Vabariigi Valitsus — Lääne-Viru Maavalitsuse põhimääruse kinnitamine — RT I, 63, 1067

(õ) 22.12.2008 16:35 Vastavalt maakonna valitsemiskorralduse seaduse (RT I 1993, 51, 696) paragrahvi 7 lõikele 4 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada Lääne-Viru Maavalitsuse põhimäärus (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Siseminister Heiki ARIKE Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. augusti 1994. a. määrusega nr. 311 LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUSE PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Lääne-Viru Maavalitsus (edaspidi - maavalitsus) on maakondlik riigi valitsusasutus, kelle ülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine maakonnas, riiklike ülesannete lahendamine ning maakonna tervikliku arengu tagamine. 2. Lääne-Viru maakonna haldusterritooriumi koosseisu kuuluvad Rakvere, Kunda ja Tapa linn, Haljala, Kadrina, Laekvere, Rakke, Rakvere, Rägavere, Saksi, Simuna, Sõmeru, Tamsalu (2), Vihula, Vinni, Viru-Nigula, Võsu, Väike-Maarja vald. Maakonna suurus on 3458 km2. Maakonna moodustamine ja tema piiride ning omavalitsusüksuste piiride muutmine toimub seadusega ettenähtud korras. 3. Maavalitsus juhindub oma töös Eesti Vabariigi põhiseadusest ja teistest õigusaktidest. 4. Maavalitsust finantseeritakse riigieelarvest. 5. Maavalitsus on avalik-õiguslik juriidiline isik, tal on riigivapi kujutise ning oma nimetusega pitsat. Lääne-Viru Maavalitsuse aadress on: Kreutzwaldi 5, EE2100 Rakvere, Eesti Vabariik. II. MAAVALITSUSE PÕHIÜLESANDED 6. Maavalitsuse ülesanneteks on: 1) riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; 2) seadusega sätestatud valdkondadesse kuuluvate ülesannete täitmine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti; 3) Vabariigi Valitsuse regionaalpoliitika elluviimise korraldamine maakonnas, regionaalse arengu probleemide läbitöötamine ja vastavate abinõude väljatöötamine; 4) ministeeriumide, kellel puuduvad kohapealsed ametiasutused, ülesannete täitmine maakonnas; 5) järelevalve teostamine kohalike omavalitsuste tegevuse seaduslikkuse üle seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; 6) ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste vahelise koostöö koordineerimine; 7) kohalike omavalitsuste nõustamine; 8) kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude ning Vabariigi Valitsuse sidemete vahendamisele kaasaaitamine; 9) riigi omandisse kuuluva vara kasutamine, käsutamine ja valdamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele ja korraldustele. 7. Maavanem realiseerib maavalitsuse ülesandeid maavalitsuse struktuuriüksuste, kantselei ja osakondade kaudu. 8. Maavanem: 1) juhib ja korraldab maavalitsuse tööd ning vastutab maavalitsusele pandud ülesannete täitmise eest; 2) informeerib seadusega ettenähtud korras maavanema juurde nõuandva organina moodustatud maakogu maakonna regionaalpoliitikat, territoriaalplaneerimise ja riikliku kapitaalehituse küsimustest; 3) teeb Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumidele ettepanekuid maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste töö korraldamiseks; koordineerib vajaduse korral ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste vahelist koostööd; 4) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele; 5) esitab Vabariigi Valitsusele igal aastal rahaliste vahendite kasutamise aruande (eelarve) ning vastutab eelarve täitmise eest; 6) sõlmib lepinguid omavalitsusorganite, omavalitsusüksuste liidu või nende poolt volitatud isikutega riiklike kohustuste täitmiseks; 7) suhtleb teiste riikide institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt välisuhtlemisseadusele; 8) annab arvamuse maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste juhtide kandidaatide kohta; 9) täidab talle seadusega ja Vabariigi Valitsuse poolt pandud teisi ülesandeid. 