Vabariigi Valitsus — Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri põhimääruse ja Eesti Vabariigi välisesinduse juurde moodustatud valimisjaoskonnas valijate nimekirja koostamise korra kinnitamine — RT I, 1994, 84, 1477

Riigikogu valimise seaduse (RT I 1994, 47, 784) paragrahvi 21 lõigete 3, 4 ja 6 ning paragrahvi 23 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri põhimäärus (juurde lisatud). 2. Kinnitada Eesti Vabariigi välisesinduse juurde moodustatud valimisjaoskonnas valijate nimekirja koostamise kord (juurde lisatud). 3. Käesolev määrus jõustub vastuvõtmisele järgnevast päevast. Peaminister Andres TARAND Justiitsminister Jüri ADAMS Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1994. a. määrusega nr. 441 Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri põhimäärus I. Üldsätted 1. Käesolev põhimäärus kehtestab Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse (edaspidi register) andmete kandmise ja registri pidamise korra. 2. Registri pidamise eesmärgiks on hääleõiguslike Eesti kodanike andmete koondamine valijate ja hääletajate nimekirjade koostamiseks Riigikogu valimise, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise ja rahvahääletuse korraldamiseks. 3. Registripidajaks on valla- või linnavalitsus, Tallinnas linnaosavalitsus. 4. Eesti Vabariigi territooriumil, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, alaliselt elavate hääleõiguslike Eesti kodanike kohta peab registrit Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohalik osakond. 5. Välisriigis alaliselt elavate hääleõiguslike Eesti kodanike kohta peab registrit Eesti Vabariigi välisesindus. 6. Eesti hääleõiguslike kodanike keskregistri pidaja on Riigiarvutuskeskus. 7. Registrit peetakse alaliselt igaks viimaseks korraliseks valimiseks moodustatud valimisjaoskonna kohta. II. Hääleõiguslike Eesti kodanike registriandmete koosseis ja registrisse kandmise kord 8. Registrisse kantakse andmed iga Eesti kodaniku kohta, kes: 1) on Riigikogu valimise, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise või rahvahääletuse toimumise päeval vähemalt 18-aastane; 2) elab alaliselt vastava kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil valimisseadustes nimetatud tähtaegadel või alaliselt välisriigis või Eesti Vabariigi territooriumil, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile; 3) ei ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. 9. Register peab sisaldama hääleõigusliku Eesti kodaniku kohta järgmisi andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) sünniaasta, -kuu ja -päev; 3) alaline elukoht (aadress). Välisriigis alaliselt elava hääleõigusliku Eesti kodaniku või tema vanemate (vanavanemate) viimane alaline elukoht Eestis kehtiva haldusterritoriaalse jaotuse alusel maakonna või Tallinna linnaosa täpsusega ja tema alaline elukoht asukohariigis. Hääleõigusliku Eesti kodaniku, kes elab Eesti Vabariigi territooriumil, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, alaline elukoht; 4) isikukood. 10. Peale isikuandmete kantakse registrisse andmed registris tehtava kande või kande muudatuse aluseks olevate dokumentide ja muudatuse tegemise aja kohta. 11. Registrisse kantakse hääleõiguslikud Eesti kodanikud: 1) 17. oktoobri 1993. a. kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel koostatud hääleõiguslike Eesti kodanike valijate nimekirjadest; 2) kes elavad alaliselt välisriigis või Eesti Vabariigi territooriumil, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile käesoleva põhimääruse III ja IV osas kehtestatud korras; 3) kes pärast viimast Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimist on vahetanud elukohta – vallas või linnas, Tallinnas linnaosas peetavate rahvastiku arvestuse andmete alusel ja välisesinduses peetavate andmete alusel. Sel juhul peab registripidaja enne isiku registrisse kandmist kontrollima, kas isik on olnud eelmises alalises elukohas valijate nimekirjas või registris ja kas ta on sealt kustutatud; 4) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt edastatud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras saanud isikute nimekirjadest; 5) kes omandavad valimiste või rahvahääletuse päevaks hääleõiguse 18-aastaseks saamisel – vallas või linnas, Tallinnas linnaosas peetavate rahvastiku arvestuse andmete alusel; 6) kelle teovõime taastub kohtuotsusega; 7) avalduse alusel, kui isik on ekslikult registrist välja jäänud. 