Vabariigi Valitsus — Õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamise ettepaneku rahuldamata jätmine — RT III, 2012+03:00, 14

Korraldus kehtestatakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 12 lõike 3 punkti 5 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1) Põhiandmed Tallinna kesklinnas Pikk tn 26 (endine aadress Pikk tn 24, 26) asuva kinnistu suhtes tunnistati Tallinna Linnakohtu 4. mai 1999. a otsusega tsiviilasjas nr 2/5/52-6943 omandireformi õigustatud subjektiks Tallinna Mustpeade Vennaskond (edaspidi Mustpeade Vennaskond või Vennaskond). Nimetatud Tallinna Linnakohtu otsuse alusel tunnistas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjon 14. mai 2001. a otsusega nr 12120 Tallinnas Pikk tn 24, 26 endisel kinnistul nr 63, 65, 67, 286, 287 asunud Mustpeade Maja nime all tuntud ehitise ja maa suurusega 1303 m2 omandireformi objektiks. Tallinna Maa-ameti tellitud ja aktsiaseltsi Ristart 2. mail 2002. a koostatud ekspertiisiakti alusel moodustab ehitisele lisandunud väärtus 54% ehitise koguväärtusest, millest lähtuvalt kuuluks Mustpeade Maja õigustatud subjektile tagastamisele mõttelise osana 46/100 ning jääks Tallinna linna ja Vennaskonna kaasomandisse. Rahandusministeeriumile 23. märtsil 2007. a esitatud kirjas märgib Vennaskonna esindaja, et Vennaskonna tellitud ja osaühingu Ehitusekspert tehtud ekspertiisi kohaselt moodustab ehitisele lisandunud väärtus 24% ehitise koguväärtusest, millest lähtuvalt kuuluks Mustpeade Maja tervikuna tagastamisele. Riigikohtu halduskolleegium asus oma 27. jaanuari 2011. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-81-10 seisukohale, et vara tagastamata jätmise ettepaneku esitamine ja selle ettepaneku lahendamine Vabariigi Valitsuse poolt ei sõltu selle vara säilimisest endisel individualiseeritaval kujul. Vennaskond, algselt vallaliste kaupmehesellide ja kaupmeeste gilditaoline koondis, tekkis 14. sajandi lõpukümnendil, rohkem kui 600 aastat tagasi. Vennaskonna tegevuse Eestis lõpetasid 1940. aasta augustis Eesti NSV võimud. 1961. aastal registreeriti Saksamaa Liitvabariigis Tallinnas tegutsenud Vennaskonna õigusjärglasena Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval („Tallinnast pärit Mustpeade Vennaskond”). 27. septembril 2011. a esitatud andmetel on organisatsiooni liikmeid 41, kellest 12 elab Eestis. Viimastel aastatel on Eestis elavate liikmete arv kasvanud 15%-lt 30%-ni. Vennaskonna kogunemised toimuvad vaheldumisi Tallinnas ja Saksamaal. Vennaskond on taastanud oma tegevuse Tallinnas, olles 14. mail 2010. a asutanud mittetulundusühingu Tallinna Mustpeade Vennaskond, kelle eesmärgiks on luua organisatsioon siinsete tegevuste läbiviimiseks. Vennaskond ostis Pikk tn 26 hoone 1531. aastal. Hoone ehitati ümber 1597. aastal renessanss-stiilis ning Mustpeade Maja nime all tuntud hoone on mitmete detailide poolest ainus Tallinnas asuv renessansiaja ehituskunsti näide. Kinnistud natsionaliseeriti 1940. aastal ning 1965. aastast kuulus hoone J. Kreuksi nimelisele Noorsoo Kultuuripaleele. Riigikogu majanduskomisjoni 13. veebruari 2006. a otsuse nr 5-RV alusel anti Mustpeade Maja hoonetekompleks riigi omandist Tallinna linna omandisse. Hoonetekompleks on Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti valitsemisel ja bilansis. Hoonet on korduvalt ümber ehitatud ja restaureeritud. Omandireformi käivitamise ajal 1991. aastal oli hoone värskelt renoveeritud. Tallinna Linnavalitsuse 22. juuni 2011. a korraldusega nr 1186-k anti Mustpeade Maja Tallinna Filharmoonia valdusse ja bilanssi koos kunstiväärtusliku inventariga. Tallinna Filharmoonia on Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti hallatav asutus. 2) Vara tagastamata jätmise ettepaneku menetluse käik a) Tallinna Linnavolikogu 5. oktoobri 2006. a otsuse nr 300 kohaselt tegi volikogu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (edaspidi ORAS) § 12 lõike 3 punkti 5 alusel Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta tagastamata Tallinnas Pikk tn 24, Pühavaimu tn 9, Pikk tn 26 asuv õigusvastaselt võõrandatud Mustpeade Maja hoonetekompleks, kuna tegemist on kultuuriobjektiga. 23. oktoobri 2006. a kirjaga nr LV-1/827 esitas Tallinna Linnavalitsus asjaomased dokumendid Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamiseks. Vennaskonna esindaja Toomas Vaher (OÜ Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid, nüüd Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ) esitas 23. märtsil 2007. a Rahandusministeeriumile Vennaskonna seisukohad Mustpeade Maja hoonetekompleksi tagastamata jätmise ettepaneku suhtes. Vennaskond leidis, et Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamise kohta on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamatu. Vennaskond oli nõus hoonete tagastamisega kaasomandisse vastavalt aktsiaseltsi Ristart koostatud säilivushinnangule, mille kohaselt Tallinna linna omandisse jääks mõttelise osana 54/100 hoonetekompleksist. Vennaskond kinnitas, et on huvitatud Mustpeade Maja jätkuvast kasutamisest avaliku kultuuriobjektina kooskõlas väljakujunenud traditsioonidega ning on Tallinna linnale teinud korduvalt ettepanekuid sõlmida enne Mustpeade Maja tagastamise otsustamist kaasomanike kokkulepe, mis sisaldaks Tallinna linna rahuldavaid tingimusi. 