Vabariigi Valitsus — Hiiu Maavalitsuse põhimääruse kinnitamine — RT I, 59, 990

(õ) 1.12.2008 02:00 Vastavalt maakonna valitsemiskorralduse seaduse (RT I 1993, 51, 696) paragrahvi 7 lõikele 4 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada Hiiu Maavalitsuse põhimäärus (juurde lisatud). Minister peaministri ülesannetes Liia HÄNNI Siseminister Heiki ARIKE Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes Imre SIIL Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1994. a. määrusega nr. 285 Hiiu Maavalitsuse põhimäärus I. Üldsätted 1. Hiiu Maavalitsus (edaspidi maavalitsus) on riigi valitsusasutus, kelle ülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine maakonnas riiklike ülesannete lahendamisel ning maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine. 2. Hiiu maakonna haldusterritooriumi koosseisu kuuluvad Kärdla linn, Emmaste, Käina, Kõrgessaare ja Pühalepa vald. Maakonna territooriumi suurus on 1000 km2. 3. Maavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest, töösisekorra eeskirjadest ja maavalitsuse töökorraldusest. 4. Maavalitsust finantseeritakse riigieelarvest. 5. Maavalitsus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Tal on arveldusarved pankades, iseseisev bilanss ja riigivapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning sümboolika. Maavalitsuse aadress: Leigri väljak 5, EE3200 Kärdla, Eesti Vabariik. II. Maavalitsuse ülesanded 6. Maavalitsuse ülesanded on: 1) riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine Hiiu maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; 2) riigi omandisse kuuluva vara kasutamine ja käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldustele ja määrustele; 3) rahanduse, hariduse, kultuuri, spordi, muinsuskaitse, tervishoiu, tervisekaitse tuletõrje ja pääste, tööhõive, sotsiaalhoolduse, migratsiooni, ettevõtluse, riiklike registrite, side, riikliku transpordi ja riigiteede, keskkonnakaitse, maakorralduse, metsamajanduse, ehitusjärelevalve ja -planeeringu, statistika ning kapitaalehituse ja regionaalpoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine maakonnas riigi valitsusasutusena maakonna riiklike ülesannete lahendamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti; 4) ministeeriumide, kellel puuduvad maakonnas ametiasutused, ülesannete täitmine maakonnas, lähtudes vastava ministri või valitsusasutuse juhi korraldustest ja määrustest, kui seadusega ei ole vastava valdkonna küsimusi korraldatud teisiti; 5) järelevalve maakonnas vastuvõetud otsuste seaduslikkuse üle õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses; 6) ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste vahelise koostöö koordineerimine; 7) kohalike omavalitsusüksuste nõustamine maavalitsuse pädevusse kuuluvates valdkondades. III. Maavanem, tema ülesanded ja töökorraldus 7. Maavanem on Vabariigi Valitsuse esindaja maakonnas. Maavanem: 1) juhib maavalitsuse tööd ja vastutab maavalitsuse ülesannete täitmise eest; 2) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele; 3) koordineerib vajaduse korral ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste vahelist koostööd; 4) teeb Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja vastavatele riigi valitsusasutustele ettepanekuid maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste töö korraldamiseks; 5) annab arvamuse maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste juhtide ametisse määramise kohta; 6) informeerib maavanema juurde nõuandva organina moodustatud maakogu riiklikku regionaalpoliitikat, territoriaalplaneerimist ja kapitaalehitust puudutavatest küsimustest; 7) esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks maavalitsuse aastaeelarve ning vastutab eelarve assigneeringutest kinnipidamise eest; 8) sõlmib maavalitsuse nimel lepinguid omavalitsusorganite, omavalitsusüksuste liidu või nende poolt volitatud isikute või organitega riiklike kohustuste täitmiseks; 9) peab maavalitsuse nimel läbirääkimisi ja sõlmib lepinguid teiste riikide vastavate institutsioonidega Vabariigi Valitsuse poolt antud volituste piires või ülesandel, samuti vabariigi ja maakonna juriidiliste ja üksikisikutega; 10) esindab maavalitsust suhetes juriidiliste või üksikisikutega ilma volikirjata; 11) kasutab ja käsutab maavalitsuse vara ja rahalisi vahendeid õigusaktidega kehtestatud korras; 12) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud maavalitsuse töötajatega; 13) täidab talle seadusega ja Vabariigi Valitsuse poolt pandud teisi ülesandeid. 