12. Käesoleva põhimääruse punkti 11 alapunktis 7 nimetatud juhul esitab isik registripidajale Eesti kodakondsuse tõendamiseks: 1) Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või 2) Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt väljaantud naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamise tunnistuse või 3) Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt väljaantud õiendi Eesti kodakondsusse kuulumise kohta (kui on selliseid andmeid) või 4) Eesti Vabariigi välisesinduse poolt enne Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamist väljaantud kehtiva dokumendi Eesti kodakondsusse kuulumise kohta. 13. Käesoleva põhimääruse punkti 11 alapunktis 7 nimetatud juhul esitab isik alalise elukoha tõendamiseks kehtiva alalise elukoha registreerimismärke Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavas dokumendis. Selle puudumisel kirjaliku avalduse, milles ta märgib oma alalise elukoha (aadressi) ja kinnitab, et ei ole kantud registrisse mõne teise registripidaja juures või on sealt kustutatud. Sellise avalduse õigsust kontrollitakse enne registrisse kandmist viivitamatult keskregistris registripidaja nõude alusel. 14. Käesoleva põhimääruse punkti 11 alapunktis 7 nimetatud avalduse ja punktides 12 ja 13 nõutud dokumendid võib registripidajale esitada ka teine isik. 15. Muude käesoleva põhimääruse punktis 9 ettenähtud andmete õigsust tõendab isik Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide puudumisel muude kehtivate dokumentide alusel (sünnitunnistus, perekonnaseisuasutuse õiend vm.). 16. Välisriigis ja Eesti Vabariigi territooriumil, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, alaliselt elavad hääleõiguslikud Eesti kodanikud võivad tõendada alalist elukohta oma allkirjaga. 17. Kõik käesoleva põhimääruse punktis 11 nimetatud alustel registrisse kandmisel esitatud avaldused ja dokumendid või nende ärakirjad ja muud kannete tegemise aluseks olevad andmed hoitakse registri- või keskregistri pidaja juures ja on kontrollimiseks kättesaadavad. III. Eesti Vabariigi territooriumil, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, elavate hääleõiguslike Eesti kodanike registrisse kandmise kord 18. Eesti Vabariigi territooriumil, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, elavate Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri koostab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohalik osakond eelnimetatud ameti valduses olevatest Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide väljaandmise andmetest. 19. Eesti Vabariigi territooriumil, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, elavate hääleõiguslike Eesti kodanike, keda ei kanta registrisse käesoleva põhimääruse punktis 18 nimetatud andmete alusel, registrisse kandmiseks avaldab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohalik osakond vastava teadaande ajakirjanduses. Nimetatud teadaanne peab sisaldama käesoleva põhimääruse punktis 24 loetletud andmeid. 20. Käesoleva põhimääruse punkti 19 alusel isikute registrisse kandmiseks esitatakse kirjalik avaldus ja põhimääruse punktides 12 ja 13 nõutud dokumendid. Avaldus ja dokumentide ärakirjad võib esitada ka kirja teel. 21. Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohalik osakond kontrollib enne registrisse kandmist isikute andmete õigsust keskregistris. IV. Välisriigis alaliselt elavate Eesti hääleõiguslike kodanike registrisse kandmise kord 22. Välisesindus koostab registri välisriigis alaliselt elavatest hääleõiguslikest Eesti kodanikest, kes on kantud 20. septembri 1992. a. Riigikogu valimise valijate nimekirjadesse. 23. Hääleõiguslike Eesti kodanike, kes ei ole 20. septembri 1992. a. Riigikogu valimise valijate nimekirjas või elavad välisriigis, kus ei viidud läbi Riigikogu valimist ega koostatud valijate nimekirja, kandmiseks välisesinduses peetavasse registrisse avaldab välisesindus asukohariigi ajakirjanduses teadaande hääleõiguslike Eesti kodanike registrisse kandmiseks. Nimetatud teadaannet võib levitada ka muul viisil. 24. Käesoleva põhimääruse punktis 23 nimetatud välisesinduse teadaanne peab sisaldama: 1) registrisse kandmiseks käesoleva põhimääruse punktis 9 nõutud andmete loetelu; 2) registrisse kandmise aja, koha ja avalduse esitamise tähtaja; 3) registrisse kandmiseks vajaliku, Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide loetelu. 25. Alaliselt välisriigis elav hääleõiguslik Eesti kodanik teatab registripidajale kas isiklikult või kirja teel käesoleva põhimääruse punktis 9 nimetatud andmed, lisades nende tõendamiseks vajalike dokumentide ärakirjad (koopiad). Käesoleva põhimääruse punkti 9 alapunktis 3 nimetatud andmed välisriigis alaliselt elava hääleõigusliku kodaniku või tema vanemate (vanavanemate) viimase alalise elukoha kohta Eestis kantakse registrisse hääleõigusliku Eesti kodaniku isikliku kirjaliku avalduse alusel. Viimasena nimetatud registrisse kantud andmeid välisriigis elava hääleõigusliku Eesti kodaniku kohta hiljem ei muudeta. V. Registri pidamine, registrist kustutamise ja registris muudatuste tegemise kord 26. Registrit peetakse arvutis või selle puudumisel nimekirjana. Registri pidamise tehnilise juhendi kehtestab Riigiarvutuskeskus. 