Vabariigi Valitsus — Meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste kohta — RT I, 5, 51

(õ) 24.10.2008 21:50 Vastavalt Eesti kaubandusliku meresõidu koodeksile (RT 1991, 46, 577) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud "Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste määrustik". 2. Kehtestada, et: 1) meresõidudiplomite, -kutsetunnistuste, kinnituslehe ja soodustusloa kehtestatud korras valmistamise ning väljaandmise korraldab Veeteede Amet; 2) alates 1. jaanuarist 1994. a. lõpetatakse meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste väljaandmine endise NSV Liidu meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste blankettidel; 3) Eesti Vabariigi kodanikele väljaantud, endise NSV Liidu meresõidudiplomid ja -kutsetunnistused kaotavad kehtivuse Eesti riigilipu all sõitval laeval pärast 31. detsembrit 1998. a.; 4) meresõidudiplomite, -kutsetunnistuste, kinnituslehe ja soodustusloa väljaandmise eest võetakse Teede- ja Sideministeeriumi poolt kehtestatud tasu. Peaminister M. LAAR Majandusminister teede- ja sideministri ülesannetes T. SILDMÄE Riigisekretär Ü. KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 1993. a. määrusega nr. 389 Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste määrustik I. Üldsätted 1. Eesti Vabariigi meresõidudiplomid ja -kutsetunnistused (edaspidi diplomid (tunnistused)) antakse välja vastavalt "Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni" (1978. a.) ja "Madruste kutsetunnistuste väljaandmise rahvusvahelise konventsiooni" (1946. a.) sätetele. 2. Diplomi (tunnistuse) annab välja Veeteede Amet Eesti Vabariigi kodanikule või isikule, kellel on Eestis alaline elamis- või tööluba ja kes on omandanud nõutava kutse: 1) Eesti Merehariduskeskuses; 2) Eestis tegutsenud mereõppeasutuses; 3) Eestis seaduslikul alusel meresõiduspetsialistide õpetamisega tegeleva isiku või organisatsiooni poolt läbiviidud kursustel; 4) endises NSV Liidus tegutsenud merekoolis, kui kutse omandatakse enne 31. augustit 1996. a.; 5) Ameerika Ühendriikide, Argentiina, Austraalia, Belgia, Brasiilia, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Iisraeli, Islandi, Itaalia, Jaapani, Kanada, Kreeka, Leedu, Läti, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Taani, Ukraina või Venemaa mereõppeasutuses. 3. Kapten, tüürimees, laevamehaanik, elektrimehaanik, külmutusseadmete mehaanik, raadiotelefonist ja raadiotelegrafist, teki- ja masinameeskonna liige võib töötada Eesti riigilipu all sõitval laeval ainult siis, kui tal on diplom (tunnistus). Erandina võib välisriigi kodanikul või kodakondsuseta isikul olla diplomi (tunnistuse) asemel meresõidudiplom või -kutsetunnistus, mis on välja antud ühe, käesoleva määrustiku punkti 2 alapunktis 5 nimetatud riigi valitsuse nimel. 4. Laeva juhtkonna liikme diplomi (tunnistuse) (lisa nr. 1) juurde kuulub kinnitusleht (lisa nr. 2). Kinnituslehe väljaandmisega tõendab Veeteede Amet Vabariigi Valitsuse nimel spetsialisti töölesobivust kinnituslehel märgitud ametikohale. Kinnitusleht peab olema ka kõigil välisriigi meresõidudiplomi või -kutsetunnistuse omanikel, kes kuuluvad Eesti riigilipu all sõitva laeva juhtkonda. Laeva juhtkonna koosseisu kuuluvad ametikohad määratakse vastavalt Eesti kaubandusliku meresõidu koodeksi (RT 1991, 46, 577) paragrahvile 52. 5. Erandjuhtudel võib diplomi (tunnistuse) omanikule anda soodustusloa (lisa nr. 3) töötamiseks ühe astme võrra kõrgemal ametikohal, kui seda lubab tema diplom (tunnistus), kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Soodustusloa andmise otsustab Veeteede Ameti peadirektor. 6. Meresõitu klassifitseeritakse sõidupiirkondade järgi alljärgnevalt: rannasõit – meresõit Eesti Vabariigi rannikulähedastes vetes kaldast kuni 20 miili kaugusel; lähisõit – meresõit Läänemerel ja sellega piirnevatel lahtedel, Beltides, Sundis, Kattegatis, Skagerrakis kuni Skagen- Linnesnessi liinini, Kieli kanalis ja Elbe jõel kuni Cuxhaveni sadamani; kaugsõit – meresõit väljaspool eelnimetatud piirkondi. 7. Kui organisatsioon, mis ei ole õppeasutus, soovib õpetada meresõiduspetsialiste, sealhulgas korraldada nende täiendõpet, peab ta selleks taotlema loa Veeteede Ametilt. Seejuures peab kursuse õppeprogramm ja õppejõudude koosseis olema heaks kiidetud Eesti Merehariduskeskuse rektori poolt. 8. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva kaugsõidukapteni ning 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin- ) laeva vanemmehaaniku diplomiga koos antakse rinnamärk, mis vastab Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 1993. a. määrusega nr. 126 kinnitatud näidisele. 