Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1994. a. määruse nr. 78 muutmine ja täiendamine — RT I, 58, 985

(õ) 1.12.2008 01:45 Tulenevalt erastamisväärtpaberite võõrandamise seadusest (RT I 1994, 54, 905) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud muudatused ja täiendused, mis tehakse Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1994. a. määrusega nr. 78 (RT I 1994, 17, 312) kinnitatud "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korras". 2. Rahandusministeeriumil ette valmistada ja kinnitada erastamisväärtpaberitehingutes kasutatavad tehnilised juhendid. 3. Rahandusministeeriumil ja Siseministeeriumil tagada kontroll erastamisväärtpaberite võõrandamise seaduse paragrahvi 2 täitmise üle. Minister peaministri ülesannetes Liia HÄNNI MinisterLiia HÄNNI Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes Imre SIIL Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 3. augusti 1994. a. määrusega nr. 282 "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korras" tehtavad muudatused ja täiendused 1. Muuta II osa punkti 5 ja sõnastada see järgmiselt: "5. Erastamisväärtpaber fikseeritakse ja säilitatakse Erastamisväärtpaberite Keskregistris (edaspidi - keskregister) elektroonilise kirjena, mille õiguslikuks aluseks on füüsilisel isikul: 1) Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993.a. määrusega nr. 216 (RT I 1993, 51, 699; 1994, 43, 696; 1994, 54, 909) kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra" kohaselt linna-, valla- või maavalitsuse poolt väljaantud korraldus õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise kohta; 2) Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993.a. määrusega nr. 216 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra" kohaselt linna- või vallavalitsuse poolt väljaantud korraldus ühistatud vara kompenseerimise kohta riigi poolt; 3) Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993.a. määrusega nr. 185 (RT I 1993, 41, 611; 1993, 71, 1005; 1993, 78, 1146; 1994, 10, 137; 1994, 36, 568) kinnitatud "Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi" kohaselt registreeritud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart (edaspidi arvestuskaart); 4) pärimisõiguse tunnistus, mis tõendab, et isikul on õigus pärida erastamisväärtpaber; 5) dokument, mis tõendab, et selle omanikule on lubatud erastamisväärtpaberit võõrandada vastavalt erastamisväärtpaberite võõrandamise seaduse (RT I 1994, 54, 905) paragrahvile 2; selleks dokumendiks on: Eesti kodanikul – Eesti Vabariigi pass; välismaalasel – dokument, mis tõendab, et tal on välismaalaste seaduses (RT I 1993, 44, 637) sätestatud alaline või tähtajaline elamisluba; Eestisse enne 1. juulit 1990. a. asunud ja jätkuvalt Eestis viibival välismaalasel kuni elamisloa saamiseni – NSV Liidu sisepass, mille kanne tõendab Eesti NSV alalise sissekirjutuse olemasolu." 2. Muuta III osa punkte 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 22 ja sõnastada need järgmiselt: "10. Arve avamiseks või käesoleva korra punktis 16 määratletud täiendava kande tegemiseks esitab füüsiline isik käesoleva korra juurde lisatud vormi (vorm EVP1) kohase avalduse. Arve avamiseks või arvele täiendava kande tegemiseks vara kompenseerimise korralduse alusel esitatakse avaldus sellele linna- või vallavalitsusele, kes andis välja vara kompenseerimise korralduse. Arve avamiseks või arvele täiendava kande tegemiseks arvestuskaardi alusel esitatakse avaldus sellele linna- või vallavalitsusele, kes registreeris arvestuskaardi. Arve avamiseks pärimisõiguse tunnistuse või käesoleva korra punkti 5 alapunktis 5 nimetatud erastamisväärtpaberi võõrandamist lubava dokumendi alusel esitatakse avaldus isiku elukoha järgsele linna- või vallavalitsusele. Nimetatud dokumentide alusel on lubatud arvet avada ainult