27. Registripidaja peab tagama, et register oleks halduslike, füüsiliste ning tark- ja riistvaraliste meetmetega kaitstud loata töötluse, kasutamise ja registriandmete muutmise eest. 28. Registri õiges seisus hoidmiseks peab registripidaja kasutusele võtma abinõud, et registrisse ei viidaks ebaõigeid, mittevajalikke, puudulikke või aegunud andmeid. 29. Kõik muudatused registris ja registriandmete parandused edastatakse registripidajatelt Riigiarvutuskeskusele ja sealt maavalitsuste kaudu registripidajatele Riigiarvutuskeskuse poolt kehtestatud tähtaegadel, korras ja viisil. 30. Registrist kustutatakse isikud, kes on: 1) kaotanud Eesti kodakondsuse – Kodakondsus- ja Migratsiooniameti teate alusel, milles on viide Eesti kodakondsuse kaotamise alusele ja ajale; 2) tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks – eestkosteasutuse teate alusel, milles peab sisalduma viide asja otsustanud kohtule, kohtuotsuse numbrile ja kuupäevale; 3) ekslikult kantud registrisse – Kodakondsus- ja Migratsiooniameti teate alusel; 4) surnud – perekonnaseisuameti või perekonnaseisuaktide vormistamise eest vastutava isiku teate alusel, milles on viide surmaajale ja surmatunnistuse numbrile. 31. Käesoleva põhimääruse punktis 30 nimetatud riigiasutused esitavad kõik andmed ja dokumendid Riigiarvutuskeskusele, kes edastab andmed registrist kustutatud isikute kohta registripidajale. 32. Avalduse isiku registrist kustutamiseks võivad registripidajale esitada valimiste jaoskonnakomisjonid ja isikud, kelle valduses on registrist kustutamise aluseks olevad dokumendid. 33. Kõik valimise jaoskonnakomisjoni poolt valijate nimekirjas tehtavad muudatused ja parandused koos viidetega muudatuste aluseks olnud dokumentidele edastatakse viivitamatult registripidajale. 34. Registripidajad kannavad kõik hääleõigusliku Eesti kodaniku alalise elukoha muudatused registrisse. Hääleõiguslikud Eesti kodanikud, kes lahkuvad oma alalisest elukohast pärast valimisseaduses kehtestatud tähtaega, jäävad registrisse kuni vailimise päevani. Hääleõiguslikud Eesti kodanikud, kes saabuvad uude alalisse elukohta valimisseaduses kehtestatud tähtaja ja valimise päeva vahelisel ajal, kantakse uues elukohas registrisse pärast valimise päeva. 35. Kui hääleõiguslik Eesti kodanik lahkub oma alalisest elukohast pärast viimast kohaliku omavalitsuse volikogu või Riigikogu valimist, kustutatakse ta registrist, kuid mitte keskregistrist. 36. Valimisjaoskondade piiride muutmisega kaasnevaid parandusi registris teevad valla- ja linnavalitsused ning Tallinna linnaosavalitsused. Valimisringkonna piiride muudatustega kaasnevaid parandusi registris teevad välisesindused. 37. Kõik registripidajale esitatud registris muudatuste tegemise aluseks olevad dokumendid või nende ärakirjad hoitakse registripidaja juures ja on kontrollimiseks kättesaadavad. 38. Registripidaja on kohustatud pidama arvestust kõigi registris tehtud muudatuste ja täienduste tegemise aja ja aluse kohta. VI. Registriandmete väljastamine 39. Registrist väljastatakse andmeid riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele ainult valimiste ja rahvahääletuse läbiviimisega seotud ülesannete täitmiseks ja muudel seadusega ettenähtud juhtudel. 40. Isikul on õigus teada saada tema kohta registris peetavad andmed. Sellesisulisele järelepärimisele peab registripidaja vastama hiljemalt kolmandal päeval järelepärimise esitamisest. VII. Lõppsätted 41. Registri koostamise ja pidamise kulud kaetakse riigieelarve vahenditest kehtestatud korras. 42. Register likvideeritakse seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1994. a. määrusega nr. 441 Eesti Vabariigi välisesinduse juurde moodustatud valimisjaoskonnas valijate nimekirja koostamise kord 1. Välisriigis alaliselt elavad hääleõiguslikud Eesti kodanikud, kes on kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse Eesti välisesinduses, kantakse välisesinduse juurde moodustatud valimisjaoskonna valijate nimekirja. 2. Valijate nimekiri koostatakse valimisringkondade kaupa vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kehtestatud vormile. 3. Välisesindus annab jaoskonnakomisjonile valijate nimekirja üle vähemalt 17 päeva enne valimise päeva. 4. Valijate nimekirjale kirjutab alla välisesinduse juht. 5. Valijate nimekirja kontrollimisel lähtub välisesinduse juurde moodustatud jaoskonnakomisjon Riigikogu valimise seaduse paragrahvis 24 sätestatust ning muudatuste ja paranduste tegemisel lähtub välisesinduse juurde moodustatud jaoskonnakomisjon Riigikogu valimise seaduse paragrahvis 25 sätestatust.