Vabariigi Valitsus — Järva Maavalitsuse põhimääruse kinnitamine — RT I, 64, 1086

(õ) 22.12.2008 18:05 Vastavalt maakonna valitsemiskorralduse seaduse (RT I 1993, 51, 696) paragrahvi 7 lõikele 4 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada Järva Maavalitsuse põhimäärus (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Siseminister Heiki ARIKE Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 14. septembri 1994. a. määrusega nr. 328 JÄRVA MAAVALITSUSE PÕHIMÄÄRUS I. Üldsätted 1. Järva Maavalitsus (edaspidi - maavalitsus) on maakondlik riigi valitsusasutus, kelle ülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine maakonnas riiklike ülesannete lahendamisel ning maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine. 2. Järva maakonna territooriumi moodustavad: Paide ja Türi linn, Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kabala, Kareda, Koeru, Koigi, Lehtse, Oisu, Paide, Roosna-Alliku, Türi ja Väätsa vald. Maakonna territooriumi suurus on 2622,79 km2. Maakonna keskuseks on Paide linn. Maakonna moodustamine, likvideerimine ja tema piiride ning omavalitsusüksuste piiride ja nimede muutmine toimub seadusega ettenähtud korras. 3. Maavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. 4. Maavalitsust finantseeritakse riigieelarvest. 5. Maavalitsus on avalik-õiguslik juriidiline isik, tal on iseseisev bilanss, arve pangas, Eesti riigivapi kujutisega ja oma nimetusega pitsat ning sümboolika. Maavalitsuse aadress on: Pikk 2, EE2820 Paide, Eesti Vabariik. II. Maavalitsuse ülesanded 6. Maavalitsuse ülesanded on: 1) riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; 2) seadusega sätestatud valdkondadesse kuuluvate ülesannete täitmine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti; 3) Vabariigi Valitsuse regionaalpoliitika elluviimise korraldamine maakonnas, regionaalse arengu probleemide läbitöötamine ja vastavate abinõude väljatöötamine; 4) ministeeriumide või teiste riigi valitsusasutuste, kellel puuduvad kohapealsed ametiasutused, ülesannete täitmise korraldamine maakonnas, lähtudes vastava ministri või valitsusasutuse juhi korraldustest ja määrustest, kui seadusega ei ole vastavasse valdkonda kuuluvaid küsimusi korraldatud teisiti; 5) järelevalve teostamine seaduslikkuse üle maakonnas seadustega ettenähtud korras ja ulatuses; 6) ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste vahelise koostöö koordineerimine; 7) kohalike omavalitsuste nõustamine maavalitsuse pädevusse kuuluvates valdkondades; 8) kohalike omavalitsuste ja Vabariigi Valitsuse sidemete vahendamine; 9) riigi omandisse kuuluva vara kasutamine, käsutamine ja haldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele ja korraldustele; 10) seadusega või Vabariigi Valitsuse poolt antud teiste ülesannete täitmine. 7. Maavalitsus temale pandud ülesannete täitmiseks: 1) saab kohaliku omavalitsuse täitevorganitelt, ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 2) teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele või vastavatele ministeeriumidele ja ametkondadele maakonna arenguks vajalike abinõude rakendamiseks; 3) teeb Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja ametkondadele ettepanekuid seadusandlikult reguleerimata küsimuste lahendamiseks; 4) moodustab maavalitsuse töös tekkinud küsimuste lahendamiseks komisjone ja töörühmi, kaasates kokkuleppel nende töösse teiste valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse täitevorganite esindajaid ning lepingu alusel konsultante ja eksperte; 5) informeerib elanikkonda maakonna probleemidest ja maavalitsuses tehtavast tööst; 6) sooritab muid oma ülesannete täitmiseks vajalikke toiminguid. III. Maavalitsuse struktuur ja juhtimine 8. Maavalitsust juhib ja tema tööd korraldab maavanem, kes on Vabariigi Valitsuse esindaja maakonnas. 9. Maavanem: 1) vastutab maavalitsusele pandud ülesannete täitmise eest ja annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele; 2) informeerib seadusega ettenähtud korras maakogu maakonna regionaalpoliitika, territoriaalplaneerimise ja riikliku kapitaalehituse küsimustest; 3) koordineerib vajaduse korral ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning kohalike omavalitsusorganite vahelist koostööd; 4) teeb Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja vastavatele riigi valitsusasutustele ettepanekuid maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste töö korraldamiseks; 5) sõlmib lepinguid omavalitsusorganite ja nende liitude esinduskogu või viimase poolt volitatud organitega riiklike kohustuste täitmiseks; 6) annab arvamuse maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste juhtide ametisse määramise ja vabastamise kohta; 7) esindab maavalitsust suhetes juriidiliste ja üksikisikutega ilma volikirjata; 8) peab maavalitsuse nimel läbirääkimisi ja teeb koostööd välisriikide vastavate asutuste ja organisatsioonidega lepingute ja kokkulepete alusel vastavalt välissuhtlemisseadusele; 9) võtab maavalitsusele rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi eraldatud assigneeringute piires seaduses ettenähtud korras; 10) esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks maavalitsuse aastaeelarve ning vastutab eelarve assigneeringutest kinnipidamise eest; 11) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud maavalitsuse töötajatega; 12) kinnitab maavalitsuse koosseisud ja palgamäärad vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eelarveliste asutuste töötajate töötasustamise korrale; 13) teeb muudatusi maavalitsuse struktuuris seaduses ettenähtud korras. 10. Maavanema nimetab viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus. 11. Maavanema asendamine tema äraolekul toimub õigusaktidega kehtestatud korras. 12. Asemaavanem: 1) juhib maavalitsuse üldosakonna tööd; 2) korraldab ja koordineerib maavalitsuse osakondade vahelist koostööd. 13. Maasekretär: 1) juhib maavalitsuse kantselei tööd; 2) korraldab maavalitsuse asjaajamist ja õigusalast teenindamist ning vastutab seaduslikkuse eest maavalitsuse pädevuses olevates küsimustes; 3) korraldab maavanema korralduste ja käskkirjade teatavakstegemist; 4) hoiab maavalitsuse vapipitsatit. 14. Maavalitsuse struktuuriüksusteks on kantselei, mida juhib maasekretär ja osakonnad, mida juhivad osakonnajuhatajad. Kantselei ja osakonnad töötavad maavanema poolt kinnitatud põhimääruste alusel. 15. Kokkuleppel Vabariigi Valitsuse või ministeeriumidega võivad osakondade valitsemisalasse kuuluda sotsiaal-, tervishoiu-, haridus-, kultuuri- ja teised asutused ning ettevõtted, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. 16. Maavalitsuse koosseisu kuuluvad haldusosakond, haridusosakond, keskkonnaosakond, kultuuriosakond, planeeringu- ja arendusosakond, põllumajandusosakond, rahandusosakond, sotsiaal- ja tervishoiuosakond ja üldosakond ning maa-amet ja perekonnaseisuamet (mõlemad osakonna õigustes). Osakondade ja ametite tegevusvaldkonnad on järgmised: haldusosakond - riigi vara kasutamise ja valdamise korraldamine, osakondade majanduslik, tehniline, raamatupidamis- ja finantsalane teenindamine; haridusosakond - riigi hariduspoliitika elluviimine; keskkonnaosakond - looduskaitse ja loodusvarade kasutamise reguleerimine ning kontrollimine maakonnas; kultuuriosakond - regionaalse kultuuripoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine maakonnas, rahvuskultuuri säilitamise, kaitsmise ja arengu ning maakonna kultuuritraditsioonide järjepidevuse tagamine, noorsoopoliitika