24. aprillil 2007. a edastas Rahandusministeerium Vennaskonna seisukoha Tallinna Linnavalitsusele ja Linnavolikogule ühes ettepanekuga alustada läbirääkimisi Vennaskonna esindajaga kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks. 3. juulil 2007. a vastas Tallinna abilinnapea, et linnavalitsus toetab jätkuvalt linnavolikogu 5. oktoobri 2006. a otsust nr 300 jätta Mustpeade Maja hoonetekompleks kui kultuuriobjekt tagastamata. Tallinna Linnavalitsus lubas teavitada täiendavalt Vennaskonnaga läbirääkimiste alustamisest. Rahandusministeeriumi täiendavale päringule vastas Tallinna linnapea, et linnavolikogu ei ole oma 5. oktoobri 2006. a otsust nr 300 muutnud (5. veebruari 2008. a kiri nr LV-1/07/1840). Rahandusministeerium esitas 2. juulil 2008. a Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu ettepanekuga jätta Tallinna Linnavalitsuse taotlus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmiseks rahuldamata. Vabariigi Valitsus võttis 11. juulil 2008. a vastu korralduse nr 319 „Õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamise ettepaneku rahuldamata jätmine“. Tallinna linn esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2008. a korralduse nr 319 tühistamist. Halduskohtu 22. jaanuari 2009. a otsusega kohtuasjas nr 3-08-1724 jäeti Tallinna linna kaebus rahuldamata. Tallinna linna apellatsioonikaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega Tallinna linna kaebus rahuldada. Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-08-1724 rahuldati Tallinna linna apellatsioonikaebus, tühistati Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari 2009. a otsus ja Vabariigi Valitsuse vaidlustatud korraldus. Vabariigi Valitsus esitas Rahandusministeeriumi kaudu Riigikohtule kassatsioonikaebuse, millega paluti ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jäetaks Tallinna linna kaebus rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegiumi otsusega 27. jaanuarist 2011. a kohtuasjas nr 3-3-1-81-10 jäeti kassatsioonikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2010. a otsus haldusasjas nr 3-08-1724 muutmata; b) Vennaskonna lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Raidla kinnitas 21. märtsil 2011. a rahandusministrile saadetud kirjas Vennaskonna varasemat seisukohta, et linnavolikogu ettepaneku rahuldamiseks puuduvad alused. Kirjale oli lisatud Vennaskonna poolt ühepoolselt allkirjastatud vara senisel sihtotstarbel kasutamise kokkulepe Vennaskonna ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vahel. Vennaskond kinnitab, et kavatseb kasutada Mustpeade Maja kultuurilistel eesmärkidel ka siis, kui Tallinna linn ei allkirjasta nimetatud kokkulepet; c) Tallinna Linnavalitsus esitas 8. juulil 2011. a Rahandusministeeriumile uue taotluse Mustpeade Maja hoonetekompleksi tagastamata jätmiseks ORAS § 12 lõike 3 punkti 5 alusel, viidates Tallinna Linnavolikogu 5. oktoobri 2006. a otsusele nr 300. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 tegi Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi kaudu Tallinna Linnavalitsusele ja Vennaskonnale ettepaneku esitada toimuvas haldusmenetluses – õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmise ettepaneku kohta seisukoha kujundamine – oma arvamus ja vastuväited. Vennaskond (kirjaga 27. septembrist 2011. a) täpsustas oma seisukohti, kavatsusi ja faktilisi andmeid. Vennaskonnalt saabus ka 15. oktoobril 2011. a allkirjastatud kinnitus, et juhul kui Mustpeade Maja tagastatakse Vennaskonna ja Tallinna linna kaasomandisse, on Vennaskond valmis sõlmima Tallinna linnaga kaasomanike kokkuleppe selle kohta, et Vennaskond võimaldab kaasomanikuna tähtajatult kasutada Mustpeade Maja senisel sihtotstarbel Tallinna linna elanikkonna vajadustest ja huvidest lähtuvaks kultuurialaseks teenindamiseks ja vaba aja sisustamiseks; d) Rahandusministeerium esitas 2. jaanuaril 2012. a käesoleva korralduse eelnõu kooskõlastamiseks ning tutvumiseks ja arvamuse saamiseks Mustpeade Vennaskonnale ja Tallinna Linnavalitsusele. Vennaskond nõustus oma vastuskirjas 16. veebruarist 2012. a eelnõu lõppjäreldustega. Tallinna Linnavalitsus asus oma kirjas 3. veebruarist 2012. a nr LV-1/17 seisukohale, et eelnõu ei ole õiguspärane ja tegi ettepaneku jätta kavandatav Vabariigi Valitsuse korraldus vastu võtmata ning korraldada Mustpeade Maja tagastamisega seonduvate küsimuste arutamiseks ümarlauanõupidamine; e) Tallinna Linnavalitsuse, Mustpeade Vennaskonna, Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajate osavõtul toimus 15. märtsil 2012. a Rahandusministeeriumis ümarlauanõupidamine Mustpeade Maja tagastamise küsimuse otsustamiseks ette valmistatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu arutamiseks. Tallinna Linnavalitsus esitas (15. märtsi 2012. a kirjaga nr Õ-1/17) Rahandusministeeriumile Mustpeade Maja hoonetekompleksi tagastamata jätmise taotluse juurde täiendavad ettepanekud. 3) Poolte seisukohad a) Tallinna linna väited Tallinna Linnavolikogu hinnangul on Mustpeade Maja linna jaoks oluline kultuuriobjekt, kus toimub aastas ligikaudu 300 mitmesugust üritust. Hoone esinduslikud ruumid on järjepidevas avalikus kultuuriotstarbelises kasutuses ning ruumiprogramm võimaldab korraga kasutada mitut saali ja korraldada erinevaid pidulikke vastuvõtte, balle, tseremooniaid, kontserte, konverentse jms. 2007. aastal toimus Mustpeade Majas 350 üritust (kontserdid, teatrietendused, vastuvõtud jne). Oma unikaalsuses sobib Mustpeade Maja Tallinna Linnavolikogu hinnangul ideaalselt avalikuks kultuurialaseks tegevuseks ning hoonestuse senine kasutusotstarve tuleks säilitada ka tulevikus. Tallinna Linnavolikogul on soov jätkata hoonetekompleksi õiguspärase omanikuna hoonetekompleksiga seotud kultuurialaste traditsioonide hoidmist ja arendamist. Hoonete korrashoiuks ja sihipäraseks kasutamiseks on vaja viivitamatult alustada restaureerimistöödega, mille kulud kannaks Tallinna linn. Tallinna Linnavolikogu leiab, et vara osaline tagastamine tooks kaasa olulisi kitsendusi vara tänasele omanikule, sest vaatamata Vennaskonna pakutavale kaasomanike kokkuleppele säiliks Tallinna linnal kohustus arvestada hoonetekompleksi kasutamisel ja valdamisel kaasomaniku seadusega tagatud õiguste ja huvidega. Kaasomaniku õigusi lõplikult välistada pole võimalik. Tallinna Linnavolikogu on seisukohal, et ORAS § 12 lõike 3 punkti 5 saab kohaldada ka olukorras, kus tagastamise õigustatud subjekt on varaga seonduvate funktsioonide täitmiseks valmis võtma kohustusi. 