Vabariigi Valitsus — Ida-Viru Maavalitsuse põhimääruse kinnitamine — RT I, 63, 1068

(õ) 22.12.2008 16:40 Vastavalt maakonna valitsemiskorralduse seaduse (RT I 1993, 51, 696) paragrahvi 7 lõikele 4 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada Ida-Viru Maavalitsuse põhimäärus (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Siseminister Heiki ARIKE Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. augusti 1994. a. määrusega nr. 312 IDA-VIRU MAAVALITSUSE PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Ida-Viru Maavalitsus (edaspidi - maavalitsus) on riigi valitsusasutus Ida-Viru maakonnas. 2. Maavalitsus täidab kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega elanike huvidest ja riigi regionaalpoliitikast lähtuvalt talle pandud funktsioone Ida-Viru maakonnas, samuti tagab Eesti Vabariigi seaduste elluviimise ja täitmise kontrolli. 3. Maakonna haldusterritooriumi koosseisu kuuluvad Alajõe, Aseri, Avinurme, Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Lohusuu, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Sonda, Toila, Tudulinna, Vaivara vald, Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Püssi, Sillamäe linn. 4. Maavalitsus on avalik-õiguslik juriidiline isik, tal on riigivapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning maakonnavapiga lipp ning arveldus- ja muud arved pankades. Maavalitsust finantseeritakse riigieelarvest. 5. Maavalitsuse aadress on: Keskväljaku 1, EE2045 Jõhvi, Ida-Virumaa, Eesti Vabariik. 6. Maavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. II. MAAVALITSUSE ÜLESANDED JA ÕIGUSED 7. Maavalitsuse põhiülesanded on täidesaatva riigivõimu teostamine maakonnas riiklike ülesannete lahendamisel ning maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine. 8. Lähtudes põhiülesannetest ja seadustest on maavalitsuse ülesandeks: 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldamist Ida-Viru maakonnas; 2) koguda, süstematiseerida ja säilitada informatsiooni, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks; 3) analüüsida koostöös vastavate institutsioonidega Ida- Virumaa olukorda ja prognoosida arengut; 4) töötada välja sihtprogramme, taotleda nende realiseerimiseks vajalikke vahendeid ning korraldada nende ellurakendamist; 5) koostada andmestikke regionaalsetest probleemidest ja realiseerida Vabariigi Valitsuse regionaalpoliitilisi programme ja üksikprojekte; 6) teha riigiasutustele ettepanekuid maavalitsuse pädevusse mittekuuluvate probleemide lahendamiseks; 7) täita nende ministeeriumide/ametite ülesandeid, kellel puuduvad maakondlikud allasutused; 8) nõustada omavalitsusi; 9) lahendada talle laekunud avaldusi oma pädevuse piires; 10) teostada järelevalvet omavalitsuste tegevuse seaduslikkuse üle seaduses ettenähtud korras ja ulatuses; 11) koordineerida ning vahendada riigiasutuste ja omavalitsuste vahelist koostööd; 12) kasutada ja vallata riigi omandisse kuuluvat ja maavalitsuse haldusesse antud vara; vara käsutamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldustele ja määrustele; 13) täita muid ülesandeid. 9. Lähtudes ülesannetest on maavalitsusel õigus: 1) algatada ettepanekuid õigusaktides vajalike muudatuste tegemiseks küsimustes, mis puudutavad valitsemist maakonnas; 2) saada vajalikke andmeid oma ülesannete täitmiseks; 3) korraldada omavalitsuste järelevalvet ja kontrollida riigieelarvevahendite kasutamist seadusega sätestatud korras; 4) sooritada vastavalt õigusaktidele tsiviilõiguslikke tehinguid; 5) asutada fonde maakondliku regionaalpoliitika teostamiseks seadusega ettenähtud korras; 6) sõlmida lepinguid, omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi ning sooritada oma ülesannete täitmiseks muid toiminguid; 7) moodustada maavalitsuse töös tekkinud küsimuste lahendamiseks komisjone ja töörühmi, kaasates nende töösse kokkuleppel teiste valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse täitevorganite esindajaid ja teisi spetsialiste; 8) korraldada maavalitsuse valitsemisalasse kuuluvates riigiasutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides riigivara ja rahaliste vahendite kasutamise järelevalvet ning kontrollida kulutuste otstarbekust seadusega ettenähtud korras; 9) suhelda teiste riikide institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt välissuhtlemisseadusele; 10) omada seadustest tulenevaid teisi õigusi. 