9. Maavanema nimetab ametisse Vabariigi Valitsus viieks aastaks. III. MAAVALITSUSE STRUKTUUR 10. Maavalitsuse struktuuriüksusteks on kantselei, mida juhib maasekretär, ja osakonnad, mida juhivad osakonnajuhatajad. Kokkuleppel ministeeriumide ja ametkondadega võivad osakondade valitsemisalasse kuuluda sotsiaal-, tervishoiu-, haridus-, kultuuri- ja teised asutused seadusega ettenähtud korras. 11. Maasekretär: 1) juhib maavalitsuse kantselei tööd; 2) korraldab maavalitsuse asjaajamist ja õigusalast teenindamist ning vastutab seaduslikkuse eest maavalitsuse pädevuses olevates küsimustes; 3) korraldab maavanema korralduste ja käskkirjade teatavakstegemist. 12. Maavalitsuses moodustatakse järgmised osakonnad ja osakonna õigustes ametid ja talitused: rahandusosakond majandusosakond haridusosakond kultuuri- ja spordiosakond arenguosakond omandireformi osakond keskkonnaosakond sotsiaal- ja tervishoiuosakond perekonnaseisuamet maa-amet maakonna arhiiv päästeamet hooneregistri maakonnatalitus. 13. Osakonnad töötavad maavanema poolt kinnitatud põhimääruste alusel. 14. Osakonnajuhatajad vastutavad osakondadele pandud ülesannete täitmise eest maavanema ees. 15. Maavalitsuse kantselei, osakondade ja osakonna õigustes ametite ja talituste tegevusvaldkonnad on järgmised: kantselei - maavalitsuse asjaajamine, õigusalane teenindamine ning majandusküsimused; rahandusosakond - riikliku eelarvepoliitika elluviimine nii riiklikul kui omavalitsuslikul tasandil. Kontrolli teostamine riiklike rahaliste vahendite kasutamise üle; sotsiaal- ja tervishoiuosakond - riigi sotsiaal- ja tervishoiupoliitika elluviimine, sotsiaalhoolekande ja arstiabi korraldamine ning koordineerimine maakonnas; kultuuri- ja spordiosakond - riikliku ja regionaalse kultuuri-, noorsoo- ja spordipoliitika elluviimine maakonnas; arenguosakond - maakonna arengule kaasaaitamine, mitmesuguste projektide algatamine ja läbiviimine, ettevalmistavate tööde tegemine riiklike registrite loomiseks või aktualiseerimiseks maakonna tasandil, ettevõtluse arendamisele kaasaaitamine; keskkonnaosakond - looduskaitse ja loodusvarade kasutamise reguleerimine ning kontrollimine maakonnas; haridusosakond - riikliku ja regionaalse hariduspoliitika elluviimine maakonnas; omandireformi osakond - õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisega seotud küsimused; perekonnaseisuamet - seaduslikkuse järgimine perekonnaseisuaktide registreerimisel ja kodanike teenindamisel; maa-amet - riikliku maapoliitika elluviimine maakonnas; arhiiv - maakonnas tegutsenud ja tegutsevate ettevõtete, organisatsioonide ja eraõiguslike isikute tegevuses tekkinud arhivaalide kogumine ja säilitamine, nende põhjal arhiiviteatiste ja tõestatud koopiate andmine, arhivaalide kasutamise tagamine uurimistöös; hooneregistritalitus - Vabariigi Valitsuse 19. novembri 1993.a. määruse nr. 357 elluviimine; majandusosakond - riigi majandus- ja põllumajanduspoliitika elluviimine, selle korraldamine ja koordineerimine maakonnas; päästeamet: tuletõrjejärelevalve - tuleohutust käsitlevate õigusaktide täitmise tagamiseks tehtavad tööd, tulekustutus- ja päästetööd - inimeste ja vara päästmiseks ning keskkonna kaitsmiseks tulekahjude kustutamisel, loodusõnnetuste, katastroofide, avariide, plahvatuste, liiklus- ja muude õnnetuste korral ning nendega kaasnevate ohtude ja tagajärgede likvideerimisel tehtavad tööd. IV. TÖÖKORRALDUSE ÜLDALUSED 16. Maavanem annab maavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ja oma pädevuse piires korraldusi. Teenistusalastes küsimustes annab maavanem käskkirju. 