8. juuli 2011. a kirjas Rahandusministeeriumile toob Tallinna Linnavalitsus lisaks varasemas taotluses esitatud põhjendustele esile, et Riigikogu majanduskomisjoni 13. veebruari 2006. a otsusega anti Mustpeade Maja Tallinna linna omandisse eesmärgil, et linn tagaks kultuuriobjekti olemasoleva funktsiooni säilimise. Otsuse seletuskirjas on riik selgelt väljendanud vara tagastamata jätmise vajadust ja vajadust säilitada avalik-õigusliku juriidilise isiku omandiõigus kultuuriobjektil. Varasemalt on hoonete tagastamata jätmist toetanud mitmed ministeeriumid ja Harju maavanem. Tallinna Linnavalitsus märgib, et vara osalise tagastamise korral on oluliseks riskiks eraomaniku rahaline suutlikkus. Puudub garantii, et välisriigi mittetulundusühing on võimeline täitma oma kohustusi Mustpeade Maja senise funktsiooni säilitamiseks pikemas perspektiivis. Juhul, kui vara võõrandatakse täitemenetluse käigus kolmandatele isikutele, ei laieneks viimastele linna ja eraomaniku vahel sõlmitud kokkulepped. Oluline on arvestada, et Mustpeade Maja on riikliku kaitse all olev objekt, mis toob kaasa omandikitsendusi ja lisakulutusi säilimise tagamisel. Tallinna Linnavalitsus ei nõustu Vennaskonna seisukohaga, et kõnealuse kultuuriobjekti kasutamine senisel otstarbel on võimalik ka pärast vara osalist tagastamist. Pärast Tallinna Linnavalitsuse 8. juulil 2011. a esitatud uut taotlust Mustpeade Maja hoonetekompleksi tagastamata jätmiseks esitas Tallinna Linnavalitsus andmed hoonete praeguse kasutamise kohta ja täiendavad põhjendused nende tagastamata jätmiseks. Hoone üleandmine Tallinna Filharmoonia valdusesse võimaldab muusikaürituste tõhusamat korraldamist. Lisaks säilitab hoone oma senised funktsioonid esindushoonena kõrgete külaliste vastuvõtuks ning jääb avatuks teistele kultuuriürituste korraldajatele, linnarahvale ja linna külalistele. Filharmoonia aastatepikkune kogemus võimaldab luua mitmeid uusi kultuuriprogramme Mustpeade Maja efektiivsemaks kasutamiseks. Tallinna linn märgib, et riikliku kaitse all olevate arhitektuurimälestiste suhtes on riik Keskkonnaministeeriumi valitsemisala halduspraktikas asunud seisukohale, et kaitsealuse kinnistu võõrandamine eraomandisse ohustab kehtiva seadusandluse valguses kultuuritegevuse jätkumist ja kättesaadavust avalikkusele, kuna linn kaotab võimaluse määrata objekti edasist funktsiooni. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et linna omandiõigus hõlbustab Euroopa Liidu tugifondidest toetuste saamist nii kultuurilisteks kui arhitektuurimälestise säilitamiseks vajalikeks tegevusteks. Tallinna linn on taganud hoone säilimise ja teinud kinnismälestise hooldamiseks hädavajalikke kulutusi. Viimati eraldas Tallinna Linnavalitsus rahalisi vahendeid hoone fassaadi remondiks 15. juuni 2011. a korraldusega nr 1077-k. Tallinna Linnavalitsus esitas 3. veebruaril 2012. a Rahandusministeeriumile oma seisukoha käesoleva eelnõu suhtes. Tallinna Linnavalitsus leiab, et korralduse eelnõu koostamisel on rikutud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud kaalutlusreegleid, mille kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Toodud põhjendused põhinevad sisuliselt samadel kaalutlustel kui Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2008. a korraldus nr 319 „Õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamise ettepaneku rahuldamata jätmine“, mille Tallinna Ringkonnakohus 28. mai 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-08-1724 tühistas. Tallinna Linnavalitsus nõustub eelnõus toodud avaliku huvi määratlusega, kuid väidab, et järgneval kaalutlemisel ei ole lähtutud defineeritud eesmärgist, vaid üksnes omandireformi õigustatud subjekti varalistest huvidest. Tallinna Linnavalitsus ei nõustu korralduse eelnõus esitatud seisukohaga, mille kohaselt on Mustpeade Majaga seonduv avalik huvi vara tagastamise korral kaitstud muinsuskaitseseadusest tulenevate kaitseabinõude (riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ostueesõigus kinnismälestise võõrandamisel ning kinnismälestise sundvõõrandamise võimalus) ja Mustpeade Vennaskonna esitatud ettepanekuga sõlmida tähtajatu vara senisel otstarbel kasutamise kokkulepe. Tallinna Linnavalitsus palub mitte võtta vastu kavandatavat korraldust õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamise ettepaneku rahuldamata jätmiseks ning jätta Mustpeade Maja hoonetekompleks kui Tallinna linnale oluline kultuuriobjekt ORAS § 12 lõike 3 punkti 5 alusel tagastamata. Tallinna Linnavalitsus hindab kõrgelt Mustpeade Vennaskonna soovi toetada kultuuritegevust Mustpeade Majas ning näeb võimalust teha Mustpeade Vennaskonnaga koostööd ka Mustpeade Maja tagastamata jätmise korral. Mustpeade Maja tagastamise küsimuste arutamiseks toimunud ümarlauanõupidamisel 15. märtsil 2012. a esitas Tallinna Linnavalitsus (15. märtsi 2012. a kirjaga nr Õ-1/17) järgmised väited: 1) Mustpeade Vennaskonna õiguslik järjepidevus ei ole tõendatud ning isikul puudub seaduslik õigus taotleda Mustpeade Maja tagastamist; 2) Mustpeade Maja hoonetekompleksi tagastamine Mustpeade Vennaskonnale ei taga linnaelanike püsivat kultuurialast teenindamist antud hoonetekompleksis ning vara säilimist kultuuriobjektina; 3) riigi nõue tagada Mustpeade Maja avalik sihtotstarve ja kultuuriobjekti staatus eraomanikuga sõlmitava kasutuslepingu alusel rikub kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust; 4) Rahandusministeeriumi läbi viidud haldusmenetlus on erapoolik, kaalutlusvigadega ja vastuolus hea halduse põhimõttega; 5) vara tagastamise korral on riik tekitanud Tallinna linnale kahju. b) Vennaskonna väited Arvamusavalduses rahandusministrile 23. märtsist 2007. a leiab Vennaskonna esindaja, et hoone tagastamine on kooskõlas avalike huvidega, sest see võimaldaks hoone ajaloolise omaniku – Mustpeade Vennaskonna edasikestmist Eestis. Vennaskond on valmis heatahtlikuks koostööks Tallinna linnaga. Vennaskond on omalt poolt tellinud ekspertiisi hoonetekompleksi endisel kujul säilivuse hindamiseks osaühingult Ehitusekspert, kelle koostatud ekspertiisi järgi moodustab ehitisele lisandunud väärtus 24% ehitise koguväärtusest, mille tulemusel kuuluks Mustpeade Maja tervikuna tagastamisele. Kuid eeldusel, et Vabariigi Valitsus keeldub