9. Meresõiduspetsialisti meresõidustaaži hulka arvatakse: 1) töö Eesti riigilipu all sõitval laeval, mis on kantud Eesti laevaregistrisse, laevaraamatusse või väikelaevade registrisse; 2) töö välisriigi lipu all sõitval laeval Eesti Merehariduskeskuse korraldatava merepraktika vältel; 3) töö välisriigi lipu all sõitval laeval, kui töö tõestamiseks esitatakse selle välisriigi mereadministratsiooni või sadamakapteni või laevaomaniku poolt kinnitatud meresõidutõendi originaal, millel on mereadministratsiooni või sadamakapteni või laevaomaniku pitsati jäljend, esindaja allkiri ja loetavalt tema nimi ning ametikoht. Käesolevas punktis nimetatud meresõidutõendis sisalduvate andmete õigsust kontrollib Veeteede Amet kahe kuu jooksul, alates dokumentide esitamise päevale järgnevast tööpäevast. Kui selle aja jooksul Veeteede Amet ei saa täiendavat tõestust esitatud andmete õigsuse kohta mereadministratsiooni või sadamakapteni või laevaomaniku käest, siis neid andmeid meresõidustaaži arvutamisel aluseks ei võeta; 4) tööd NSV Liidu riigilipu all sõitnud laeval enne 20. augustit 1991. a. ja vähem kui 15 aastat enne dokumentide esitamist diplomi (tunnistuse) saamiseks. 10. Meresõiduspetsialisti meresõidustaaži hulka diplomi (tunnistuse) vahetamisel kõrgema kutseastme diplomi (tunnistuse) vastu ei arvata tööd laeval rohkem kui 15 aastat enne dokumentide esitamist diplomi (tunnistuse) vahetamiseks. 11. Kõrgema kutseastme diplomi (tunnistuse) väljaandmise aluseks olev diplom (tunnistus) võetakse selle omanikult ära ja säilitatakse Veeteede Ameti arhiivis 75 aastat, misjärel hävitatakse. Meresõidudiplom ja -kutsetunnistus, mis ei ole välja antud Veeteede Ameti poolt ja mille alusel viimane annab välja diplomi (tunnistuse), jääb selle omanikule. 12. Käesolevas määrustikus mõistetakse laeva või paadi pikkusena selle üldpikkust. II. Laevajuhi diplomid (tunnistused) 13. Rannasõiduvahitüürimehe-mehaaniku (merelaeva kogumahutavus kuni 50, peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 750 kW) tunnistus (lühendatult RST-50). 14. Rannasõidukipri-mehaaniku (merelaeva kogumahutavus kuni 50, peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 750 kW) tunnistus (lühendatult RSK-50). 15. Vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistus (lühendatult RST-200). 16. Vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistus (lühendatult RSK-200). 17. Vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistus (lühendatult RST-300). 18. Vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistus (lühendatult RSK-300). 19. 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplom (lühendatult VTS). 20. Vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplom (lühendatult VVT). 21. Vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplom (lühendatult VKN). 22. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplom (lühendatult SVT). 23. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva kaugsõidukapteni diplom (lühendatult SKN). III. Laevamehaaniku diplomid (tunnistused) 24. Laevamehaaniku diplom (tunnistus) antakse vastavalt laevamehaaniku kutsealasele ettevalmistusele laeva peamasina tüübi järgi ning see tõendab ühe järgmistest laevamehaaniku kutsetest omandamist: mootorlaeva mehaanik (sisepõlemismootorite laevamehaanik); aurulaeva mehaanik; gaasiturbiinlaeva mehaanik. Laevamehaaniku diplomid (tunnistused) on alljärgnevad: 1) vähem kui 750 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja kuni 300-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku tunnistus (lühendatult UMK); 2) 750 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva vahimehaaniku diplom (lühendatult VMK); 3) vähem kui 3000 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva teise mehaaniku diplom (lühendatult VTM); 4) vähem kui 3000 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva vanemmehaaniku diplom (lühendatult VVM); 5) 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva teise mehaaniku diplom (lühendatult STM); 6) 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva vanemmehaaniku diplom (lühendatult SVM). 25. Laeva elektrimehaaniku diplom (lühendatult EMK). 26. Laeva külmutusseadmete mehaaniku diplom (lühendatult KMK). IV. Laeva raadiospetsialisti diplomid (tunnistused) 27. Piirangutega raadiotelefonisti tunnistus (lühendatult RTP). 28. Raadiotelefonisti tunnistus (lühendatult RTO). 29. Satelliitraadioside operaatori tunnistus (lühendatult ROS). 30. Teise klassi raadiotelegrafisti diplom (lühendatult RTT). 31. Esimese klassi raadiotelegrafisti diplom (lühendatult RTE). V. Laeva tekimeeskonna liikmete meresõidutunnistused 32. Nooremmadruse tunnistus (lühendatult NMS). 33. Vanemmadruse tunnistus (lühendatult VMS). VI. Laeva masinameeskonna liikmete meresõidutunnistused 34. Laevamotoristi tunnistus (lühendatult MST). 35. Laeva külmutusseadmete masinisti tunnistus (lühendatult KSM). 36. Laevaelektriku tunnistus (lühendatult LEK). 37. Laeva katlakütja tunnistus (lühendatult LKK). 38. Laeva aurumasina masinisti tunnistus (lühendatult ASM). VII. Kutsekomisjonid 39. Kutsekomisjonid moodustatakse: 1) Eesti Merehariduskeskuses riigieksamite vastuvõtmiseks (edaspidi riigieksamikomisjon); 2) meresõiduspetsialistide õppekursuste, sealhulgas täiendõppe eksamite vastuvõtmiseks; 3) meresõiduspetsialistide teadmiste kontrollimiseks diplomi (tunnistuse) vahetamisel kõrgema kutseastme diplomi (tunnistuse) vastu. 