8. Maavanem annab oma pädevuse piires käesoleva põhimääruse punktis 6 nimetatud ülesannete täitmise korraldamiseks korraldusi. Maavalitsuse sisemise töö korraldamiseks annab maavanem käskkirju. 9. Maavanema korraldused ja käskkirjad jõustuvad väljaandmise kuupäevast, kui neis ei ole märgitud teist jõustumise kuupäeva. Korraldustele ja käskkirjadele kirjutab alla maavanem. 10. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse Vabariigi Valitsus seadusega kehtestatud korras. 11. Maavanema ennetähtaegse ametist vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus seadusega sätestatud korras. 12. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. 13. Maavanema kuupalgamäära kehtestab Vabariigi Valitsus. 14. Maavanema asendamine tema äraolekul toimub seadusega kehtestatud korras. IV. Maavalitsuse struktuur 15. Maavalitsuse struktuuriüksusteks on osakonnad. 16. Maavalitsuse asjaajamiseks moodustatakse kantselei, majandusküsimuste, tehnilise teenindamise ja vara haldamisega seotud küsimuste korraldamiseks haldusosakond. Ehitusosakonna koosseisus moodustatakse allosakonnana hooneregistritalitus. 17. Maavalitsuse põhiosakonnad on: regionaalse arengu osakond, rahandusosakond, haridus- ja kultuuriosakond, sotsiaal- ja tervishoiuosakond, õigus- ja reformiosakond, perekonnaseisuamet osakonnana, maa-amet osakonnana, ehitusosakond, keskkonnaosakond, majandusosakond, maamajandusosakond, päästeosakond. 18. Põhiosakonnad on moodustatud tegevusvaldkondade omavahelise seotuse põhimõttel, kusjuures ühe osakonna pädevusse kuuluvad mitme eluala küsimused. 19. Osakondade ülesanded, õigused, kohustused ja töökorraldus sätestatakse nende põhimäärustes, mis kooskõlastatakse eelnevalt vastava ministeeriumi või riikliku ametiga ning kinnitatakse maavanema käskkirjaga. 20. Osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete täitmise eest maavanema ees. 21. Maavalitsuse struktuuriüksuste töökorraldus, töövormid, õigusaktide ettevalmistamine ning organisatsioonilise töö korraldus sätestatakse maavanema poolt kinnitatavas maavalitsuse töökorralduses. 22. Osakondade põhifunktsioonid: regionaalse arengu osakond töötab välja Hiiumaa arengukavad, täiendab neid, käivitab arenguprojekte, kogub, süstematiseerib, analüüsib ja levitab informatsiooni ning korraldab tööalast ja vabahariduskoolitust; rahandusosakond viib maakonnas ellu eelarvepoliitikat, kavandab maavalitsuse ülalpidamiskulude eelarve, peab maavalitsuse raamatupidamisarvestust ning teostab eelarveliste asutuste finantseerimist, mida tehakse maavalitsuse kaudu riigieelarvest, nõustab kohalikke omavalitsusüksusi eelarve küsimustes; haridus- ja kultuuriosakond teostab maakonnas riiklikku haridus-, kultuuri-, noorsoo ja spordipoliitikat, suunab, nõustab ja abistab haridus-, kultuuri-, noorsoo- ja spordiasutusi nende põhitegevusega seotud probleemide lahendamisel, korraldab koolitust, analüüsib info ja statistikaandmete alusel lähteandmeid perspektiivplaneerimiseks; sotsiaal- ja tervishoiuosakond viib ellu riiklikku sotsiaal- ja tervishoiupoliitikat, korraldab lastekaitsealast tööd, viib ellu riiklikke ja maakondlikke sotsiaal- ja tervishoiuprogramme, vahendab proteeside ja teiste ortopeediliste toodete ning muude abivahendite teenuseid ja sellealast infot, koordineerib tööhõivealast tööd, korraldab perepoliitika alaste programmide rakendamist; õigus- ja reformiosakond teostab maavalitsuse osakondade juriidilist teenindamist ja järelevalvet nende tegevuse seaduslikkuse üle, koondab ja korrastab seadusandlikku materjali, lahendab juriidiliste ja üksikisikute avaldusi ja kaebusi, korraldab maavalitsuse personalitööd, valmistab komisjonile ette õigusvastaselt võõrandatud vara toimikud ning teeb kogu sellest tuleneva töö; perekonnaseisuamet korraldab perekonnaseisuarvestust ja tagab seaduslikkuse perekonnaseisuaktide registreerimisel; maa-amet koordineerib maakonnas maareformialast