hoone jätmisest tervikuna Tallinna linna omandisse, aktsepteerib Vennaskond aktsiaseltsi Ristart tehtud ekspertiisi tulemustele vastavat tagastamist Vennaskonna ja Tallinna linna kaasomandisse. Vara tagastamine kaasomandisse oleks mõistlik ja võimaldaks koostöös Tallinna linnaga kultuuriobjekti senisest edukamalt kasutada. Vennaskonna esindaja väitel on ORAS § 12 lõike 3 punkti 5 alusel tehtav ettepanek omandireformi objektiks oleva vara kui kultuuriobjekti tagastamata jätmise kohta kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu erandlik õigus, mille teostamine toob kaasa omandireformi aluspõhimõtete ümberpööramise ja omandireformi õigustatud subjektide õiguste kõige intensiivsema võimaliku riive, mille teostamiseks peavad olema väga kaalukad põhjused. Esindaja arvates peab ettepaneku tegemise eelduseks olema asjaolu, et ilma tagastamata jätmiseta ei ole võimalik tagada hoonete jätkuvat kasutamist kultuuriobjektina. Kuid antud juhul on ehitist võimalik jätkuvalt avalikes huvides kasutada ka Vennaskonna põhiõigusi riivamata. Vennaskond on esitanud ettepaneku kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks ja on valmis endale võtma siduvad kohustused. Vennaskond leiab, et kaasomanike kokkuleppe sõlmimisega oleks võimalik saavutada olukord, kus Mustpeade Maja jääks tähtajatult avalikus kasutuses olevaks kultuuriobjektiks ning Tallinna linna kui kaasomaniku kontrolli alla. Kaasomanike kokkuleppe kandmisel kinnistusraamatusse omandaks kokkulepe asjaõigusliku toime, s.t jääks kehtima ka siis, kui ükskõik kes kaasomanikest otsustab oma osa võõrandada (asjaõigusseaduse § 79). Lisaks kehtib kaasomandi võõrandamisel teise kaasomaniku ostueesõigus, mis annab kummalegi poolele täiendava kindluse. Vennaskond rõhutab, et puuduvad igasugused alused või eeldused arvata, et hoone kui kultuuriobjekt säiliks halvemini siis, kui see oleks Tallinna linna ja Vennaskonna kaasomandis. Pigem tagaks see seatud eesmärgid paremini, sest ilma kaasomanike kokkulepet ja kinnistusraamatu kannet muutmata poleks võimalik kummalgi kaasomanikul hoone staatust hetkelise soovi ajel ümber otsustada. Vennaskonna esindaja selgitab, milliseid täiendavaid eeliseid annab Mustpeade Maja kui kultuuriobjekti säilitamisel ja avalikes huvides kasutamisel kaasomand ja kaasomanike kokkulepe. Vennaskond osaleks ehitiste ülalpidamise kulude kandmisel vastavalt tema mõttelise osa suurusele või muus ulatuses vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Vennaskonna seisukohalt on hoone praegune isemajandamine petlik, sest ei arvestata suurimat kulu – hoone amortisatsiooni. Maja tänane osaline tühjaltseismine on raiskamine nii rahalises kui kultuuritarbimise mõttes. Vennaskonnal on kaasomanikuna ligipääs täiendavatele rahastamisallikatele, eelkõige Saksa institutsioonidele, kes toetavad ajaloo- ja kultuuriväärtuste renoveerimist. Mustpeade Vennaskond on ainus keskaegses Tallinnas sündinud ja püsima jäänud ühendus, kellel on oluline ajalooline väärtus. Vennaskonna aktiivne osalemine Tallinna kultuurielus õigustaks senisest veelgi enam Tallinna pidamist hansalinnaks. Vennaskonda esindavate vandeadvokaatide Jüri Raidla ja Marit Toomi kirjades Rahandusministeeriumile 21. märtsist 2011. a ja 27. septembrist 2011. a kajastuvad täpsustatud ja asjakohaseid kohtuotsuseid arvestavad seisukohad. Kirjades märgitakse, et: - Vennaskond on ühepoolselt allkirjastanud vara senisel sihtotstarbel kasutamise kokkuleppe, kinnitades, et Vennaskonna eesmärk on võimaldada ka pärast Mustpeade Maja tagastamist kasutada maja senisel sihtotstarbel Tallinna linna elanikkonna vajadustest ja huvidest lähtuvaks kultuurialaseks teenindamiseks ja vaba aja sisustamiseks. Kokkuleppe koostamisel on Vennaskond lähtunud analoogia korras ORAS§ 12 lõikest 6, mis sätestab, et õigustatud subjekt ja vara senine valdaja, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus võivad sõlmida tagastatud vara senisel sihtotstarbel kasutamise lepingu tähtajaga kuni viis aastat. Mustpeade Vennaskond on valmis andma Tallinna linnale isegi tugevama ja pikema ajalise võimaluse ning sõlmima vastava lepingu tähtajatult. Kokkulepe on Tallinna linnale allkirjastamiseks jätkuvalt avatud, kuid Vennaskond kavatseb Mustpeade Maja kasutada kultuurilistel eesmärkidel ka siis, kui Tallinna linn ei allkirjasta pakutud kokkulepet; - Tallinna Ringkonnakohus on oma 28. mai 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-08-1724 leidnud, et Vabariigi Valitsus saab otsuse tegemisel arvesse võtta asjaolusid, mis mõjutavad Mustpeade Maja seniste funktsioonide jätkamise võimalusi vara tagastamise korral, sealhulgas Mustpeade Vennaskonna nõusolekut lepingu sõlmimiseks vara kultuurilistel ja sotsiaalsetel eesmärkidel avalikuks kasutamiseks (otsuse punkt 29); - ORAS § 12 lõike 3 punktist 5 ning õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktist 31 tulenevalt võib kohaliku omavalitsuse üksus taotleda vara tagastamata jätmist, kui tegemist on kultuuriobjektiga ning kohalik omavalitsus peab vara tagastamist ebaotstarbekaks. Seega saab kultuuriobjekti jätta tagastamata vaid juhul, kui tagastamine oleks ebaotstarbekas. Tagastamine saab olla ebaotstarbekas eelkõige siis, kui hoone ei oleks tagastamise tõttu enam kultuuriobjektina kasutatav. Mustpeade Maja kasutamiseks senisel sihtotstarbel ei ole vaja jätta seda tagastamata, sest Tallinna linna vastav eesmärk on saavutatav ka omandireformi õigustatud subjekti jaoks vähem koormavate vahenditega; - avalike huvidega oleks vastuolus, kui hoone ajaloolise omaniku, hoonele erilise ajaloolise väärtuse andja – Mustpeade Vennaskonna sidemed majaga katkestatakse. Vennaskonna kaasamine maja haldamisse ja kasutamisse pigem panustaks Mustpeade Maja kultuurifunktsiooni täitmisse, võimaldades sealhulgas eksponeerida nii Mustpeade Maja kui Vennaskonna ajalugu senisest ulatuslikumalt, hõlmates ka praegu Saksamaal asuvat ajaloolist materjali; - Vennaskond on välja töötanud Mustpeade Maja esialgse kasutuskontseptsiooni. Kasutuskontseptsioon näeb ette Mustpeade Maja avamist linnakodanikele ja turistidele, samuti Mustpeade Maja efektiivsemat ja veelgi kultuurikesksemat kasutamist. Vennaskond soovib, et praegu majas tegutsevad kultuuriorganisatsioonid saaksid maja jätkuvalt oma tegevuseks kasutada. Vennaskonna liige on kohtunud Tallinna Filharmoonia juhtidega ning usub, et hea koostöö nendega on võimalik; - Vennaskond on sidumas oma tegevust üha rohkem Tallinnaga ning taastamas oma tegevust Tallinnas. 