40. Riigieksamikomisjoni esimehe kinnitab Kultuuri- ja Haridusministeerium Eesti Merehariduskeskuse rektori esildise alusel. Riigieksamikomisjoni esimeheks kinnitatakse Veeteede Ameti esindaja. Riigieksamikomisjoni koosseisu kinnitab kooskõlastatult Veeteede Ametiga Eesti Merehariduskeskuse rektor oma käskkirjaga. Peale esimehe on komisjonis vähemalt neli liiget ja sekretär. 41. Eesti Merehariduskeskuses ja muus organisatsioonis, mis korraldab meresõiduspetsialistide õppekursusi, sealhulgas täiendõpet, moodustatakse pidevalt tegutsev kutsekomisjon eksamite vastuvõtmiseks. Komisjoni koosseisu kinnitab kooskõlastatult Veeteede Ametiga spetsialiste õpetava organisatsiooni juht oma käskkirjaga. Komisjoni esimeheks on Veeteede Ameti esindaja. Peale esimehe on komisjonis vähemalt kaks liiget ja sekretär. Kutsekomisjoni protokollid, tunnistused kursuste lõpetamise ja kutse andmise kohta vormistab kutsekomisjoni sekretär. Tunnistused registreeritakse Veeteede Ameti merenduspersonali büroos ja neil on merenduspersonali büroo juhataja allkiri. Kutsekomisjoni tööd tasustab ja kannab muud kulud kursusi korraldav organisatsioon. 42. Eesti Merehariduskeskuses ja suuremates laevandusettevõtetes moodustatakse pidevalt tegutsev kutsekomisjon meresõiduspetsialistide teadmiste kontrollimiseks diplomite (tunnistuste) vahetamisel kõrgema kutseastme diplomi (tunnistuse) vastu. Komisjoni koosseisu kinnitab kooskõlastatult Veeteede Ametiga Eesti Merehariduskeskuse rektor või laevandusettevõtte juht. Komisjoni esimehe ja liikmete kutset tõendavad diplomid ei tohi olla madalama kutseastme diplomid kui need diplomid, mida taotlevad eksamineeritavad isikud. Teadmiste kontrolli tulemuste kohta koostatakse protokoll (vorm MP-3), mis esitatakse Veeteede Ametile diplomi (tunnistuse) väljaandmiseks. Protokolli vormi kinnitab Veeteede Amet. Komisjoni tööd tasustab kontrollitav spetsialist või laevaomanik. VIII. Nõuded laevajuhi diplomi (tunnistuse) saamiseks 43. Rannasõiduvahitüürimehe-mehaaniku (merelaeva kogumahutavus kuni 50, peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 750 kW) tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada rannasõidukipri- mehaaniku õppekursus. On vaja vähemalt 6 kuud meresõidustaaži praktikantmadruse-motoristina või madruse-motoristina mere- või sadamalaeval kogumahutavusega üle 20. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. Kui kutse omandamisest on möödunud rohkem kui 3 aastat, tuleb tunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 44. Rannasõidukipri-mehaaniku (merelaeva kogumahutavus kuni 50, peamasinate koguvõimsus kuni 750 kW) tunnistuse saamiseks on vaja rannasõiduvahitüürimehe-mehaaniku tunnistust ning 12 kuud meresõidustaaži rannasõiduvahitüürimehe-mehaanikuna merelaeval kogumahutavusega üle 20 ja peamasinate efektiivse koguvõimsusega üle 100 kW. Isik peab olema vähemalt 20 aastat vana. Tunnistuse saamiseks tuleb sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 45. Vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada rannasõidukipri õppekursus. On vaja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži praktikantmadrusena või madrusena mere- või sadamalaeval kogumahutavusega üle 20. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. Kui kutse omandamisest on möödunud rohkem kui 3 aastat, tuleb tunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 46. Vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse saamiseks on vaja vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistust ja vähemalt 18 kuud meresõidustaaži vahitüürimehena merelaeval kogumahutavusega üle 20. Isik peab olema vähemalt 20 aastat vana. Tunnistuse saamiseks tuleb sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 47. Vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada rannasõidukipri õppekursus. On vaja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži praktikantmadrusena või madrusena merelaeval kogumahutavusega üle 50. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. Kui kutse omandamisest on möödunud rohkem kui 3 aastat, tuleb tunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 48. Vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse saamiseks on vaja vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistust ja vähemalt 24 kuud meresõidustaaži vahitüürimehena merelaeval kogumahutavusega üle 50. Isik peab olema vähemalt 20 aastat vana. Tunnistuse saamiseks tuleb sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 49. 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplomi saamiseks tuleb omandada vahitüürimehe kutse vastavalt käesoleva määrustiku punktile 2. On vaja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži praktikant-madrusena või madrusena merelaeval kogumahutavusega üle 200. Sellest ajast 6 kuud tuleb töötada praktikant-madrusena või madrusena sõiduvahis diplomeeritud laevajuhi juhendamisel. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. Kui kutse omandamisest on möödunud rohkem kui 3 aastat, tuleb diplomi saamiseks sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. Isik, kellel on 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe kutse, võib soovi korral saada vähem kui 200-se või 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistuse, kui tal on nõutav meresõidustaaž. 50. Vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi saamiseks tuleb omandada kaptenikutse vastavalt käesoleva määrustiku punktile 2. On vaja 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplomit ja vähemalt 24 kuud meresõidustaaži vahitüürimehena merelaeval kogumahutavusega üle 200. Kui kaptenikutse omandamisest on möödunud rohkem kui 1 aasta, tuleb diplomi saamiseks sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. Laevajuht, kellel on vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplom, võib sellele lisaks saada vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse. Selleks tuleb sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 51. Vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplomi saamiseks on vaja vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva või 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomit ning vähemalt 12 kuud meresõidustaaži vanemtüürimehena merelaeval kogumahutavusega üle 200. On vaja lõpetada kaptenite täiendõppekursus Eesti Merehariduskeskuses ja seda mitte varem kui 1 aasta enne kaptenidiplomi saamist. 52. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi saamiseks tuleb omandada kaptenikutse vastavalt käesoleva määrustiku punktile 2. On vaja 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplomit ja vähemalt 24 kuud meresõidustaaži vahitüürimehena merelaeval kogumahutavusega üle 1600. Kui kaptenikutse omandamisest on möödunud rohkem kui 1 aasta, tuleb diplomi saamiseks sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. Laevajuht, kellel on 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplom, võib sellele lisaks saada vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse. Selleks tuleb sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 53. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva kaugsõidukapteni diplomi saamiseks on vaja: 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomit ning vähemalt 12 kuud meresõidustaaži vanemtüürimehena kaugsõidus merelaeval kogumahutavusega üle 1600, või vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplomit ja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži vanemtüürimehena kaugsõidus merelaeval kogumahutavusega üle 1600. lõpetada kaptenite täiendõppekursus Eesti Merehariduskeskuses ja seda mitte varem kui 1 aasta enne kaugsõidukapteni diplomi saamist. IX. Laevajuhi töövõimalused 54. Rannasõiduvahitüürimehe-mehaaniku (merelaeva kogumahutavus kuni 50, peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 750 kW) tunnistuse omanik võib töötada: harrastuspaadijuhi-mehaanikuna mootorpaadil pikkusega kuni 12 meetrit ja mootorite efektiivse koguvõimsusega kuni 750 kW; pardal võib olla kuni 12 inimest; paadijuhi-mehaanikuna rannasõidus mootorpaadil pikkusega kuni 12 meetrit ja mootorite efektiivse koguvõimsusega kuni 750 kW; pardal võib olla kuni 12 inimest; paadijuhi-mehaanikuna rannasõidus kalapüügi ja -veoga tegeleval mootorpaadil pikkusega kuni 15 meetrit ja mootorite efektiivse koguvõimsusega kuni 750 kW; pardal võib olla kuni 12 inimest; vahitüürimehe-mehaanikuna rannasõidus merelaeval (välja arvatud reisilaeval) kogumahutavusega kuni 50, peamasinate efektiivse koguvõimsusega kuni 750 kW. 55. Rannasõidukipri-mehaaniku (merelaeval kogumahutavusega kuni 50 ja peamasinate efektiivse koguvõimsusega kuni 750 kW) tunnistuse omanik võib töötada: harrastuspaadijuhi-mehaanikuna mootorpaadil pikkusega kuni 12 meetrit ja mootorite efektiivse koguvõimsusega kuni 750 kW; pardal võib olla kuni 12 inimest; paadijuhi-mehaanikuna rannasõidus mootorpaadil pikkusega kuni 12 meetrit ja mootorite efektiivse koguvõimsusega kuni 750 kW; pardal võib olla kuni 12 inimest; paadijuhi-mehaanikuna rannasõidus kalapüügi ja -veoga tegeleval mootorpaadil pikkusega kuni 15 meetrit ning mootorite efektiivse koguvõimsusega kuni 750 kW; pardal võib olla kuni 12 inimest; kipri-mehaanikuna rannasõidus merelaeval kogumahutavusega kuni 50 ja peamasinate efektiivse koguvõimsusega kuni 750 kW; pardal võib olla kuni 12 inimest. 56. Vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistuse omanik võib töötada: vahi- ja vanemtüürimehena rannasõidus merelaeval kogumahutavusega vähem kui 200; pardal võib olla kuni 12 inimest; vahi- ja vanemtüürimehena lähisõidus kalapüügiga tegeleval merelaeval kogumahutavusega vähem kui 200. 57. Vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse omanik võib töötada: kiprina rannasõidus merelaeval kogumahutavusega vähem kui 200; pardal võib olla kuni 12 inimest; kiprina lähisõidus kalapüügiga tegeleval merelaeval kogumahutavusega vähem kui 200. 58. Vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistuse omanik võib töötada: vahi- ja vanemtüürimehena rannasõidus merelaeval kogumahutavusega vähem kui 300; vahi- ja vanemtüürimehena lähisõidus kalapüügiga tegeleval laeval kogumahutavusega vähem kui 300. 59. Vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse omanik võib töötada: kiprina rannasõidus merelaeval kogumahutavusega vähem kui 300; kiprina lähisõidus kalapüügiga tegeleval merelaeval kogumahutavusega vähem kui 300; kiprina rannasõidus reisilaeval kogumahutavusega vähem kui 300; pardal võib olla kuni 200 inimest, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidustaaži kiprina merelaeval kogumahutavusega üle 75. 60. 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplomi omanik võib töötada: vahitüürimehena igal merelaeval. 61. Vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi omanik võib töötada: vahitüürimehena igal merelaeval; vanemtüürimehena merelaeval kogumahutavusega vähem kui 1600. 62. Vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplomi omanik võib töötada: vahi- ja vanemtüürimehena igal merelaeval; kaptenina merelaeval kogumahutavusega vähem kui 1600 (vaata ka punkti 69 alapunkti 1). 63. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi omanik võib töötada: vahi- ja vanemtüürimehena igal merelaeval. 64. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva kaugsõidukapteni diplomi omanik võib töötada: kaptenina igal merelaeval. X. Laevajuhi meresõidustaaž 65. Laevajuhi meresõidustaaži hulka ei arvata: tööd lootsina; tööd jõe-, spordi- ja lõbusõidulaeval; tööd laeval ametikohal, mis ei kuulu tekimeeskonna koosseisu; laeva seisuaega sadamas või remondis, kui seisuaeg oli pikem kui 30 ööpäeva järjest. XI. Laevajuhi diplomi (tunnistuse) vahetamise kord 66. Vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva (peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 300 kW) laevajuhi tunnistuse asemel antakse vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistus, kui selle omanikul on vähemalt 18 kuud meresõidustaaži kiprina merelaeval kogumahutavusega üle 20. Meresõidustaaži puudumisel antakse vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistus. 67. Vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva (peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 600 kW) laevajuhi tunnistuse asemel antakse vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistus, kui selle omanikul on vähemalt 24 kuud meresõidustaaži kiprina merelaeval kogumahutavusega üle 50. Meresõidustaaži puudumisel antakse vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistus. 68. Lähisõidutüürimehe diplomi asemel antakse 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplom. See diplom ei kuulu vahetamisele kõrgema kutseastme diplomi vastu, kui diplomi omanikul on lähisõidutüürimehe kutse. Lisaks 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplomile võib lähisõidutüürimehe diplomi samal ajal vahetada vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse vastu, kui selle omanikul on vähemalt 24 kuud meresõidustaaži vahitüürimehena merelaeval kogumahutavusega üle 50. 69. Lähisõidukapteni diplomi asemel antakse: 1) juhul kui diplomi omanikul on lähisõidutüürimehe kutse: vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplom piiranguga – võib töötada kaptenina ainult lähisõidus; diplomi omanik võib vahi- ja vanemtüürimehena töötada merelaeval kogumahutavusega vähem kui 1600; diplom ei kuulu vahetamisele kõrgema kutseastme diplomi vastu; 2) juhul kui diplomi omaniku kutseaste on kõrgem lähisõidutüürimehe kutseastmest ja tal on vähemalt 24 kuud meresõidustaaži kaptenina merelaeval kogumahutavusega üle 200 (ei arvestata tööd sadama abilaevadel): vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplom; 3) juhul kui diplomi omaniku kutseaste on kõrgem lähisõidutüürimehe kutseastmest, aga tal ei ole käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud meresõidustaaži: vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplom. 70. Kaugsõidutüürimehe diplomi asemel antakse: 1) 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplom; 2) vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplom, kui diplomi omanikul on vähemalt 24 kuud meresõidustaaži kaptenina merelaeval kogumahutavusega üle 200. 71. Kaugsõidukapteni diplomi asemel antakse 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva kaugsõidukapteni diplom. 