17. Korraldusele kirjutab alla maavanem. Korraldused jõustuvad üldjuhul allakirjutamisest arvates. 18. Korraldustes ja käskkirjades tuleb märkida pealkiri, väljaandja, kuupäev ja järjekorranumber. 19. Käskkiri jõustub allakirjutamise päevast, kui käskkirjas ei sätestata teist tähtaega ning käskkiri tehakse teatavaks asjaosalistele. 20. Maavanem korraldab maakonna elu puudutavate üldküsimuste analüüsimiseks ja lahendamiseks nõupidamisi. 21. Maavanem võib üksikküsimuste läbitöötamiseks moodustada komisjone. 22. Maavanemat asendatakse seaduses ettenähtud korras. 23. Maasekretäri äraolekul asendab teda jurist. Maasekretäri asendav ametiisik kirjutab dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad "... maasekretäri ülesannetes". 24. Kui osakonnajuhataja ei saa haiguse või muude takistuste tõttu oma ülesandeid täita ning koosseisus puudub asetäitja, paneb maavanem oma käskkirjaga tema ülesanded mõnele osakonna töötajale või teisele osakonnajuhatajale. Osakonnajuhatajat asendav ametnik kirjutab dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad "... osakonnajuhataja ülesannetes". 25. Täpsemalt sätestatakse maavanema korralduste ja käskkirjade projektide ettevalmistamise ja allakirjutamise kord ning organisatsioonilise töö küsimused maavanema poolt kinnitatavas töökorralduses. V. SUHTED MAAKOGU, KOHALIKE OMAVALITSUSTE JA RIIGI VALITSUSASUTUSTEGA 26. Maavanem ja maavalitsus (maavalitsuse struktuuriüksused) teevad koostööd omavalitsusorganite, vallavanemate ja linnapeade kogu ning ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutustega. 27. Maakogu ja maavanema suhted põhinevad seadusel. 28. Maavanema ja maavalitsuse suhted vallavanemate ja linnapeade koguga ning omavalitsusüksuste ühendustega põhinevad seadusel. 29. Maavalitsuse suhted ministeeriumide, teiste riigi valitsusasutuste ja omavalitsusorganitega põhinevad seadusel, Vabariigi Valitsuse õigusaktidel ja lepingutel. 30. Ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste poolt maavalitsuse struktuuriüksustele seadustega reglementeerimata ülesannete andmine toimub ainult maavanema kaudu. VI. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VAPP JA LIPP 31. Lääne-Viru maakonnal on vapp ja lipp, mis on kantud Eesti Vabariigi vapi- ja lipuregistrisse. 32. Lääne-Viru maakonna lipp on valge-roheline. Lipu laiud on ühelaiused, ülemine laid valge, alumine roheline. Lipu valge laiu keskel on maakonna eritunnusena maakonna vapi kujutis. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ja lipu normaalsuurus on 1050 x 1650 millimeetrt. 33. Lääne-Viru maakonna vapiks on sinisel väljal linnuse hõbedane hambuline müür, mis lõpeb hõbedase torniga, jättes vabaks vapi vasakpoolse külgääre; müüril on viis hammast, igaühes must aknaava; tornil on punane katus ja neli musta aknaava, mis paigaldatud kolmel tornikorral asuvatena; linnusemüüri kohal on ristamisi kaks kaheteralist mõõka allapoole pööratud kuldsete käepidemetega. 34. Lääne-Viru maakonna lipp heisatakse Lääne-Viru Maavalitsuse hoone ees. 35. Lääne-Viru maakonna lipu võib heisata avalikel üritustel. 36. Lääne-Viru maakonna lippu kasutatakse koos riigilipu ja teiste riikide lippudega kooskõlas "Riigilipu kasutamise korraga". 37. Lääne-Viru maakonna vappi kasutatakse Lääne-Viru Maavalitsuse pitsatite, dokumendiplankide, trükiste ning embleemide ja siltide kujunduselemendina. Maakonna vapi kasutamine teiste isikute poolt ilma maavalitsuse nõusolekuta ei ole lubatud. Õiend Lisatud avaldamisandmed.