14. mail 2010. a asutati MTÜ Tallinna Mustpeade Vennaskond, kelle üheks asutajaliikmeks on ka Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval e.V. ning kelle eesmärgiks on Mustpeade ajaloolise pärandi ning traditsioonide edendamine, kultuuri-, sotsiaal-, majandus- ja hariduselu edendamine Tallinnas, Tallinna ajaloolises arengus Mustpeade rolli teadvustamine ning Tallinna ja Saksa hansalinnade omavahelise suhtluse edendamine; - Mustpeade Maja tagastamise korral peab linn arvestama ka Vennaskonna kui omaniku soovidega Mustpeade Maja kultuuriliste funktsioonide teostamisel. See tähendaks linnale mõningast täiendavat asjaajamiskulu ning ainuotsustusõiguse puudumist. Kui seejuures on siiski tagatud Mustpeade Maja kasutamine kultuuriobjektina, ei ole selline väidetav kitsendus piisav alus vara tagastamata jätmiseks. Sel juhul ei oleks Mustpeade Maja tagastamata jätmine proportsionaalne lahendus – ühelt poolt oleks kaalumisel Mustpeade Vennaskonna kui vara tagastamise õigustatud subjekti õiguste intensiivseim riive ning teiselt poolt linna mõningad lisakohustused (omanikuga arvestamine). Mustpeade Maja tagastamata jätmine oleks õigustatud ja proportsionaalne vaid juhul, kui tagastamise korral oleks Mustpeade Maja kasutamine kultuuriobjektina välistatud. Tagamaks langetatava otsuse igakülgset põhjendatust ning seda, et diskretsiooni teostades arvestataks kõiki olulisi asjaolusid ja huve, kaalub Vabariigi Valitsus Tallinna Linnavalitsuse ja Vennaskonna arvamusi ning vastuväiteid, samuti samas küsimuses Tallinna Halduskohtule (kohtuasjas nr 3-08-1724) ja Riigikohtu Halduskolleegiumile (kohtuasjas nr 3-3-1-81-10) esitatud seisukohti. 2. JÄRELDUSED a) Õiguslik alus Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine toimub ORAS-es ja teistes omandireformiga seonduvates õigusaktides sätestatud korras. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse ORAS § 12 lõike 1 järgi, kui ei esine sama paragrahvi lõigetes 3 ja 6 sätestatud mittetagastamise aluseid. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastastelt võõrandatud vara tagastamise korra“ (edaspidi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord) punkti 29 alusel kontrollitakse vara tagastamise otsuse ettevalmistamisel, kas ei esine asjaolusid, mis ORAS § 12 lõike 3 punktide 3–5, 7 ja 8 ning lõike 6 kohaselt välistavad vara tagastamise või nõuavad teatud lisatingimuste täitmist. ORAS § 12 lõike 3 punkti 5 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev vara tagastamisele, kui Vabariigi Valitsus valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul otsustab tagastamata jätta sõjalise, korrakaitse-, kultuuri- või sotsiaalobjekti või riikliku kaitse all oleva objekti, samuti riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse valduses oleva haldushoone. Kuna seadusandja on ORAS § 12 lõike 3 punktis 5 kehtestanud õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamise küsimuse otsustamiseks erimenetluse, kus kohaliku omavalitsuse üksuse volikogul on Vabariigi Valitsusele ettepaneku esitamise õigus, siis nõuab see vastava kaalutlusõigusliku otsuse langetamist Vabariigi Valitsuse poolt. Tulenevalt ORAS § 12 lõike 3 punktist 5 ning õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktist 31 võib kohaliku omavalitsuse üksus taotleda vara tagastamata jätmist, kui tegemist on kultuuriobjektiga ning kohaliku omavalitsuse üksus peab vara tagastamist ebaotstarbekaks. KOKS § 2 lõike 1 alusel on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Riigikohtu halduskolleegiumi 27. jaanuari 2011. a otsuse punkti 17 järgi tuleb eelduslikult kohaliku elu küsimuseks lugeda ka kultuurialase tegevuse korraldamist, sealhulgas kultuuriürituste organiseerimist ja kultuuriobjektide (rahvamajade, kultuurimajade jms) ülalpidamist. See on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne ja kohustus ning enesekorraldusõiguse osa. Kuigi KOKS § 6 lõike 2 järgi pannakse kohaliku omavalitsuse üksusele ülesandeks korraldada muu hulgas rahvamajade ja muuseumide tegevust, juhul kui need on omavalitsusüksuse omandis, ei nõua seadus, et kultuurilisi funktsioone täitvad asutused peavad olema riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis. ORAS § 12 lõike 6 kohaselt võib Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsusel enne vara tagastamist seada õigustatud subjektile vara tagastamise eeltingimuseks vara senise valdaja või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutusega tagastatud vara senisel sihtotstarbel kasutamise lepingu sõlmimise tähtajaga kuni viis aastat. Nimetatud säte ei piira osapoolte õigust sõlmida vastav leping pikema tähtajaga või tähtajatult. b) Omandireformi õigustatud subjekti õiguste riive ORAS § 2 lõike 1 kohaselt on omandireformi üheks põhieesmärgiks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine selle endistele omanikele ja nende õigusjärglastele, mistõttu nimetatud vara riigi või munitsipaalomandisse andmine moodustab erandi, mida on võimalik rakendada üksnes seaduses sätestatud tingimustel. Omandisuhete ümberkorraldamine ühiskonnas ja omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine konkreetsetele isikutele toimub ühtaegu nii avalikku kui ka erahuvi silmas pidades. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmine on omandireformi õigustatud subjekti õiguste kõige intensiivsem võimalik riive, mis saab olla õigustatud ainult ülekaaluka avaliku huvi korral. Hoone tagastamata jätmine ORAS § 12 lõike 3 punkti 5 alusel on õigustatud vaid juhul, kui ühelgi teisel viisil ei ole võimalik sättega taotletavat eesmärki saavutada. Seetõttu Vabariigi Valitsus kaalub, kas Mustpeade Maja tagastamata jätmise eesmärki – hoone jätkuvat kasutamist avalikes huvides – on võimalik saavutada Mustpeade Vennaskonna õigusi vähem riivates, kahjustamata samas ebaproportsionaalselt Tallinna linna huve. c) Kohaliku omavalitsuse üksuse õiguste riive Vara tagastamise või tagastamata jätmise otsustamisel ORAS § 12 lõike 3 punkti 5 alusel saame kohaliku omavalitsuse üksuse õiguste riivet seostada üksnes avaliku huvi võimaliku kahjustamisega. Kohaliku omavalitsuse üksus saab vara tagastamata jätmise ettepanekut põhjendada avalikust huvist lähtudes ning kohaliku omavalitsuse üksuse ega Vabariigi Valitsuse põhjendused ei tohi seejuures minna vastuollu ORAS-es sätestatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise eesmärkide ja põhimõtetega, sest ka seaduse eesmärgid on sätestatud kooskõlas avaliku huviga. Tallinna linnal on soov jätkata Mustpeade Maja hoonetekompleksi ainuomanikuna sellega seotud kultuurialaste traditsioonide hoidmist ja arendamist. Linnavolikogu leiab õigustatult, et vara osaline tagastamine tooks kaasa kitsendusi vara tänasele omanikule, sest vaatamata Vennaskonna pakutavale kaasomanike kokkuleppele säiliks Tallinna linnal kohustus arvestada hoonetekompleksi kasutamisel ja valdamisel kaasomaniku seadusega tagatud õiguste ja huvidega. Kaasomandist tulenevad kitsendused hoonetekompleksi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel on kaalutlemisel olulised, juhul kui need ei võimalda jätkata hoonete kasutamist avalikku huvi kahjustamata. d) Avalik huvi Lähtudes riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse positsioonist omandireformi kohustatud subjektidena ei saa avalikku huvi omandireformi kontekstis samastada riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse materiaalse huviga. Kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel võetaks aluseks põhimõte, et tagastamisele kuulub vaid see vara, millest loobumisel ei saaks riik või kohaliku omavalitsuse üksus materiaalset kahju, jääks restitutsiooni reaalne ulatus väga väikeseks, sest igal juhul tähendab reaalset väärtust omava vara tagastamine õigustatud subjektile riigi või omavalitsusüksuse vara vähenemist. Avalik huvi hõlmab nii materiaalseid kui ka vaimseid (moraalseid, kultuurilisi, poliitilisi jm) aspekte. Avalik huvi peab olema selgelt määratletud ja sellele määratlusele vastav ootus kõigi vastavas menetluses huvipooltena ja otsustajatena osalevate isikute teadvusse jõudnud juba enne kaalutlusotsuse langetamist. Tallinna linna, õigustatud subjekti ja menetluses otsustajatena osalevate asutuste ja isikute poolt väljendatud seisukohtade ühisosa aluseks võttes tuleb asuda seisukohale, et avalik huvi kui eesmärk on käesoleva juhtumi puhul selgelt määratletud ja selleks on väärtusliku arhitektuurimälestise säilimine ja pikaajaline jätkusuutlik avalik kasutamine kultuuriobjektina. Tallinna Linnavalitsus nõustub oma 3. veebruari 2012. a kirjas eeltoodud avaliku huvi määratlusega, kuid väidab, et järgneval kaalutlemisel ei ole lähtutud defineeritud eesmärgist, vaid üksnes omandireformi õigustatud subjekti varalistest huvidest. Vabariigi Valitsus võtab kaalutlemise lähtekohaks käesolevas korralduses defineeritud eesmärgi, märkides seejuures, et vara tagastamist ei ole õige käsitada üksnes õigustatud subjekti varalise huvi rahuldamisena – hoonel on ka sümboolne väärtus eelkõige tema ajaloolise omaniku jaoks. Vabariigi Valitsus peab otsustama, kas vara tagastamise korral on selle eesmärgi saavutamine tagatud või ei ole see eesmärk vara tagastamise konkreetseid asjaolusid arvestades suure tõenäosusega saavutatav. Ei saa ilma põhjendamata väita, et vara riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olles on avalik huvi paremini kaitstud kui eraomandis olles. Seetõttu ei ole õige põhjendada vara tagastamata jätmist üksnes viidates KOKS-iga kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesannetele – KOKS-ist ega muudest õigusaktidest ei tulene, et nende ülesannete täitmiseks vajalik materiaalne vara peab tingimata olema linna omandis. Tagastamine saab olla ebaotstarbekas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 31 järgi eelkõige siis, kui hoone ei oleks tagastamise tõttu enam kultuuriobjektina kasutatav. Sel juhul oleks hoone tagastamine ilmses vastuolus eeltoodud avaliku huvi määratlusega. Kui avaliku huviga põhjendatav eesmärk – Mustpeade Maja senisel sihtotstarbel kasutamise jätkamine – on saavutatav ka omandireformi õigustatud subjekti jaoks vähem koormavate vahenditega, ei ole vaja jätta seda tagastamata. ORAS § 12 lõike 3 punkt 5 võimaldab Vabariigi Valitsusel otsustada jätta omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata juhul, kui tegu on kultuuriobjektiga. Kuna sättes ei ole eraldi välja toodud valikudiskretsiooni teostamise aluseid, siis tuleb lähtuda kultuuriobjekti sihtotstarbelise kasutamise eesmärkidest. Õigusvastaselt võõrandatud vara ei jäeta tagastamata pelgalt põhjusel, et tegu on kultuuriobjektiga. Kultuuriobjekti tagastamata jätmine eeldab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks õigustatud subjekti huvidest ülekaalukama avaliku huvi olemasolu, mis vara tagastamisel saaks kahjustada. Käesoleval juhul saaks vara tagastamata jätmisel kahjustatud vara tagastamiseks õigustatud subjekti huvid, kuid asjaoludest lähtuvalt ei ole ette näha, et vara tagastamisel saaks kahjustatud avalik huvi. Eelnimetatud valikudiskretsioonina tehtava otsuse kaalutlemise aluste osas on sarnaselt märkinud Tallinna Ringkonnakohus 28. mai 2010. a otsuses haldusasjas 3-08-1724, kus leidis, et Vabariigi Valitsus saab otsuse tegemisel arvesse võtta asjaolusid, mis mõjutavad Mustpeade Maja seniste funktsioonide jätkamise võimalusi vara tagastamise korral, sealhulgas Mustpeade Vennaskonna nõusolekut lepingu sõlmimiseks vara kultuurilistel ja sotsiaalsetel eesmärkidel avalikuks