72. Endises NSV Liidus väljaantud väikelaevajuhi tunnistus vahetatakse samaväärse diplomi (tunnistuse) vastu. Diplomi (tunnistuse) omaniku kohta kehtivad sellest tulenevad nõuded ja õigused, välja arvatud kõrgema kutseastme diplomi (tunnistuse) saamine ilma kutset omandamata. See diplom (tunnistus) on: 1) vähem kui 10-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistus; 2) vähem kui 20-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri (peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 150 kW) tunnistus; 3) vähem kui 50-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri (peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 200 kW) tunnistus; 4) vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri-mehaaniku (peamasina efektiivne koguvõimsus kuni 20 kW) tunnistus; 5) vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri-mehaaniku (peamasina efektiivne koguvõimsus kuni 100 kW) tunnistus; 6) vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri-mehaaniku (peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 300 kW) tunnistus; 7) vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri-mehaaniku (peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 400 kW) tunnistus; 8) 3. järgu rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus; 9) 2. järgu rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus; 10) 1. järgu rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus. XII. Nõuded laevamehaaniku diplomi (tunnistuse) saamiseks 73. Vähem kui 750 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja kuni 300-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada mootorlaeva mehaaniku õppekursus. On vaja vähemalt 6 kuud meresõidustaaži praktikant-motoristina või motoristina mere- või sadamalaeval kogumahutavusega üle 20 ja peamasinate efektiivse koguvõimsusega üle 50 kW. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. 74. 750 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva vahimehaaniku diplomi saamiseks tuleb omandada laevamehaaniku kutse vastavalt käesoleva määrustiku punktile 2. On vaja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži praktikant-motoristina või praktikant-masinistina või motoristina või masinistina merelaeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 300 kW ja rohkem. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. Kui kutse omandamisest on möödunud rohkem kui 3 aastat, tuleb diplomi saamiseks lõpetada praktilise tuleohutuse kursus ja sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 75. Vähem kui 3000 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva teise mehaaniku diplomi saamiseks on vaja 750 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva vahimehaaniku diplomit ja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži vahimehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW ja rohkem. Diplomi saamiseks tuleb lõpetada praktilise tuleohutuse kursus ja sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 märgitud komisjonidest ja seda mitte varem kui 1 aasta enne diplomi saamist. 76. Vähem kui 3000 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva vanemmehaaniku diplomi saamiseks on vaja vähem kui 3000 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva teise mehaaniku diplomit ning vähemalt 12 kuud meresõidustaaži teise mehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW ja rohkem. On vaja lõpetada mehaanikute täiendõppekursus Eesti Merehariduskeskuses, sealhulgas ka praktilise tuleohutuse kursus ja seda mitte varem kui 1 aasta enne vanemmehaaniku diplomi (VVM) saamist. 77. 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva teise mehaaniku diplomi saamiseks on vaja 750 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva vahimehaaniku diplomit ja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži vahimehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 3000 kW ja rohkem. Diplomi saamiseks tuleb lõpetada praktilise tuleohutuse kursus ja sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 märgitud komisjonidest ja seda mitte varem kui 1 aasta enne diplomi saamist. 78. 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva vanemmehaaniku diplomi saamiseks on vaja 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva teise mehaaniku või vähem kui 3000 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva vanemmehaaniku diplomit ja vähemalt 24 kuud meresõidustaaži mehaanikuna, sellest vähemalt 12 kuud teise mehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 3000 kW ja rohkem. Tuleb lõpetada mehaanikute täiendõppekursus Eesti Merehariduskeskuses, sealhulgas ka praktilise tuleohutuse kursus ja seda mitte varem kui 1 aasta enne vanemmehaaniku diplomi (SVM) saamist. 79. Laeva elektrimehaaniku diplomi saamiseks tuleb omandada laeva elektrimehaaniku kutse vastavalt käesoleva määrustiku punktile 2. On vaja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži praktikant- elektrikuna või elektrikuna. 80. Laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomi saamiseks tuleb omandada laeva külmutusseadmete mehaaniku kutse vastavalt käesoleva määrustiku punktile 2. On vaja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži külmutusseadmete praktikant-masinistina või masinistina. XIII. Laevamehaaniku töövõimalused 81. Vähem kui 750 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja kuni 300-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse omanik võib töötada igal mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on vähem kui 750 kW ja kogumahutavus kuni 300: vahimehaanikuna; teise mehaanikuna; vanemmehaanikuna. Tunnistus ei kuulu vahetamisele kõrgema kutseastme diplomi vastu. 