isikutel, kellel puudub registreeritud arvestuskaart. Kui pärija ei ole Eesti alaline elanik, esitatakse vastavad dokumendid sellele kohalikule omavalitsusorganile, kellele pärandaja esitas arve avamise avalduse. Nimetatud juhul kantakse pärija arve avamise avaldusele isiku eritunnus "s" (edaspidi s-tunnus). Isikud, kellele rahvakapitali obligatsioonid antakse välja vastavalt eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 10 lõikele 2, esitavad arve avamise avalduse Ida-Viru, Põlva ja Võru maavalitsusele. Isikud, kellele antakse välja õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korraldus vastavalt maa hindamise seaduse (RT I 1994, 13, 231) paragrahvi 11 lõikele 2, esitavad arve avamise avalduse Ida-Viru või Võru maavalitsusele. 11. Arve võib avada, arvele täiendava kande teha või pangas avatud arvel tehinguid sooritada ka teine isik (volinik) kirjaliku volituse alusel. Volitusele peab olema märgitud, kas see on antud arve avamiseks, üheks või mitmeks täiendavaks kandeks, üheks või mitmeks kindlaksmääratud tehinguks või nii arve avamiseks, täiendavateks kanneteks kui ka kõigiks tehinguteks isiku arvel olevate summadega. 12. Arve avamise ja arvele täiendava kande tegemise eest võib erastamisväärtpaberitega arveldav pank võtta füüsilistelt isikutelt tasu, mille suurus ei tohi ületada Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud vastava tasu ülemmäära. 13. Arve avamiseks või sellele täiendava kande tegemiseks tuleb füüsilisel isikul avaldusele lisada üks käesoleva korra punktis 5 nimetatud dokumentidest, mis on erastamisväärtpaberi väljaandmise õiguslikuks aluseks. Juhul kui arve avamine või täiendava kande tegemine on isiku poolt valitud pangas tasuline, tuleb avaldusele lisada ka kviitung arve avamise või täiendava kande tegemise eest pangale tasumise kohta. Linna-, valla- või maavalitsuse poolt määratud ametiisik kannab arve avamiseks vastuvõetud avaldused ja dokumendid vastava kohaliku omavalitsuse täitevorgani või maavalitsuse poolt kindlaksmääratud korras registreerimisnimekirja ning võtab avalduse esitajalt allkirja. Arvestuskaardi vastuvõtmisel kontrollib ametiisik isikuandmete ja tööstaažiandmete õigsust arvestuskaardi esiküljel ning registreeritud algsumma ja kannete õigsust osakukäibe tabelis. Avalduse vastuvõtnud ametiisik väljastab avalduse esitajale (tasuta) Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud "Meelespea erastamisväärtpaberi omanikule", mille tagaküljel olevasse tabelisse kannab avalduse vastuvõtmise kuupäeva, panga nimetuse, kus arve avatakse, ning kinnitab kande oma allkirja ja pitsatiga ning tagastab kviitungi arve avamise eest pangale tasumise kohta. 14. Füüsilise isiku arve avamiseks või täiendavaks kandeks vajalikud andmed vormistatakse ja edastatakse lähteregistrile järgmise korra kohaselt: 1) käesoleva korra punkti 5 alapunktide 3, 4 ja 5 alusel arve avamiseks või täiendavaks kandeks vajalikud andmed kannab linna-, valla- või maavalitsus Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud vormnimekirja (vorm 6), mille edastab Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile; 2) käesoleva korra punkti 5 alapunkti 1 alusel arve avamiseks või täiendavaks kandeks vajalikud andmed kannab linna-, valla- või maavalitsus Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1993. a. määrusega nr. 393 (RT I 1994, 6, 59) kinnitatud vormnimekirjadesse (vorm 2 ja vorm 2A), mille edastab Õigustatud Subjektide ja Tagastatava ning Kompenseeritava Vara Registrile; 3) käesoleva korra punkti 5 alapunkti 2 alusel arve avamiseks või täiendavaks kandeks vajalikud andmed kannab linna- või vallavalitsus Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud vormnimekirja (vorm YVEVP), mille edastab Õigustatud Subjektide ja Tagastatava ning Kompenseeritava Vara Registrile. Linna-, valla- või maavalitsus peab edastama andmed lähteregistrile 7 kalendripäeva jooksul käesoleva korra punktis 10 nimetatud avalduse esitamise päevast arvates. 15. Arve avamisel käesoleva korra punkti 5 alapunktide 4 (pärimisõiguse tunnistuse) või 5 (erastamisväärtpaberi võõrandamist lubava dokumendi) alusel kantakse sellele nullsumma. 16. Avatud arvele võib käesoleva korra punktis 10 kehtestatud korras teha täiendava kande, kusjuures 1) vara kompenseerimise korralduse alusel avatud arvele võib teha täiendava kande samale isikule teise vara kompenseerimise korralduse või arvestuskaardi alusel; 2) arvestuskaardi alusel avatud arvele võib teha täiendava kande samale isikule vara kompenseerimise korralduse alusel; 3) pärimisõiguse tunnistuse või erastamisväärtpaberi võõrandamist lubava dokumendi alusel avatud arvele võib teha täiendava kande samale isikule vara kompenseerimise korralduse alusel. Arve avatakse ja täiendav kanne tehakse täiskroonides, ümardades krooni murdosad alljärgnevalt: 50 sendist väiksemad krooni murdosad jäetakse ära; 50-sendised ja suuremad krooni murdosad ümardatakse linna-, valla- või maavalitsuses täiskroonini enne käesoleva korra punktis 14 nimetatud andmete edastamist. 17. Kui vara kompenseerimist taotlev või rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarti omav isik sureb enne arve avamise avalduse esitamist, võivad tema pärijad esitada avalduse arve avamiseks surnud isiku nimele koos käesoleva korra punkti 5 alapunktides 1-3 nimetatud dokumendi või selle notariaalselt tõestatud koopia ja surmatunnistusega s-tunnusega arve avamiseks. Avalduse (vorm EVP1) lahtrisse "AADRESS" kirjutatakse avalduse esitanud pärija nimi ja aadress. Avaldus esitatakse sellele linna-, valla- või maavalitsusele, kes registreeris surnud isiku arvestuskaardi või andis välja vara kompenseerimise korralduse. Pärijad kasutavad s-tunnusega arvet vastavalt käesoleva korra punktile 38. 18. Arvestuskaardi alusel arve avamisel või täiendaval kandel varem avatud arvele kantakse arvestuskaardil olev rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik väärtus täielikult üle arvele ja arvestuskaart kustutatakse vastava kandega. Kustutamiseks kantakse kaardi tagakülje lahtrisse "VÄLJAANTUD RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI VÄÄRTUS" isikule arvestuskaardi alusel väljaantava erastamisväärtpaberi arvestuslik rahaline väärtus sõnade ja numbritega. Kustutuskande teeb kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt määratud ametiisik pärast arve avamise avalduse ja arvestuskaardi vastuvõtmist ning kinnitab selle oma allkirja ja kohaliku omavalitsuse organi pitseriga. Kustutatud arvestuskaarte, vara kompenseerimise korraldusi, vormikohaseid avaldusi, vastuvõetud dokumentide registreerimisnimekirju ja arve avamisel kasutatud muude dokumentide koopiaid säilitab kohaliku omavalitsuse täitevorgan koos Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993.a. määrusega nr. 185 kinnitatud "Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi" punktis 33 nimetatud dokumentidega kuni 1. jaanuarini 1998.a. Arve avamisel kasutatud muud originaaldokumendid tagastatakse avalduse esitajale tema nõudmisel. 20. Keskregister edastab 21 kalendripäeva jooksul andmete lähteregistrisse laekumise päevast pankadele arvete avamiseks või täiendavate kannete tegemiseks (füüsiliste isikute puhul) isikunimede loetelu järgmiste andmetega: isiku perekonna- ja eesnimi; isikukood; isiku eritunnus; arvele laekuv erastamisväärtpaberi arvestuslik rahaline väärtus. 22. Arve avamine pangas või varem avatud arvele täiendava kande tegemine peab toimuma 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui isik esitas kohaliku omavalitsuse organile vastava avalduse." 3. Muuta IV osa punkte 25, 27, 28, 29 ja 30 ning sõnastada need järgmiselt: "25. Isiku teenindamine pangas, sealhulgas informatsiooni andmine arvele laekumiste ja arve seisu kohta, on tasuline. Teenustasude ülemmäärad füüsilistele isikutele kinnitab Rahandusministeerium, teenindamise korra kinnitab vastav pank. 27. Füüsilisel isikul on õigus: 1) teha oma arvelt ülekandeid erastamisväärtpaberite võõrandamise seadusega sätestatud juhtudel teise füüsilise või juriidilise isiku arvele; 2) reserveerida arvel olev summa või osa sellest; 3) üle kanda oma arve ühest pangast või panga ühest allasutusest teise; 4) sulgeda arve pangas; 5) taasavada arve pangas; 6) nõuda pangalt paberkandjal teatise väljastamist viimase muudatuse kohta arvel; 7) saada pangalt paberkandjal tasulist informatsiooni arve kohta. 28. Pank teenindab füüsilist isikut passi või mõne muu, panga poolt aktsepteeritud, isikut tõendava dokumendi ja vajadusel käesoleva korra punktis 11 nimetatud volituse alusel. Tehingu sooritamiseks esitab arve omanik pangale vormikohase (vorm EVP3) avalduse. Ülekande puhul füüsilise isiku arvele kannab arve omanik pangale esitatavale avaldusele käesoleva korra punktis 43 nimetatud andmed. Ülekande puhul pärandaja arvelt pärija arvele esitab pärija pangale lisaks avaldusele käesoleva korra punktis 38 nimetatud dokumendi. Pangale esitatud dokumendid, välja arvatud täidetud vorm EVP3, tagastatakse isikule. Ülekanded käesoleva korra punktides 10 ja 17 nimetatud s- tunnusega arvele on keelatud. Pank edastab vajalikud andmed keskregistrile, kes kontrollib tehingu lubatavust. Tehingu lubatavusest või mittelubatavusest teatab keskregister tehingut alustanud pangale ja ülekande lubatavuse korral edastab käesoleva korra punktis 20 nimetatud andmed saajapangale. Tehing loetakse pangas toimunuks pärast teate saamist tehingu lubatavuse kohta, juhul kui käesolev kord ei näe ette teisiti. Tehingu mittelubatavuse korral taastab tehingut alustanud pank arvel tehingule eelnenud seisu. Tehinguid sooritatakse täiskroonides. 29. Ülekande puhul juriidilise isiku arvele esitab arve omanik pangale vastava juriidilise isiku poolt aktsepteeritud vormikohase (vorm EVP5) maksekorralduse või muu dokumendi, mis tõendab saaja aktsepteeringut ja sisaldab ülekande tegemiseks vajalikke andmeid. 30. Arvel oleva summa või selle osa reserveerimisel väljastatakse isikule panga poolt viseeritud kaheosalise tõendi väljatrükk (vorm EVP4), kuhu on kantud reserveeritud summa suurus isiku soovi kohaselt ja selle objekti nimi, mille ostmiseks summa on reserveeritud. Reserveerimistõendi väljastanud pank täidab ka maksja rekvisiidid tõendi osaks oleval maksekorraldusel. Reserveeritud summat või selle osa võib arvelt üle kanda vaid nimetatud maksekorralduse alusel. Reserveeritud summa avatakse kasutamata jäänud reserveerimistõendi tagastamisel panka või reserveerija avalduse põhjal käesoleva korra punktis 32 nimetatud juhul. Reserveerimistõend väljastatakse isikule pärast vormi EVP3 täitmist, ootamata ära keskregistri teadet tehingu lubatavuse kohta." 4. Muuta V osa ja sõnastada see järgmiselt: "V. Erastamisväärtpaberite pärandamine ja võõrandamine 38. Arvel olevate summade pärandamine toimub üldises korras. Pärandatav summa kantakse pärimisõiguse tunnistuse alusel pärandaja arvelt pärija arvele. Ülekanne toimub pangas, kus asub pärandaja arve. 39. Ülekande tegemiseks esitab erastamisväärtpaberi pärija pangale avalduse vormil EVP3, mille lahtritesse "KLIENDI NIMI" ja "ERASTAMISVÄÄRTPABERIARVE NUMBER" kantakse pärandaja vastavad andmed, lahtrisse "ESITATAVAD DOKUMENDID" kantakse pärimisõiguse tunnistuse number, väljaandja ametinimetus ja nimi ning väljaandmise kuupäev. 40. Erastamisväärtpaberi pärimisõiguse tunnistus peab sisaldama pärandaja ja pärija isikuandmed, pärandaja arve numbri ja panga nimetuse koos töökoha koodiga ning pärandatava erastamisväärtpaberi arvestusliku rahalise väärtuse. 41. Erastamisväärtpaberi pärandamisel isikule, kellel puudub nii arve kui ka rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart, avatakse eelnevalt arve pärimisõiguse tunnistuse alusel vastavalt käesoleva korra punktile 10. 42. Arvel olevate summade võõrandamine teisele isikule toimub kooskõlas erastamisväärtpaberite võõrandamise seadusega. Erastamisväärtpaberi võõrandamisel kantakse võõrandatav summa võõrandaja arvelt saaja arvele. Ülekanne toimub pangas, kus asub võõrandaja arve. 43. Erastamisväärtpaberi võõrandaja esitab pangale andmed dokumentide kohta, mis tõendavad, et saaja on Eesti kodanik või välismaalane, kellele erastamisväärtpaberite võõrandamise seaduse alusel on lubatud erastamisväärtpaberit võõrandada. Nendeks andmeteks on vastavalt Eesti Vabariigi passi number ja väljaandmise kuupäev, endise NSV Liidu sisepassi number, väljaandmise kuupäev ja isiku elukoha aadress alalise sissekirjutuse järgi või isikut tõendava dokumendi, millesse on kantud välismaalaste seaduses sätestatud alaline või tähtajaline elamisluba, nimetus, number ja väljaandmise kuupäev. 44. Ülekande tegemiseks esitab erastamisväärtpaberi võõrandaja pangale avalduse vormil EVP3, mille lahtri "ERASTAMISVÄÄRTPABERIARVE KASUTAMISE OTSTARVE" vabale reale kirjutatakse "Erastamisväärtpaberi võõrandamine" ja tähistatakse vastav ruut X-ga; lahtrisse "ESITATAVAD DOKUMENDID" kantakse andmed dokumendi kohta, mis tõendavad, et saaja on Eesti kodanik või välismaalane, kellele erastamisväärtpaberite võõrandamise seaduse alusel on lubatud erastamisväärtpaberit võõrandada." 5. Muuta VI osa punkti 52 ja sõnastada see järgmiselt: "52. Isik, kelle arve on suletud ja deponeeritud keskregistris, võib arve taasavada tema poolt valitud pangas passi või mõne muu panga poolt aktsepteeritud, isikut tõendava dokumendi esitamisel. Arve avatakse viie pangapäeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist ja arve avamise tasu maksmist." 6. Tunnistada kehtetuks VII osa punktid 56, 65 ja 66. Muuta VII osa punkte 53, 54, 55, 57, 58, 59, 60, 61, 63, 64, 67 ja sõnastada need järgmiselt: "53. Erastamisväärtpaberit võivad omada ja käesoleva korra kohaselt käsutada järgmised juriidilised isikud: 1) seadustega sätestatud või Vabariigi Valitsuse poolt määratud erastamise korraldajad ja riiklike ning munitsipaaleluruumide erastamise kohustatud subjektid; 2) hüvitusfondi seaduse (RT I 1993, 35, 544) alusel tegutsev Hüvitusfond; 3) õigusaktide alusel tegutsevad erastamise investeerimisfondid; 4) õigusaktide alusel tegutsevad pensionifondid; 5) põllumajandusreformi kohustatud subjektid, kellele on vastavalt Vabariigi Valitsuse 14. oktoobri 1993.a. määrusega nr. 312 (RT I 1993, 67, 954; 1994, 5, 55; 1994, 36, 567) kinnitatud "Põllumajandusreformi kohustatud subjektide omanduses olevate eluruumide erastamisel rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartide kasutamise ja ühismajandi tööosakute loovutamise korrale" avatud rahvakapitali obligatsioonide arvestusnimekiri; 6) taasriigistamise kohustatud subjektid, kellele on vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 1993.a. määrusega nr. 314 (RT I 1993, 67, 955) kinnitatud "Taasriigistamise kohustatud subjektide omanduses olevate eluruumide erastamisel rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi kasutamise korrale" avatud rahvakapitali obligatsioonide arvestusnimekiri; 7) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise õigustatud subjektid, kelle kohta on tehtud vara kompenseerimise korraldus; 8) juriidilised isikud, kellele on erastamisväärtpaberite võõrandamise seaduse paragrahvi 3 kohaselt lubatud erastamisväärtpaberit võõrandada. 