Vabariigi Valitsus — Pärnu Maavalitsuse põhimääruse kinnitamine — RT I, 63, 1073

(õ) 22.12.2008 17:25 Vastavalt maakonna valitsemiskorralduse seaduse (RT I 1993, 51, 696) paragrahvi 7 lõikele 4 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada Pärnu Maavalitsuse põhimäärus (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Siseminister Heiki ARIKE Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. septembri 1994. a. määrusega nr. 320 PÄRNU MAAVALITSUSE PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Pärnu Maavalitsus (edaspidi - maavalitsus) on riigi valitsusasutus, kelle põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine Pärnu maakonnas ning maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine õigusaktidega ettenähtud ulatuses ja korras. 2. Pärnu maakonna (edaspidi - maakond) haldusterritooriumi koosseisu kuuluvad: Pärnu linn, Kilingi-Nõmme linn, Sindi linn, Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kaisma vald, Kihnu vald, Koonga vald, Lavassaare alev, Paikuse vald, Pärnu-Jaagupi alev, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald, Tali vald, Tootsi alev, Tori vald, Tõstamaa vald, Uulu vald, Varbla vald, Vändra vald ja Vändra alev. Maakonna haldusterritooriumi suurus on 4806 km2. 3. Maavalitsus juhindub oma töös Eesti Vabariigi põhiseadusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. 4. Maavalitsust finantseeritakse riigieelarvest. 5. Maavalitsus on avalik-õiguslik juriidiline isik ja tal on riigivapi kujutise ja oma nimetusega pitsat. Maavalitsuse aadress on: Akadeemia 2, EE3600 Pärnu, Eesti Vabariik. II. MAAVALITSUSE ÜLESANDED 6. Maavalitsuse ülesanneteks õigusaktidega määratud pädevuse piires on: 1) riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas; 2) seadusega sätestatud valdkondadesse kuuluvate ülesannete täitmine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti; 3) osalemine riikliku regionaalpoliitika väljatöötamisel ja selle elluviimine; 4) ministeeriumide, kellel puuduvad maakondlikud struktuuriüksused, ülesannete täitmine maakonnas kokkuleppel vastavate ministeeriumidega; 5) järelevalve teostamine maakonnas asuvate kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse üle seadusega sätestatud korras; 6) ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste vahelise koostöö koordineerimine; 7) kohalike omavalitsuste nõustamine; 8) riigi omandisse kuuluva vara käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldustele ja määrustele. III. MAAVALITSUSE ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS 7. Maavalitsusel on õigus: 1) saada teistelt riigi valitsusasutustelt, maakonna omavalitsusorganitelt, ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt käesoleva põhimäärusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 2) teostada järelevalvet maakonnas asuvate kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste tegevuse üle seadustega ettenähtud ulatuses ja korras; 3) teostada välissuhtlemist seaduses, teistes õigusaktides ja käesolevas põhimääruses ettenähtud pädevuse piires; 4) sõlmida lepinguid; 5) võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult talle eelarves selleks ettenähtud assigneeringute piires. 8. Maavalitsusel on kõik teised õigused, mis on maavalitsustele antud teiste õigusaktidega. 9. Maavalitsus on kohustatud täitma talle Eesti Vabariigi seaduste, muude seadustest tulenevate ja nendega kooskõlas olevate õigusaktidega ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid ning kandma selle eest vastutust. IV. MAAVALITSUSE STRUKTUUR 10. Maavalitsuse struktuuri kuuluvad: maavanem, asemaavanemad, maasekretär, kantselei, osakonnad ja ametid (osakonna õigustes). 