kasutamiseks. ORAS § 12 lõike 3 punktis 5 sätestatud vara tagastamata jätmise alus laieneb ka varale, mille senise funktsiooni säilitamiseks on tagastamise õigustatud subjekt valmis võtma kohustusi. See alus annab Vabariigi Valitsusele õiguse otsustada, kas vara tagastatakse või jäetakse tagastamata ning Vabariigi Valitsusel on kohustus arvestada seejuures kõiki asjaolusid, mis võivad olla avaliku huvi kaitsmisel olulised – sealhulgas ka õigustatud subjekti valmisolekut võtta varaga seonduvaid kohustusi. Käesoleval juhul on Mustpeade Vennaskond kinnitanud oma 27. septembri 2011. a kirjas Rahandusministeeriumile, et hoone tagastamine ei takista selle kasutamist avalikes huvides ja kultuuriobjektina. Mustpeade Vennaskond on korduvalt kinnitanud oma soovi ja valmisolekut säilitada Mustpeade Maja senine kasutusfunktsioon. Selle kinnituseks on Mustpeade Vennaskond esitanud seni ühepoolselt allkirjastatud kokkuleppe Tallinna linnaga, mis näeb ette Mustpeade Maja senisel sihtotstarbel kasutamise jätkumist tähtajatult. Kokkuleppe punkti 2 kohaselt võimaldab Mustpeade Vennaskond kasutada tähtajatult Mustpeade Maja senisel sihtotstarbel Tallinna linna elanikkonna vajadustest ja huvidest lähtuvaks kultuurialaseks teenindamiseks ja vaba aja sisustamiseks. Vennaskond soovib, et praegu majas tegutsevad kultuuriorganisatsioonid (näiteks Tallinna Filharmoonia) saaksid maja jätkuvalt oma tegevuseks kasutada. Kuigi Tallinna linn ei ole kokkulepet allkirjastanud, on kokkuleppe punkti 10 kohaselt leping Tallinna linnale allkirjastamiseks jätkuvalt avatud. Mustpeade Vennaskond kavatseb hoone tagastamise korral Mustpeade Maja kasutada kultuurilistel eesmärkidel ka siis, kui Tallinna linn ei allkirjasta Mustpeade Vennaskonna poolt pakutud kokkulepet Mustpeade Maja senisel sihtotstarbel kasutamise kohta. Vabariigi Valitsus leiab, et sellise kokkuleppe sõlmimine tagab võimaluse kasutada Mustpeade Maja senisel sihtotstarbel. Seega, kui on täidetud tingimus, et hoone kasutamine avalikes huvides ja kultuuriobjektina jätkub, ei ole tagastamata jätmine põhjendatud. Järelikult puudub käesoleval juhul ORAS § 12 lõike 3 punktist 5 ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktist 31 tulenevalt õiguslik alus jätta hoone õigustatud subjektile tagastamata. Tulenevalt Tallinna Linnavolikogu põhjendustest vara tagastamata jätmise ettepaneku esitamisel (Tallinna Linnavalitsuse 23. oktoobri 2006. a kirja nr LV-1/827 lisa) tuleb täiendavalt käsitleda võimalust, et Mustpeade Maja võidakse tagastada tulenevalt säilivushinnangust mõttelise osana ja kinnistu jääb sel juhul Vennaskonna ning Tallinna linna kaasomandisse. Tallinna Linnavalitsuse väitel võivad kaasomandist tulenevad kitsendused hoonetekompleksi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel osutuda nii suureks, et ei võimalda jätkata hoonete kasutamist avalikku huvi kahjustamata. Kaasomandi valdamine, kasutamine ja käsutamine on keerukam kui ainuomandi puhul, kuid äriühingute, sihtasutuste, korteriühistute ja muudes erinevais koostöövormides toimivate ühenduste praktika kinnitab, et kaasomandi valitsemine ühiste eesmärkide nimel ei ole midagi erandlikku, vaid see on tsiviilühiskonnas tavapärane ja efektiivne toimimisviis. Vabariigi Valitsus leiab, et ka kaasomanike lahknevatest huvidest tulenevad kitsendused ei saa olla piisavaks põhjuseks hoonete tagastamata jätmiseks. Kaasomanike koostöös on võimalik jätkata hoonete kasutamist avalikes huvides viimaseid kahjustamata, sest asjaõigusseadusel põhinev kaasomanike kokkulepe pakub täiendava tagatise seniste kasutusfunktsioonide jätkumiseks. Vabariigi Valitsus toob erilise asjaoluna esile, et Mustpeade Vennaskond on ainus keskaegses Tallinnas sündinud ja püsima jäänud ühendus. Sellel aspektil on oluline ajalooline väärtus. Unikaalse kodanikuühenduse materiaalse sideme taastamine Tallinna linnaga aitab säilitada ja tugevdada Tallinna kui ajaloolise hansalinna kultuuriidentiteeti, tõstes samaaegselt ka Mustpeade Maja kui ajaloolise hoone väärtust. Vennaskonna senine tegevus annab tunnistust selle organisatsiooni tahtest siduda oma tegevus üha rohkem Tallinnaga. 14. mail 2010. a asutati MTÜ Tallinna Mustpeade Vennaskond, kelle üheks asutajaliikmeks on ka Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval e.V. MTÜ Tallinna Mustpeade Vennaskonna eesmärgiks on Mustpeade ajaloolise pärandi ning traditsioonide alalhoidmine, kultuuri-, sotsiaal-, majandus- ja hariduselu edendamine Tallinnas, Tallinna ajaloolises arengus Mustpeade rolli teadvustamine ning Tallinna ja Saksa hansalinnade omavahelise suhtluse arendamine. Vabariigi Valitsus leiab, et ajaloolise hoonetekompleksi tagastamine soodustab Vennaskonna tegevuse taastumist Tallinnas, mis omakorda on kooskõlas avaliku huviga. Tallinna linn on arvamusel, et tagastamine võib ohtu seada Mustpeade Maja kui arhitektuurimälestise säilimise, sest puudub garantii, et eraomaniku rahaline suutlikkus on piisav märkimisväärsete investeeringute tegemiseks. Nii Vennaskond kui ka Tallinna linn on esitanud argumente oma investeerimisvõime toetuseks, kuid Tallinna Ringkonnakohus leidis oma 28. mai 2010. a otsuses, et Vabariigi Valitsus ei saa kaalumisel välja selgitada ja arvesse võtta õigustatud subjekti rahalist suutlikkust. Ka omandireformi õigusaktid ei sea vara tagastamise eeltingimuseks õigustatud subjekti poolt tagastatavasse varasse rahaliste investeeringute tegemise võimalikkuse tõendamist. Kaitsealuse objekti tagastamise korral peab selle omanik võtma endale kõik muinsuskaitseseaduses sätestatud kohustused. Seaduse kohaselt vastutab mälestise omanik selle säilimise eest ja on kohustatud seda hooldama, remontima ja täitma kõiki seadusest tulenevaid kitsendusi, sõltumata mälestise omandiõiguslikust staatusest. Seadus ei tee vahet, kas mälestise omanikuks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või eraisik, nähes ette ka abinõud, mis tagavad mälestise kaitse juhtudel, kui omanik või valdaja ei suuda selle säilimist tagada või