu valitud liikmetest. (2) Kui esitatud kandidaatidest keegi ei saa nõutavat häälteenamust, esitab Eesti Vabariigi Valitsuse esimees (peaminister) kolme tööpäeva jooksul uue kandidaadi valitsuse liikme ametikohale. § 22. (1) Ülemnõukogu valib Eesti Vabariigi Ülemkohtu koosseisus: Eesti Vabariigi Ülemkohtu esimees, esimehe esimene asetäitja, esimehe asetäitja, liikmed ja rahvakaasistujad. (2) Eesti Vabariigi Ülemkohtu esimehe kandidatuuri esitab Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi nimel Ülemnõukogu esimees. (3) Eesti NSV Ülemkohtu esimees loetakse ametikohale valituks, kui tema poolt hääletab üle poole Ülemnõukogu valitud liikmetest. (4) Eesti NSV Ülemkohtu esimees esitab Ülemkohtu esimehe esimese asetäitja, esimehe asetäitja ja liikmete kandidatuurid, samuti vabariiklike linnade ja maakondade volikogude ettepanekul Ülemkohtu rahvakaasistujate kandidatuurid, kes osutuvad valituks, kui nende poolt hääletab üle poole Ülemnõukogu valitud liikmetest. (5) Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, esitatakse uued kandidatuurid järgmiselt: Eesti NSV Ülemkohtu esimehe ametikohale - kolme tööpäeva jooksul, teiste Ülemkohtu liikmete ja kaasistujate kandidatuurid Ülemkohtu esimehe ettepanekul määratud aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul. § 23. Ülemnõukogu nimetab ametisse Eesti NSV riikliku peaarbiteri, tema esimese asetäitja, asetäitja ning Eesti NSV riiklikud arbiterid analoogiliselt paragrahvis 22 sätestatud korrale. § 24. (1) Eesti NSV seaduste eelnõusid ja muid riikliku tähtsusega küsimusi esitavad Ülemnõukogule läbivaatamiseks need organid, organisatsioonid ja isikud, kellel on vastavalt Eesti NSV põhiseadusele seaduste algatamise õigus. (2) Seaduseelnõud, otsuste ja muude aktide projektid, mis esitatakse Ülemnõukogule läbivaatamiseks, antakse koos vajalike põhjendustega Eesti NSV Ülemnõukogu juhatajale. (3) Ülemnõukogule läbivaatamiseks esitatud seaduseelnõude ja muude küsimuste arutamine toimub Eesti NSV põhiseaduse, käesoleva töökorra või Ülemnõukogu poolt määratud korras. (4) Seaduseelnõu võetakse lugemisele vaid juhul, kui selle tekst on kõigile Ülemnõukogu liikmetele kätte antud. (5) Seaduseelnõusid arutab Ülemnõukogu üldjuhul kahel lugemisel. (6) Seaduseelnõusid arutatakse teisel ja kolmandal lugemisel kui seda nõuab vähemalt üks alatine komisjon, saadikurühm või neljandik Ülemnõukogu saadikute üldarvust. (7) Kolmel lugemisel arutatakse Ülemnõukogus Eesti NSV riigieelarvet ja selle täitmise aruandeid. (8) Esimesel lugemisel kuulatakse ära ettekanne ja kaasettekanne ning juhtivkomisjoni informatsioon seaduseelnõu kohta. (9) Pärast esimest lugemist annab Ülemnõukogu seaduseelnõu läbivaatamiseks ühele või mitmele alatisele komisjonile. (10) Teisel ja kolmandal lugemisel arutatakse seaduseelnõu üksikasjalikult. (11) Esimese ja teise lugemise vahel peab olema vähemalt üks ööpäev, kui seda nõuab vähemalt üks alatine komisjon, saadikurühm või neljandik Ülemnõukogu saadikute üldarvust. (12) Parandusi ja täiendusi seaduseelnõu või muu akti projekti kohta võivad Ülemnõukogu liikmed esitada suuliselt või kirjalikult. Kirjalikult esitatud parandused ja täiendused teeb eesistuja Ülemnõukogu liikmetele teatavaks. Suulised parandused ja täiendused esitab Ülemnõukogu liige pärast ettekandmist eesistujale kirjalikult. Ülemnõukogu liikme palvel antakse talle sõna tema poolt esitatud paranduste ja täieuduste põhjendamiseks. (13) Parandused ja täiendused seaduseelnõude ja muude aktide projektide kohta ning alternatiivprojektid pannakse hääletusele, kui seda nõuab paranduse, täienduse või alternatiivprojekti esitanud Ülemnõukogu liige. (14) Komisjonide ja saadikurühmade ettepanekud pannakse Ülemnõukogus hääletusele. Ülemnõukogu liikme nõudmisel tuleb tema poolt esitatud parandused, mis on eelnevalt läbi vaadatud vastavas alatises või redaktsioonikomisjonis või saadikurühmas, panna samuti hääletusele. (15) Oma aktide lõplikuks sõnastamiseks võib Ülemnõukogu moodustada avalikul hääletusel redaktsioonikomisjone. Redaktsioonikomisjon moodustatakse reeglina erinevate saadikurühmade esindajaist. Redaktsioonikomisjon vaatab läbi vaid need ettepanekud, mis Ülemnõukogu liikmed või istungile kutsutud isikud on redaktsioonikomisjonile esitanud küsimuse istungil esialgse arutamise lõpuks. Redaktsioonikomisjoni poolt esitatud teksti kohta läbirääkimisi ei avata. Kõik redaktsioonikomisjoni poolt esitatud variandi kohta tehtud täiendavad või alternatiivsed ettepanekud kuuluvad hääletusele. § 25. Eesti NSV seadused, Eesti NSV ülemnõukogu otsused ja muud aktid avaldatakse Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe allkirjaga hiljemalt seitsme päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates eesti keeles ja tõlge vene keeles. Eesti NSV Ülemnõukogu otsused ja muud aktid kuuluvad avaldamisele «Riigi Teatajas», vajaduse korral ajalehtedes «Rahva Hääl» ja «Sovetskaja Estonia». Eesti NSV Ülemnõukogu aktid võidakse teatavaks teha ka muude massiteabevahendite kaudu. § 26. (1) Eesti NSV Ülemnõukogu, tema Presiidiumi ja komisjonide ning Ülemnõukogu esimehe teenindamise tagab Eesti NSV Ülemnõukogu tööaparaadi koos tema juurde moodustatud teenistustega, mida juhib Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe poolt ametisse määratav ametiisik. (2) Eesti NSV Ülemnõukogu esimees kinnitab Ülemnõukogu tööaparaadi struktuuri ja palgafondi. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel