Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 29. novembri 1991. a. määruse nr. 249 muutmine — RT I, 64, 1083

(õ) 22.12.2008 17:50 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada Vabariigi Valitsuse 29. novembri 1991. a. määrusega nr. 249 (RT 1991, 44, 541) kinnitatud "Eesti Vabariigi laevaregistri põhimääruses" tehtavad täiendused ja muudatused (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Teede- ja sideminister Andi MEISTER Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 14. septembri 1994. a. määrusega nr. 325 "Eesti Vabariigi laevaregistri põhimääruses" tehtavad täiendused ja muudatused 1. Asendada põhimääruse tekstis sõnad "ajutine tõend" sõnadega "ajutine tõend (liputunnistus)", sõnad "transpordi- ja sideminister" sõnadega "teede- ja sideminister" ja sõnad "Eesti Veeteede Amet" sõnadega "Veeteede Amet" vastavas käändes. 2. Täiendada: 1) punkti 3 teist lõiku järgmise lausega: "Nimetatud alapunktide nõuetele peavad vastama ka laevapereta prahitud (renditud) laevad."; 2) punkti 4 alapunktiga 3 järgmises sõnastuses: "3) välismaa laevaomanike laevapereta prahitud laevu, mille paralleelse registreerimise kohta on saadud nõusolek laevaomanikult, pandipidajalt ja välismaa laevaregistrilt."; 3) punkti 4 teise lõiguga järgmises sõnastuses: "Sellised laevad kantakse tähtajaliselt registreeritavate laevade raamatusse ja neile väljastatakse vastavalt kas omandiõiguse ajutine tunnistus või laeva laevapereta prahtimise tunnistus.". 3. Muuta: 1) punkti 5 ja sõnastada see järgmiselt: "5. Käesolevas põhimääruses kasutatakse mõistet "laevavaldaja" laevaomaniku (laevaomanike), operaatori (operaatorite) või muu isiku (muude isikute) tähenduses, kes vastutab (vastutavad) laeva valdamise, kasutamise ja käsutamise eest ning kellel on vastav volitus."; 2) punkti 12 teist lõiku ja sõnastada see järgmiselt: "Ajutine tõend (liputunnistus) on kehtiv kuni laeva esimese saabumiseni Eesti sadamasse, kuid mitte üle ühe aasta. Ajutise tõendi (liputunnistuse) vormi ja sisu kehtestab Veeteede Amet.". 4. Täiendada punkti 31 teist lõiku järgmise lausega: "Tähtajaliselt registrisse kantud laevade registrit peetakse tähtajaliselt registreeritavate laevade raamatus". 5. Tunnistada kehtetuks punkt 54. 6. Täiendada IV osa 5. jaoga järgmises sõnastuses: "5. jagu Välismaa laevaomanike laevapereta prahitud laevad 65. Tunnustatud klassifikatsiooniühingute tehnilise järelevalve alla kuuluvaid välismaa laevaomanike laevu võidakse ajutiselt teatud registreerimisperioodiks kanda laevaregistrisse laevapereta prahtimise (bareboat charter) tähtajalise lepingu alusel käesoleva põhimääruse punkti 3 alapunkti 2 nõuetele vastava prahtija avalduse alusel ja tema nimele. Laevapereta prahitud laeva: 1) nimi peab selgesti erinema teiste Eesti Vabariigis registreeritud laevade nimedest; 2) kodusadamana registreeritakse Veeteede Ametiga kooskõlastatult üks Eesti sadamatest; 3) kutsungiks on Eesti laevade kutsungsignaal. Laevapereta prahitud laev kannab kogu registreerimisperioodi vältel Eesti riigilippu. 66. Laevapereta prahitud laeva laevaregistrisse kandmise taotlemiseks esitab prahtija (rentnik): 1) vormikohase avalduse-ankeedi; 2) dokumendid, mis tõendavad prahtija vastavust käesoleva põhimääruse punkti 3 alapunkti 2 nõuetele; 3) laevapereta prahtimise lepingu (Bareboat Charter Agreement) lepingupoolte originaalallkirjadega eksemplari; 4) välismaa laevaregistri või muu pädeva organi nõusoleku prahitava laeva paralleelse registreerimise kohta lepinguperioodiks või lühemaks ajaks; 5) tõestatud väljavõtte välismaa laevaregistrist, milles on andmed laevaomaniku ja laeval lasuvate koormiste kohta; 6) kirjaliku nõusoleku laeva paralleelse registreerimise kohta kõigilt isikutelt, kelle kasuks on laevale seatud pant; 7) laeva mõõdukirja koopia; 8) laeva kehtiva klassitunnistuse koopia; 9) reisijatetunnistuse koopia (esitavad ainult reisilaevad); 10) Eesti Elekterside Inspektsiooni poolt väljastatud veesõiduki raadioloa koopia; 11) kviitungi riigilõivu tasumise kohta. Vajaduse korral on Veeteede Ameti töötajal õigus nõuda täiendavate dokumentide esitamist ja laeva ülevaatamist tehnilise seisukorra hindamiseks Veeteede Ameti volitatud isiku poolt. Laeva registreerimisperioodi pikendamise taotlemisel esitab prahtija kõik käesolevas punktis loetletud dokumendid, välja arvatud alapunktides 3, 7, 8, 9 ja 10 nimetatud, kui need kehtivad. 67. Laevapereta prahitud laevale ei saa Eesti Vabariigis seada registerpante ega muid koormisi. Laevale seatud pantide ja muude koormiste suhtes kehtivad selle riigi seadused, kus laev on registreeritud. Välismaa laevaomaniku ja pandipidaja(te) ühisel taotlusel võidakse registriraamatu III ossa ja laeva laevapereta prahtimise tunnistuse 3. leheküljele teha kanne selle kohta, et sellele laevale ei või Eesti Vabariigi seaduste kohaselt seada registerpante ega muid koormisi ja samasse teha märge välismaa registri kohta, kus laeva pantimine või muu koormamine on registreeritud. 68. Käesoleva põhimääruse punkti 66 alapunktides 3, 4, 5 ja punkti 67 teises lõigus nimetatud dokumendid, mis on koostatud võõrkeeles, esitatakse registripidaja nõudmisel koos notariaalselt tõestatud eestikeelse tõlkega. Käesoleva põhimääruse punkti 56 kohaselt esitatakse punkti 66 alapunktides 3, 4, 5 ja punkti 67 teises lõigus nimetatud dokumendid legaliseeritult. Faksiga saadud dokumendid ei ole laeva laevaregistrisse kandmise aluseks. 69. Otsus laeva laevaregistrisse kandmise kohta tehakse juhindudes käesoleva põhimääruse punktidest 59-62. Registriraamatusse kantakse andmed omaniku, prahtija ja isikute kohta, kelle kasuks on laevale seatud pant, ning laeva registreerimisperiood ja laevapereta prahtimise lepingu kehtivusaeg. Pärast laeva kandmist laevaregistrisse väljastatakse prahtijale laeva laevapereta prahtimise tunnistus, mis annab õiguse heisata laeval Eesti riigilipp. Laeva registreerimisperioodiks ja laeva laevapereta prahtimise tunnistuse kehtivusajaks on laevapereta laeva prahtimise lepingu kehtivusaeg või laeva välismaa laevaregistris paralleelse registreerimise tähtaeg, kui viimane on lühem lepingu kehtivusajast. Laeva laevapereta prahtimise tunnistuse vormi ja sisu kehtestab Veeteede Amet. 70. Laeva registreerimisperioodi lõppemisel esitab prahtija Veeteede Ametile avalduse laeva registrist kustutamise või registreerimisperioodi pikendamise kohta. Avaldusele lisatakse laeva laevapereta prahtimise tunnistus ja kviitung riigilõivu tasumise kohta. Laeva laevaregistrist kustutamise kohta väljastatakse tunnistus, mille vormi ja sisu kehtestab Veeteede Amet. Laeva registreerimisperioodi pikendamise korral väljastatakse prahtijale uus laeva laevapereta prahtimise tunnistus. 71. Laeva registreerimisperioodi pikendamise eest võetakse riigilõivu laeva esmase registreerimise eest tasumisele kuuluva riigilõivumäära järgi. Kui laeva registreerimisperioodiks oli välismaa laevaregistri poolt määratud laeva paralleelse registreerimise tähtaeg ja seda pikendati hiljem prahtimislepingu kehtivusaja piires, siis võetakse laeva laevapereta prahtimise tunnistuse vahetamise eest riigilõivu laeva omandiõiguse tunnistuses muudatuste tegemise eest tasumisele kuuluva riigilõivumäära järgi. 72. Laevapereta prahitud laevade registreerimise lõpetamise korral jäävad kuni kehtivusaja lõpuni jõusse sel ajal kehtivad laeva laevapereta prahtimise tunnistused." 7. Lugeda senised punktid 65 kuni 83 vastavalt punktideks 73 kuni 91. 8. Muuta punkti 73 ja sõnastada see järgmiselt: "73. Laevaregistri toimingute eest võetakse riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele." 9. Täiendada punkti 75 teist lõiku pärast sõnu "laevale väljastatakse" sõnaga "omandiõiguse"." 10. Asendada punktis 84 arv "73" arvuga "81". 11. Muuta punkti 90 ja sõnastada see järgmiselt: "90. Käesolevat põhimäärust ei kohaldata Kaitseministeeriumile kuuluvate laevade ega haldusülesandeid täitvate riigilaevade suhtes. Õiend Lisatud avaldamisandmed.