10. Maavanema ja maavalitsuse töötajate õigused ja kohustused tulenevad nendele pandud ülesannetest, mille aluseks on seadused, sõlmitud töölepingud ja kinnitatud ametijuhendid. III. MAAVANEM 11. Maavanem on Vabariigi Valitsuse esindaja maakonnas, kes: 1) juhib maavalitsuse tööd ja vastutab maavalitsusele pandud ülesannete täitmise eest; 2) esindab maavalitsust suhetes riigi valitsusasutustega. kohalike omavalitsustega, juriidiliste ja üksikisikutega; 3) pöördub vajaduse korral Ida-Viru Maakogu poole arvamuste ärakuulamiseks maakonna regionaalpoliitika, territoriaalplaneerimise ja riikliku kapitaalehituse küsimustes; 4) teeb Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja vastavatele riigi valitsusasutustele ettepanekuid maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste töö korraldamiseks; 5) komplekteerib maavalitsuse koosseisu; 6) annab arvamuse maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste juhtide ametisse määramise kohta; 7) esitab eelarve projekte ning vastutab kinnitatud eelarvete täitmise eest; 8) käsutab eraldatud rahalisi vahendeid vastavalt kehtivale korrale; 9) sõlmib lepinguid riiklike kohustuste täitmiseks; 10) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele; 11) täidab talle seadusega ja Vabariigi Valitsuse poolt pandud teisi ülesandeid. 12. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse Vabariigi Valitsus seadusega kehtestatud korras. 13. Maavanem realiseerib maavalitsusele pandud ülesandeid vastavate struktuuriüksuste kaudu. 14. Maavanema asendamine tema äraolekul toimub seadusega sätestatud korras. 15. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. 16. Maavanema ennetähtaegse ametist vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus seaduses ettenähtud korras. IV. MAAVALITSUSE STRUKTUUR 17. Maavalitsuse struktuuriüksusteks on osakonnad, samuti osakonna õigustes olevad ametid ja häirekeskus (edaspidi üldnimetusega - osakond), mida juhivad juhatajad. 18. Ida-Viru Maavalitsuse osakonnad on: rahandusosakond, haridusosakond, kultuuriosakond, tervishoiuosakond, sotsiaalosakond, arengu-planeerimisosakond, keskkonnaamet, maamajandusosakond, maa-amet, majandusosakond, häirekeskus, perekonnaseisuamet ja kantselei. Osakonnad täidavad järgmisi ülesandeid: rahandusosakond - teostab eelarvepoliitika elluviimist maavalitsuse tasandil, prognoosib ja nõustab kohalikke omavalitsusi eelarvelistes küsimustes; haridusosakond - viib ellu riiklikku ja regionaalset hariduspoliitikat ja korraldab vastavat riiklikku järelevalvet; kultuuriosakond - koordineerib maakonnas kultuurielu, aitab tagada rahvuskultuuri ja vastavate kultuuritraditsioonide säilitamist, kaitsmist ja arendamist, koordineerib maakonnas noorsootööd ja spordielu; tervishoiuosakond - tagab maakonna eripära arvestades riikliku tervishoiupoliitika elluviimise; sotsiaalosakond - tagab riikliku sotsiaaltöö koordineerimise ja riikliku sotsiaalabi vahendamise omavalitsustele; arengu-planeerimisosakond - koordineerib ja korraldab territoriaalset planeerimistegevust, arendab ja suunab maakonna infrastruktuuri ja tasakaalustab riiklikke ja regionaalseid huve; keskkonnaamet - töötab välja ja teostab riiklikku ja maakondlikku keskkonnakaitse alast poliitikat, maksustab looduskasutust ja korraldab saastekahju hüvitiste laekumist maakonnas; Eesti keskkonnafondi osafondi hoidjana korraldab selle tööd ja peab vastavat andmepanka; maamajandusosakond - realiseerib vastavalt maakonna eripärale riiklikku maamajanduspoliitikat; maa-amet - teostab maakonnas vastavat riiklikku poliitikat; majandusosakond - koordineerib riiklikku majanduspoliitikat maakonnas; häirekeskus - Riikliku Päästeameti maakondlik häirekeskus; perekonnaseisuamet - täidab vastavaid riiklikke ülesandeid maakonnas; kantselei - teostab maavalitsuse osakondade juriidilist, tehnilist, raamatupidamisalast jm. teenindamist. 