muid seaduses ettenähtud nõudeid täita. Nii sätestab muinsuskaitseseaduse § 27 lõige 2, et kinnismälestise müügil on riigil ja seejärel kohaliku omavalitsuse üksusel ostueesõigus, § 28 näeb ette ka kinnismälestise sundvõõrandamise võimaluse. Tallinna linn on samuti märkinud, et Vabariigi Valitsus on käsitlenud Tallinna Linnavolikogu ettepanekut Mustpeade Maja mittetagastamiseks erinevalt võrreldes oma varasemate sarnaste ORAS § 12 lõike 3 punkti 5 alusel esitatud ettepanekutega, kusjuures varem on Vabariigi Valitsus nõustunud vara mittetagastamisega sellistel juhtudel, kui objekt on spetsiaalselt kohandatud teatud otstarbeks ning senisel otstarbel kasutamise jätkamine on vajalik ja põhjendatud. Nõustume, et Vabariigi Valitsus on korduvalt langetanud otsuseid õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmiseks, sealhulgas real juhtudel Tallinna linnas. Kuid tegemist ongi valdavalt selliste juhtudega, kui vara tagastamise korral ei oleks selle kasutamise jätkamine senisel otstarbel lühemas või kaugemas perspektiivis olnud võimalik. Käesoleval juhtumil aga on tagatud vara edaspidine kasutamine senisel sihtotstarbel. Tallinna Linnavalitsus on oma 15. märtsi 2012. a kirjas nr Õ-1/17 asunud seisukohale, et Mustpeade Vennaskonna õiguslik järjepidevus ei ole tõendatud ning isikul puudub seaduslik õigus taotleda Mustpeade Maja tagastamist. Tallinna Linnavalitsus leiab, et Tallinna Mustpeade Vennaskonna kui organisatsiooni tegevuse õiguslik järjepidevus on kohtu poolt tuvastatud ebaõigesti. Vabariigi Valitsus leiab, et Mustpeade Vennaskonna legitiimsus omandireformi õigustatud subjektina on Tallinna Linnakohtu 4. mai 1999. a otsusega tsiviilasjas nr 2/5/52-6943 tuvastatud ja seda ei saa käesolevas menetluses kahtluse alla seada. e) Lõppjäreldused Omandireformi peaeesmärgiks on omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine. Selle eesmärgi saavutamiseks tagastatakse või kompenseeritakse õigusvastaselt võõrandatud vara selle endistele omanikele ja nende õigusjärglastele seadustes sätestatud tingimustel ja korras. Seadus sätestab seejuures, et vara tagastamine või kompenseerimine ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. Kokkuvõtliku üldistusena Mustpeade Vennaskonna ja Tallinna linna seisukohavõttudest vara tagastamise või tagastamata jätmise kasuks märgime järgmist: 1) Tallinna linn on esitanud vara tagastamata jätmise põhjendamiseks esmajoones argumente, mis põhinevad kahtlustel õigustatud subjekti rahalise ja organisatoorse võimekuse suhtes. Need argumendid osutavad riskile, et vara tagastamise korral ei suuda selle eraisikust omanik tagada ühiskonnale olulise kultuuriobjekti ja arhitektuurimälestise efektiivset toimimist ja säilimist sel määral, nagu seda suudaks avalik-õiguslikust juriidilisest isikust omanik; 2) Mustpeade Vennaskond on oma seisukohavõttudes rõhutanud eelkõige restitutsiooni õiguslikke ja moraalseid aspekte – õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine on seadusega võetud kohustus, mis põhineb vajadusel heastada vara vägivaldse võõrandamisega tehtud ülekohus. Sellest kohustusest võib kõrvale kalduda üksnes ühiskonnale ülimalt oluliste põhjuste korral. Samuti on Mustpeade Vennaskond esitanud tõendeid, mis kinnitavad tema valmisolekut võtta endale vastutus ajaloolise objekti edasise käekäigu eest ja jätkata selle kasutamist ühiskonnale sobival viisil ja otstarbel. Vennaskond teadvustab seejuures oma ühiskondlikku vastutust unikaalse ajaloolise kodanikuühenduse järjepidevuse kandjana ja on astunud samme oma jätkusuutlikkuse kindlustamiseks. Vabariigi Valitsus asub seisukohale, et Mustpeade Maja tagastamine ei riiva vara tagastamise kohustatud subjekti – Tallinna linna huve nii suurel määral, nagu riivaks selle tagastamata jätmine vara tagastamise õigustatud subjekti huve. Vabariigi Valitsuse veendumust, et Mustpeade Maja kasutamine kultuuriobjektina jätkub Mustpeade Vennaskonna ja Tallinna linna koostöös ka hoone tagastamise korral, kinnitab Tallinna Linnavalitsuse kõrge tunnustus Vennaskonna soovile toetada kultuuritegevust Mustpeade Majas, samuti asjaolu, et Tallinna Linnavalitsus näeb võimalust teha Mustpeade Vennaskonnaga koostööd. Mustpeade Maja tulevikuga seonduv avalik huvi on vara tagastamise korral kaitstud põhiliselt kahe õigusliku garantiiga – muinsuskaitseseadusest tulenevate kaitseabinõude ja sihtotstarbelise kasutamise kokkuleppega. Mustpeade Maja näol on tegemist unikaalse ajaloomälestise ja olulise kultuuriobjektiga. Mustpeade Maja hoonetekompleksi tagastamine ajaloolise pärandi kandjale ei takista selle kasutamist avaliku kultuuriobjektina ega ohusta selle säilimist, vaid pigem soodustab seda, võimaldades püsivalt eksponeerida Mustpeade Majas praegu Saksamaal asuvaid kollektsioone ja kaasata sealseid muinsuskaitseotstarbelisi vahendeid. Tallinna linnal on väljapakutud sihtotstarbelise kasutamise kokkuleppe alusel võimalik jätkata hoone kasutamist ja sellega seotud kultuurialaste traditsioonide hoidmist ja arendamist. Seejuures on hoone tagastamisel endisele omanikule – Mustpeade Vennaskonnale – oluline lisaväärtus, mis aitab säilitada ja tugevdada Tallinna kui ajaloolise hansalinna kultuuriidentiteeti. Asjaolu, et Tallinnas eksisteerib 14. sajandist pärinev ja pidevalt tegutsenud kodanikuühendus, on kõnekas kultuurilooline fakt kogu Euroopa ajaloo kontekstis. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes ORAS § 12 lõike 3 punktist 5 jätta rahuldamata Tallinna Linnavolikogu 5. oktoobri 2006. a otsusega nr 300 tehtud ettepanek Tallinna linnas Kesklinna linnaosas Pikk tn 24, Pühavaimu tn 9, Pikk tn 26 asuva õigusvastaselt võõrandatud Mustpeade Maja hoonetekompleksi tagastamata jätmise kohta. 4. VAIDLUSTAMISVIIDE Korralduse peale võib esitada kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. TEATAVAKS TEGEMINE Rahandusministeeriumil teha korraldus teatavaks Tallinna Linnavalitsusele ning Mustpeade Vennaskonna esindajale Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ-le.