82. 750 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva vahimehaaniku diplomi omanik võib töötada: vahi-, teise ja vanemmehaanikuna igal mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on vähem kui 750 kW ja kogumahutavus kuni 300; vahimehaanikuna igal mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeval. 83. Vähem kui 3000 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva teise mehaaniku diplomi omanik võib töötada: vahimehaanikuna igal mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeval; teise mehaanikuna igal mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on vähem kui 3000 kW. 84. Vähem kui 3000 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva vanemmehaaniku diplomi omanik võib töötada: vahi- ja teise mehaanikuna igal mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeval; vanemmehaanikuna igal mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on vähem kui 3000 kW. 85. 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva teise mehaaniku diplomi omanik võib töötada: vahi- ja teise mehaanikuna igal mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeval; vanemmehaanikuna igal mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on vähem kui 3000 kW. 86. 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva vanemmehaaniku diplomi omanik võib töötada: vahi-, teise ja vanemmehaanikuna igal mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeval. 87. Laeva elektrimehaaniku diplomi omanik võib töötada elektrimehaanikuna igal laeval. 88. Laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomi omanik võib töötada külmutusseadmete mehaanikuna igal laeval. XIV. Laevamehaaniku meresõidustaaž 89. Laevamehaaniku meresõidustaaži hulka ei arvata: tööd laevas ametikohal, mis ei ole seotud laeva peamasinate hooldamisega (lukksepp, treial, elektrik, külmutusseadmete masinist); tööd teisaldatava laeva masinameeskonna liikmena või mehaanikuna; laeva seisuaega sadamas või remondis, kui seisuaeg oli pikem kui 30 ööpäeva järjest. 90. Lisaks käesoleva määrustiku punktis 89 nimetatule ei arvata 750 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva vahimehaaniku diplomi saamiseks meresõidustaaži hulka tööd praktikant-motoristina või praktikant-masinistina laevas, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on vähem kui 300 kW. XV. Laevamehaaniku diplomi (tunnistuse) vahetamise kord 91. Laevamehaaniku kategooriatunnistuse (peamasinate efektiivne koguvõimsus 100 kW, 300 kW või 400 kW) asemel antakse vähem kui 750 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja kuni 300-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku tunnistus. 92. Kolmanda järgu laevamehaaniku diplomi asemel antakse 750 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva vahimehaaniku diplom. 93. Teise järgu laevamehaaniku diplomi asemel antakse 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva teise mehaaniku diplom. 94. Esimese järgu laevamehaaniku diplomi asemel antakse 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva vanemmehaaniku diplom. 95. Kolmanda, teise ja esimese järgu laeva elektrimehaaniku diplomi asemel antakse laeva elektrimehaaniku diplom. 96. Kolmanda, teise ja esimese kategooria laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomi asemel antakse laeva külmutusseadmete mehaaniku diplom. XVI. Nõuded laeva raadiospetsialisti diplomi (tunnistuse) saamiseks 97. Piirangutega raadiotelefonisti tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada piirangutega raadiotelefonisti õppekursus. Tunnistus antakse välja ainult laevajuhi diplomi (tunnistuse) omanikule. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. 98. Raadiotelefonisti tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada raadiotelefonisti õppekursus. Tunnistus antakse ainult laevajuhi diplomi (tunnistuse) omanikule. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. 99. Satelliitraadioside operaatori tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada satelliitraadioside operaatori õppekursus. Tunnistus antakse ainult laevajuhi diplomi (tunnistuse) omanikule, kellel on raadiotelefonisti tunnistus. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. 100. Teise klassi raadiotelegrafisti diplomi saamiseks tuleb omandada raadiotelegrafisti kutse vastavalt käesoleva määrustiku punkti 2 alapunktidele 1, 2 või 4. On vaja vähemalt 6 kuud meresõidustaaži merelaeval praktikant-raadiotelegrafistina või stažöör-raadiotelegrafistina. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. Kui kutse omandamisest on möödunud rohkem kui 3 aastat, tuleb diplomi saamiseks sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 101. Esimese klassi raadiotelegrafisti diplomi saamiseks on vaja teise klassi raadiotelegrafisti diplomit ja vähemalt 18 kuud meresõidustaaži merelaeval teise klassi raadiotelegrafistina. Kui raadiotelegrafistil on kõrgem erialane haridus, on vaja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži. Diplomi saamiseks tuleb sooritada kutseeksam käesoleva määrustiku punkti 41 alusel moodustatud Eesti Merehariduskeskuse kutsekomisjonis ja seda mitte varem kui 1 aasta enne diplomi saamist. XVII. Raadiospetsialisti töövõimalused 102. Piirangutega raadiotelefonisti tunnistuse omanik võib töötada ainult fikseeritud häälestusega raadioseadmetel. 103. Raadiotelefonisti tunnistuse omanik võib pidada raadiosidet raadiotelefonirežiimis töötavas raadiojaamas. 104. Satelliitraadioside operaatori tunnistuse omanikul on õigus pidada raadiosidet: laevas, millel on ülemaailmse merehäda- ja ohutussüsteemi (GMDSS) raadiosideseadmed; raadiotelefonirežiimis töötavas raadiojaamas. 105. Teise klassi raadiotelegrafisti diplomi omanik võib töötada: raadiotelegrafistina igal laeval; raadiojaama ülemana merelaeval kogumahutavusega vähem kui 5000; pardal võib olla kuni 250 reisijat. 106. Esimese klassi raadiotelegrafisti diplomi omanik võib töötada raadiotelegrafistina ja raadiojaama ülemana igal laeval. XVIII. Raadiotelegrafisti meresõidustaaž 107. Raadiotelegrafisti meresõidustaaži hulka ei arvata: erialale mittevastavat tööd või stažeerimist merelaeval; tööd sadamalaeval; laeva seisuaega sadamas või remondis, kui seisuaeg oli pikem kui 30 ööpäeva järjest. XIX. Laeva raadiospetsialisti diplomi (tunnistuse) vahetamise kord 108. Raadiotelefonisti tunnistuse, teise või esimese klassi raadiotelegrafisti diplomi asemel antakse sama nimetusega tunnistus või diplom. XX. Nõuded tekimeeskonna liikme meresõidukutsetunnistuse saamiseks 109. Nooremmadruse tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada madruse õppekursus. Isik peab olema vähemalt 16 aastat vana. 110. Vanemmadruse tunnistuse saamiseks on vaja nooremmadruse tunnistust ja vähemalt 24 kuud meresõidustaaži madrusena merelaeval kogumahutavusega üle 200. Sellest ajast peab vähemalt 6 kuud töötama vahimadrusena sõiduvahis. Tunnistuse saamiseks tuleb sooritada kutseeksam päästevahendite vanema kutse saamiseks ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. XXI. Tekimeeskonna liikme meresõidukutsetunnistuse vahetamise kord 111. Pootsmani tunnistuse asemel antakse vanemmadruse tunnistus. 112. Kvalifitseeritud madruse tunnistuse asemel antakse vanemmadruse tunnistus juhul, kui isikul on vähemalt 24 kuud meresõidustaaži esimese klassi madrusena või madrusena merelaeval kogumahutavusega üle 200. Sellest ajast 6 kuud peab töötama vahimadrusena sõiduvahis. Tuleb sooritada eksam päästevahendite vanema kutse saamiseks. 113. Esimese klassi madruse tunnistuse asemel antakse vanemmadruse tunnistus juhul, kui isikul on vähemalt 18 kuud meresõidustaaži esimese klassi madrusena või madrusena merelaeval kogumahutavusega üle 200. Sellest ajast 6 kuud peab töötama vahimadrusena sõiduvahis. Tuleb sooritada eksam päästevahendite vanema kutse saamiseks. 114. Käesoleva määrustiku punktides 111, 112 ja 113 nimetatud tunnistusest erineva, madruse kutseoskusi tõendava tunnistuse asemel antakse nooremmadruse tunnistus. Nooremmadruse tunnistus antakse ka kvalifitseeritud madruse tunnistuse asemel, kui meresõidustaaž ei vasta käesoleva määrustiku punktis 112 märgitud nõuetele. XXII. Nõuded masinameeskonna liikme meresõidukutsetunnistuse saamiseks 115. Laevamotoristi tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada laevamotoristi õppekursus. Isik peab olema vähemalt 16 aastat vana. 116. Laeva külmutusseadmete masinisti tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada laeva külmutusseadmete masinisti õppekursus. Isik peab olema vähemalt 16 aastat vana. 117. Laevaelektriku tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada laevaelektriku õppekursus. Isik peab olema vähemalt 16 aastat vana. 118. Laeva katlakütja tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada laeva katlakütja õppekursus. Isik peab olema vähemalt 16 aastat vana. 119. Laeva aurumasina masinisti tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada laeva aurumasina masinisti õppekursus. Isik peab olema vähemalt 16 aastat vana. XXIII. Masinameeskonna liikme meresõidukutsetunnistuse vahetamise kord 120. Esimese ja teise klassi laevamotoristi tunnistuse asemel antakse laevamotoristi tunnistus. 121. Laeva külmutusseadmete masinisti, elektriku või katlakütja tunnistuse asemel antakse sama nimetusega tunnistus. XXIV. Nõuded päästevahendite vanema tunnistuse saamiseks 122. Päästevahendite vanema tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada päästevahendite vanema õppekursus. On vaja vähemalt 9 kuud meresõidustaaži laevapere liikmena. Isik peab olema vähemalt 17,5 aastat vana. XXV. Päästevahendite vanema tunnistuse vahetamise kord 123. Päästevahendite vanema tunnistuse vastu antakse sama nimetusega tunnistus.

Õiend Lisatud avaldamisandmed.