19. Osakondadel on maavanema poolt kinnitatud põhimäärused, mis kooskõlastatakse vastava ministeeriumiga ja kus on reglementeeritud täpne sisemine töökord. 20. Maasekretär, asemaavanem ja osakonnajuhatajad võetakse tööle maavanema käskkirja alusel. Osakondade töötajad võetakse tööle maavanemaga kooskõlastatult vastava osakonnajuhataja ettepanekul. 21. Osakonnajuhatajad vastutavad oma struktuuriüksustele pandud ülesannete täitmise eest maavanema ees. V. MAASEKRETÄR JA ASEMAAVANEM 22. Maasekretär: 1) juhib kantselei tööd; 2) koordineerib maavalitsuse osakondade majandusalast jm. teenindamist; 3) korraldab maavalitsuse asjaajamist ja õigusalast teenindamist ning vastutab seaduslikkuse eest maavalitsuse pädevuses olevates küsimustes; 4) korraldab maavanema korralduste ja käskkirjade edastamist ja avalikustamist; 5) tagab ettenähtud aruandluse; 6) hoiab maakonna vapipitsatit; 7) täidab teisi maavalitsuse ülesandeid. 23. Asemaavanem: 1) võtab osa maavalitsuse tööst vastavalt oma ametijuhendile; 2) koordineerib maavanema teadmisel maavalitsuse osakondade vahelist koostööd, eriti küsimustes, mis ei kuulu ainult ühe osakonna pädevusse; 3) esindab maavanemaga kooskõlastatult maavalitsust suhetes ajakirjanduse, omavalitsuse ja väliskülalistega; 4) täidab teisi maavalitsuse ülesandeid. VI. TÖÖKORRALDUSE ÜLDALUSED 24. Maavanem annab maavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ja oma pädevuse piires korraldusi, teenistusalastes küsimustes käskkirju. 25. Korraldus on õigusakt, millele kirjutab alla maavanem ja mis jõustub üldjuhul allakirjutamise hetkest. 26. Kantselei ja osakondade töökorraldust reguleerib maavanem oma käskkirjaga. VII. SUHTED MAAKOGU, OMAVALITSUSTE JA RIIGIASUTUSTEGA 27. Maakogu ja maavanema suhted põhinevad seadusel. 28. Maavanema/maavalitsuse suhted omavalitsuste ja nende ühenduste vahel põhinevad seadustel ja vastavatel lepingutel. 29. Maavalitsuse suhted riigi valitsusasutustega põhinevad seadustel, teistel õigusaktidel ja lepingutel. 30. Riigiasutuste poolt maavalitsusele seadusega reglementeerimata ülesannete edastamine toimub lepingute alusel maavanema kaudu. VIII. IDA-VIRU MAAKONNA VAPP JA LIPP 31. Maakonnal on seadusega sätestatud korras registreeritud vapp ja lipp. 32. Ida-Viru maakonna vapiks on sinisel väljal linnuse hõbedane hambuline müür, mis lõpeb hõbedase torniga, jättes vabaks vapi vasakpoolse külgääre; müüril on viis hammast, igaühes must aknaava; tornil on punane katus ja neli musta aknaava, mis paigaldatud kolmel tornikorral asuvatena; linnusemüüri kohal ristamisi kaks kaheteralist hõbedast mõõka allapoole pööratud kuldsete käepidemetega. 33. Ida-Viru maakonna lipp on valge-roheline. Lipu laiud on ühelaiused, ülemine laid valge, alumine roheline. Lipu valge laiu keskel on Ida-Viru maakonna vapi kujutis, mille kõrgus normaalsuurusega lipul on 40 cm. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 1050 x 1650 millimeetrit. 34. Maakonna vapp ja lipp on Ida-Viru maakonna sümbolid, mille kasutamist reguleeritakse seaduse ja käesoleva põhimäärusega. 35. Maakonna lipp heisatakse alaliselt maavalitsuse hoonele. 36. Maakonna lippu võib heisata avalikel üritustel ning muudel juhtudel maavanema korralduse alusel. Korralduse saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus. 37. Maakonna lipu kasutamine koos riigilipu ja teiste riikide lippudega toimub kooskõlas "Riigilipu kasutamise korraga". 38. Maakonna vapi kasutamise õigus on maavalitsusel ja tema struktuuriüksustel. Teistele asutustele, ettevõtetele ja organisatsioonidele annab vastava taotluse esitamisel vapi kasutamise õiguse maavanem oma korraldusega. 39. Maakonna vappi ja lippu võib kasutada kujunduselemendina trükistel, meenetel jne. Vapi ja lipu kasutamine kujunduselemendina peab olema kooskõlastatud maavalitsuse kantseleiga. IX. LÕPPSÄTTED 40. Käesolev põhimäärus kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ning jõustub "Riigi Teatajas" avaldamisele järgnevast päevast. 41. Muudatusi käesolevasse põhimäärusesse teeb maavalitsus ja need kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Õiend Lisatud avaldamisandmed.