ja spordi edendamine; planeeringu- ja arendusosakond - territoriaalse planeerimise korraldamine ja koordineerimine ning infrastruktuuri arendamise suunamine maakonnas. Tuletõrje ja päästeteenistuse korraldamine, ehitus- ja hooneregistri ning valla- ja eramaanteede registri pidamine; põllumajandusosakond - põllumajandusreformi ja vabariigi põllumajanduspoliitika elluviimine, Vabariigi Valitsuse ja Põllumajandusministeeriumi ülesannete realiseerimine ja nende täitmise korraldamine maakonnas; rahandusosakond - rahanduse valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine maakonnas, arvelduste teostamine riigieelarve ning valla- ja linnaeelarvetega, riigi poolt eraldatud rahaliste vahendite otstarbeka ja sihipärase kasutamise kontrollimine maakonnas; sotsiaal- ja tervishoiuosakond - riigi sotsiaalpoliitika alusel regionaalse sotsiaal- ja tervishoiupoliitika väljatöötamine ja elluviimine; üldosakond - omandireformi ja riiklikult reguleeritud majanduspoliitika elluviimine maakonnas, riiklike registrite pidamine, tööhõive- ja informaatikaalase töö koordineerimine; maa-amet - maareformi juhtimine, riigimaade erastamise ja rentimise korraldamine, kinnistute formeerimise juhtimine, maatastri pidamine, plaani-kartograafia andmepanga arendamine ja valdamine; perekonnaseisuamet - perekonnaseisuarvestuse korraldamine ja seaduslikkuse tagamine perekonnaseisuaktide registreerimisel. 17. Osakonnad, kes sooritavad toiminguid riigi nimel, kasutavad riigivapi kujutisega pitsatit vastavalt riigivapi seadusele. IV. Töökorralduse üldalused 18. Maavanem annab maavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ja oma pädevuse piires korraldusi. Maavalitsuse sisemise töö korraldamiseks annab maavanem käskkirju. 19. Maavanema korraldused ja käskkirjad jõustuvad väljaandmise kuupäevast arvates, kui korralduses või käskkirjas ei ole sätestatud teist tähtaega. 20. Struktuuriüksuste juhid vastutavad maavanema ees struktuuriüksustele pandud ülesannete täitmise eest. 21. Ministeeriumid ja teised valitsusasutused annavad maavalitsuse struktuuriüksustele seadusega reguleerimata ülesandeid ainult maavanema kaudu. V. Maakonna vapp ja lipp ning autasud 22. Järva Maavalitsus kasutab Järva maakonna vappi ja lippu, mis on kantud Eesti Vabariigi vapi- ja lipuregistrisse. 23. Järva maakonna vapp on sinisel väljal asuva linnuse hõbedane müür ühe hambaga kummaski müüri otsas ja väravaga keskel, mille kohalt tõuseb hõbedane torn, millest näha kolm tahku, mis lõpevad kokku kaheksa äärehambaga. Tornil on kolm musta aknaava, mis paigutatud teineteise peale. Linnusemüüri esisel on kolm väheneva pikkusega hõbedast lainjoont. 24. Järva maakonna lipp on valge-roheline. Lipu laiud on ühelaiused, ülemine laid valge, alumine roheline. Lipu valge laiu keskel on maakonna eritunnusena maakonna vapi kujutis. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus 105 x 165 sentimeetrit. 25. Maakonna vapi kujutist võib kasutada maavalitsuse ja maakonna kohalike omavalitsuste pitsatitel, nende dokumendiplankidel, trükistel, siltidel ning suveniiridel kujunduselemendina. Muudel juhtudel võib maakonna vapi kujutist kasutada maavanema loal. 26. Maakonna lipp heisatakse alaliselt maavalitsuse hoonele. 27. Maakonna lipu võib heisata Järva maakonna linna- ja vallavalitsuste hoonetele, ülemaakonnalistel kultuuri- ja spordiüritustel. Maakonna lippu võivad kasutada rahvusvahelistel, riigisisestel ja regionaalsetel üritustel maakonna ametlik esindus või teda esindavad kollektiivid ja üksikisikud. Muudel juhtudel annab maakonna lipu heiskamise ja kasutamise loa maavanem. 28. Maavanema korraldusega antakse maakondlikke autasusid. Autasude statuudi kinnitab maavanem. Õiend Lisatud avaldamisandmed.