11. Maavanem: 1) juhib ja korraldab maavalitsuse tööd tervikuna ning vastutab maavalitsusele pandud ülesannete täitmise eest; 2) koordineerib ja korraldab koostööd Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega; 3) koordineerib vajaduse korral ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning kohalike omavalitsusorganite vahelist koostööd; 4) koordineerib rahandusosakonna ning pääste- ja keskkonnaametite tööd; 5) informeerib maakogu riikliku regionaalpoliitika, territoriaalplaneerimise ja kapitaalehituse küsimustest; 6) teeb Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja teistele riigi valitsusasutustele ettepanekuid maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste töö korraldamiseks; 7) annab arvamuse maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste juhtide ametisse määramise kohta; 8) esindab maavalitsust suhetes juriidiliste ja üksikisikutega ilma volikirjata; 9) esindab maakonda ja maavalitsust käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega määratud pädevuse piires Eesti Vabariigis ja välisriikides vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt antud volitustele; 10) nimetab ametisse maasekretäri; 11) täidab teisi talle seadusega ja Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid; 12) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele. 12. Maavanema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus seadusega sätestatud korras. 13. Asemaavanem majanduse ja arengu alal koordineerib ja juhib majandus-, arendus-, planeerimis- ja arhitektuuriosakondade ning maa-ameti tööd. 14. Asemaavanem humanitaaralal koordineerib ja juhib haridus-, sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ning kultuuri- ja vaba aja osakondade tööd. 15. Maasekretär: 1) juhib maavalitsuse kantselei tööd; 2) korraldab maavalitsuse asjaajamist ja õigusalast teenindamist ning vastutab seaduslikkuse eest maavalitsuse pädevuses olevates küsimustes; 3) korraldab maavanema korralduste ja käskkirjade teatavakstegemist; 4) koordineerib vara tagastamise ja kompenseerimise osakonna tööd; 5) hoiab maavalitsuse vapipitsatit. 16. Kantselei korraldab maavalitsuse asjaajamist, juriidilist teenindamist, haldusküsimusi ja riiklike registrite tööd. 17. Osakonnad ja ametid (osakonna õigustes) tegelevad maavalitsusele pandud ülesannetega konkreetses tegevusvaldkonnas. 18. Maavalitsuses on järgmised osakonnad ja ametid (osakonna õigustes): - majandusosakond; - arendusosakond; - planeerimis- ja arhitektuuriosakond; - haridusosakond; - sotsiaalhoolekandeosakond; - tervishoiuosakond; - kultuuri- ja vaba aja osakond; - rahandusosakond; - vara tagastamise ja kompenseerimise osakond; - maa-amet; - päästeamet; - keskkonnaamet; - perekonnaseisuamet. 19. Maavalitsuse osakondade ja osakonna õigustes ametite tegevusvaldkonnad on: majandusosakond - olemasoleva elu- ja töökeskkonna tagamine regioonis, sealhulgas tootmise infrastruktuuride ja majandamistingimuste tagamine ja edasiarendamine, põllu- ja metsamajanduse, riiklike ressursside, riikliku transpordi, side ja riigiteede valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine maakonnas; arendusosakond - põllumajandus- ja omandireformi juhtimine, maaettevõtluse ümberprofileerimine ja arendamine, regiooni marketingi ja välisinvesteeringute alane tegevus, regionaalpoliitika, uusettevõtluse, ettevõtteregistri ning tööhõive valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine; planeerimis- ja arhitektuuriosakond - maakonna territooriumi füüsilise planeerimise korraldamine tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamiseks maakonnas, osalemine riiklikus planeeringus maakonna territooriumil, riikliku ehituspoliitika ning ehitiste ja rajatiste korrashoiu, ehitus- ja hooneregistri pidamise ning riikliku ehitusjärelevalve korraldamine maakonnas; haridusosakond - riikliku ja regionaalse hariduspoliitika teostamine; riikliku haridusstandardi tagamine; riigikoolide haldamine, finantseerimine, suunamine ja abistamine; riikliku järelevalve teostamine maakonnas paiknevate riigi-, munitsipaal- ja erakoolide üle seadustega kehtestatud korras; haridusasutuste nõustamine; maakonna haridusasutuste üldplaneerimine; sotsiaalhoolekandeosakond - riikliku sotsiaalpoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine kohalike omavalitsuste ja maakonna tasandil, riiklike ja regionaalsete sotsiaalhoolekandeprogrammide ning kohalike omavalitsuste ühisprojektide ellurakendamine