tööd, tegeleb maakorraldus- ja -kasutusalaste küsimustega maakondlikul tasandil ning peab riiklikku maakatastrit ning muud andmepanka; ehitusosakond teostab riikliku kapitaalehituse tellija, planeerimise ning järelevalve funktsioone, peab hoone- ja ehitusregistrit, koordineerib maakonnas riiklikku kapitaalehitust, tegeleb arhitektuuri ja sellealase järelevalve küsimustega; keskkonnaosakond lahendab maavarade, metsakasutuse, jahipidamise, klassikalise looduskaitse, veemajanduse, õhukaitse ja jäätmemajanduse alaseid küsimusi, peab loodusvarade kasutusõiguse ja saastekahju hüvitise andmepanka, lahendab looduskaitsealaste seaduste rikkumisi, on Eesti keskkonnafondi osafondi hoidja, korraldab selle tööd ja peab vastavat andmepanka; majandusosakond viib maakonnas ellu riiklikku majanduspoliitikat, peab ettevõtete, hoonete ja muid riiklikke registreid, korraldab transpordi, side, kaubanduse, teedemajanduse ja välismajanduse alast tegevust; päästeosakond tagab eriolukordade ennetamise, päästetööde läbiviimise ning tagajärgede likvideerimise, kaitse ja vastavate ürituste planeerimise ja organiseerimise, koordineerib maakonnas päästealast tegevust, teostab riiklikku tuletõrjejärelevalvet; maamajandusosakond viib maakonnas ellu maamajanduspoliitikat, korraldab põllumajandusprogrammide täitmist, tegeleb kalandusküsimustega maakonna tasandil. 23. Maasekretär: 1) koordineerib maavalitsuse struktuuriüksuste operatiivjuhtimist; 2) korraldab maavalitsuse asjaajamist, õigusalast teenindamist ning vastutab seaduslikkuse eest maavalitsuse pädevuses olevates küsimustes; 3) korraldab maavanema korralduste ja käskkirjade teatavakstegemist ja nende täitmise kontrolli; 4) hoiab maakonna vapipitsatit, täidab talle seadusega, haldusakti või maavanema käskkirjaga pandud teisi ülesandeid. Funktsionaalselt alluvad maasekretärile kantselei, õigus- ja reformiosakond, haldusosakond ning perekonnaseisuamet. V. Suhted maakogu, kohalike omavalitsusüksuste ja riigi valitsusasutustega 24. Maavanem ja maavalitsus teevad oma struktuuriüksuste kaudu koostööd omavalitsusüksuste, omavalitsuste liidu ning ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutustega. 25. Teisteks riigi valitsusasutusteks maakonnas on seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsusasutused. 26. Maavanema ja maakogu vahelised suhted põhinevad seadusel. 27. Maavalitsuse suhted ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning omavalitsusorganitega põhinevad seadusel ja teistel õigusaktidel ning lepingutel. 28. Ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste poolt maavalitsuse struktuuriüksustele seadustega reglementeerimata ülesannete andmine toimub ainult maavanema kaudu. VI. Hiiu maakonna vapp ja lipp 29. Hiiu maakonnal on vapp ja lipp, mis on kantud Eesti Vabariigi vapi- ja lipuregistrisse. 30. Hiiu maakonna vapiks on hõbedasel kilbil köis kolme sõlmega ja selle mõlemal pool saateks neli liiliat, 2+2, kõik punased. 31. Hiiu maakonna lipp on valge-roheline. Lipu laiud on ühelaiused, ülemine laid valge, alumine roheline. Lipu valge laiu keskel on maakonna eritunnusena maakonna vapi kujutis. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 1050 x 1650 millimeetrit. 32. Hiiu maakonna vapp ja lipp on Hiiu maakonna sümbolid, mille kasutamist reguleeritakse seaduse ja käesoleva põhimäärusega. 33. Hiiu maakonna lipp heisatakse alaliselt Hiiu Maavalitsuse hoonele riigilipust lippude poolt vaadates vasakule. 34. Hiiu maakonna lipu võib heisata linna- või vallavalitsuse hoonetele, kusjuures maakonna lipp asub linna- või vallalipust paremal. Hiiu maakonna lippu võib kasutada maakondlikel üritustel ning muudel juhtudel maavanema korralduse alusel. 35. Hiiu maakonna vapi kasutamise õigus on vaid Hiiu Maavalitsusel, tema osakondadel ja nendel asutustel, ettevõtetel, organisatsioonidel ning üksikisikutel, kellel on maavalitsusega sõlmitud vastav leping. 36. Hiiu maakonna vappi ja lippu võib kasutada kujunduselemendina trükistel, meenetel jne. Vapi ja lipu kasutamine kujunduselemendina peab olema kooskõlastatud maavalitsuse kantseleiga. VII. Lõppsätted 37. Hiiu maakonna piiride muutmise ja likvideerimise korra sätestab seadus. Õiend Lisatud avaldamisandmed.