54. Käesoleva korra punkti 53 alapunktides 1, 2 ja 8 nimetatud isikud esitavad avalduse (vorm EVP2) pangale, kus nad soovivad arvet avada, näidates ette juriidilise isiku registreerimistunnistuse. Isikule, kes pole erastamisseaduse paragrahvi 3 lõike 1 kohaselt erastamise õigustatud subjekt, avatakse ainult erastamise korraldaja arve. 55. Käesoleva korra punkti 53 alapunktides 3 ja 4 nimetatud juriidilised isikud esitavad pangale avalduse (vorm EVP2) arve avamiseks koos Väärtpaberiameti poolt väljaantud vastava litsentsi ja juriidilise isiku registreerimistunnistusega. Ühe nädala jooksul pärast nimetatud juriidilise isiku registreerimist Ettevõtteregistris esitab Ettevõtteregister Väärtpaberiametile ja keskregistrile isiku nime, registreerimisnumbri, litsentsi numbri ja selle väljaandmise kuupäeva. Arve avatakse pärast nimetatud andmete laekumist ja kontrollimist keskregistris. 57. Arve avamisel tasub isik pangale käesoleva korra punktis 69 nimetatud teenustasu. Pank on kohustatud ühe pangapäeva jooksul pärast avalduse vastuvõtmist edastama keskregistrile juriidilise isiku täieliku nimetuse, eritunnuse, registreerimisnumbri Ettevõtteregistris. Keskregister kontrollib andmeid kahe tööpäeva jooksul. Arve avatakse pangas kahe pangapäeva jooksul keskregistrilt saadud korralduse alusel. 58. Käesoleva korra punkti 53 alapunktides 5 ja 6 nimetatud juriidilised isikud esitavad vormikohase avalduse (vorm EVP1) linna- või vallavalitsusele, kus neile on avatud rahvakapitali obligatsiooni arvestusnimekiri, näidates ära panga, kus nad soovivad arvet avada. Isik esitab samuti kviitungi arve avamise eest tasumise kohta. Arve avamiseks valitud panga nime, käesoleva korra punktis 57 nimetatud andmed ja arvele laekuva erastamisväärtpaberi arvestusliku väärtuse kannab linna- või vallavalitsus Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud vormnimekirja (vorm 6), mille edastab Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile seitsme kalendripäeva jooksul avalduse esitamise päevast arvates. 59. Arve avamisel juriidilise isiku rahvakapitali obligatsiooni arvestusnimekiri suletakse. Selleks teeb kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt nimetatud ametiisik arvestusnimekirja ülemisele vabale servale märke "Arvestusnimekiri suletud", kirjutab kuupäeva, oma nime ja allkirja ning kinnitab selle kohaliku omavalitsusorgani pitseriga. Kui arvestusnimekiri koosneb mitmest leheküljest, tehakse vastav märge igale leheküljele eraldi. Suletud arvestusnimekirja ei tohi füüsiliste isikute arvestuskaartidelt tööaastaid üle kanda ega arvestusnimekirjast teha täiendavaid kandeid arvele, samuti ei tohi teostada Vabariigi Valitsuse 14. oktoobri 1993.a. määrusega nr. 312 kinnitatud "Põllumajandusreformi kohustatud subjektide omanduses olevate eluruumide erastamisel rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartide kasutamise ja ühismajandi tööosakute loovutamise korra" punktis 5 nimetatud ülekande tühistamise operatsiooni. Arve avamise avaldusi, vastuvõetud dokumentide registreerimisnimekirju ja suletud arvestusnimekirju säilitab linna- või vallavalitsus kuni 1. jaanuarini 1998.a. 60. Käesoleva korra punkti 53 alapunktis 7 nimetatud juriidiline isik esitab arve avamiseks vormikohase avalduse (vorm EVP1) koos vara kompenseerimise korraldusega sellele linna-, valla- või maavalitsusele, kus õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korraldus välja anti, näidates ära panga, kus ta soovib arvet avada. Isik esitab samuti kviitungi arve avamise või täiendava kande eest tasumise kohta. Linna-, valla- või maavalitsuse poolt määratud ametiisik kannab arve avamiseks vastu võetud avaldused ja muud dokumendid vastava kohaliku omavalitsuse täitevorgani või maavalitsuse poolt kindlaksmääratud korras registreerimisnimekirja ning võtab avalduse esitanud juriidilise isiku volitatud esindajalt allkirja. Arve avamiseks valitud panga nime, käesoleva korra punktis 57 nimetatud andmed