kohaliku omavalitsuse ja maakonna tasandil, maakonna sotsiaalhoolekandealase eelarve planeerimine ja koostamine, sotsiaalhoolekandealase koolituse organiseerimine; tervishoiuosakond - tervishoiualase järelevalve ja elanike tervisekaitse ning arstiabi korraldamine ja koordineerimine; haigekassaga lepingulises vahekorras olevate tervishoiuasutuste ja eraarstide finantsmajandusliku tegevuse analüüs; kultuuri- ja vaba aja osakond - rahvuskultuuri kaitsmine ja arengu tagamine, maakonna kultuuri-, spordi- ja noorsooliikumise ajaloo uurimine ja kultuuritraditsioonide järjepidevuse tagamine; muinsuskaitse, museoloogilise tegevuse ja raamatukogude töö juhendamine ja korraldamine; rahandusosakond - riikliku eelarvepoliitika elluviimine; maavalitsuse ülalpidamiskulude kavandamine ja finantseerimine, arvestus ning aruandlus; riigieelarves ettenähtud toetuste ja valitsuse poolt eraldatud rahaliste vahendite ülekandmine valla- ja linnavalitsustele; maavalitsuse kaudu finantseeritavate kulude ning valla- ja linnavalitsuste eelarvete täitmise aruandluse koondite koostamine ja esitamine; maa-amet - maareformi riiklik juhtimine, maareformi planeeringute koostamine ja realiseerimise organiseerimine, riigimaade kinnistute formeerimine, erastamise ja rentimise läbiviimine, hoonestusõiguse seadmine, kinnisvarakinnistute formeerimine, maa hindamistööde korraldamine, maade munitsipaliseerimistööde korraldamine, maakasutuste servituutide ja kitsenduste seadmise juhtimine, koos omavalitsustega maakasutuste sihtotstarvete määramine, hoonete ja rajatiste teenindusmaa määramine ja kompaktse hoonestusega alade piiride määramine, maakonna geodeesia ja kartograafia andmepanga valdamine ja tööde korraldamine, riiklike eelarvevahendite arvel maareformi- ja maakorraldustööde tellimine ja vastuvõtmine; päästeamet - maakonna elanike turvalisuse tagamine, õnnetuste ennetus- ja likvideerimistööde ning kodukaitse organiseerimine; keskkonnaamet - riikliku looduskaitse poliitika ja tegevusprogrammide väljatöötamine ja elluviimine, loodusvarade arvestus ja looduskasutuse hindamine, looduse seisundi jälgimine ning riikliku kontrolli teostamine loodusvarade ja looduskeskkonna kasutamise ja kaitse üle; vara tagastamise ja kompenseerimise osakond - õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste läbivaatamine ja ettevalmistamine maakonnakomisjonile otsustamiseks ning kodanike nõustamine nendes küsimustes; perekonnaseisuamet - perekonnaseisuaktide koostamine ja väljaandmine, perekonnaseisuga seotud muud riiklikud toimingud. 20. Osakondi ja ameteid juhivad juhatajad, keda nimetab ametisse ja vabastab ametist maavanem. 21. Osakondade ja ametite töö eest vastutavad nende juhatajad maavanema ees. V. TÖÖKORRALDUSE ALUSED 22. Maavalitsuse tööd korraldatakse maavanema poolt kinnitatud sisekorraeeskirjade ja käskkirjade alusel. 23. Maavanem annab maavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks korraldusi. 24. Maavanema korraldusele kirjutab alla maavanem ja see jõustub allakirjutamisest, kui korralduses ei ole ette nähtud teisiti. 25. Maavanema käskkirjale kirjutab alla maavanem ja see jõustub allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole sätestatud teisiti. 26. Maavalitsuse töötajatega sõlmib töölepingud maavanem. 27. Maavalitsuse ametikohad täidetakse üldjuhul konkursi korras. VI. PÄRNU MAAKONNA VAPP JA LIPP 28. Pärnu maakonna lipp on valge-roheline. Lipu laiud on ühelaiused, ülemine laid valge, alumine roheline. Lipu valge laiu keskel on maakonna eritunnusena maakonna vapi kujutis. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning lipu normaalsuurus on 105 x 165 cm. Lipu roheline toon rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi on 355 C. 1) Pärnu maakonna lipp heisatakse: - hoonetel, kus töötavad Pärnu Maakogu ja Pärnu Maavalitsus; - maakondlikel tseremooniatel ja teistel üritustel, mida viivad läbi maakogu või maavalitsus ning ühiskondlike organisatsioonide ja liikumiste maakondlikud juhatused ja eestseisused; - Pärnu Maakogu, Pärnu Maavalitsuse ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu esindusruumides; - kui koos Eesti riigilipuga, siis riigilipust lippude poolt vaadates vasakul; - hoonete peasissekäigu juures või muus selleks sobivas kohas kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on vähemalt 6 korda suurem lipu laiusest, seina lipuvardal aga vähemalt 3 korda suurem lipu laiusest. Heisatud Pärnu maakonna lipul peab lipukanga alumine serv (ots) olema maapinnast vähemalt 3 meetri kõrgusel. Lipp peab olema täiesti korras. 2) Pärnu maakonna lippu võib kasutada: - maakonna kultuuri-, spordi- ja muude delegatsioonide ees rahvusvaheliste, vabariiklike ja maakondade vaheliste ürituste ava- ja lõputseremooniatel; - kujutisena maavalitsuse poolt üleantavatel suveniiridel; - vallavolikogude ja -valitsuste poolt oma sümboolika väljatöötamiseni; - ettevõtete, asutuste, organisatsioonide ja kodanike poolt pärast selleks loa saamist. Loa annab maasekretär igal üksikjuhul selleks esitatud kirjaliku avalduse alusel. 3) Kui maakonna lipp on vähendatud mõõdus (laualipp), peavad selle kujutise värvus ja skemaatiline suhe alati vastama käesoleva punkti 1. lõigus nimetatule. 4) Kontrolli lipu kasutamise üle teostab maavalitsuse kantselei. 29. Pärnu maakonna vapp on kuldsel kilbil must püstitõusnud karu, kelle silm, kihvad ja küüned on hõbedased ning keel punane. 1) Reprodutseeritavad ja kasutatavad Pärnu maakonna vapi värvilised, mustvalged ja reljeefsed kujutised peavad vastama etalonkujutisele. 2) Pärnu maakonna vapi kujutist kasutatakse: - Pärnu maakonna lipul; - Pärnu Maakogu ja Pärnu Maavalitsuse pitsatite, dokumendiplankide, trükiste ning embleemide ja siltide kujunduselemendina; - Pärnu Maavalitsuse ja Pärnu Maakogu esindusruumides; - Pärnu maakonna vapimärgil; - Pärnu Maavalitsuse poolt üleantavatel suveniiridel; - suuremate maanteede ääres maakonna piire tähistavatel märgistustel. 3) Pärnu maakonna vappi võib kasutada: - Pärnumaa Omavalitsuste Liidu, vallavalitsuste, vallavolikogude ja munitsipaalettevõtete pitsatite, dokumendiplankide, trükiste, embleemide ja siltide kujunduselemendina; - maavalitsuse poolt korraldatavatel üritustel ja tseremooniatel, maakonna koondvõistkonda kuuluvate sportlaste esindus- ja võistlusdressidel rahvusvahelistel, vabariiklikel ja maakondade vahelistel võistlustel; maakonna kultuuri-, spordi- ja muude delegatsioonide ees rahvusvaheliste ja vabariiklike, samuti maakondadevaheliste ürituste ava- ja lõputseremooniatel; - asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja kodanike poolt kasutatavas sümboolikas pärast selleks loa saamist. Loa annab maasekretär igal üksikjuhul selleks esitatud kirjaliku avalduse alusel. 4) Pärnu maakonna vapi kujutisega pitsati läbimõõt on 35 mm. Vapi kujutis on pitsati keskel ja sõõri ülemist äärt mööda on vastava asutuse või organisatsiooni nimetus. 5) Pärnu maakonna vapi kujutisega pitsateid ja dokumendiplanke hoitakse lukustatud tulekindlas hoiuruumis (tulekindlas kapis) ning nende kasutamise, hoidmise ja säilitamise eest vastutavad vastava asutuse juht ja juhi poolt selleks määratud ametiisik. 6) Asutuse reorganiseerimisel või likvideerimisel annab reorganiseerimist või likvideerimist korraldav organ Pärnu maakonna vapi kujutisega pitsati ja dokumendiplangid üle juriidilise isiku õigusjärglasele, õigusjärglase nime muutmise või riigiasutuse likvideerimise korral aga arhiivi või hävitab need. 7) Rikutud, mittevajalike või kehtetute Pärnu maakonna vapi kujutisega pitsatite ja dokumendiplankide hävitamiseks moodustab asutuse juht komisjoni, määrates pitsati ja dokumendiplankide hävitamise viisi. Hävitamise kohta koostatakse akt. 8) Kontrolli Pärnu maakonna vapi kasutamise üle teostab maavalitsuse kantselei. VII. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE 30. Käesolev põhimäärus kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ning see jõustub "Riigi Teatajas" avaldamisele järgnevast päevast. 31. Muudatusi käesolevasse põhimäärusesse teeb maavalitsus ning need kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Õiend Lisatud avaldamisandmed.