ja arvele laekuva erastamisväärtpaberi arvestusliku väärtuse kannab linna-, valla- või maavalitsus Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1993. a. määrusega nr. 393 (RT I 1994, 6, 59) kinnitatud vormnimekirjadesse (vorm 2 ja vorm 2A), mille edastab Õigustatud Subjektide ja Tagastatava ning Kompenseeritava Vara Registrile 14 kalendripäeva jooksul avalduse esitamise päevast arvates. Arve avamise avaldusi, vastuvõetud dokumentide registreerimisnimekirju ja vara kompenseerimise korraldusi säilitab linna-, valla- või maavalitsus kuni 1. jaanuarini 1998. a. 61. Erastatava vara ostmisel kantakse erastamisväärtpaberite võõrandamise seaduses sätestatud füüsilise või juriidilise isiku arvelt erastamise korraldaja või riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise kohustatud subjekti arvele erastatava vara eest erastamisväärtpaberiga tasutav summa. 63. Erastamise investeerimisfondi aktsiate müügil kantakse erastamisväärtpaberite võõrandamise seaduses sätestatud füüsilise või juriidilise isiku arvelt investeerimisfondi arvele investeerimisfondi aktsiate eest erastamisväärtpaberiga tasutav summa. 64. Pensionifondiga sõlmitud lepingu järgi kantakse erastamisväärtpaberite võõrandamise seaduses sätestatud füüsilise isiku arvelt pensionifondi arvele lepingus erastamisväärtpaberiga tasumiseks ettenähtud summa. 67. Juriidiline isik, välja arvatud erastamisväärtpaberite võõrandamise seaduse paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud erandid, võib erastamisväärtpaberi võõrandada nimetatud seaduse paragrahvis 2 sätestatud füüsilistele isikutele või Eesti Vabariigis registreeritud juriidilistele isikutele. Ülekande puhul füüsilise isiku arvele esitab arve omanik pangale käesoleva korra punktis 43 nimetatud andmed, kandes need vormi EVP3 lahtrisse "ESITATAVAD DOKUMENDID". Ülekande puhul juriidilise isiku arvele kannab arve omanik vormi EVP3 vastavasse lahtrisse saaja registreerimisnumbri." 7. Lisatakse uus, kaheksas osa, ja sõnastatakse see järgmiselt: "VIII. Füüsilise isiku eritunnuse muutmine 70. Füüsilise isiku arve muudetakse s-tunnusega arveks järgmistel juhtudel: 1) arve omaniku surma korral; 2) kui arvet omav isik lahkub Eesti kodakondsusest ja asub alaliselt elama väljapoole Eesti Vabariiki; 3) kui arvet omav alalise sissekirjutuse, tähtajalise või alalise elamisloaga isik asub alaliselt elama väljapoole Eesti Vabariiki. s-tunnuse lisamine arvele on nimetatud juhtudel kohustuslik. 71. Arvele s-tunnuse lisamiseks pöördub arve omanik või üks pärijatest selle linna-, valla- või maavalitsuse poole, kellele esitati avaldus isiku arve avamiseks, ja täidab vormikohase avalduse (vorm EVPS), lisades sellele käesoleva korra punkti 27 alapunktis 6 nimetatud teatise arve seisu kohta. Eelnimetatule lisaks esitab pärija linna-, valla- või maavalitsusele isiku surmatunnistuse. Juhul kui pärijal puuduvad andmed pärandaja arve asukoha, numbri ja seisu kohta, pöördub ta taotlusega nimetatud andmete saamiseks notari poole. Notar esitab pärija taotluse põhjal kirjaliku järelepärimise keskregistrile. Keskregister saadab notari järelepärimisele kirjaliku vastuse, lisades sellele teatise pärija jaoks. 72. s-tunnus kõrvaldatakse arvelt, kui arve omanik saab Eesti kodakondsuse või tähtajalise või alalise elamisloa Eestis. s-tunnuse kõrvaldamiseks arvelt pöördub arve omanik käesoleva korra punktis 71 nimetatud linna-, valla- või maavalitsuse poole, täites vormikohase avalduse (vorm EVPS) ja lisades sellele dokumendi, mis tõendab, et isikul on välismaalaste seaduses sätestatud tähtajaline või alaline elamisluba. 73. Linna-, valla- või maavalitsus kannab avaldusele (vorm EVPS) kantud andmed Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud korras vormnimekirja (vorm 6S) ja edastab keskregistrile."

Õiend Lisatud avaldamisandmed.